{"id":13892,"date":"2025-11-09T18:42:02","date_gmt":"2025-11-09T16:42:02","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=13892"},"modified":"2026-01-27T08:54:23","modified_gmt":"2026-01-27T06:54:23","slug":"madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/huubimisuuringud\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\/","title":{"rendered":"Madalmolekulaarne hepariin (P-LMWH). Fraktsioneerimata hepariin (P-UFH)"},"content":{"rendered":"\n<p><em>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Hepariinid <\/strong>on segu antikoagulantsete omadustega, erineva molekulide ahela pikkusega gl\u00fckoosaminogl\u00fckaanidest, mida produtseerivad nuumrakud ja basofiilid. Toime aluseks on seondumine antitrombiin III-ga (AT III), mille tulemusena moodustuv hepariin-AT III kompleks v\u00f5imendab AT III inhibeerivat toimet aktiveeritud trombiinile (FIIa) ja faktorile Xa, samuti faktoritele IXa, XIa, XIIa ja kallikreiin. Hepariinid v\u00f5ivad p\u00e4rssida trombots\u00fc\u00fctide funktsiooni ning p\u00f5hjustada trombots\u00fctopeeniat. Hepariinid inaktiveeritakse maksas ning eritatakse uriiniga.<\/p>\n\n\n\n<p>Kliinilises praktikas kasutatakse kaht t\u00fc\u00fcpi hepariini: fraktsioneerimata hepariini (<em>unfractionated heparin<\/em>, UFH), mis on varieeruva molekulmassiga (keskmine MW 15000) ning milles bioloogiliselt aktiivset osa on <em>~<\/em>30%, ja fraktsioneeritud ehk madalmolekulaarset hepariini (<em>low molecular weight heparin, <\/em>LMWH, MW 3000\u20137000), mille bioloogiline aktiivsus on oluliselt k\u00f5rgem<em>.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>UFH avaldab inhibeerivat toimet nii trombiinile kui fakrorile Xa, samuti p\u00f5hjustab sagedamini trombots\u00fc\u00fctide patoloogiat, mist\u00f5ttu on UFH kasutamisel suurem veritsusoht. LMWH avaldab toimet peamiselt ainult faktorile Xa, trombots\u00fc\u00fctide patoloogiat esineb harvem, veritsusoht on v\u00e4iksem. UFH ravi j\u00e4lgimiseks sobib aktiveeritud osaline tromboplastiini aeg (APTT), kuid teatud juhtudel pole see piisav:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>APTT pikenemine muudel p\u00f5hjustel (luupusantikoagulant, omandatud v\u00f5i kaasas\u00fcndinud faktorite defitsiit, maksahaigus, DIK)<\/li>\n\n\n\n<li>APTT l\u00fchenemine v\u00f5i tundlikkuse v\u00e4henemine hepariini suhtes (p\u00f5letikust tingitud faktor VIII ja fibrinogeeni taseme t\u00f5us, rasedus, posttrombootiline \u00e4geda faasi reaktsioon, ATIII defitsiit, neerupuudulikkus)<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Sellistel juhtudel saab kasutada fraktsioneerimata hepariini anti-fXa aktiivsuse m\u00e4\u00e4ramist.<\/p>\n\n\n\n<p>LMWH preparaatidega ravi j\u00e4lgimiseks ei ole APTT piisavalt tundlik ja v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da referentsvahemikku. Ravi j\u00e4lgimiseks on sobivaim madalmolekulaarse hepariini anti-fXa aktiivsuse m\u00e4\u00e4ramine.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Uuritav materjal, selle v\u00f5tmine, saatmine ja s\u00e4ilitamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>NB! LMWH m\u00e4\u00e4ramiseks v\u00f5tta veri 3\u20134 tundi p\u00e4rast ravimi manustamist (tippkontsentratsioon).<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table is-style-stripes\"><table width=\"100%\"><tbody><tr><td width=\"1%\"><\/td><td width=\"15%\"><strong>Katsuti<\/strong><\/td><td width=\"84%\">9NC-katsuti (helesinine kork)<\/td><\/tr><tr><td><\/td><td><strong>S\u00e4ilivus<\/strong><\/td><td>UFH: plasma toatemperatuuril kaks tundi. Plasma eraldada \u00fche tunni jooksul peale proovi v\u00f5tmist (tsentrifuugida 2000\u20132500 x g juures 15 min). <br>LMWH: veri ja plasma toatemperatuuril kaks tundi. Plasma eraldamiseks tsentrifuugida 2000\u20132500 x g juures 15 min. Pikemaks s\u00e4ilitamiseks plasma k\u00fclmutada -20 \u00baC.<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<p>Proovimaterjal hemostaasi uuringuteks v\u00f5etakse esimese katsutina (v.a juhul, kui v\u00f5etakse ka verek\u00fclv).<\/p>\n\n\n\n<p>NB! Proovin\u00f5u peab olema t\u00e4itunud katsutil oleva m\u00e4rgini!<\/p>\n\n\n\n<p>Mistahes kliiniliste erijuhtude (nt hematokrit &gt; 0,55) puhul ja s\u00e4ilitamise\/saatmisega seotud k\u00fcsimuste korral tuleb n\u00f5u pidada laboriga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsi tegemise aeg:<\/strong> \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Anal\u00fc\u00fcsimeetod:<\/strong> kromogeenne meetod (anti-fXa test)<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>Referentsv\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Terapeutilised vahemikud s\u00f5ltuvad manustatud hepariini t\u00fc\u00fcbist, raviskeemist ja annusest.<\/p>\n\n\n\n<p>Orienteeruvad terapeutilised piirid (tippkontsentratsioon):<\/p>\n\n\n\n<p>LMWH manustamisel 2 korda p\u00e4evas 0,4\u20131,0 (1,1) kU\/L<br>LMWH manustamisel 1 kord p\u00e4evas 1,0\u20132,0 kU\/L<br>LMWH s\u00fcvaveeni tromboosi prof\u00fclaktikaks 0,1\u20130,3 kU\/L<\/p>\n\n\n\n<p>UFH ravi korral 0,3\u20130,7 kIU\/L.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-medium-font-size\"><strong>N\u00e4idustus ja kliiniline t\u00e4hendus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>LMWH ja UFH ravi j\u00e4lgimine.<\/p>\n\n\n\n<p>UFH ravi vajab pidevat laboratoorset j\u00e4lgimist kas APTT v\u00f5i kontsentratsiooni (anti-Xa aktiivsuse) m\u00e4\u00e4ramise abil.<\/p>\n\n\n\n<p>LMWH ei vaja rutiinset laboratoorset j\u00e4lgimist. Monitooring on vajalik:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>neeru- ja maksapuudulikkuse korral;<\/li>\n\n\n\n<li>pikaajalise ravi korral (nt pahaloomuliste kasvajatega patsiendid);<\/li>\n\n\n\n<li>veritsus v\u00f5i tromboos ravi foonil;<\/li>\n\n\n\n<li>v\u00e4ikelastel, rasedatel;<\/li>\n\n\n\n<li>mitmete antitrombootiliste ravimite samaaegse kasutamise puhul.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>S\u00f5ltumata hepariini t\u00fc\u00fcbist ja doosist soovitatakse m\u00e4\u00e4rata enne ravi alustamist ja ravi ajal ka trombots\u00fc\u00fctide arv, et avastada v\u00f5imalikku hepariini poolt indutseeritud trombots\u00fctopeeniat (HIT). S\u00f5ltuvalt kliinilisest kontekstist v\u00f5ib olla vajalik m\u00e4\u00e4rata ka AT III aktiivsus.<\/p>\n\n\n\n<p>Koostaja: Kaja Vaagen<br>Muudetud 10.08.2022<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Hepariinid on segu antikoagulantsete omadustega, erineva molekulide ahela pikkusega gl\u00fckoosaminogl\u00fckaanidest, mida produtseerivad nuumrakud ja basofiilid. Toime aluseks on seondumine antitrombiin III-ga (AT III), mille tulemusena moodustuv hepariin-AT III kompleks v\u00f5imendab AT III inhibeerivat toimet aktiveeritud trombiinile (FIIa) ja faktorile Xa, samuti faktoritele IXa, XIa, XIIa ja kallikreiin. Hepariinid v\u00f5ivad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":0,"parent":7274,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-13892","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"<!-- This site is optimized with the Yoast SEO plugin v27.3 - https:\/\/yoast.com\/product\/yoast-seo-wordpress\/ -->\n<title>Madalmolekulaarne hepariin (P-LMWH). Fraktsioneerimata hepariin (P-UFH) - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/huubimisuuringud\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Madalmolekulaarne hepariin (P-LMWH). Fraktsioneerimata hepariin (P-UFH) - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:description\" content=\"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Hepariinid on segu antikoagulantsete omadustega, erineva molekulide ahela pikkusega gl\u00fckoosaminogl\u00fckaanidest, mida produtseerivad nuumrakud ja basofiilid. Toime aluseks on seondumine antitrombiin III-ga (AT III), mille tulemusena moodustuv hepariin-AT III kompleks v\u00f5imendab AT III inhibeerivat toimet aktiveeritud trombiinile (FIIa) ja faktorile Xa, samuti faktoritele IXa, XIa, XIIa ja kallikreiin. Hepariinid v\u00f5ivad [&hellip;]\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/huubimisuuringud\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2026-01-27T06:54:23+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"3 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/huubimisuuringud\\\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/huubimisuuringud\\\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\\\/\",\"name\":\"Madalmolekulaarne hepariin (P-LMWH). Fraktsioneerimata hepariin (P-UFH) - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2025-11-09T16:42:02+00:00\",\"dateModified\":\"2026-01-27T06:54:23+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/huubimisuuringud\\\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/huubimisuuringud\\\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/huubimisuuringud\\\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"K\u00e4siraamat\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"H\u00fc\u00fcbimisuuringud\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/kasiraamat\\\/huubimisuuringud\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":4,\"name\":\"Madalmolekulaarne hepariin (P-LMWH). Fraktsioneerimata hepariin (P-UFH)\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Madalmolekulaarne hepariin (P-LMWH). Fraktsioneerimata hepariin (P-UFH) - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/huubimisuuringud\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Madalmolekulaarne hepariin (P-LMWH). Fraktsioneerimata hepariin (P-UFH) - \u00dchendlabor","og_description":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Hepariinid on segu antikoagulantsete omadustega, erineva molekulide ahela pikkusega gl\u00fckoosaminogl\u00fckaanidest, mida produtseerivad nuumrakud ja basofiilid. Toime aluseks on seondumine antitrombiin III-ga (AT III), mille tulemusena moodustuv hepariin-AT III kompleks v\u00f5imendab AT III inhibeerivat toimet aktiveeritud trombiinile (FIIa) ja faktorile Xa, samuti faktoritele IXa, XIa, XIIa ja kallikreiin. Hepariinid v\u00f5ivad [&hellip;]","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/huubimisuuringud\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2026-01-27T06:54:23+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"3 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/huubimisuuringud\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/huubimisuuringud\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\/","name":"Madalmolekulaarne hepariin (P-LMWH). Fraktsioneerimata hepariin (P-UFH) - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2025-11-09T16:42:02+00:00","dateModified":"2026-01-27T06:54:23+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/huubimisuuringud\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/huubimisuuringud\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/huubimisuuringud\/madalmolekuraarne-hepariin-p-lmwh-fraktsioneerimata-hepariin-p-ufh\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"K\u00e4siraamat","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"H\u00fc\u00fcbimisuuringud","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/kasiraamat\/huubimisuuringud\/"},{"@type":"ListItem","position":4,"name":"Madalmolekulaarne hepariin (P-LMWH). Fraktsioneerimata hepariin (P-UFH)"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Kadi Siigur","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/kadisi\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":"Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond Hepariinid on segu antikoagulantsete omadustega, erineva molekulide ahela pikkusega gl\u00fckoosaminogl\u00fckaanidest, mida produtseerivad nuumrakud ja basofiilid. Toime aluseks on seondumine antitrombiin III-ga (AT III), mille tulemusena moodustuv hepariin-AT III kompleks v\u00f5imendab AT III inhibeerivat toimet aktiveeritud trombiinile (FIIa) ja faktorile Xa, samuti faktoritele IXa, XIa, XIIa ja kallikreiin. Hepariinid v\u00f5ivad&hellip;","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13892","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13892"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13892\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7274"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13892"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}