{"id":13678,"date":"2025-10-14T13:41:23","date_gmt":"2025-10-14T11:41:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13678"},"modified":"2025-11-26T21:58:06","modified_gmt":"2025-11-26T19:58:06","slug":"vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\/","title":{"rendered":"Vaba prostataspetsiifiline antigeen (S,P-fPSA), vaba prostataspetsiifilise antigeeni % (S,P-fPSA%)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Prostataspetsiifiline antigeen (PSA)<\/strong> tsirkuleerib veres nii vabalt (fPSA) kui ka kompleksis vere ekstratsellulaarsete proteaaside inhibiitoritega, moodustades stabiilseid komplekse \u03b1<sub>1<\/sub>-antik\u00fcmotr\u00fcpsiini ja \u03b1<sub>2<\/sub>-makroglobuliiniga. Healoomuliste eesn\u00e4\u00e4rmehaiguste korral moodustab fPSA k\u00f5ikides vanuser\u00fchmades umbes \u00fche neljandiku PSA hulgast, pahaloomuliste eesn\u00e4\u00e4rmehaiguste korral fPSA suhteline osa tavaliselt v\u00e4heneb.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Proov tuleb v\u00f5tta enne prostata palpatsiooni v\u00f5i teisi eesn\u00e4\u00e4ret traumeerivaid protseduure v\u00f5i 2\u20133 p\u00e4eva p\u00e4rast neid. Prostata biopsia v\u00f5i muude kirurgiliste protseduuride ning eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letiku j\u00e4rgselt peaks vahe prooviv\u00f5tuga olema 2\u20133 n\u00e4dalat.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (kollane kork) v\u00f5i geeliga LH-katsuti (heleroheline kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>Seerum +4 \u00b0C viis p\u00e4eva, -20 \u00b0C kolm kuud<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> t\u00f6\u00f6p\u00e4eviti<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Erinevate uuringute andmetel on eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi t\u00f5en\u00e4osus suurem juhul, kui fPSA% on &lt; 15\u201325%.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Lisauuring eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi diagnoosi t\u00e4psustamisel meestel, kelle PSA v\u00e4\u00e4rtus on vahemikus 2\u201310 \u00b5g\/L ja esineb normaalne digitaalse rektaalse l\u00e4bivaatuse (DRE) leid.<\/p>\n\n\n\n<p>fPSA% m\u00e4\u00e4ramine ei ole otstarbekas PSA v\u00e4\u00e4rtuste juures &gt; 10 \u00b5g\/L ja nendel patsientidel, kellel juba on diagnoositud eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hk ning kes on saanud ravi. Ravitud eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4higa haigetel on oluliseks laboratoorseks n\u00e4itajaks hoopis PSA \u00fcldhulga d\u00fcnaamika:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>PSA v\u00e4\u00e4rtuse suurenemine aastas (<em>PSA velocity<\/em> e PSAV, \u00b5g\/L\/a) ja<\/li>\n\n\n\n<li>PSA kahekordistumise aeg (<em>PSA doubling time<\/em>, PSADT).<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi korral on fPSA osa PSA-st \u00fcldjuhul &lt; 25% On leitud, et PSA v\u00e4\u00e4rtuste suurenemise korral fPSA% tase seerumis langeb, mist\u00f5ttu fPSA% m\u00e4\u00e4ramise tulemuslikkus eesn\u00e4\u00e4rmev\u00e4hi riski hindamisel on ebaselge.<\/p>\n\n\n\n<p>fPSA% v\u00e4henemine ei ole iseloomulik ainult eesn\u00e4\u00e4rme maliigsetele protsessidele, ka eesn\u00e4\u00e4rmep\u00f5letikud v\u00f5ivad v\u00e4hendada fPSA% tulemust. On leitud, et \u00e4geda p\u00f5letiku ja eesn\u00e4\u00e4rmekasvajaga meeste fPSA% tulemused ei erine oluliselt.<\/p>\n\n\n\n<p>fPSA% tulemusi peab alati hindama kompleksselt koos kliinilise pildi, f\u00fc\u00fcsikaliste, radioloogiliste ja histoloogiliste uurimistulemustega.<\/p>\n\n\n\n<p>Vt ka: <a href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/prostataspetsiifiline-antigeen-sp-psa\/\">Prostataspetsiifiline antigeen<\/a><\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Ly Aru<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Prostataspetsiifiline antigeen (PSA) tsirkuleerib veres nii vabalt (fPSA) kui ka kompleksis vere ekstratsellulaarsete proteaaside inhibiitoritega, moodustades stabiilseid komplekse \u03b11-antik\u00fcmotr\u00fcpsiini ja \u03b12-makroglobuliiniga. Healoomuliste eesn\u00e4\u00e4rmehaiguste korral moodustab fPSA k\u00f5ikides vanuser\u00fchmades umbes \u00fche neljandiku PSA hulgast, pahaloomuliste eesn\u00e4\u00e4rmehaiguste korral fPSA suhteline osa tavaliselt v\u00e4heneb. Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine Proov [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7280,"menu_order":21,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13678","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Vaba prostataspetsiifiline antigeen (S,P-fPSA), vaba prostataspetsiifilise antigeeni % (S,P-fPSA%) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Vaba prostataspetsiifiline antigeen (S,P-fPSA), vaba prostataspetsiifilise antigeeni % (S,P-fPSA%) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Prostataspetsiifiline antigeen (PSA) tsirkuleerib veres nii vabalt (fPSA) kui ka kompleksis vere ekstratsellulaarsete proteaaside inhibiitoritega, moodustades stabiilseid komplekse \u03b11-antik\u00fcmotr\u00fcpsiini ja \u03b12-makroglobuliiniga. Healoomuliste eesn\u00e4\u00e4rmehaiguste korral moodustab fPSA k\u00f5ikides vanuser\u00fchmades umbes \u00fche neljandiku PSA hulgast, pahaloomuliste eesn\u00e4\u00e4rmehaiguste korral fPSA suhteline osa tavaliselt v\u00e4heneb. Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine Proov [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-11-26T19:58:06+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\\\/\",\"name\":\"Vaba prostataspetsiifiline antigeen (S,P-fPSA), vaba prostataspetsiifilise antigeeni % (S,P-fPSA%) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-10-14T11:41:23+00:00\",\"dateModified\":\"2025-11-26T19:58:06+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Kasvajamarkerite uuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/kasvajamarkerite-uuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Vaba prostataspetsiifiline antigeen (S,P-fPSA), vaba prostataspetsiifilise antigeeni % (S,P-fPSA%)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Vaba prostataspetsiifiline antigeen (S,P-fPSA), vaba prostataspetsiifilise antigeeni % (S,P-fPSA%) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Vaba prostataspetsiifiline antigeen (S,P-fPSA), vaba prostataspetsiifilise antigeeni % (S,P-fPSA%) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Prostataspetsiifiline antigeen (PSA) tsirkuleerib veres nii vabalt (fPSA) kui ka kompleksis vere ekstratsellulaarsete proteaaside inhibiitoritega, moodustades stabiilseid komplekse \u03b11-antik\u00fcmotr\u00fcpsiini ja \u03b12-makroglobuliiniga. Healoomuliste eesn\u00e4\u00e4rmehaiguste korral moodustab fPSA k\u00f5ikides vanuser\u00fchmades umbes \u00fche neljandiku PSA hulgast, pahaloomuliste eesn\u00e4\u00e4rmehaiguste korral fPSA suhteline osa tavaliselt v\u00e4heneb. Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine Proov [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-11-26T19:58:06+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\/","name":"Vaba prostataspetsiifiline antigeen (S,P-fPSA), vaba prostataspetsiifilise antigeeni % (S,P-fPSA%) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-10-14T11:41:23+00:00","dateModified":"2025-11-26T19:58:06+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/vaba-prostataspetsiifiline-antigeen-sp-fpsa-vaba-prostataspetsiifilise-antigeeni-sp-fpsa\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Kasvajamarkerite uuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/kasvajamarkerite-uuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Vaba prostataspetsiifiline antigeen (S,P-fPSA), vaba prostataspetsiifilise antigeeni % (S,P-fPSA%)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316 Prostataspetsiifiline antigeen (PSA) tsirkuleerib veres nii vabalt (fPSA) kui ka kompleksis vere ekstratsellulaarsete proteaaside inhibiitoritega, moodustades stabiilseid komplekse \u03b11-antik\u00fcmotr\u00fcpsiini ja \u03b12-makroglobuliiniga. Healoomuliste eesn\u00e4\u00e4rmehaiguste korral moodustab fPSA k\u00f5ikides vanuser\u00fchmades umbes \u00fche neljandiku PSA hulgast, pahaloomuliste eesn\u00e4\u00e4rmehaiguste korral fPSA suhteline osa tavaliselt v\u00e4heneb. Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine Proov&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13678","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13678"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13678\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7280"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13678"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}