{"id":13613,"date":"2025-10-14T11:04:28","date_gmt":"2025-10-14T09:04:28","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13613"},"modified":"2025-11-26T21:19:34","modified_gmt":"2025-11-26T19:19:34","slug":"alfafetoproteiin-sp-afp","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/alfafetoproteiin-sp-afp\/","title":{"rendered":"Alfafetoproteiin (S,P-AFP)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Alfafetoproteiin (AFP)<\/strong> on onkofetaalne valk, mida s\u00fcnteesitakse loote rebukoti rakkudes, gastrointestinaaltraktis ja maksas. Raseduse ajal difundeerub AFP lootelt emale, kuid ka mitterasedatel v\u00f5ib AFP minimaalses koguses veres esineda. AFP nivoo ema veres t\u00f5useb platsenta kahjustuste ja m\u00f5nede loote arenguh\u00e4irete, samuti mitmikute puhul. Loote k\u00f5rge AFP tase (kuni 2 miljonit kU\/L) langeb enne s\u00fcndimist. T\u00f5usnud AFP tase seerumis v\u00f5ib esineda munandi-, munasarja-, maksa- ja muude kasvajate ning m\u00f5nede maksahaiguste korral. AFP k\u00f5rge tase varases lapseeas v\u00f5ib olla segavaks faktoriks v\u00e4ikelaste kasvajate tuvastamisel.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli v\u00f5i h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork), geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum\/plasma toatemperatuuril viis p\u00e4eva, +4 \u00b0C kaks n\u00e4dalat, -20 \u00b0C kuus kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"30%\"><strong>&lt; 1 k<\/strong><\/td><td width=\"69%\">\u02c3 1004 kU\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 k \u2013 &lt; 6 k<\/strong><\/td><td>39,8 \u2013 &gt; 1004 kU\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>6 k \u2013 &lt; 1 a<\/strong><\/td><td>2,9\u201357,3 kU\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>1 a \u2013 &lt; 19 a<\/strong><\/td><td>\u2264 5,8 kU\/L<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>\u2265 18 a<\/strong><\/td><td>\u2264 5,8 kU\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Lisauuring munandi ja munasarja idurakuliste kasvajate diagnostikas, raviefektiivsuse ja haiguskulu j\u00e4lgimisel ning prognoosi hindamisel. Lisauuring maksav\u00e4hi diagnostikas ja ravi seires.<\/p>\n\n\n\n<p>AFP taseme t\u00f5us esineb peamiselt idurakkudest l\u00e4htunud mitteseminoomide (embr\u00fconaalkartsinoomid, rebukoti kasvajad) korral, aga ka segat\u00fc\u00fcpi idurakuliste kasvajate korral, samuti hepatotsellulaarse maksav\u00e4hi, munasarja-, gastrointestinaal- ja kopsuv\u00e4hi korral. Normivahemikus olevad v\u00e4\u00e4rtused ei v\u00e4lista kasvajat. Idurakkudest&nbsp; l\u00e4htuva puhta seminoomi (v.a kui on lisandunud mitteseminoomsed metastaasid) ja koriokartsinoomi korral AFP tase ei t\u00f5use.<\/p>\n\n\n\n<p>Testise v\u00e4hi korral on AFP koos koorioni gonadotropiini (hCG) v\u00f5i koorioni gonadotropiini vaba beetaala\u00fchiku (f\u00df-hCG) ning laktaadi deh\u00fcdrogenaasiga (LDH) olulised prognostilised faktorid, mis toetavad nii diagnoosimist kui ka staadiumi m\u00e4\u00e4ramist. Seerummarkerid tuleb m\u00e4\u00e4rata enne orhiektoomiat ja prognoosi m\u00e4\u00e4ramiseks uuesti p\u00e4rast orhiektoomiat, j\u00e4lgides markerite poolestusaegade kineetikat. Kasvaja t\u00e4ielikul eemaldamisel peaksid AFP ja hCG tase langema normivahemikku arvestusega, et AFP poolv\u00e4\u00e4rtusaeg on viis p\u00e4eva ja hCG poolv\u00e4\u00e4rtusaeg 1,5 p\u00e4eva, vastasel juhul on suure t\u00f5en\u00e4osusega tegemist mikro- v\u00f5i makrometastaasidega. Samas markerite normaliseerumine ei v\u00e4lista metastaaside esinemist.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcllaltki k\u00f5rged AFP v\u00e4\u00e4rtused (&gt; 500 kU\/L) v\u00f5ivad esineda hepatotsellulaarse maksav\u00e4hi, aga ka teiste gastrointestinaaltrakti kasvajate, \u00fcksikutel juhtudel maksametastaaside korral, kergelt t\u00f5usnud tase maksahaiguste (maksatsirroosi, B-ja C-hepatiidi), samuti teleangiektaasataksia, kongenitaalse t\u00fcrosineemia korral. AFP tase on t\u00f5usnud ka raseduse korral.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<br>Muudetud 18.01.2023<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Alfafetoproteiin (AFP) on onkofetaalne valk, mida s\u00fcnteesitakse loote rebukoti rakkudes, gastrointestinaaltraktis ja maksas. Raseduse ajal difundeerub AFP lootelt emale, kuid ka mitterasedatel v\u00f5ib AFP minimaalses koguses veres esineda. AFP nivoo ema veres t\u00f5useb platsenta kahjustuste ja m\u00f5nede loote arenguh\u00e4irete, samuti mitmikute puhul. Loote k\u00f5rge AFP tase (kuni 2 miljonit [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7280,"menu_order":1,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13613","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Alfafetoproteiin (S,P-AFP) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/alfafetoproteiin-sp-afp\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Alfafetoproteiin (S,P-AFP) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Alfafetoproteiin (AFP) on onkofetaalne valk, mida s\u00fcnteesitakse loote rebukoti rakkudes, gastrointestinaaltraktis ja maksas. Raseduse ajal difundeerub AFP lootelt emale, kuid ka mitterasedatel v\u00f5ib AFP minimaalses koguses veres esineda. AFP nivoo ema veres t\u00f5useb platsenta kahjustuste ja m\u00f5nede loote arenguh\u00e4irete, samuti mitmikute puhul. Loote k\u00f5rge AFP tase (kuni 2 miljonit [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/alfafetoproteiin-sp-afp\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T19:19:34+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/alfafetoproteiin-sp-afp\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/alfafetoproteiin-sp-afp\\\/\",\"name\":\"Alfafetoproteiin (S,P-AFP) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-10-14T09:04:28+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T19:19:34+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/alfafetoproteiin-sp-afp\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/alfafetoproteiin-sp-afp\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/alfafetoproteiin-sp-afp\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kasvajamarkerite uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Alfafetoproteiin (S,P-AFP)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Alfafetoproteiin (S,P-AFP) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/alfafetoproteiin-sp-afp\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Alfafetoproteiin (S,P-AFP) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Alfafetoproteiin (AFP) on onkofetaalne valk, mida s\u00fcnteesitakse loote rebukoti rakkudes, gastrointestinaaltraktis ja maksas. Raseduse ajal difundeerub AFP lootelt emale, kuid ka mitterasedatel v\u00f5ib AFP minimaalses koguses veres esineda. AFP nivoo ema veres t\u00f5useb platsenta kahjustuste ja m\u00f5nede loote arenguh\u00e4irete, samuti mitmikute puhul. Loote k\u00f5rge AFP tase (kuni 2 miljonit [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/alfafetoproteiin-sp-afp\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T19:19:34+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/alfafetoproteiin-sp-afp\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/alfafetoproteiin-sp-afp\/","name":"Alfafetoproteiin (S,P-AFP) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-10-14T09:04:28+00:00","dateModified":"2025-11-26T19:19:34+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/alfafetoproteiin-sp-afp\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/alfafetoproteiin-sp-afp\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/alfafetoproteiin-sp-afp\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kasvajamarkerite uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Alfafetoproteiin (S,P-AFP)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Alfafetoproteiin (AFP) on onkofetaalne valk, mida s\u00fcnteesitakse loote rebukoti rakkudes, gastrointestinaaltraktis ja maksas. Raseduse ajal difundeerub AFP lootelt emale, kuid ka mitterasedatel v\u00f5ib AFP minimaalses koguses veres esineda. AFP nivoo ema veres t\u00f5useb platsenta kahjustuste ja m\u00f5nede loote arenguh\u00e4irete, samuti mitmikute puhul. Loote k\u00f5rge AFP tase (kuni 2 miljonit&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13613","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13613"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13613\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7280"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13613"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}