{"id":13638,"date":"2025-10-14T12:28:12","date_gmt":"2025-10-14T10:28:12","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13638"},"modified":"2025-11-26T21:31:47","modified_gmt":"2025-11-26T19:31:47","slug":"kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\/","title":{"rendered":"Kasvajaantigeen CA 125 (S,P-CA 125)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kasvajaantigeen CA 125<\/strong> on gl\u00fckoproteiin, mida leidub munajuhade epiteelis, emakakaela sekreedis ja munasarjats\u00fcstides. Seerumis t\u00f5useb CA 125 tase peamiselt munasarja kasvajate, aga ka teiste g\u00fcnekoloogiliste jm kasvajate, samuti mitmete p\u00f5letikuliste protsesside ja g\u00fcnekoloogiliste haiguste korral ning raseduse ajal.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (roheline kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i heleroheline kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum\/plasma toatemperatuuril kaheksa tundi, +4 \u00b0C viis p\u00e4eva, -20 \u00b0C kuus kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"40%\"><strong>\u2265 18 a\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 N<\/strong><\/td><td width=\"59%\">&lt; 35 kU\/L<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Lisauuring munasarja kasvajate diagnostikas, ravi seires ja haiguskulu j\u00e4lgimisel. Lisauuring p\u00e4riliku rinna- ja munasarjav\u00e4hi j\u00e4lgimisel.<\/p>\n\n\n\n<p>CA 125 kontsentratsioon seerumis suureneb munasarja kasvajate, eriti epiteliaalse seroosse munasarjav\u00e4hi puhul, korreleerudes kasvajamassi ja staadiumiga (CA 125 sisaldus on suurenenud 50\u201360% I staadiumi ja 90% II\u2013IV staadiumiga patsientidest). CA 125 tase ei t\u00f5use mutsinoosse adenokartsinoomi puhul.<\/p>\n\n\n\n<p>Enne ravi alustamist on soovitav m\u00e4\u00e4rata algnivoo. Esmase ravi j\u00e4rgselt on CA 125 varajane marker j\u00e4\u00e4kkasvaja v\u00f5i retsidiivi tuvastamisel, CA 125 tase v\u00f5ib t\u00f5usta 2\u20136 kuud enne kliinilist v\u00f5i radioloogilist leidu. CA 125 v\u00e4\u00e4rtus &gt; 65 kU\/L viitab suure t\u00f5en\u00e4osusega, et kasvaja on levinud peritoneumile ja prognoos on halvem.<\/p>\n\n\n\n<p>Kirurgilise ja keemiaravi efektiivsuse hindamiseks on soovitavad CA 125 j\u00e4rjestikused m\u00f5\u00f5tmised vastavalt raviprotokollile. Keemiaravi ajal on CA 125 poolv\u00e4\u00e4rtusaeg &lt; 20 p\u00e4eva seotud oluliselt parema elulemusprognoosiga kui &gt; 20 p\u00e4eva pikenenud poolv\u00e4\u00e4rtusaeg.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4ga k\u00f5rgeid CA 125 v\u00e4\u00e4rtusi v\u00f5ib esineda ka endomeetriumi-, emakakaela-, rinna-, k\u00f5hun\u00e4\u00e4rme-, kopsu-, s\u00f6\u00f6gitoru-, maksa-, sapiteede jm kasvajate korral, samuti maksahaiguste (tsirroos, hepatiit) ja astsiidi (p\u00f5hjustatud nii hea- kui pahaloomulistest haigustest) korral; kergelt t\u00f5usnud tasemeid aga healoomuliste g\u00fcnekoloogiliste haiguste (munasarja ts\u00fcstid, endometrioos, emaka m\u00fcomatoos, emakakaelap\u00f5letik), pankreatiidi, neerupuudulikkuse, autoimmuunhaiguste korral.<\/p>\n\n\n\n<p>Koos transvaginaalse ultraheli uuringuga kasutatakse CA 125 m\u00e4\u00e4ramist k\u00f5rge perekondliku rinna- ja munasarjav\u00e4hi riskiga patsientide ja nende pereliikmete j\u00e4lgimisel.<\/p>\n\n\n\n<p>CA 125 soovitatakse m\u00e4\u00e4rata ka postmenopausis naistel, kellel on vaginaalsel ultraheli uuringul leitud ebat\u00fc\u00fcpilisi kasvajamasse, suurenenud CA 125 v\u00e4\u00e4rtused on viide pahaloomulisele protsessile.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Muud m\u00f5jutavad tegurid<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>T\u00f5usnud CA 125 tase v\u00f5ib esineda menstruatsiooni ajal, raseduse I trimestril ja 1\u20132% tervetel inimestel. CA 125 sisaldus veres v\u00e4heneb vananedes ja menopausi l\u00e4henemisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<br>Muudetud 06.05.2019<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kasvajaantigeen CA 125 on gl\u00fckoproteiin, mida leidub munajuhade epiteelis, emakakaela sekreedis ja munasarjats\u00fcstides. Seerumis t\u00f5useb CA 125 tase peamiselt munasarja kasvajate, aga ka teiste g\u00fcnekoloogiliste jm kasvajate, samuti mitmete p\u00f5letikuliste protsesside ja g\u00fcnekoloogiliste haiguste korral ning raseduse ajal. Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine Katsuti Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7280,"menu_order":8,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13638","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Kasvajaantigeen CA 125 (S,P-CA 125) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Kasvajaantigeen CA 125 (S,P-CA 125) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kasvajaantigeen CA 125 on gl\u00fckoproteiin, mida leidub munajuhade epiteelis, emakakaela sekreedis ja munasarjats\u00fcstides. Seerumis t\u00f5useb CA 125 tase peamiselt munasarja kasvajate, aga ka teiste g\u00fcnekoloogiliste jm kasvajate, samuti mitmete p\u00f5letikuliste protsesside ja g\u00fcnekoloogiliste haiguste korral ning raseduse ajal. Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine Katsuti Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T19:31:47+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\\\/\",\"name\":\"Kasvajaantigeen CA 125 (S,P-CA 125) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-10-14T10:28:12+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T19:31:47+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kasvajamarkerite uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Kasvajaantigeen CA 125 (S,P-CA 125)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Kasvajaantigeen CA 125 (S,P-CA 125) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Kasvajaantigeen CA 125 (S,P-CA 125) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kasvajaantigeen CA 125 on gl\u00fckoproteiin, mida leidub munajuhade epiteelis, emakakaela sekreedis ja munasarjats\u00fcstides. Seerumis t\u00f5useb CA 125 tase peamiselt munasarja kasvajate, aga ka teiste g\u00fcnekoloogiliste jm kasvajate, samuti mitmete p\u00f5letikuliste protsesside ja g\u00fcnekoloogiliste haiguste korral ning raseduse ajal. Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine Katsuti Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T19:31:47+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\/","name":"Kasvajaantigeen CA 125 (S,P-CA 125) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-10-14T10:28:12+00:00","dateModified":"2025-11-26T19:31:47+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/kasvajaantigeen-ca-125-sp-ca-125\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kasvajamarkerite uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Kasvajaantigeen CA 125 (S,P-CA 125)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Kasvajaantigeen CA 125 on gl\u00fckoproteiin, mida leidub munajuhade epiteelis, emakakaela sekreedis ja munasarjats\u00fcstides. Seerumis t\u00f5useb CA 125 tase peamiselt munasarja kasvajate, aga ka teiste g\u00fcnekoloogiliste jm kasvajate, samuti mitmete p\u00f5letikuliste protsesside ja g\u00fcnekoloogiliste haiguste korral ning raseduse ajal. Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine Katsuti Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13638","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13638"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13638\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7280"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13638"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}