Esileht

Eestis alustatakse üleriigilise rinnavähi personaliseeritud sõeluuringuga: edaspidi ei arvestata naiste sõeluuringule kutsumisel üksnes nende vanust, vaid ka geneetilist eelsoodumust. See aitab laiendada mammograafia sõeluuringu sihtrühma targasti nende naisteni, kes sellest kõige rohkem kasu saavad.

Uus riiklik rinnavähi sõeluuring on sel aastal suunatud 1986. aastal sündinud naistele, kes hakkavad kutseid saama juba novembris. Nagu teiste riiklike sõeluuringute puhul, ei ole ka personaliseeritud ennetusteenusel osalemiseks vajalik ravikindlustuse olemasolu. Sõeluuringusse kutsutakse nii geenivaramu geenidoonorid kui ka naised, kelle geeniandmeid veel ei ole. Uue ennetusteenuse raames arvutatakse naise geeniandmete põhjal tema polügeenne riskiskoor (PRS), mis täpsustab rinnavähki haigestumise tõenäosust. Arvutuslikku rinnavähi tekke tõenäosust kõrvutatakse keskmise 50-aastase haigestumisriskiga ja sellest tulenevalt soovitatakse mammograafiaga alustamise aeg.

Suguhaigused ei ole Eestis kuhugi kadunud ning osa nakkusi võib kulgeda ka ilma sümptomiteta. Seetõttu ei pruugi inimene ise teada, et ta nakkust kannab. Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku dermatoveneroloogia eriala arst-õppejõud dr Kadri Sikk rõhutas, et pärast kaitsmata seksuaalvahekorda või partneri vahetumist, aga ka vähimagi kahtluse korral, on oluline pöörduda testimisele.

Suguhaiguste levik Eestis ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Dr Sikk sõnas, et näitajad on üldiselt stabiilsed ning haigestumus on võrreldes 2000. aastate algusega märkimisväärselt langenud, kuid suguhaigus võib siiski jääda märkamatuks. „Levinud on arvamus, et kui kaebusi ei ole, siis suguhaigust olla ei saa. Tegelikkuses võivad paljud nakkused kulgeda täiesti sümptomiteta ning inimene võib nakkust teadmata edasi levitada,“ selgitas dr Sikk.