Tartu Ülikooli Kliinikumis 2022. aasta alguses avatud palliatiivravi osakond pakub patsientidele elulõpuravi, mis toob viimastesse elupäevadesse inimväärsust raskete vaevuste leevendamisega.
Dr Katrin Elmet kliinikumi anestesioloogia osakonnast ning kliinikumi kliinilise eetika komitee esimees ja hingehoidja Naatan Haamer rääkisid Kliinikumi Lehele, kuidas on muutunud ühiskonna suhtumine elu lõpu teemadesse ning mida see tervishoius endaga kaasa toob.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde loodi kliinilise eetika komitee 1998. aastal, esimesena Eestis. Maailmas loodi esimesed kliinilise eetika komiteed (edaspidi KEK) haiglate juurde USAs 1980. aastate alguses[1]. Milliseks on aastatega kujunenud kliinilise eetika komitee funktsioon?
KEKide loomise taust on kirju. Laiema eeldusena võib esile tuua üldisi ühiskondlikke suundumusi lääneriikides pärast II maailmasõda kui liberaalse individualismi levik ning patsientide paternalismikriitilised hoiakud oma õiguste ning raviotsuste osas lõid pinnase taoliste institutsioonide tekkeks. Konkreetsemalt olid just meditsiinitehnoloogia kiirest arengust tulenevad dilemmad need, mis tekitasid vajaduse uut sorti ekspertiisi järele haiglates (nt ajusurma küsimus, defitsiitsete dialüüsimasinate õiglane jaotamine, mõistlikud ravipiirangud jne). Teinekord loodi KEK institutsionaalse reaktsioonina mõne keerulisema juhtumi järellainetuses. Samuti oli oluline kliinilist eetikat oluliseks pidavate indiviidide initsiatiiv (muu hulgas võis siin rolli mängida eetika- ning kommunikatsiooniõpetuse vähesus traditsioonilises meditsiinihariduses). Ning eks hakkas mingil hetkel tööle ka doominoefekt, st KEKi kui üha laieneva rahvusvahelise praktika eeskuju ja levik.
Näo- ja lõualuudekirurgia eriala iseloomustab vaatamata kitsale piirkonnale keskendumine väga lai ravitavate haiguste hulk. Kliinikum on juhtivaks keskuseks Eestis alalõualiigeste haiguste kirurgilises ravis, kus igapäevaselt tegeletakse alates peetunud hammastest, nahaplastikast ja kuni elektritõukeratta õnnetuste tulemusel saadud traumade tagajärgedeni.
Kliinikumi stomatoloogia kliiniku näo-lõualuudekirurgia osakonna vanemarst-õppejõu, osakonnajuhi dr Oksana Ivaski sõnul ravitakse osakonnas mitmesuguseid raskeid seisundeid ja haigusi, mis mõjutavad näo, lõualuude ja suuõõne struktuure ning nendega seotud kudesid. “Näo- ja lõualuude kirurgidena on meil iga päev väga suur vastutus patsientide ees, kuna operatsioonijärgsete tüsistuste korral võib patsiendi elukvaliteet või esteetika olulisel määral kahjustada saada. Õnneks tagavad põhjalikud teadmised anatoomiast ning viie aasta pikkune residentuuriõpe meile tugevad teadmised, suure kogemuse ning erialase pädevuse, et pakkuda patsientidele parimaid ravivõimalusi,” rääkis dr Ivask.
