{"id":5879,"date":"2023-04-21T13:18:28","date_gmt":"2023-04-21T11:18:28","guid":{"rendered":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?page_id=5879"},"modified":"2023-09-11T14:46:36","modified_gmt":"2023-09-11T12:46:36","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/uhendlaborist\/ajalugu\/","title":{"rendered":"Ajalugu"},"content":{"rendered":"
\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\u00dchendlabor ajas ja ruumis<\/strong><\/span><\/div>

Dr. Ene Ora<\/strong>
Laboratoorseid anal\u00fc\u00fcse on teostatud k\u00f5igis Tartu omaaegsetes kliinikutes\/haiglates juba v\u00e4hemalt \u00fcle-eelmisest sajandist alates. N\u00e4iteks on teada, et 1844. a hankis Tartu \u00fclikooli kasvandik Gottlieb Franz Emmanuel Sahmen teraapiakliinikule ajakohase mikroskoobi, pannes nii aluse kliinilisele laboratooriumile. Alates 1860. aastast kujunes meditsiinil orgaaniline seos f\u00fcsioloogia ja farmakoloogiaga, mis oli aluseks kliinilisele laboratoorsele diagnostikale. Juba 1865. a ilmunud eeskirjades Tartu \u00fclikooli kliinikute kohta on esmakordselt m\u00e4rgitud keemialaboratooriumi teraapiakliiniku juures. Aastatel 1890-1905 kirurgiakliinikut juhatanud Wilhelm Koch rajas sajandi l\u00f5pus oma kliinikus bakterioloogia ja histoloogia laboratooriumi. XX sajandi esimese veerandi l\u00f5puks olid loodud laboratooriumid k\u00f5igi kliinikute juurde. Raviarstid v\u00f5i kliinikute assistendid tegid tol ajal k\u00f5ik oma haigete anal\u00fc\u00fcsid ise.
1946.a l\u00f5petas Tartu meditsiinikooli laborantide esimene lend ja haiglad said hakata t\u00f6\u00f6le v\u00f5tma kutsega laborante, kes tegid enamasti nn kliinilisi anal\u00fc\u00fcse. Keerukamaid anal\u00fc\u00fcse tegid oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rval laboratoorsetest meetoditest enam huvitatud raviarstid. Paljudest neist said hiljem esimesed kohakaasluse alusel t\u00f6\u00f6tavad laborijuhatajad. V\u00e4heste eranditega tegeles enamik p\u00f5hikohaga laboriarstidest veel 1980. aastatel biokeemiliste anal\u00fc\u00fcsidega. Alles laboriaparatuuri t\u00e4iustumisega, eriti aga selle hankimise v\u00f5imaluste avanedes kujunes t\u00f6\u00f6jaotus \u00fcmber. Praegu on \u00fchendlabori arstide osaks selliste uuringute tegemine, mis n\u00f5uavad arsti teadmisi ja nendel p\u00f5hinevaid anal\u00fc\u00fcsitulemuste interpreteerimist, samuti peavad nad rakendama meetmeid anal\u00fc\u00fcside kvaliteedi kindlustamiseks ja tegelema laborantide v\u00e4lja\u00f5ppe ning t\u00e4iend\u00f5ppega. Nende osaks on koost\u00f6\u00f6 raviarstidega. Laboritesse on t\u00f6\u00f6le v\u00f5etud ka keemikuid, kes kannavad vastutust m\u00e4\u00e4ramismeetodite korrektsuse eest.
Tartu \u00dclikooli Kliinikumi \u00fchendlabor moodustati 1. oktoobril 1996. a Maarjam\u00f5isa haigla laboriosakonna, mikrobioloogia ja immuunanal\u00fc\u00fcsi labori ning Tartu Linna Nakkushaigla viroloogialabori \u00fchendamise tulemusel. \u00dchendlabori juhatajaks m\u00e4\u00e4rati meditsiinikandidaat Urmas Siigur (meditsiinidoktori kraadi kaitses Karolinska Instituudis Stockholmis 1997), \u00fclemlaborandiks vanemlaborant Piret Laik. Seej\u00e4rel liideti \u00fchendlaboriga j\u00e4rk-j\u00e4rgult k\u00f5igi Tartu haiglate\/kliinikute laborid ja meditsiinigeneetika ning molekulaardiagnostika keskus. Eesm\u00e4rgiks oli luua k\u00f5iki raviasutusi rahuldava diapasooni ja kvaliteediga \u00f6konoomselt toimiv \u00fcksus.
Seoses Urmas Siiguri valimisega T\u00dc Kliinikumi juhatusse 1999. a aprillis m\u00e4\u00e4rati \u00fchendlabori juhatajaks immuunanal\u00fc\u00fcsi osakonna juhataja bioloogiadoktor Anu Tamm (Hannover, 1996).
Kliinikumi 200. aastap\u00e4evaks on \u00fchendlabor saavutanud kaasaegse taseme nii kaadri, kvaliteedis\u00fcsteemi kui kasutatavate meetodite ja aparatuuri poolest. \u00dchendlaboris t\u00f6\u00f6tab 52 k\u00f5rgharidusega spetsialisti (13 neist omavad teadusdoktori ja\/v\u00f5i magistri kraadi), 85 laboranti ja 20 t\u00f6\u00f6tajat muudes ametites. Suurt r\u00f5hku pannakse t\u00e4iendkoolitusele, milles on rakendatud ka k\u00fcllaltki erandlik ja t\u00f5hus omandatud teadmiste kontroll.
\u00dchendlabori anal\u00fc\u00fcside kogu diapasooni ulatuses on rakendatud nii laborisisene kui ka -v\u00e4line kvaliteedikontroll, kusjuures viimast ostab \u00fchendlabor regulaarselt viiest riigist. 1999. a moodustati \u00fchendlaboris kvaliteedialane t\u00f6\u00f6r\u00fchm, mille \u00fclesandeks sai labori kvaliteedis\u00fcsteemi loomine Euroopa Standardi seeria 45000 alusel. P\u00e4rast mitmeid muutusi standardites on alates 2003. aastast \u00fchendlabori kvaliteedis\u00fcsteem EVS-180 15189:2003 p\u00f5hine ja seda on kirjeldatud kvaliteedik\u00e4siraamatus. 2001. aastast toimuvad regulaarsed kvaliteediauditid ja -s\u00fcsteemi \u00fclevaatused.
1996-1997 hakati looma arvutiprogrammi, mis v\u00f5imaldas \u00fchendada labori aparatuuri arvutiv\u00f5rku. Praeguseks registreeritakse enamus anal\u00fc\u00fcside tellimusi ja vastuseid arvutis. Ka on juba paljudel osakondadel v\u00f5imalik kiiresti saada anal\u00fc\u00fcsitulemusi elektrooniliselt.
1998.a anti v\u00e4lja raviarstidele m\u00f5eldud \"Labori teatmik\" ja 2002. a \"\u00dchendlabori k\u00e4siraamat\" (m\u00f5lema toimetajad U. Siigur ja E. Ora). Korraldatud on kaks ankeetk\u00fcsitlust, saamaks teada Kliinikumi arstkonna soove \u00fchendlabori anal\u00fc\u00fcside diapasooni laiendamiseks.
\u00d6\u00f6p\u00e4evaringselt osutatakse laboriteenust kliinilise keemia, hematoloogia, naistekliiniku ja lastekliiniku osakonnas.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMaarjam\u00f5isa haigla labor<\/strong><\/span><\/div>

Dr Ene Ora, dr Katrin Reimand, dr Tiit Salum<\/strong>
Maarjam\u00f5isa haigla laboril on haruline ajalugu, kuna ta on moodustunud Tartu Linna Kliinilise Haigla ja Vabariikliku Tartu Kliinilise Haigla laborite liitmisel. Allpool k\u00e4sitletakse l\u00e4hemalt viimati nimetatu ajalugu.
Hospitaalteraapia ja n\u00e4rvikliinikus Maarjam\u00f5isa v\u00e4ljal rajas Ludvig Puusepp 1920-ndate aastate alguses kliiniliste uuringute labori, mille esimeseks p\u00e4rasts\u00f5jaaegseks juhatajaks sai 1951. a farmatseudiharidusega Anita Lendre. Juba 1952. a novembris pidas peaarst V. Nikulin vajalikuks asendada A. Lendre kui n-\u00f6 kohalik kaader mujalt toodud dr Kraitsiga. Viimase p\u00f5hitegevus olevat olnud anal\u00fc\u00fcsiprotsesside j\u00e4lgimine, mingi n\u00e4put\u00f6\u00f6 s\u00f5rmede vahel - v\u00e4hemalt on tolleaegsed laborandid seda oma meenutustes kinnitanud. Ajad aga muutusid ja 1. veebruaril 1956 m\u00e4\u00e4rati, n\u00fc\u00fcd juba Vabariikliku Tartu Kliinilise Haigla labori juhatajaks, dr Elvi P\u00f5ldvere, kes on labori ajaloos kindlasti olnud \u00fcks olulisemaid isikuid. Laboriarstina oli ta oma eriala v\u00e4ljapaistev spetsialist - v\u00e4ga p\u00fchendunud, laia silmaringi ja s\u00fcgavate teadmistega, \u00e4\u00e4rmiselt kollegiaalne ja \u00fclimalt tagasihoidlik. Ta on v\u00e4lja koolitanud hematoloogiliste haiguste laboratoorse diagnostika alal terve plejaadi nii kliinilisi hematolooge kui laboriarste kogu Eesti tarbeks.
aastatel algas laboris kliinilise biokeemia hoogne areng t\u00e4nu uutele andekatele t\u00f6\u00f6tajatele - keemik Velda Sibulale ja biokeemik \u0160ura Feldmanile. K\u00fcmnendi l\u00f5pus osteti esimesed ajakohased aparaadid: vererakkude loendaja Celloscope-101 ja veregaaside anal\u00fcsaator AME-1c.
Kui Vabariikliku Tartu Kliinilise Haiglaga liideti 1971. a Tartu Linna Kliiniline Haigla, \u00fchendati ka laborid. Valmis uus kirurgiahoone ja sinna asus ka \u00fchendatud labor, mis kandis nimetust Tartu Kliinilise Haigla kliiniline ja biokeemia laboratoorium. Juhatajaks m\u00e4\u00e4rati dr Helmi Novek, kes sisustas 1977. a laborile L. Puusepa 8 esimesele korrusele antud ajakohased ruumid ja l\u00f5i uue t\u00f6\u00f6korralduse.
aastatel saadi v\u00e4\u00e4rtuslikumast aparatuurist juurde leekfotomeetreid Saksa Demokraatlikust Vabariigist, T\u0161ehhoslovakkia gaaskromatograaf Chrom-4, esimene Ungari biokeemia-anal\u00fcsaator Contiflo. Samuti telliti Tartu \u00fclikooli katset\u00f6\u00f6kojast vertikaalse elektroforeesi aparaadid. 25. aprillil 1976 m\u00e4\u00e4rati labori juhatajaks Velda Sibul. Kui ta aga j\u00e4rgmisel aastal Tallinna kolis, m\u00e4\u00e4rati 28. oktoobril 1977 juhatajaks taas Elvi P\u00f5ldvere. Kuna E. P\u00f5ldvere eelistas administratiivsele t\u00f6\u00f6le kindlalt hematoloogilisi uuringuid, kutsuti tema soovil juhatajaks Ene Lilleleht, kes alustas 1. novembril 1978. a. Oluline s\u00fcndmus labori ajaloos oli vanemlaborandi ametikoha loomine 1979. aastal. Esimeseks ja kauaaegseks vanemlaborandiks sai Ilme Pedak.
Ajavahemikus 1982-1992 viidi Tartu Linna Kliinilise Haigla labori baasil l\u00e4bi iga-aastaseid \u00fcle-eestilisi laboriarstide t\u00e4ienduskursusi. K\u00e4ivitajaks oli tolleaegne peaarsti aset\u00e4itja, kunagine Tartu Linna Kliinilise Haigla labori juhataja Heino Hanson ja t\u00e4ideviija (alates teisest toimumisaastast) Ene Lilleleht. 1982. aastal k\u00fclastas haigla laborit esimene k\u00f5rgetasemeline laborit\u00f6\u00f6tajate delegatsioon Soomest, mille koosseisus olnud professorid organiseerisid Eesti taasiseseisvumisel Soome-poolset laborialast humanitaarabi ja koolitust.
aasta 1. augustil v\u00f5eti Tartu kliinilise haigla labori juhatajana t\u00f6\u00f6le dr Urmas Siigur. Algas labori kiire ja sihip\u00e4rane arendamine. 1990. aastate algul saadi aparatuuri esialgu humanitaarabi korras: vererakkude loendajad, esimene t\u00e4isautomaatne biokeemia anal\u00fcsaator Hitachi-705 kingitusena Kuopio \u00fclikooli keskhaiglalt ja veel teinegi, kingitusena Tartu s\u00f5pruslinnalt Tamperelt. Samal ajal suudeti ka ise \u00fcht-teist osta: hangiti fluorestsentspolarisatsioon-immuunmeetodil p\u00f5hinev anal\u00fcsaator mitmete ravimite kontsentratsiooni m\u00e4\u00e4ramiseks, geelelektroforeesi automaats\u00fcsteem, hematoloogiliste anal\u00fc\u00fcside automaatanal\u00fcsaator jm. Algas arvutite kasutamine igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s: anal\u00fc\u00fcsitellimuste ja -tulemuste registreerimine ning arhiveerimine. Labori k\u00f5rgharidusega personal vabastati j\u00e4rk-j\u00e4rgult otsesest anal\u00fc\u00fcside tegemisest ja rakendati t\u00f6\u00f6sse, mis vastas nende ettevalmistusele: anal\u00fc\u00fcside kvaliteedi kontroll, arenguperspektiivide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine, laboripersonali t\u00e4iend\u00f5pe, raviarstidega konsultatsioonid jne.
Seoses mikrobioloogialabori kolimisega Maarjam\u00f5isa polikliiniku vastvalminud hoonesse 1995. a avanes v\u00f5imalus labori ruume laiendada ja kaasajastada. 1. oktoobril 1996 loodi Tartu \u00dclikooli Kliinikumi \u00fchendlabor. Moodustati uus struktuur ja juhtimiss\u00fcsteem, mille k\u00e4igus endise Maarjam\u00f5isa haigla labori personal jagunes kaheks osakonnaks - kliinilise keemia ning hematoloogia ja \u00fcldkliiniliste anal\u00fc\u00fcside osakonnaks. Kliinilise keemia osakonna juhatajaks m\u00e4\u00e4rati Alar Aab, kellest 1998. a sai esimene kutsega meditsiinilaborikeemik Eestis. Vanemlaborandiks m\u00e4\u00e4rati Tiiu-Mare Romanenkova. Hematoloogia osakonna juhatajaks m\u00e4\u00e4rati dr Tiit Salum, vanemlaborandiks \u00dclle Piirisild. M\u00f5lemas osakonnas on \u00fchendlabori ajastul toimunud kiire areng: aparatuur ja t\u00f6\u00f6tajate kvalifikatsioon, samuti anal\u00fc\u00fcside kvaliteedi kontrolli s\u00fcsteem on saavutanud rahvusvaheliste standarditega etten\u00e4htud taseme.
Kliinilise keemia osakonna juhatajaks oli juulist 2000 kuni 2003. aasta l\u00f5puni dr Katrin Reimand ja alates 2004. aastast - p\u00e4rast Eestisse naasmist - on juhatajaks taas Alar Aab. Osakonnas tehakse praegu 102 erinevat laboratoorset anal\u00fc\u00fcsi, kokku \u00fcle poole miljoni anal\u00fc\u00fcsi aastas. Kliinilise keemia osakonna juhataja kureerib ka \u00fchendlabori kliinilise keemia erialaliini. V\u00e4ljaspool kliinilise keemia osakonda tehakse biokeemilisi anal\u00fc\u00fcse peamiselt oma kliiniku tarbeks. Samas on paljud testid, mis n\u00f5uavad keerukat ja kallist aparatuuri, koondatud m\u00f5nda \u00fchendlabori osakonda, n\u00e4iteks valkude elektroforees ja ravimimonitooring kliinilise keemia osakonda, individuaalsete seerumivalkude m\u00e4\u00e4ramine lastehaigla osakonda.
Osakonna k\u00f5rgharidusega personal v\u00f5tab aktiivselt osa teadust\u00f6\u00f6st. Nii n\u00e4iteks oli IFCC-FESCC 14. kongressil Prahas 2001. aastal neilt kuus posterettekannet.
Suured struktuurimuutused on toimunud hematoloogia ja \u00fcldkliiniliste anal\u00fc\u00fcside osakonnas, kuna \u00fcleminek kapillaarvere proovidelt veenivere proovidele on v\u00f5imaldanud tegevust tsentraliseerida. Hematoloogia ja \u00fcldkliiniliste anal\u00fc\u00fcside osakonnas tehakse ligi 50 erinevat anal\u00fc\u00fcsi, aastas kokku umbes 200 000. Osakond on varustatud kaasaegse aparatuuriga - t\u00e4isautomaatsed anal\u00fcsaatorid vererakkude loendamiseks ja h\u00fc\u00fcbimisanal\u00fc\u00fcside teostamiseks. Meditsiinitehnika areng ei ole siiski t\u00e4ielikult suuteline asendama inimest, seet\u00f5ttu omab haiguslike protsesside m\u00e4\u00e4ratlemisel sageli otsustavat rolli vere, uriini jt kehavedelike mikroskoopia.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tLastehaigla labor<\/strong><\/span><\/div>

Dr Milvi Topman<\/strong>
Tartu \u00dclikooli lastekliiniku 75. aastap\u00e4eva v\u00e4ljaandes meenutab dots Leida Keres, et aastail 1938-1948 tegid lastehaigla assistendid ise k\u00f5ik vajalikud laboriuuringud. Ka liikvori uuring (pleots\u00fctoos, Pandy reaktsioon) oli igap\u00e4evane, seda tegid osakonna raviarstid (pleots\u00fctoos, Pandy reaktsioon). 1949. aastal seati sisse v\u00e4ike labor, kus t\u00f6\u00f6tas \u00fcks laborant, kelleks oli Lehte Vares. Laboris tehti vere, uriini ning rooja anal\u00fc\u00fcse ja v\u00e4heseid biokeemilisi uuringuid.
Olulisemad etapid lastehaigla labori arengus on j\u00e4rgmised:
1) Oru t\u00e4nava periood 1949-1981. Oru t\u00e4nava hoones asus labor esialgu haigla 3. korrusel 13 m\u00b2 pliidiga k\u00f6\u00f6ktoas, mis oli enne olnud haiglat\u00f6\u00f6tajate ametikorter. Lisaks Lehte Varesele (lastekliiniku laboris 1949-1972) v\u00f5eti t\u00f6\u00f6le veel \u00fcks laborant - Viida Post (1960-1992). Neile m\u00f5lemale oli lastekliinik esimene ja ka ainus t\u00f6\u00f6koht. Lisaks hematoloogilistele ja nn \u00fcldkliinilistele anal\u00fc\u00fcsidele tehti laboris biokeemilisi anal\u00fc\u00fcse. Rohkesti uuriti tol ajal mao- ja duodenaalsondi abil saadud materjalide koostist.
Lastepolikliiniku laboris \u00dclikooli 12 t\u00f6\u00f6tasid aastaid kaks laboranti: Hilja Sorga (1950-1979) ja Heljula Luts (1943-1988). Nendelegi oli see ainus t\u00f6\u00f6koht, millelt nad l\u00e4ksid ka pensionile. 1965-1967 t\u00f6\u00f6tas lastekliiniku laboris dr Virgo Seeder. Paari aasta p\u00e4rast suundus ta ravi alale ja labori juhatajaks m\u00e4\u00e4rati dr Ene Samar\u00fctel, kes t\u00f6\u00f6tas ka laste nefroloogina. 1969. a sai juhatajaks dr Milvi Topmann.
Nimetatud perioodi l\u00f5puaastail peeti k\u00f5ige t\u00e4htsamaks \u00fclesandeks arendada labori biokeemia haru. Sellesse aega kuulub \u00fcleliiduliste kohustuslike unifitseeritud meetodite rakendamine laborit\u00f6\u00f6s. Meetodid olid manuaalsed ja aegan\u00f5udvad, vajalikud reaktiivid valmistati ise. 1970. aastate teisel poolel oli v\u00f5imalik hakata kasutama uriini testribasid, automaatdosaatoreid, esimesi automaatpipette - t\u00f6\u00f6 muutus kiiremaks ja t\u00e4psemaks. Korduvalt laiendati ja uuendati labori t\u00f6\u00f6ruume, suurem \u00fcmberehitus toimus Oru t\u00e4nava maja kapitaalremondi ajal (1976-1980), mil labor sai oma l\u00f5pliku n\u00e4o.
2) J\u00e4rgmine oluline ajaj\u00e4rk labori arengus on ajavahemik 1982-1991, mil koliti lastekliiniku nakkuskorpusesse Lunini 6. Seal avati 2. aprillil 1982 esimene lastehaiglaks ehitatud hoone Tartu linnas. Sama aasta oktoobris l\u00e4ks k\u00e4iku labori ekspressteenistus \u00f6\u00f6p\u00e4evaste valvetega, mille raskust algusaastail kandsid vaid laboriarstid. Samas j\u00e4tkus laborantide pidev koolitus ja v\u00e4lja\u00f5pe iseseisvaks valvet\u00f6\u00f6ks. 1980. aastaid v\u00f5ib nimetada p\u00f6\u00f6rdelisteks, sest algas labori automatiseerimine ja meetodite uuendamine ning laiendati \u00fcldiselt laboriteenistust Tartu pediaatriav\u00f5rgus.
3) Ajavahemikus 1992-1999 arendati laboris tehnoloogilist ja anal\u00fc\u00fctilist kvaliteeti. Seoses \u00fchiskonna muutumisega hakkas taanduma senine ekstensiivne majandamine ka lastekliinikus. Kogu statsionaari koondumisel Lunini t\u00e4nava hoonesse \u00fchendati 1992. aastal sarnased osakonnad, \u00fchendati ka labor. 1993. aastast t\u00f6\u00f6tab siin vanemlaborandina Hille Nilbe. Verev\u00f5tu avatehnika vahetati v\u00e4lja mikro- ja vaakumtehnika vastu. Lastekliiniku labori erip\u00e4raks on l\u00e4bi aastate olnud v\u00e4ga suur ekspressuuringute osakaal igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s. 1992-1999 olid labori hoogsa arengu aastad. Rakendus anal\u00fc\u00fcside kvaliteedi j\u00e4lgimise mitmetasandiline s\u00fcsteem: igap\u00e4evane rutiinne sisemine kvaliteedikontroll, 1994. a l\u00fclituti laboriv\u00e4lisesse kontrolls\u00fcsteemi Labquality. 1996. aastast alates korraldab labor Tartu ja selle \u00fcmbruse raviasutuste laborite hematoloogiliste anal\u00fcsaatorite kvaliteedi kontrolli. 1999. aastal \u00fchines lastekliiniku labor Kliinikumi \u00fchendlaboriga.
4) Aastail 2000-2003 vahetati v\u00e4lja laboriaparatuur, v\u00f5eti kasutusele rida uusi anal\u00fc\u00fcsimeetodeid. 2002. aastast koondusid lastekliiniku laborisse hemato-onkoloogiliste patsientide luu\u00fcdi ja perifeerse vere uuringud, osa laborist ehitati \u00fcmber hematoloogialaboriks. \u00dchendlabori lastekliiniku osakond spetsialiseerus vere individuaalsete valkude, enamuse raua ainevahetustestide, seroos\u00f5\u00f5nte (s\u00fcnoviaal- ja pleuravedelik) ts\u00fctoloogia ja biokeemiliste testide ning seljaajuvedeliku eritestide m\u00e4\u00e4ramisele.
Augustis 2003 liideti labor \u00fchendlabori kliinilise keemia osakonnaga.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tKopsukliiniku labor<\/strong><\/span><\/div>

Dr Merike Pauts<\/strong>
Tartu Tiisikuse N\u00f5uandla (1923) ja Tartu Tiisikuse Ravila (1928) aegadest alates on tuberkuloosi ravimise asutusi Tartus paljudel kordadel reformitud ja nad on paiknenud eri aegadel eri aadressidel. Enamikus neist tehti kindlasti lihtsamaid hematoloogilisi ja nn \u00fcldkliinilisi anal\u00fc\u00fcse, samuti r\u00f6ga bakterioskoopilist uuringut. Nii n\u00e4iteks oli Teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rgselt Tuberkuloosi Sanatooriumi majas Riia t\u00e4naval \u00fcks ruum laborile, kus t\u00f6\u00f6tas laborant Elsa Lust, kes tegi muu hulgas juba ka \u00fcksikuid biokeemilisi anal\u00fc\u00fcse. 1965. aastal \u00fchendati k\u00f5ik tuberkuloosi ravinud asutused Tartu Linna Tuberkuloosidispanseriks. Esimene laborijuhataja oli dr Klara Korjus, kes tegeles varasematel aastatel ka ravit\u00f6\u00f6ga, hiljem aga p\u00fchendus peamiselt bakterioloogiale. Aastast 1971, kui t\u00f6\u00f6le asus laborant Asta Sugasepp, hakati tegema biokeemilisi p\u00f5hianal\u00fc\u00fcse (bilirubiin, GOT, GPT, j\u00e4\u00e4k-N, \u00fcldvalk ja verevalkude fraktsioonid). Sanatooriumi ajast oli tol ajal t\u00f6\u00f6l ka kliinilisi anal\u00fc\u00fcse teinud laborant V. M\u00e4epalu.
a algusest v\u00f5eti Tartu tuberkuloosidispanseri laborisse juhatajana t\u00f6\u00f6le dr Merike Pauts. Labori koosseisus oli kolm kliinilist laborit - \u00d5petaja, Kalevi ja Riia t\u00e4naval. Neis tehti vere, uriini ja v\u00e4ljaheite uuringuid ning r\u00f6ga bakterioskoopiat. Sel ajal oli statsionaaris 350 voodikohta. Igal laboril oli oma v\u00e4ike ruum, suurusega 8-15 m\u00b2. Biokeemia-aparatuurist oli vaid kaks aparaati - verevalkude foreesi aparaat ja viltuse magnetsilmaga fotoelektriline kolorimeeter. J\u00e4rgmistel aastatel osteti leekfotomeeter, refraktomeeter, elektroforeesiaparaat FEK56M, veregaaside anal\u00fcsaator BME-33. Laboris t\u00f6\u00f6tas kaks arsti ja kuus laboranti.
Aastast 1985 hakati kopsuhaigete histoloogilisi anal\u00fc\u00fcse tegema onkodispanseri ts\u00fctoloogialaboris. Alustati pleuraefusioonide uurimisega ja teof\u00fclliini m\u00e4\u00e4ramisega seerumist. 1987. a kevadel anti kliinilisele ja biokeemialaborile uued ruumid kopsuhaigla vastvalminud juurdeehitise kolmandal korrusel. Koormuse suurenemisega v\u00f5eti 1990. a personali juurde. Sellest ajast rakendati ka valvet\u00f6\u00f6d \u00f5htutundidel, k\u00f5igil p\u00fchadel ja n\u00e4dalal\u00f5ppudel.
a eraldus morfoloogialabor eraldi \u00fcksuseks, juhatajaks dr Mari-Ann Reintam, ja 1992. a eraldus bakterioloogialabor, juhatajaks dr Annika Kr\u00fc\u00fcner.
aastatel paranes labori tehniline varustatus, osteti hulk uusi aparaate ja anal\u00fcsaatoreid. 1994. aastal liituti laboriv\u00e4lise kvaliteedikontrolli s\u00fcsteemiga Labquality.
a sai laborist Kliinikumi \u00fchendlabori kopsukliiniku osakond. 2002. a s\u00fcgisel l\u00f5imiti selle t\u00f6\u00f6tajad \u00fchendlabori erinevatesse osakondadesse.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tOnkoloogiahaigla labor<\/strong><\/span><\/div>

Dr Anne-Mari Isotamm<\/strong>
Praeguse onkoloogiahaigla labori ajalugu on olnud keerukas nii struktuurimuutuste kui ka labori asukohtade poolest.
a Tartu \u00dclikooli Radioloogia Kliiniku baasil loodud Tartu Linna Onkoloogia Haiglas, mis asus tegutsema praeguse linnapolikliiniku hoones Gildi t\u00e4naval, oli esimeseks laborandiks sama aasta 14. augustist Maimo Kull. 1947. aastal asus t\u00f6\u00f6le laborijuhataja dr Ilo Sibul. Samal aastal loodi ka Tartu Linna Onkoloogia Dispanser. Aasta hiljem dispanser ja haigla \u00fchendati ja koliti Riia t\u00e4nava hoonesse, kus praegu asub kiirabijaam. Neli aastat hiljem liideti juurde ka \u00fclikooli radioloogia instituut radioloogia osakonnana. Moodustunud asutuses t\u00f6\u00f6tasid nn kliinilisi anal\u00fc\u00fcse tegev laborant, patoloogina t\u00f6\u00f6tas dr Olga Mathilde Madissoon.
aastal kolis onkoloogiadispanser praegusesse asukohta Vallikraavi t\u00e4nav 10. Siin sai labor oma kasutusse juba kolm ruumi ja hakati tegema \u00fcksikuid biokeemilisi anal\u00fc\u00fcse, histoloogilisi uuringuid tegi dr Helle Reek. Esimeseks t\u00e4iskohaga laborijuhatajaks sai 1. augustist 1968 dr Helgi Saar. Laborantideks olid Luule Martinson (kapillaarvere, uriini ja v\u00e4ljaheite anal\u00fc\u00fcsid) ning Linda Karu (v\u00e4hesed h\u00fc\u00fcbimisuuringud, m\u00f5nede ens\u00fc\u00fcmide, \u00fcldvalgu, j\u00e4\u00e4k-N, bilirubiini ja Na\/K m\u00e4\u00e4ramine) ja Ada Terask. Laborantide k\u00e4sutuses oli kaks monokulaarmikroskoopi, leekfotomeeter ja fotoelektriline kolorimeeter.
aastal, kui ts\u00fctoloog Helgi Saar asus organiseerima ts\u00fctoloogialaborit, mis hiljem koos histoloogialaboriga moodustas patomorfoloogialabori, sai labori juhatajaks Anne-Mari Isotamm. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise j\u00e4rel hakkas labor kiiresti arenema. Osteti ajakohast aparatuuri, n\u00e4iteks elektrol\u00fc\u00fctide anal\u00fcsaator Ionetics-450, kliinilise keemia anal\u00fcsaator Humalyzer-815, hematoloogia-anal\u00fcsaator Alcon-871, koagulomeeter Amelung KC-1A, uriinianal\u00fcsaator Clinitec-100 ning mitu moodsat mikroskoopi.
Mais 1999 sai laborist \u00fchendlabori onkoloogiahaigla osakond. Labor on k\u00e4esolevaks ajaks varustatud kaasaegse aparatuuriga ja l\u00fclitunud \u00fchendlabori \u00fchtsesse kvaliteedikontrolli s\u00fcsteemi.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tEndokrinoloogiahaigla labor<\/strong><\/span><\/div>

Dr Rain Lehtme<\/strong>
aastal avatud Tartu P\u00e4rmivabriku Vesiravilast aadressil Pikk 64 oli 1951. aastaks saanud Vabariiklik Struumat\u00f5rje Dispanser, kus tegutses juba ka kliiniline laboratoorium. 1960. aastaks oli lisandunud biokeemialabor. Koos aja ja arstidega vaheldusid uurimissuunad ja seega muutusid ka n\u00f5udmised laborianal\u00fc\u00fcside suhtes. Kuni 1970. aastateni suunati p\u00f5hit\u00e4helepanu kilpn\u00e4\u00e4rmehaigustele, kui peaarstiks oli dr V. Pa\u0161kov. Suhkruhaigusele keskenduti 1970. aastail, mil peaarst oli dr I. Kalits. Biokeemialaboris v\u00f5eti sel perioodil juhataja Astrid Veskila k\u00e4e all kasutusele palju uusi meetodeid. T\u00e4iustus n\u00e4iteks rasvade ainevahetuse m\u00e4\u00e4ramine. Paljude uute meetodite v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tajaks ja juurutajaks oli Aleksandr Pa\u0161kov, hilisem labori juhataja. Endokriins\u00fcsteemi haiguste diagnooside t\u00e4psustamiseks ja ravi j\u00e4lgimiseks v\u00f5eti 1970. aastate teisel poolel p\u00f5hiliselt hormoonide m\u00e4\u00e4ramiseks kasutusele radioimmunoloogiline (RIA) meetod, mille juurutajaks oli Valve Hiir. Meetod on kasutusel siiani, n\u00e4iteks 21-h\u00fcdroks\u00fclaasivastaste antikehade, insuliinivastaste antikehade, D-vitamiini ja insuliinisarnase kasvufaktori uuringud saavad vastuse just sel teel. Praeguseks on p\u00f5hir\u00f5hk kemiluminestsents-anal\u00fc\u00fcsidel. Need said v\u00f5imalikuks t\u00e4nu 1996. a hangitud aparaadile Immulite, millele paar aastat hiljem lisandus veel uuem ja t\u00e4iuslikum mudel, Immulite-2000.
a sai laborist \u00fchendlabori endokrinoloogia osakond, 2002. a juunis l\u00f5imiti selle t\u00f6\u00f6tajad \u00fchendlabori immuunanal\u00fc\u00fcsi osakonda.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMeditsiinigeneetika labor<\/strong><\/span><\/div>

Dr Mari Sitska<\/strong>
Eestis t\u00f6\u00f6tab meditsiinilis-geneetiline teenistus alates 1968. aastast, mil Tartu Kliinilise Haigla konsultatiivse polikliiniku juurde loodi meditsiinilise geneetika kabinet, juhatajaks dr Tiina Talvik ja hiljem dr Aavo-Valdur Mikelsaar. Geneetilise konsultatsiooni teenistus Eestis reorganiseeriti 1990. a. Et parandada patsientide teenindamist kliinilise geneetika vallas, loodi 1. m\u00e4rtsil 1990 lastekliiniku juurde meditsiinigeneetika keskus (juhataja dr Mari Sitska). Keskuse k\u00e4sutusse anti piisavalt ruume ja loodi ka uued ametikohad. See v\u00f5imaldas tegevusvaldkonda oluliselt laiendada, v\u00f5imalikuks sai s\u00fcnnieelne diagnostika ja paranes p\u00e4rilike ainevahetushaiguste diagnoosimine. Kahtlemata oli meditsiinigeneetika keskuse k\u00fcmne aasta t\u00f6\u00f6 k\u00f5ige olulisem saavutus p\u00e4rilike haiguste s\u00fcnnieelse diagnostika juurutamine Eestis ja selle edendamine maailmatasemele.
a anti v\u00e4lja sotsiaalministri m\u00e4\u00e4rus, millega meditsiinigeneetika keskus sai lootematerjali saamiseks invasiivseid meetodeid (amniotsentees, koorionibiopsia, kordotsentees) kasutava p\u00e4rilike haiguste s\u00fcnnieelse diagnostika alase t\u00f6\u00f6 koordineerijaks, korraldajaks ja metoodiliseks juhendajaks Eestis. Aastas konsulteeritakse praegu keskmiselt 1000 patsienti. Kromosoomianal\u00fc\u00fcse tehakse aastas 1500 (neist loote kromosoomianal\u00fc\u00fcse 900), ainevahetuse uuringuid 350.
Alates 1999. a kuulub keskus osakonnana Kliinikumi \u00fchendlabori koosseisu.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tNaistehaigla labor<\/strong><\/span><\/div>

Dr Anneli Aus<\/strong>
Naistekliiniku labori alguseks v\u00f5ib lugeda 1949. aastat, mil esimeste kutsega laborantidena alustasid t\u00f6\u00f6d Ebba Miliste naistehaiglas ja Endla Prakson naisten\u00f5uandlas.
Tol ajal tehti hematoloogilisi p\u00f5hiuuringuid, uuringut malaaria suhtes, uriinis m\u00e4\u00e4rati valku, suhkrut, erikaalu ning mikroskopeeriti sadet. Vasts\u00fcndinuile tehti koprogramm 3., 5. ja 7. elup\u00e4eval, k\u00f5iki patsiente uuriti ussnugiliste suhtes. Ka m\u00e4\u00e4rati veresuhkrut ja veregruppi. Reesusfaktorit hakati m\u00e4\u00e4rama 1950. aastatel. Edasi lisandusid bilirubiini ja nn maksa funktsiooni proovide m\u00e4\u00e4ramine, mis olid olulised grupi- v\u00f5i reesuskonfliktiga vasts\u00fcndinute tervise j\u00e4lgimisel. Rasedate s\u00fcnnitusvalmidust hinnati suurte epiteelrakkude osakaalu alusel tupesekreedi mikroskoopial. Raseduse, sh ektoopilise raseduse tuvastamiseks kasutati pikka aega bioloogilisi m\u00e4\u00e4ramismeetodeid, katseloomadeks olid hiired, konnad ja k\u00fc\u00fclikud - naistekliinikul oli oma vivaarium. Laborandi t\u00f6\u00f6ks oli ka katseloomade lahkamine.
Labori esimene juhataja oli arstiteaduse 6. kursuse \u00fcli\u00f5pilane J\u00f5este, kes sellel kohal sai t\u00f6\u00f6tada vaid kolm kuud (kuni oma surmani). Edasi juhatasid p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt laborit vaheldumisi paljud g\u00fcnekoloogid: dr J\u00f5gar, dr Lilian Savom\u00e4gi, dr Uno Leisner ja dr Einar Petermann. Esimene p\u00f5hikohaga laborijuhataja oli Hilja Vasar, erialalt farmatseut, ja seej\u00e4rel Riina Dmohovski, samuti farmatseut, kelle juhatamise ajal laiendati oluliselt biokeemiliste anal\u00fc\u00fcside spektrit. P\u00e4rast nende lahkumist juhtis m\u00f5ne aasta laborit oma p\u00f5hit\u00f6\u00f6 k\u00f5rval j\u00e4lle g\u00fcnekoloog - dr Ain S\u00e4rg. Oluliseks kvalitatiivseks nihkeks oli veregaaside anal\u00fcsaatori ostmine 1971. a. Samal aastal v\u00f5eti t\u00f6\u00f6le dr Ene Lilleleht (praegu Ora), kes oli esimene laborit\u00f6\u00f6 kogemusega arst - biokeemia aspirantuur ja t\u00f6\u00f6 nooremteadurina.
L\u00e4tte t\u00e4nava hoone kapitaalremondi ajal aastail 1971-1976 paiknesid s\u00fcnnitusmaja statsionaari osakonnad Maarjam\u00f5isas kirurgiahoones, naisten\u00f5uandla koliti aga remondi ajaks naha- ja suguhaiguste dispanserisse Toomel, kuhu naisten\u00f5uandla patsientide teenindamiseks loodi s\u00fcnnitusmaja labori haru. Sellesse aega kuulub unifitseeritud meetodite rakendamine. Alustati m\u00f5nede naissuguhormoonide m\u00e4\u00e4ramist, tehti ka lootevee spektri uuringuid (TR\u00dc bioloogilise keemia kateedri spektrofotomeetril C(VENE F)-10), tuvastamaks ema\/lapse veregruppi v\u00f5i reesuskonflikti. Kuna sel ajal platsenta asukohta m\u00e4\u00e4rata ei olnud v\u00f5imalik, v\u00f5eti lootevee proov vahetult enne s\u00fcnnitust lootep\u00f5ie ees asetsevat osa punkteerides. Uuringute eesm\u00e4rk oli omandada kogemust ajaks , kui on olemas vajalik aparatuur, mis tagaks rasedusaegset ohutut amniotsenteesi.
Dr E. Lilleleht juhatas laborit aastani 1978, mil ta kutsuti Tartu Kliinilisse Haiglasse laborijuhatajaks.
1978-1999 t\u00f6\u00f6tas labori juhatajana teaduslabori kogemusega dr Eva Tiigim\u00e4e.
Eesti taasiseseisvumine andis labori arenguks uued v\u00f5imalused. Oluline areng toimus 1990. aastatel, mil mindi k\u00e4sitsit\u00f6\u00f6lt \u00fcle anal\u00fcsaatoritele, v\u00f5eti kasutusele automaatpipetid, proovimaterjalina asendus kapillaarveri veeniverega, avatud verev\u00f5tus\u00fcsteem muutus kinniseks. Kui varasematel aastatel oli \u00f6\u00f6p\u00e4evaringne laboriteenus kaetud laborantide koduste valvetena, siis 1993. aastast on valvelaborant \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt laboris. Dr Ilmi Reimaa eestvedamisel hakati teostama onkots\u00fctoloogilisi uuringuid. 1992. a s\u00fcgisest hakati laboris uurima spermat, kuna dr Andrei S\u00f5ritsa alustas naistekliinikus kunstlikku viljastamist. Spermauuringute eesotsas oli v\u00e4ga kogenud laboriarst, endine naha- ja suguhaiguste haigla labori juhataja dr Pia-Astrid Ott. Nende t\u00f6\u00f6 tulemus sai kroonitud 1995. aasta augustis, mil s\u00fcndis esimene katseklaasilaps Eestis.
Kliinikumi \u00fchendlabori koosseisu kuulub naistehaigla labor 1998. a juunist. 1999. aastast juhatab laborit dr Anneli Aus. Oluliselt on muutunud labori t\u00f6\u00f6korraldus. 2000. aastal loodi vanemlaborandi ametikoht, sellele kohale valiti Tiina Priim\u00e4gi. K\u00f5rgharidusega laboripersonal rakendati t\u00f6\u00f6le, mis vastab nende haridusele, kuna oluliselt suuremat t\u00e4helepanu n\u00f5udis kvaliteedi juhtimise s\u00fcsteem. Alates 2000. aastast osaleb labor v\u00e4lises kvaliteedikontrolli s\u00fcsteemis Labquality ja samaegselt k\u00e4ivitati igap\u00e4evane sisemise kvaliteedikontrolli s\u00fcsteem. Laboris on praegu \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi v\u00f5imalik tellida 40 liiki anal\u00fc\u00fcse, aastas tehakse kokku ligi 70 000 anal\u00fc\u00fcsi.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMikrobioloogialabor<\/strong><\/span><\/div>

Dr Paul Naaber<\/strong>
Mikrobioloogilise diagnostika alguseks Tartu \u00fclikooli kliinikutes v\u00f5iks pidada 1920. aastat, kui K. Schlossmanni juhtimisel loodi \u00fclikooli juures Bakterioloogia Kabinet (praegu Vanemuise 46), mis 1929. aastal nimetati \u00fcmber Bakterioloogia Instituudiks. Seal tegeldi ka \u00f5ppe- ja teadust\u00f6\u00f6ga. 1946. a loodi instituudi juurde dr Selma Laanese juhtimisel kliinilise mikrobioloogilise diagnostika jaoks eraldi mikrobioloogialabor, mis sai nimeks Kliinikute Valitsuse bakterioloogia ja seroloogia osakond, hiljem Tartu Kliinilise Haigla eksperimentaallaboratoorium. Kliinilise mikrobioloogilise diagnostikaga tegeldi ka nakkushaiglas ning naha- ja suguhaiguste haiglas. Nakkushaiglas loodi labor 1945. a. Algul tehti seal vaid \u00fcldkliinilisi uuringuid, bakterioloogilisi uuringuid hakati tegema 1949. a. Samal aastal asus nakkushaigla laboris t\u00f6\u00f6le hilisem kauaaegne mikrobioloogialabori juhataja dr Eugen Allik, \u00fcldlabori juhatajaks nakkushaiglas sai dr Tea Kirtsi. Naha- ja suguhaiguste haigla mikrobioloogialabor asutati 1944. a.
a kolis Tartu Kliinilise Haigla eksperimentaallaboratoorium Maarjam\u00f5isa ja hakkas kandma nime Tartu Kliinilise Haigla mikrobioloogialabor. Juhatajaks sai senine nakkushaigla mikrobioloogialabori juhataja E. Allik. Aastatel 1988-1991 oli labori juhatajaks dr Merle Allik. 1991 liitus Maarjam\u00f5isa laboriga \u00dcMPI kliinilise bakterioloogia grupp ja juhatajaks sai \u00dcMPI vanemteadur Marika Mikelsaar. Seoses sellega hakati laboris tegema ka teadust\u00f6\u00f6d. 1994. a l\u00e4ks M. Mikelsaar Tartu \u00dclikooli mikrobioloogia instituudi juhatajaks, samal aastal alustas t\u00f6\u00f6d labori juhataja Epp Sepp. 1995. a kolis labor Maarjam\u00f5isa polikliiniku ruumidesse. 1996. aastal l\u00e4ks labor \u00fchendlabori koosseisu mikrobioloogia osakonnana. 1996-1998 oli juhatajaks dr Kadri Kermes, hiljem meditsiinidoktor (1997) Paul Naaber. 1998. a liideti laboriga nakkushaigla bakterioloogialabor. 1999. a liitusid \u00fchendlabori mikrobioloogia osakonnaga nahakliiniku mikrobioloogia labor ja kopsukliiniku bakterioloogialabor. Esialgu j\u00e4tkasid nimetatud laborid t\u00f6\u00f6d iseseisvate \u00fcksustena naha- ja kopsukliinikus. Aastaks 2002 koondati aga kogu mikrobioloogiline diagnostika Puusepa 1a laborisse.
Kuigi kliinilise mikrobioloogia labor kasutab endiselt valdavalt klassikalisi mikrobioloogilisi diagnostikameetodeid, on ka siin toimunud viimase k\u00fcmnendi jooksul olulisi muutusi. Metoodikad on standardiseeritud vastavalt rahvusvahelistele normidele, sisse on viidud nii v\u00e4lise kui sisemise kvaliteedikontrolli s\u00fcsteem. Labor osaleb aktiivselt teadust\u00f6\u00f6s ja rahvusvahelistes j\u00e4relvalveprojektides. Labori kaheksast arstist\/spetsialistist on neljal doktori ja\/v\u00f5i magistri teaduskraad.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tM\u00fckobakterioloogialabor<\/strong><\/span><\/div>

Dr Annika Kr\u00fc\u00fcner<\/strong>
Enne 1982. a tehti tuberkuloosi bakterioloogia alast t\u00f6\u00f6d peamiselt Tartu Linna Tuberkuloosidispanseris \u00d5petaja tn 5. Seda tegevust juhtis dr Klara Korjus. 1982. a loodi dr Merike Pautsi juhatatavas pulmonoloogiahaigla laboris Riia tn 167 bakterioloogia haru ja \u00d5petaja t\u00e4nava labor kolis \u00fcle praeguse kopsuhaigla poolkeldrikorrusele. 1991. a alustas t\u00f6\u00f6d bakterioloog dr Annika Kr\u00fc\u00fcner. Aasta hiljem eraldus \u00fcldlaborist bakterioloogialabor, mille juhatajaks A. Kr\u00fc\u00fcner sai. 1996. a 23. jaanuaril anti laborile ametlikult tuberkuloosi bakterioloogilise diagnostika referentslabori staatus, ehkki sellist t\u00f6\u00f6d tehti varemgi. Referentslabori jaoks eraldati m\u00f5ned ruumid Maarjam\u00f5isa polikliiniku hoones, \u00fclej\u00e4\u00e4nud osa bakterioloogialaborist j\u00e4i kopsukliiniku ruumidesse. 1999. a maikuust alates j\u00e4tkas labor t\u00f6\u00f6d \u00fchendlabori koosseisus m\u00fckobakterioloogia osakonnana.
a m\u00e4rtsikuust hakati algmaterjali v\u00e4rvimisel kasutama fluorestsentsv\u00e4rvingut. 2001. aastal saadi polikliiniku hoones ruume juurde ja juba augustis osutus v\u00f5imalikuks liita labori osad \u00fchtseks tervikuks. Sama aasta teisel poolel sai labor seina-autoklaavi, mis v\u00f5imaldab nakkusohtliku materjali n\u00f5uetekohast k\u00e4itlemist. Kolimisele eelnenud remondi, ruumide \u00fcmberjagamise ja autoklaavi paigaldamise tulemusel vastab labor tervikuna tuberkuloosilabori rahvusvahelistele n\u00f5uetele. Labori juhataja dr Annika Kr\u00fc\u00fcner kaitses m\u00fckobakterioloogia alal doktorikraadi 2001. a Tartu \u00dclikoolis ja 2003. a ka Rootsis Karolinska Instituudis.
a oktoobris v\u00f5eti kasutusele m\u00fckobakterite samastamise GenoType-meetod, mis v\u00f5imaldab M. tuberculosis ja M. avium kompleksi m\u00fckobaktereid samastada liigi tasemeni ning samuti identifitseerida k\u00fcllalt laia spektrit oportunistlikke m\u00fckobaktereid.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tViroloogialabor<\/strong><\/span><\/div>

Dr Ene Laja<\/strong>
Kunagine nakkushaiguste kliiniku arst Elmar Mikkel mainib oma m\u00e4lestustes, et viroloogialaborit hakati moodustama 1957. a ja see valmis 1960. a. Sel ajal oli viroloogialabor \u00fcldlabori koosseisus dr Eugen Alliku juhtimise all. Viroloogilisi anal\u00fc\u00fcse tehti v\u00e4he, katsetati t\u00f6\u00f6d koekultuuridega ja enteroviiruste isoleerimisega. 1964. a tehti algust ka immunofluorestsents-uuringutega respiratoorsete viiruste suhtes. 1967. a loodi juba viroloogi ametikoht. Sellena asus t\u00f6\u00f6le dr Virve L\u00e4\u00e4ne, kes t\u00f6\u00f6tas viroloogina 25 aastat. Laborantidest tulid viroloogialaborisse t\u00f6\u00f6le Elvi M\u00f5\u00f5k (t\u00f6\u00f6tas seal 1992. aastani) ja Sirje Laaniste (1990. aastani). Viroloogia-alased t\u00e4iendused toimusid Moskvas Ivanovski-nimelises instituudis, samuti Tallinnas Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja H\u00fcgieeni Instituudi viroloogialabori baasil dr Silver J\u00f5ksi, dr Kiira Subi ja dr Veera Vassilenko k\u00e4e all, kes on j\u00e4\u00e4nud Tartu viroloogidele konsultantideks t\u00e4naseni.
Labori algusaastail tehti viroloogilisi anal\u00fc\u00fcse ainult nakkushaiglale. Kui 1967. a ulatus tehtud anal\u00fc\u00fcside arv 415-ni, siis 2000. a oli see \u00fcle 47 000.
Viroloogilisi anal\u00fc\u00fcse tehti 1960-ndatel aastatel koekultuuridel enteroviiruste suhtes, immunofluorestsentsmeetodil respiratoorsete viiruste suhtes ja seroloogilisi uuringuid A-gripi-, B-gripi- ja adenoviiruste tuvastamiseks. 1977. a hakati tegema puukentsefaliidi seroloogilisi uuringuid.
a sai labor Rajoonidevahelise Viroloogialabori nime all iseseisvaks laboriks, mis allus nakkushaiglale ja hakkas teenindama Tartu linna ning L\u00f5una-Eesti raviasutusi. Labori juhatajaks m\u00e4\u00e4rati Ene Laja. Kasutusele v\u00f5eti mitu uut testi, n\u00e4iteks immunofluorestsentsuuringud Herpes simplex viiruse ja Mycoplasma pneumoniae suhtes. Laboriarstide t\u00e4iendused Moskvas ja Turus v\u00f5imaldasid kasutusele v\u00f5tta uued testid: immuunens\u00fc\u00fcmtestid punetiste, ts\u00fctomegaloviiruse ja herpesviiruste antikehade m\u00e4\u00e4ramiseks vereseerumis. 1991. aastal lisandusid puukborrelioosi ja Coxsackie B viiruste, aasta hiljem paragripi- ja RS-viiruse seroloogilised uuringud.
a m\u00e4rtsis kolis viroloogialabor Maarjam\u00f5isa polikliiniku uutesse ruumidesse. 1996. a liideti labor \u00fchendlaboriga. Kasutusele v\u00f5eti palju uusi t\u00e4nap\u00e4evaseid meetodeid - 1990-ndate aastate l\u00f5pus automaatanal\u00fcsaatori Immulite ning uue molekulaarse meetodi - Gen-Probe.
Tehtavate anal\u00fc\u00fcside arv on kasvanud ligi 50 000-ni aastas ja erinevaid uuringuid on \u00fcle 90 nimetuse.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tMolekulaardiagnostika labor<\/strong><\/span><\/div>

Prof Andres Metspalu, dr Hiljar Sibul<\/strong>
veebruaril 1996. a loodi Tartu lastehaigla juures molekulaardiagnostika keskus, juhatajaks 0,5 koormusega prof Andres Metspalu. Viis kuud kulus ruumide remontimisele, esmavajaliku aparatuuri ja reaktiivide muretsemisele ning t\u00f6\u00f6tajate otsimisele. Laboriseadmete ostmisele aitasid kaasa Avatud Eesti Fond ja Eesti Biokeskus. T\u00e4ismahus alustati t\u00f6\u00f6d sama aasta 1. juulil: hakati tegema fen\u00fc\u00fclketonuuria ja h\u00fcpot\u00fcreoosi skriiningut ning DNA-diagnostikat mitme p\u00e4riliku haiguse suhtes (ts\u00fcstiline fibroos, Duchenne\u00b4i muskulaarne d\u00fcstroofia). Skriiningu meetodit kasutatakse ka fen\u00fc\u00fclketonuuriaga haigetel ka dieedi t\u00f5hususe kontrolliks. Sotsiaalministeeriumi kantsleri suunise kohaselt toimub alates 1996. a novembrist k\u00f5ikide Eesti vasts\u00fcndinute skriining. Kantsleri ringkiri parandas oluliselt testkaartide saabumist ja korrastas s\u00fcsteemi, sisuliselt on tegu haiguste ennetamise riikliku programmi k\u00e4ivitamisega. Alates 1997. aastast teostab skriiningu kvaliteedi kontrolli kvartaalselt CDC (Center for Desease Control) Atlantas USA-s. 1998. a osteti uus geenianal\u00fc\u00fcsi aparaat, mis v\u00f5imaldab samaaegselt teha suuremat arvu anal\u00fc\u00fcse. DNA-testide arv on kasvanud 20-ni.
Alates 1999. aastast kuulub keskus \u00fchendlabori koosseisu. 2001. a osteti vasts\u00fcndinute skriiningu jaoks uus fluoromeeter. Skriininguga h\u00f5lmatud vasts\u00fcndinute osakaal on t\u00e4nu heale koost\u00f6\u00f6le arstidega aasta-aastalt kasvanud: 1996. a - 93%, 1999. a - 98,7%, 2002. a - 99%. Molekulaardiagnostika keskuses on alates 1996. aastast vasts\u00fcndinute skriininguprogrammi k\u00e4igus diagnoositud 13 fen\u00fc\u00fclketonuuria juhtu ja 19 h\u00fcpot\u00fcreoosi juhtu. Labori t\u00f6\u00f6tajad osalevad ka teadusprojektide t\u00e4itmises ja publitseerivad teadusartikleid.<\/p><\/div><\/div>

\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\t<\/path><\/svg>\n\t\t\t\t\t\t\t<\/span>\n\t\t\tImmuunanal\u00fc\u00fcsi labor<\/strong><\/span><\/div>

Dr Anu Tamm, dr Rain Lehtme<\/strong>
Immuunanal\u00fc\u00fcsi labor sai alguse 1. veebruaril 1988. a, kui Tartu Kliinilise Haigla juurde loodi L\u00f5una-Eesti tarbeks AIDSi labor. Tegevust alustati neurokirurgia osakonna \u00fches palatis, personaliks juhataja dr Miia Sultsmann, kaks laboranti ja sanitar. Seoses L\u00f5una-Eestis teiste HIV diagnostikaks loodud laborite rajamisega j\u00e4i alates 1991. a detsembrist labori teeninduspiirkonnaks Tartu linn ja maakond ning labor nimetati immuunanal\u00fc\u00fcsi laboriks.
a alustati hepatiidimarkerite m\u00e4\u00e4ramisega. 1994. a loodi immuunanal\u00fc\u00fcsi labori baasil \u00fcleriigiline viirushepatiitide referentslabor, tagamaks k\u00f5igis doonorivere viirusanal\u00fc\u00fcsidega tegelevates laborites hepatiitide kvaliteetne diagnoosimine. Samal aastal k\u00e4ivitati koesobivuse m\u00e4\u00e4ramine elundidoonoritel ja retsipientidel, et luua v\u00f5imalused organite transplantatsiooni arenguks Eestis. Algas koost\u00f6\u00f6 kirurgide ja hematoloogidega. Koesobivusdiagnostika eestvedajaks on siiani j\u00e4\u00e4nud Astra V\u00e4strik. Aasta hiljem alustati immuunanal\u00fc\u00fcsi laboris androloog Margus Punabi eestv\u00f5tmisel sperma anal\u00fc\u00fcsidega. P\u00e4rast Maarjam\u00f5isa polikliiniku valmimist Puusepa tn 1a 1995. a, saadi sinna labori jaoks ruumid.
aasta novembris sai labori juhatajaks Anu Tamm. Samal ajal asuti juurutama PCR-meetodil p\u00f5hinevaid DNA-anal\u00fc\u00fcse, mille men\u00fc\u00fcd laiendatakse pidevalt. 1997. a muretseti esimene t\u00e4isautomaatne immuunanal\u00fcsaator, mis v\u00f5imaldas laiendada labori men\u00fc\u00fcd hormoon-, kasvajamarkerite ja paljude teiste anal\u00fc\u00fcsidega. Aastaks 2004 on automaatanal\u00fcsaatoritel tehtavate immuunanal\u00fc\u00fcside hulk kasvanud mitmek\u00fcmnekordseks, lisandunud on RIA-meetod ning automatiseeritud on ka doonorvere uuringud. Juurutatud on labori infos\u00fcsteem, tagamaks tohutu andmehulga t\u00e4pset ning kvaliteetset k\u00e4itlemist.<\/p><\/div><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"","protected":false},"author":36,"featured_media":0,"parent":5847,"menu_order":6,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_uag_custom_page_level_css":"","footnotes":""},"class_list":["post-5879","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"yoast_head":"\nAjalugu - \u00dchendlabor<\/title>\n<meta name=\"robots\" content=\"index, follow, max-snippet:-1, max-image-preview:large, max-video-preview:-1\" \/>\n<link rel=\"canonical\" href=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/uhendlaborist\/ajalugu\/\" \/>\n<meta property=\"og:locale\" content=\"et_EE\" \/>\n<meta property=\"og:type\" content=\"article\" \/>\n<meta property=\"og:title\" content=\"Ajalugu - \u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"og:url\" content=\"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/uhendlaborist\/ajalugu\/\" \/>\n<meta property=\"og:site_name\" content=\"\u00dchendlabor\" \/>\n<meta property=\"article:modified_time\" content=\"2023-09-11T12:46:36+00:00\" \/>\n<meta name=\"twitter:card\" content=\"summary_large_image\" \/>\n<meta name=\"twitter:label1\" content=\"Est. reading time\" \/>\n\t<meta name=\"twitter:data1\" content=\"24 minutit\" \/>\n<script type=\"application\/ld+json\" class=\"yoast-schema-graph\">{\"@context\":\"https:\\\/\\\/schema.org\",\"@graph\":[{\"@type\":\"WebPage\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/uhendlaborist\\\/ajalugu\\\/\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/uhendlaborist\\\/ajalugu\\\/\",\"name\":\"Ajalugu - \u00dchendlabor\",\"isPartOf\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\"},\"datePublished\":\"2023-04-21T11:18:28+00:00\",\"dateModified\":\"2023-09-11T12:46:36+00:00\",\"breadcrumb\":{\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/uhendlaborist\\\/ajalugu\\\/#breadcrumb\"},\"inLanguage\":\"et\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"ReadAction\",\"target\":[\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/uhendlaborist\\\/ajalugu\\\/\"]}]},{\"@type\":\"BreadcrumbList\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/uhendlaborist\\\/ajalugu\\\/#breadcrumb\",\"itemListElement\":[{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":1,\"name\":\"Home\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":2,\"name\":\"\u00dchendlaborist\",\"item\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/uhendlaborist\\\/\"},{\"@type\":\"ListItem\",\"position\":3,\"name\":\"Ajalugu\"}]},{\"@type\":\"WebSite\",\"@id\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/#website\",\"url\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/\",\"name\":\"\u00dchendlabor\",\"description\":\"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus\",\"potentialAction\":[{\"@type\":\"SearchAction\",\"target\":{\"@type\":\"EntryPoint\",\"urlTemplate\":\"https:\\\/\\\/www.kliinikum.ee\\\/yhendlabor\\\/?s={search_term_string}\"},\"query-input\":{\"@type\":\"PropertyValueSpecification\",\"valueRequired\":true,\"valueName\":\"search_term_string\"}}],\"inLanguage\":\"et\"}]}<\/script>\n<!-- \/ Yoast SEO plugin. -->","yoast_head_json":{"title":"Ajalugu - \u00dchendlabor","robots":{"index":"index","follow":"follow","max-snippet":"max-snippet:-1","max-image-preview":"max-image-preview:large","max-video-preview":"max-video-preview:-1"},"canonical":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/uhendlaborist\/ajalugu\/","og_locale":"et_EE","og_type":"article","og_title":"Ajalugu - \u00dchendlabor","og_url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/uhendlaborist\/ajalugu\/","og_site_name":"\u00dchendlabor","article_modified_time":"2023-09-11T12:46:36+00:00","twitter_card":"summary_large_image","twitter_misc":{"Est. reading time":"24 minutit"},"schema":{"@context":"https:\/\/schema.org","@graph":[{"@type":"WebPage","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/uhendlaborist\/ajalugu\/","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/uhendlaborist\/ajalugu\/","name":"Ajalugu - \u00dchendlabor","isPartOf":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website"},"datePublished":"2023-04-21T11:18:28+00:00","dateModified":"2023-09-11T12:46:36+00:00","breadcrumb":{"@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/uhendlaborist\/ajalugu\/#breadcrumb"},"inLanguage":"et","potentialAction":[{"@type":"ReadAction","target":["https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/uhendlaborist\/ajalugu\/"]}]},{"@type":"BreadcrumbList","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/uhendlaborist\/ajalugu\/#breadcrumb","itemListElement":[{"@type":"ListItem","position":1,"name":"Home","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/"},{"@type":"ListItem","position":2,"name":"\u00dchendlaborist","item":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/uhendlaborist\/"},{"@type":"ListItem","position":3,"name":"Ajalugu"}]},{"@type":"WebSite","@id":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/#website","url":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/","name":"\u00dchendlabor","description":"Hoolivus, Uuendusmeelsus, P\u00e4devus ja Usaldusv\u00e4\u00e4rsus","potentialAction":[{"@type":"SearchAction","target":{"@type":"EntryPoint","urlTemplate":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/?s={search_term_string}"},"query-input":{"@type":"PropertyValueSpecification","valueRequired":true,"valueName":"search_term_string"}}],"inLanguage":"et"}]}},"uagb_featured_image_src":{"full":false,"thumbnail":false,"medium":false,"medium_large":false,"large":false,"1536x1536":false,"2048x2048":false},"uagb_author_info":{"display_name":"Jane Freimann","author_link":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/author\/janef\/"},"uagb_comment_info":0,"uagb_excerpt":null,"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5879","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/users\/36"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5879"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5879\/revisions"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5847"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.kliinikum.ee\/yhendlabor\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5879"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}