Registreerimine

 

Registreerimine 

eriarsti vastuvõtule

(vajalik isikukood)

 

1) Tel 731 9100

   (E-R 07.30-18.00) 

2) internetis Kliinikumi broneerimisvormi kaudu

3) Kliinikumi      patsiendiportaalis

 ePatsient

 

 

Vastuvõtuaega saab tühistada telefonil 731 9099

Kliinikumi üldinfo

 

Telefon 731 8111
E-P kell 08.00 – 19.00

Kontaktandmed

SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Puusepa 8, 
50406 TARTU

Tel:  +372 731 9802
Fax: +372 731 9804

e-post: ho@kliinikum.ee

Puusepa 8 majajuht

 

Söögitoru on torujas organ, mis paikneb rindkereõõnes lülisamba ees ja hingetoru taga.

Selle ülesandeks on toidu juhtimine neelust makku.

 

Esinemissagedus, riskitegurid

Söögitorus esineb pahaloomulisi kasvajaid suhteliselt harva. Eestis haigestus 2011. aastal Vähiregistri andmetel söögitoruvähki 64 meest ja 13 naist.

Riskitegurid:
• Vanus – valdav enamus haigestunutest on üle viiekümne aastased
• Meessugu
• Suitsetamine
• Alkoholi liigtarbimine
• Ülekaal
• Reflukshaigus – happelise maosisu sattumine söögitorusse, mis avaldub kõrvetistena ja põhjustab söögitoru kroonilist põletikku. Kui haigus on tekitanud limaskesta moondumise (nn Barreti metaplaasia), on söögitoru vähi tekke risk juba 30-60 korda tõusnud.


Haigusnähud ja varane avastamine
Söögitoru vähi õigeaegne avastamine on raske. Põhjuseks on esialgu tagasihoidlikud haigusnähud ja kasvaja kiire areng – läbikasv elutähtsatesse rindkereorganitesse ja kaugsiirete tekkimine.

Sümptomid:
• süvenev neelamistakistus on põhiliseks haigustunnuseks enamusel haigetest
esineda võib ka:
• kaalulangus
• valu rinnaku taga, ülakõhus või seljas, valu neelamisel
• tükitunne kurgus
• köha
• suurenenud sülje-eritus


Söögitoruvähi õigeaegseks avastamiseks on oluline kohene arstile pöördumine kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel ning uuringute teostamine haigusnähtude põhjuste selgitamiseks. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja halvendab ravitulemusi. Eelkirjeldatud sümptomite korral tuleb kindlasti pöörduda oma perearsti poole, kes määrab esmased uuringud ja suunab vajadusel onkoloogi vastuvõtule.


Uuringud ja raviotsus

Tähtsaim uuring, mille abil söögitoruvähki diagnoositakse on ösofagogastroskoopia - söögitoru ja mao sisepinna vaatlus elastse videoendoskoobiga koos koeproovide võtmisega.
Diagnoos kinnitatakse koeproovi mikroskoopilise uuringuga.
Kasvaja leviku hindamiseks teostatakse kompuutertomograafiline uuring.

Uuringute abil määratakse kindlaks kasvaja leviku ulatus. Seda kirjeldatakse arstide poolt staadiumina. Kasvaja leviku ulatus arutatakse läbi onkoloogia konsiiliumis ja selle alusel määratakse igale patsiendile optimaalne ravi. Konsiilium on erinevate erialade arstide koosolek, kus otsustatakse pahaloomulise kasvaja juhtumi ravitaktika. Konsiiliumis osalevad alati radioloog, kirurg, keemiaravi arst ja kiiritusravi arst, vajadusel ka muude erialade spetsialistid.

 

Söögitoruvähi jaotus staadiumitesse iseloomustab kasvaja levikut organismis:
I staadium: kasvaja haarab söögitoru limaskesta, siirdeid ei esine
II staadium: kasvaja haarab kogu söögitoru seina sügavuse
III staadium: kasvaja levib naaberorganitele või esinevad siirded kasvaja ümbruse lümfisõlmedes
IV staadium: esinevad kaugsiirded teistes organites

 

Ravi
Esmane raviotsus tehakse onkoloogilisel konsiiliumil. Ravimeetod valitakse lähtuvalt haiguse staadiumist, patsiendi seisundist ning arvestades patsiendi soove ja eelistusi
Kasutatakse kolme klassikalist onkoloogilist ravimeetodit:
• operatsioon
• kiiritusravi
• keemiaravi


Parimaid ravitulemusi annab kirurgiline kasvaja eemaldamine. See on võimalik juhul, kui ei esine kaugsiirdeid ega ülekasv teistesse rindkereorganitesse. Operatsioon toimub kõhuõõne ja rindkereõõne avamise kaudu, selle käigus eemaldatakse kasvajast haaratud söögitoru koos ümbritseva lümfikoestikuga. Eemaldatud söögitoru asendatakse maost, peen- või jämesoolest moodustatud toruga.
Selline ulatuslik operatsioon ei ole alati haige kurnatuse või kaasuvate haiguste tõttu võimalik.
Juhtudel, kus kasvaja on lokaalselt levinud, alustatakse kiiritus- ja keemiaraviga. Kui kasvaja muutub opereeritavaks, järgneb radikaalne kirurgiline ravi.

 

Juhtudel, kus kasvaja eemaldamine ei ole võimalik (esinevad kaugsiirded teistes organites või ulatuslik sissekasv naaberorganitesse), kasutatakse nn palliatiivseid ravimeetodeid, mille eesmärk on haiguse sümptomite leevendamine ja patsiendi elu pikendamine:
• palliatiivne keemiaravi ja kiiritusravi
• kui kasvaja ahendab söögitoru valendikku ja takistab neelamist, taastatakse söögitoru läbitavus endoskoopiliselt paigaldatud metallvõrk-stendi abil või rajatakse kirurgiliselt toitmistee makku (gastrostoom)


Ravijärgne jälgimine
Kõik söögitoruvähiga haiged võetaks arvele onkoloogiakliinius ja neid kontrollitakse kindla skeemi alusel. Jälgimine kestab 5 aastat.

 

Prognoos
Haiguse kulg ja ravitulemused sõltuvad eelkõige haiguse staadiumist. Söögitoruvähk avastatakse pahatihti hilinenult ja seetõttu on ravitulemused tervikuna halvad. Diagnoosimisest aasta hiljem on Eesti Vähiregistri andmetel elus 24% ja viis aastat hiljem vaid 5% patsientidest.

 

Kliinilised uuringud

Kliinilised uuringud uute ravimite ja ravimeetodite selgitamiseks on eelkõige mõeldud ravitulemuste parandamiseks kesiste ravitulemustega haigusjuhtude korral (III ja IV staadium), kui standardravi ei anna tulemusi. Osalemine uuringutes on vabatahtlik. Juhul, kui uus ravim või ravimeetod osutub efektiivseks, annab uuringus osalemine haigetele suurema võimaluse paranemisele. Vaata täpsemalt peatükk „Kliinilised uuringud onkoloogias“.

 


Uuendatud: 2015