Esileht

15. veebruaril tähistatakse üle kogu Euroopa perioperatiivsete õdede päeva, et juhtida tähelepanu operatsiooni- ja anesteesiaõdedele, kelle igapäevane töö on operatsioonitoa ohutuse vundament. Päeva tunnuslause on „Kirurgiline ohutus algab meist.“

Tartu Ülikooli Kliinikumi operatsiooniteenistuse õendusjuhi Catline Võrgu sõnul ei piirdu operatsiooniõdede töö üksnes operatsioonil assisteerimise, steriilsuse tagamise või anesteesiaõdede puhul patsiendi eluliste näitajate monitoorimisega anesteesia ajal. „See on patsiendi eest seismine kogu operatsiooni vältel – patsiendi korrektne identifitseerimine ja õige operatsiooni kinnitamine, ohutu töökorraldus ja sobivate operatsiooniasendite tagamine, operatsiooni käigu täpne dokumenteerimine, sujuv meeskonnatöö ning julgus märgata ja vajadusel sekkuda – kõik see on osa operatsioonitoa ohutusest, mis võib päriselt elusid päästa,“ selgitas Võrk.

Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku palliatiivravi osakond pakub inimestele ruumi, kus raske ja progresseeruva haiguse teekonda nähakse terviklikult, inimlikult ja lootustandvalt. Osakonnas usutakse, et isegi siis, kui haigust enam ravida ei saa, on alati võimalik pakkuda tuge, leevendust ja rõõmu sel raskel ajal.

Palliatiivravi ei ravi haigust, kuid aitab leevendada sümptomeid ja parandada enesetunnet patsientidel, kelle elukvaliteeti kahjustavad rasked haigused. Keeruliste haiguste alla kuuluvad näiteks pahaloomulised kasvajad, neuroloogilised haigused, nagu amüotroofiline lateraalskleroos (ALS), Sclerosis Multiplex, Parkinsoni tõbi või insult, samuti kaugelearenenud südame-veresoonkonna haigused ja organpuudulikkus. Osakonna õed Jaanika Hain, Helena Möldri ja Merili Põder rõhutavad, et palliatiivravi on toetusravi, mis võiks alata juba keerulise diagnoosi hetkest, mille eesmärk on säilitada ja parandada inimese elukvaliteeti olenemata haiguse staadiumist – olgu see varajane toetus või elu lõppfaas.