Esileht

1.– 2. oktoobril 2026 toimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumis järjekorras neljandad artroskoopia live-kirurgia päevad, mis sel aastal keskenduvad põlveliigese vigastustele. Sealjuures viiakse kahel päeval läbi kuus keerukat põlveliigese operatsiooni.

Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse juhi dr Leho Ripsi sõnul on põlveliigese probleemid ühed kõige sagedasemad. „Peamised vigastused on liigesepindade ehk kõhre vigastused, seejärel meniski vigastused ning aina enam ka liigessidemete vigastused, mis on käsitluse mõttes keerukamad. Põlvevigastused varieeruvad ka vastavalt patsientide vanusele – nooremas eas esineb rohkem vigastusi traumade tõttu, vanemas eas aga liigese kulumise tõttu,“ selgitas dr Rips ja lisas, et vigastuste riski tõstavad ka mitmed spordialad, kus harrastajad hindavad oma võimeid üle.

Inimese papilloomiviirus ehk HPV on väga levinud viirus, millega puutub elu jooksul kokku suur osa inimestest. Enamik HPV-nakkusi taandub iseenesest, kuid osa nakkusi võib organismis püsima jääda ning põhjustada aastate jooksul rakumuutusi, mis võivad viia vähini.

HPV ehk inimese papilloomiviirus ei ole üks viirus, vaid ligikaudu 200 viirustüübi rühm. Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna infektsioonhaiguste eriala vanemarst-õppejõu dr Pilleriin Soodla sõnul ei põhjusta suur osa neist tõsiseid haigusi, kuid mõned HPV-tüübid võivad tekitada nahal ja limaskestadel healoomulisi muutusi, näiteks tüükaid ja kondüloome. Kõrge riskiga HPV-tüübid võivad aga põhjustada vähieelseid muutusi ning suurendada mitmete vähivormide tekkeriski.