Vastuvõtuaja tühistamine

Uudised

Kliinikumi onkoloogid dr Kallak ja dr Lehtmaa

Kliinikumi onkoloogid alustasid lootuselillede jagamist rinnavähiga patsientidele

Tänasest, ülemaailmsel rinna tervise päeval, alustavad Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloogid lootuselillede karpide jagamist rinnavähidiagnoosi saanud patsientidele. Lootuselill sümboliseerib toetust ja lootust ning on mõeldud pakkuma patsiendile emotsionaalset tuge kogu raviteekonna vältel.

Igal aastal saab rinnavähi diagnoosi Eestis üle 800 naise, kelle elu see mõjutab. Selleks, et pakkuda naistele nende raviteekonnal tuge, algatas hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud dr Kersti Kallak info- ja toetuskarpide projekti. “Karbis on paberist valmistatud lill koos toetavate ja julgustavate sõnumitega. Karbi pinnale on trükitud teave erinevate eestikeelsete rinnavähi teemaliste veebilehtede kohta. Lisaks on karbil varasemate patsientide toetavad sõnumid, mis on suunatud uutele rinnavähi diagnoosi saanud patsientidele. Karbi annab patsiendile üle onkoloog,” selgitas dr Kallak. 

Ülemaailmne nägemise päev keskendub laste silmade tervisele

Kliinikum ja Tervisekassa tuletavad meelde, et üks otsus võib päästa palju elusid

Kliinikumi Leht

Alkoholisõltuvus kujuneb välja hiilivalt

Alkoholisõltuvus on tõsine ja sageli märkamatuks jääv haigus, mis võib viia töökoha kaotuse, pere lagunemise ning tõsiste terviseprobleemideni. Kuigi alkoholi tarvitamine noorte seas on vähenenud, püsib see probleem täiskasvanud elanikkonnas ning on üha enam levinud pereinimeste seas.

Alkoholisõltuvus on märkimisväärne probleem, mis mõjutab suurt osa tööealisest elanikkonnast. Statistika näitab, et Eestis on alkoholisõltuvuse levimus kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt: naiste seas 2% (võrreldes EL keskmisega 1,5%) ja meeste seas koguni 11% (EL-s keskmiselt 5,4%). Kliinikumi psühhiaatriakliiniku sõltuvushäirete keskuse juhi, dr Teelia Rolko sõnul on sõltuvushäirete keskusesse pöördujate keskmine vanus 42 aastat ning enamik neist on pereinimesed, mitte ühiskonnast välja langenud inimesed. „Sageli kestab sõltuvuskäitumine keskmiselt 6–10 aastat enne, kui tullakse abi otsima. Meie ühiskonnas ja peredes on alkoholi liigtarvitamine endiselt väga normaliseeritud, mistõttu on raske nii inimesel endal kui ka tema lähedastel õigel hetkel märgata, et alkoholi kasutamine väljub kontrolli alt,” rääkis dr Rolko. Tema sõnul jõutakse spetsialistideni tihti alles siis, kui elukaaslane on soovinud sõltlasega suhte lõpetada või on see juba lõppenud.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kuvand on Eestis tugevaim

Kliinikumi patsientide rahulolu ambulatoorsete tervishoiuteenustega