{"id":13712,"date":"2025-10-22T20:21:20","date_gmt":"2025-10-22T18:21:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13712"},"modified":"2025-12-10T20:56:42","modified_gmt":"2025-12-10T18:56:42","slug":"toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\/","title":{"rendered":"Toxocara spp. IgG (S-Toxocara spp IgG)"},"content":{"rendered":"\n

Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n

Toksokariaas<\/strong> on \u00fcmarussi Toxocara <\/em>poolt p\u00f5hjustatud zoonoos. Peamiseks tekitajaks on koertel parasiteeriv Toxocara canis<\/em>, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kassiparasiit Toxocara cati. <\/em>Looma v\u00e4ljaheitega satuvad parasiidi munad pinnasesse, kus nad 2\u20134 n\u00e4dala p\u00e4rast muutuvad infektsioosseteks. Munade sattumisel inimese seedetrakti kooruvad munadest larvid, mis penetreeruvad peensoolest vereringesse ja sealt edasi peaaegu k\u00f5ikidesse kudedesse, peamiselt maksa, s\u00fcdamesse, kopsu, silma, lihastesse, aga ka ajju. Larvid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada neis kohtades tugevat p\u00f5letikulist reaktsiooni. Riskir\u00fchmaks on v\u00e4ikelapsed, kes on s\u00f6\u00f6nud liiva v\u00f5i mulda saastunud pinnasega alalt. Nakatutakse ka pesemata k\u00e4te kaudu v\u00f5i pesemata juurvilja v\u00f5i termiliselt t\u00f6\u00f6tlemata loomatooteid (nt kana, part, j\u00e4nes, veis, lammas) s\u00fc\u00fces. \u00a0<\/p>\n\n\n\n

Enamasti kulgeb infektsioon as\u00fcmptomaatiliselt v\u00f5i subkliiniliselt, kuid v\u00f5ib p\u00f5hjustada erinevaid kliinilisi s\u00fcndroome.  Toksokariaas esineb peamiselt kahe vormina: vistseraalne larva migrans<\/em> (VLM) ja okulaarne larva migrans<\/em> (OLM). Teisteks avaldusmisvormideks on neurotoksokariaas (NT) ja varjatud\/tavaline toksokariaas (CT). VLM esineb sagedamini v\u00e4iksematel lastel ja tagaj\u00e4rjeks on hepatiit ja pneumoniit, kuigi enamus juhtumeid on s\u00fcmptomiteta. \u00c4ge infektsioon v\u00f5ib p\u00f5hjustada palavikku, anoreksiat, v\u00e4simust, \u00e4rrituvust, hepatomegaaliat, hingamisteede s\u00fcmptomeid (hingeldus, vilistav hingamine, krooniline mitteproduktiivne k\u00f6ha), s\u00fcgelevaid urtikaaria-sarnaseid nahalesioone ja eosinofiiliat. OLM esineb sagedamini vanematel lastel ja noorukitel. Sagedamateks s\u00fcmptomiteks on unilateraalne n\u00e4gemise halvenemine, udune n\u00e4gemine, fotofoobia, leukokooria, strabism. Aeg-ajalt v\u00f5ib OLM esineda uveiidi, papilliidi, endoftalmiidi, skleriidi v\u00f5i kroonilise endoftalmiidina. T\u00f5sisemaks tagaj\u00e4rjeks on reetina granuloom. CT korral esinevad mittespetsiifilised s\u00fcmptomid nagu k\u00f5huvalu, palavik, anoreksia, iiveldus, peavalu, oksendamine, far\u00fcngiit, pneumoonia, k\u00f6ha, kaela l\u00fcmfadeniit, sageli koos eosinofiiliaga. Neurotoksokariaas v\u00f5ib avalduda m\u00fceliidi, entsefaliidi v\u00f5i meningiidina.<\/p>\n\n\n\n

Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n

<\/td>Katsuti<\/strong><\/td>Geeli ja h\u00fc\u00fcbimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase r\u00f5ngaga v\u00f5i kollane kork). Kui proovi ei saa samal p\u00e4eval laborisse saata, tuleb katsuti tsentrifuugida.<\/td><\/tr>
<\/td>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td>Seerum +4 \u00b0C neli kuni seitse p\u00e4eva<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg: <\/strong>vajadusel<\/p>\n\n\n\n

Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> ens\u00fc\u00fcm-immuunsorptsioonmeetod (ELISA)<\/p>\n\n\n\n

Vastuse vorm<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Positiivne\/negatiivne\/piiripealne<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Positiivne tulemus viitab k\u00e4igusolevale v\u00f5i l\u00e4bip\u00f5etud toksokariaasile, kuid tulemust tuleks t\u00f5lgendada koos kliiniliste s\u00fcmptomite ja epidemioloogilise anamneesiga. Infektsiooni j\u00e4rgselt v\u00f5ib Toxocara IgG j\u00e4\u00e4da m\u00e4\u00e4ratavaks aastateks. Valepositiivse tulemuse v\u00f5ivad anda ristreaktsioonina teised parasiidid n\u00e4iteks: helmindid, Ascaris lumbricoides.<\/em><\/em><\/p>\n\n\n\n

Negatiivne tulemus aitab v\u00e4lja l\u00fclitada VLM-i, kuid antikehad ei pruugi olla tuvastatavad okulaarse ja neuroloogilise toksokariaasi korral. Negatiivse tulemuse ja toksokariaasi kahtluse p\u00fcsimisel korrata anal\u00fc\u00fcsi umbes nelja n\u00e4dala m\u00f6\u00f6dudes.<\/p>\n\n\n\n

Piiripealse tulemuse ja haiguse kahtluse p\u00fcsimisel korrata anal\u00fc\u00fcsi 2 n\u00e4dala p\u00e4rast.<\/p>\n\n\n\n

Koostaja: Raili Randoja
Muudetud 01.07.2024<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Toksokariaas on \u00fcmarussi Toxocara poolt p\u00f5hjustatud zoonoos. Peamiseks tekitajaks on koertel parasiteeriv Toxocara canis, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kassiparasiit Toxocara cati. Looma v\u00e4ljaheitega satuvad parasiidi munad pinnasesse, kus nad 2\u20134 n\u00e4dala p\u00e4rast muutuvad infektsioosseteks. Munade sattumisel inimese seedetrakti kooruvad munadest larvid, mis penetreeruvad peensoolest vereringesse ja sealt edasi peaaegu k\u00f5ikidesse kudedesse, peamiselt maksa, s\u00fcdamesse, kopsu, […]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7295,"menu_order":47,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13712","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nToxocara spp. IgG (S-Toxocara spp IgG) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Toxocara spp. IgG (S-Toxocara spp IgG) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Toksokariaas on \u00fcmarussi Toxocara poolt p\u00f5hjustatud zoonoos. Peamiseks tekitajaks on koertel parasiteeriv Toxocara canis, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kassiparasiit Toxocara cati. Looma v\u00e4ljaheitega satuvad parasiidi munad pinnasesse, kus nad 2\u20134 n\u00e4dala p\u00e4rast muutuvad infektsioosseteks. Munade sattumisel inimese seedetrakti kooruvad munadest larvid, mis penetreeruvad peensoolest vereringesse ja sealt edasi peaaegu k\u00f5ikidesse kudedesse, peamiselt maksa, s\u00fcdamesse, kopsu, […]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2025-12-10T18:56:42+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"2 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\\\/\",\"name\":\"Toxocara spp. IgG (S-Toxocara spp IgG) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-10-22T18:21:20+00:00\",\"dateModified\":\"2025-12-10T18:56:42+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Nakkustekitajate uuringud (DNA\\\/RNA, antikehad, antigeenid)\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Toxocara spp. IgG (S-Toxocara spp IgG)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Toxocara spp. IgG (S-Toxocara spp IgG) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Toxocara spp. IgG (S-Toxocara spp IgG) - \u00dchendlabor","og_description":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Toksokariaas on \u00fcmarussi Toxocara poolt p\u00f5hjustatud zoonoos. Peamiseks tekitajaks on koertel parasiteeriv Toxocara canis, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kassiparasiit Toxocara cati. Looma v\u00e4ljaheitega satuvad parasiidi munad pinnasesse, kus nad 2\u20134 n\u00e4dala p\u00e4rast muutuvad infektsioosseteks. Munade sattumisel inimese seedetrakti kooruvad munadest larvid, mis penetreeruvad peensoolest vereringesse ja sealt edasi peaaegu k\u00f5ikidesse kudedesse, peamiselt maksa, s\u00fcdamesse, kopsu, […]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2025-12-10T18:56:42+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"2 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\/","name":"Toxocara spp. IgG (S-Toxocara spp IgG) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-10-22T18:21:20+00:00","dateModified":"2025-12-10T18:56:42+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/toxocara-spp-igg-s-toxocara-spp-igg\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Nakkustekitajate uuringud (DNA\/RNA, antikehad, antigeenid)","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/nakkustekitajate-uuringud-dna-rna-antikehad-antigeenid\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Toxocara spp. IgG (S-Toxocara spp IgG)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Immuunanal\u00fc\u00fcsi osakond Toksokariaas on \u00fcmarussi Toxocara poolt p\u00f5hjustatud zoonoos. Peamiseks tekitajaks on koertel parasiteeriv Toxocara canis, v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral kassiparasiit Toxocara cati. Looma v\u00e4ljaheitega satuvad parasiidi munad pinnasesse, kus nad 2\u20134 n\u00e4dala p\u00e4rast muutuvad infektsioosseteks. Munade sattumisel inimese seedetrakti kooruvad munadest larvid, mis penetreeruvad peensoolest vereringesse ja sealt edasi peaaegu k\u00f5ikidesse kudedesse, peamiselt maksa, s\u00fcdamesse, kopsu,…","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13712","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13712"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13712\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7295"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13712"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}