Esileht

Eestis on ülekaaluline juba praktiliselt iga kolmas koolilaps. Tervise Arengu Instituudi 2022. aasta COSI uuringu järgi oli 31% 1., 4. ja 7. klassi õpilastest liigse kehakaaluga. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku üldpediaatria ja neuroloogia osakonna arst-õppejõud dr Mari Lukka sõnas, et mida raskem on rasvumine ja mida kauem see kestab, seda suurem on tõenäosus, et rasvumine püsib ka täiskasvanueas.

Seda näitavad ka teadusuuringud – koolieas kujunenud ülekaal või rasvumine püsib sageli ka täiskasvanueas. Samuti on World Health Organization Regional Office for Europe leidnud, et ülekaal ja rasvumine põhjustab Euroopas üle 1,2 miljoni surma aastas, mis moodustab üle 13% kõigist surmadest Euroopa piirkonnas. See peegeldab rasvumise väga suurt mõju rahvatervisele ning just seetõttu ei saa dr Lukka sõnul lapseea ülekaalu ja rasvumise probleemi tähelepanuta jätta – tänapäeva keskkond on muutunud niivõrd rasvumist soodustavaks, et see ei toeta enam laste tervena püsimist.

Keelekida on kaasasündinud limaskestavolt, mis ühendab keelt suupõhjaga. Kui see on liiga lühike, pingul või kinnitub keelele liiga tipu lähedale, võib keele liikuvus olla piiratud. Sellist seisundit nimetatakse anküloglossiaks ehk kinniseks keeleks. Kuigi keelekida olemasolu võib lapsevanemaid ärevaks teha, ei tähenda see automaatselt terviseprobleemi ega operatsioonivajadust.

Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku näo-lõualuudekirurgia osakonna arst-õppejõu dr Tiiu Kivimaa sõnul märgatakse osa keelekidade probleeme vastsündinueas, kuid märkimisväärne hulk lapsi jõuab hindamisele alles eelkooli- või koolieas, kui tekivad kõne- või hambumusega seotud küsimused. „Sünnitusosakonnas vabastatakse üldjuhul vaid väga tugevalt kinnised keelekidad, mis võivad hiljem põhjustada söömisprobleeme. Sellisel juhul vabastatakse vastsündinute õhuke keelekida steriilsete kääridega ning protseduuri kestvus on enamasti vaid paar sekundit,“ selgitas dr Kivimaa.