Esileht

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Kõrgema Kunstikooli Pallas koostöös paigaldati patsiendile unikaalne kõrvaprotees ehk epitees. Operatsioon on Eestis esmakordne ning võimaldab laiendada ravivõimalusi ka teistele patsientidele.

Operatsiooni vajanud 12-aastasel patsiendil puudus väliskõrv. Tema raviarsti, Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõu Raiko Tiganiku sõnul olid raviplaani õnnestumiseks vajalikud nii erinevad operatsioonid kui ka paralleelselt kõrvaepiteesi valmistamine Kõrgema Kunstikooli Pallas üliõpilase Viktor Kissi lõputöö raames. „Esimene operatsioon toimus 11. septembril 2025 Kliinikumi kõrvakliinikus, mille käigus paigaldati patsiendi oimuluusse implantaadid. See on sarnane protsess nagu hambaimplantaatide puhul, mille eesmärk on paigaldada luu sisse kruvid. Seejärel tuleb anda patsiendile aega taastumiseks kuni kuus kuud, et toimuks luustumine. Ootamisperioodi on vaja ka selleks, et keha võtaks metalli omaks,“ selgitas Eestis esmakordse kõrvaoperatsiooni teinud dr Tiganik.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on neuroarenguline eripära, mida mõistetakse üha enam kui ajutüüpi, mis sobitub ühtede olukordadega paremini kui teistega. Diagnoosiks kvalifitseerub haigus siis, kui tähelepanematus, impulsiivsus või hüperaktiivsus häirivad oluliselt inimese toimetulekut.

ATH on üks sagedasemaid psüühikaeripärasid lapse- ja noorukieas, esinedes maailmas 5–8 protsendil koolilastest ning poistel 3 korda sagedamini kui tüdrukutel. Täiskasvanueas püsib ATH populatsioonis 3–7 protsendi ulatuses. Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse psühhiaatri dr Ove Liis Mahhovi sõnul võib ATH olla nii tugevus kui ka nõrkus, sõltudes sellest, millistes tingimustes inimene elab ja tegutseb.