Esileht

Rahvusvaheline teadlaste konsortsium, kuhu kuulusid ka Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedid kaasprofessor Kaspar Tootsi ja professor Aare Märtson ning Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu vanemteadur Ene Reimann, avaldas ajakirjas Nature Communications ulatusliku uuringu osteoartroosi geneetiliste mehhanismide kohta. Uuring pakub seni kõige põhjalikumat ülevaadet sellest, kuidas geneetilised riskitegurid mõjutavad haiguse arengut ja progresseerumist.

Osteoartroos on üks maailma sagedasemaid liigeshaigusi, mis mõjutab ligikaudu 600 miljonit inimest ning mille kulgu muutvat ravi tänaseni ei ole. Teadlased analüüsisid sadade põlveliigese osteoartroosiga patsientide kõhre-, sünoviaalkesta- ja rasvkoeproove ning kaardistasid geenide regulatsiooni muutusi haiguse erinevates staadiumides.

Tartu Ülikooli Kliinikumi 1. intensiivravi, 2. intensiivravi, 3. intensiivravi ja lasteintensiivravi osakonnad alustasid 2025. aasta sügisel keskkonnaprogrammiga „Roheline intensiiv“, mille eesmärk on muuta haigla üks ressursimahukamaid ravivaldkondi keskkonnasäästlikumaks, säilitades sealjuures kõrget ravikvaliteedi.

Kliinikumi intensiivravi kuulub haigla suurima keskkonnajalajäljega üksuste hulka –  raskes üldseisundis patsientide raviks kulub rohkelt ravimeid, meditsiinitarvikuid, vett ja energiat ning ravitöö käigus tekib ka märkimisväärses koguses jäätmeid. Seetõttu loodi keskkonnaprogramm, mille algatus tuli Kliinikumi töötajate endi seast. Töörühma üheks eestvedajaks oli Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 3. intensiivravi osakonna arst-õppejõud dr Getter Padar, kelle sõnul koondusid töörühma entusiastlikud liikmed nii õdede, hooldajate, arstide kui ka füsioterapeutide seast.