Esileht

7. septembril tähistatakse esmakordselt ülemaailmset kiiritusravi teadlikkuse päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust sellest olulisest vähiravi meetodist. Kiiritusravi eesmärk on mõjutada vähkkasvajat ioniseeriva kiirgusega. Sealjuures on kiiritusravi osakaal vähiravis pidevalt kasvanud ning rahvusvaheliste soovituste järgi vajab vähemalt 50% vähidiagnoosiga patsientidest oma raviteekonna jooksul kiiritusravi.

Sõltuvalt vähkkasvaja paikmest ja ravi eesmärgist võib kiiritusravi olla kas kombineeritud teiste ravimeetoditega, näiteks kirurgilise ravi või keemiaraviga, või olla ainus ravimeetod. Kiiritusravi viiakse läbi iga patsiendi jaoks personaalselt koostatud plaani alusel. See tähendab, et iga patsient saab just talle sobiva ravi, arvestades tema haigust, vajadusi ja elukorraldust. Kiiritusravi protseduur ise on valutu ning kestab mõnest minutist kuni tunnini, olles patsiendile täiesti ohutu. Tegelik kiiritus kestab vaid mõned minutid, kuid suurem osa protseduurist kulub patsiendi täpsele paigutamisele lineaarkiirendil ning kasvaja asukoha määramisele millimeetri täpsusega.

Kui lapsed ja noored vajavad taastusravi, siis toimub see enamasti ambulatoorsetel  vastuvõttudel. Ent on ka olukordi, mil sellest ei piisa – näiteks pärast rasket traumat või keerulisema neuroloogilise haiguse korral. Sellistel juhtudel pakub Kliinikumi lastekliinik patsientidele taastusravi statsionaarselt.

Nii laste kui ka noorte taastusravi vajadus on Eestis kasvanud. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku laste ja noorukite arenduse ja taastusravi keskuse arst-õppejõud, osakonnajuht dr Tiina Lind selgitas, et laste statsionaarse taastusravi eesmärk on parandada teenuse kättesaadavust, eriti nende laste puhul, kes vajavad intensiivsemat ravi või kellel ei ole võimalik regulaarselt ambulatoorses taastusravis käia, näiteks raviasutuse kauguse tõttu. Statsionaarne taastusravi tähendab, et laps viibib ööpäevaringselt haiglas ravil, tavaliselt üks kuni kaks nädalat, sõltuvalt vanusest ja seisundist. „Vastavalt raviplaanile leiavad selle aja jooksul aset patsiendi seisundi hindamine, taastusravi mahu määramine ja erinevad sekkumised spetsialistide poolt,“ selgitas dr Lind.