Vastuvõtuaja tühistamine

Uudised

Artroskoopia live-kirurgia päevad toovad Tartusse ortopeedid Eestist ja lähiriikidest

17.–18. oktoobril toimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumis kolmandad artroskoopia live-kirurgia päevad, mille fookuses on sel aastal õlaliigese operatsioonid ja operatsioonijärgne taastusravi.

Artroskoopia live-kirurgia päevad on Eestis unikaalne sündmus. Konverentsil viibijatel on võimalik näha vahetut videoülekannet operatsioonist koos opereeriva kirurgi kommentaaridega ning esitada küsimusi käimasoleva operatsiooni kohta. Tartu Ülikooli Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse juhi dr Leho Ripsi sõnul keskendutakse seekord õlaliigese opereerimise tehnikatele, kuna õlaliigese haigusseisundid ning traumajärgsed vigastused on ühed sagedasemad artroskoopiliste operatsioonide põhjused. „Artroskoopiaga on võimalik ravida väga mitmeid õlaliigese probleeme – liigese ebastabiilsus, rotaatormanseti vigastused, algav artroos või ka liigeselähedased tsüstid. Valdavalt on operatsioonide eesmärgiks taastada võimalikult anatoomiliselt liigese sidemed ja kõõluste struktuur, samuti puhastada liiges põletikukolletest või eemaldada kahjustunud luustruktuurid. Vahel vajame artroskoopiat ka täpsemaks liigesesiseseks probleemide diagnostikaks,“ kirjeldas operatsiooni võimalusi dr Leho Rips.

Kliinikumi onkoloogid alustasid lootuselillede jagamist rinnavähiga patsientidele

Ülemaailmne nägemise päev keskendub laste silmade tervisele

Kliinikumi Leht

Alkoholisõltuvus kujuneb välja hiilivalt

Alkoholisõltuvus on tõsine ja sageli märkamatuks jääv haigus, mis võib viia töökoha kaotuse, pere lagunemise ning tõsiste terviseprobleemideni. Kuigi alkoholi tarvitamine noorte seas on vähenenud, püsib see probleem täiskasvanud elanikkonnas ning on üha enam levinud pereinimeste seas.

Alkoholisõltuvus on märkimisväärne probleem, mis mõjutab suurt osa tööealisest elanikkonnast. Statistika näitab, et Eestis on alkoholisõltuvuse levimus kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt: naiste seas 2% (võrreldes EL keskmisega 1,5%) ja meeste seas koguni 11% (EL-s keskmiselt 5,4%). Kliinikumi psühhiaatriakliiniku sõltuvushäirete keskuse juhi, dr Teelia Rolko sõnul on sõltuvushäirete keskusesse pöördujate keskmine vanus 42 aastat ning enamik neist on pereinimesed, mitte ühiskonnast välja langenud inimesed. „Sageli kestab sõltuvuskäitumine keskmiselt 6–10 aastat enne, kui tullakse abi otsima. Meie ühiskonnas ja peredes on alkoholi liigtarvitamine endiselt väga normaliseeritud, mistõttu on raske nii inimesel endal kui ka tema lähedastel õigel hetkel märgata, et alkoholi kasutamine väljub kontrolli alt,” rääkis dr Rolko. Tema sõnul jõutakse spetsialistideni tihti alles siis, kui elukaaslane on soovinud sõltlasega suhte lõpetada või on see juba lõppenud.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kuvand on Eestis tugevaim

Kliinikumi patsientide rahulolu ambulatoorsete tervishoiuteenustega