Esileht

Hemofiilia on harvaesinev pärilik veritsushaigus, mille korral veri ei hüübi korralikult. Selle tagajärjel ei peatu verejooks nii kiiresti kui tavaliselt. 

Maailmas elab hemofiiliaga üle 1,1 miljoni inimese ning haigust esineb ligikaudu ühel 6000–10 000 mehest. Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku hematoloogia eriala vanemarst-õppejõu dr Marju Heina sõnul on hemofiilia peamisteks vormideks A- ja B-hemofiilia. A-hemofiilia, mille korral esineb VIII hüübimisfaktori puudus veres, moodustab ligikaudu 80–85% haigusjuhtudest, samas kui B-hemofiilia, IX hüübimisfaktori defitsiit, hõlmab 15–20% juhtudest.

Eestis on sügelistesse haigestumine sagenenud ning nahaarstid kohtavad vastuvõttudel üha enam patsiente, kellel tuleb see nakkav nahahaigus diagnoosida. Kuigi Eestis sügeliste kohta ametlik statistika puudub, viitavad nahaarstide tähelepanekud selgele tõusule, eriti laste ja noorte seas.

Sügelised on mikroskoopilise sügelislesta põhjustatud parasitaarne nahahaigus, mis levib peamiselt otsese nahk-naha kontakti kaudu. Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku dermatoveneroloogia eriala vanemarst-õppejõu dr Maire Karelsoni sõnul on tegemist olulise nakkusliku nahahaigusega. „Lestad on kohastunud elama inimese nahal, levides lähikontakti kaudu. Nakatumiseks piisab ligikaudu 10-minutilisest kontaktist, nakatuda võib igaüks ja seda olenemata vanusest. Haiguse leviku vältimiseks peredes, koolides ja teistes kollektiivides on oluline haigust kiiresti ravida,“ selgitas dr Karelson, kelle sõnul on oluline meeles pidada, et sügelised ei levi ukselingi, trepikäsipuude ega muude esemete kaudu ning ka lemmikloomad ei ole nende nakkusallikaks.