Esileht

1. aprillist 2026 töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakond senise töökorralduse alusel. See tähendab, et kõik osakonda pöördunud patsiendid läbivad triaaži, kus hinnatakse nende seisundit, mille alusel otsustatakse edasise ravi vajalikkus.

„Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna töökorraldus toimib täna nii täiskasvanute kui laste puhul selliselt, et kõik ise pöördunud patsiendid läbivad esmalt triaažikabineti. Kabinetis töötab triaažiõde, kelle ülesandeks on patsiendi seisundi hindamine. Selleks mõõdetakse tema tervisenäitajaid, mis ka dokumenteeritakse. Tehtud triaaži alusel hinnatakse omakorda, kuhu patsient edasi suunatakse – on see ooteala, jälgimisruum, isolaatorid või traumakabinet,“ selgitas Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Saima Hinno.

Seljavalu on üks sagedasemaid terviseprobleeme, mis puudutab elu jooksul peaaegu iga inimest. Kuigi seljavalu üldine levimus pole aastasadade jooksul märkimisväärselt muutunud, on muutunud viis, kuidas inimesed valu tajuvad ja millal nad abi otsivad.

Tervishoiu hea kättesaadavus ja kaasaegsed uuringud on pannud inimesi abi otsima sagedamini, isegi kui valu oleks tõenäoliselt mööduv. Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku neurokirurgia osakonnajuht, vanemarst-õppejõud dr Ando Vaher sõnas, et üheks põhjuseks on levinud uskumus, et igale valule peab leiduma konkreetne seletus pildileius. „Enamiku inimeste seljavalu taga ei ole tegelikult ohtlikke ega pöördumatuid muutusi lülisambas. Uuringutest nähtavad kulumismuutused, lülivaheketaste väljasopistused ja muud sarnased leiud on suuresti loomulik osa vananemisest, mis paranevad ise. Müüt, et igasugune pildilt leitud muutus tähendab automaatselt valu põhjust, on visalt püsima jäänud,“ ütles dr Vaher.