Arendusprojektid

Tartu Ülikooli Kliinikumis viiakse erinevaid arendusprojekte, mis panustavad patsientide raviteekonna ja raviteenuste arendamisesse. Järgnevalt valik hetkel käimasolevatest arendusprojektidest.

Kestus: 16.01.2019 – 31.12.2022

Rahastaja: Eesti Haigekassa

Eesmärk: Tartu Ülikooli Kliinikumist algaval insuldi raviteekonnal on edukalt juurutatud tõenduspõhised ravikorraldust puudutavad soovitused, osapooltevaheline koostöö toimib ning insuldikäsitlus on ladus ja inimkeskne.

Koostööpartnerid: Tartu Ülikool, Põlva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla, Elva Haigla, Jõgeva Haigla, Viljandi Haigla, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Perearstide Selts, Tartu Linnavalitsus, Kogemusnõustajate Koda, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing.

Tegevused

  1. Ladus korraldus

TÜK-i koostöövõrgustikus on välja töötatud ladus ja ühtne insuldikäsitluse korraldus. Protsess on kirjeldatud, otsustuspunktid ja üleminekud ühest etapist teise on koordineeritud ja standardiseeritud ning kõik osapooled on ühtses inforuumis. Selle jaoks on määratletud raviteekonna etappide kriteeriumid vastavalt insuldi taastusravi juhendile ning insuldiprojekti töörühma sisendile ning koostatud insuldipatsiendi raviteekonna esimese 24 tunni protsessijoonis.

  1. Inimkeskne sisu

Tartu Ülikooli Kliinikumi koostöövõrgustikus juurutatakse tõenduspõhine ning kaasaegsetel inimkesksuse põhimõtetel toimiv insuldikäsitlus. Insuldipatsientidega tegelevate töötajate tegevus lähtub tõenduspõhistest insuldikäsitluse põhimõtetest, inimõigustest ja teadlikkusest psühhosotsiaalselt haavatavate sihtrühmade vajaduste osas. Partnerhaiglate võrgustikule on loodud insuldipatsiendi jälgimise protokoll ning koostamisel on töötaja raamat insuldipatsientidega kokkupuutuvatele töötajatele.

  1. Toetav kogemus

Raviteekonda ja kokkupuutepunkte käsitletakse ja disainitakse lõppkasutaja (patsiendi, aga ka lähedaste) kogemustest ja vajadustest lähtuvalt. Toimuvad e-vestlusringid, kogemusnõustamine telefoni teel koostöös Kogemusnõustajate Kojaga, kontserdid statsionaarses õendusabis ja statsionaarses taastusravis koostöös MTÜ-ga Helihool. Lisaks koostatakse „Elu pärast insulti“ patsiendimaterjal, arendatakse veebilehte insult.ee koos Eesti Insuldiliidu ja nelja insuldikeskusega ning tehakse patsienditeekonna film.

  1. Uued teenused

Katsetame uuenduslikke teenuseid ja lahendusi kogu raviteekonna ulatuses: alates insuldikeskuse tegevuse lähtumisel ESO kvaliteedikriteeriumitest, teisese ennetuse toetamisest insuldiõdede iseseisva vastuvõtu laiendamisega partnerhaiglatesse kuni taastusravi rolli suurendamise ja sisu kaasajastamiseni (koduteenused, koeri kaasav teraapia, videokonsultatsioonid, taastusraviprogramm). 29.06.2020 võeti Kliinikumis kasutusele haigekassa teenus „füsioteraapia kodus“.

Kokku kaasatakse projekti alates 01.09.2020 maksimaalselt 170 patsienti. Neile kõigile määratakse insuldikoordinaator, kes on patsiendile ja tema lähedastele peamiseks kontaktisikuks, kes jagab infot, planeerib ja korraldab ravimeeskonna juhiste järgi vajalikud teenused ja muu abi. Kõigil patsientidel kasutatakse digilahendust Teleskoop võrgustikutööks ja juhtumikorralduseks ning kõik patsiendid kutsutakse insuldiõe vastuvõtule 3 kuud pärast insulti. Lisaks piloteeritakse videokonsultatsioone, koeri kaasavat teraapiat Kliinikumi statsionaarses taastusravis, insuldispetsiifilist taastusraviprogrammi Kliinikumi ambulatoorses taastusravis ja tööle naasmise toetamist tööle naasmise etapis. Neid lahendusi pakutakse vajaduspõhiselt väikesele hulgale patsientidele.

Kontakt: projektijuht Liina Pääbo, Liina.Paabo@kliinikum.ee, 731 9246 / 514 7906

Lisainfo: Eesti Haigekassa insuldi juhtprojekt, Kliinikumi insuldiprojekti tutvustus

Valminud materjalid

Patsiendimaterjal “Elu pärast insulti”

Insuldi raviteekonna esimesed 24 tundi

Insult. Töötaja käsiraamat

E-vestlusringid patsiendile

Rahastaja: Euroopa Sotsiaalfond (Sotsiaalministeeriumi konkurss “Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel”)

Eesmärk: koostöö arendamine, läbi mille tagatakse patsiendikeskne käsitlus ning võimaldatakse tervishoiutöötajatel keskenduda oma erialasele tööle, vähendades nende koormust sotsiaalvaldkonna küsimustega tegelemisel.

Koostööpartnerid: OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus, Anne Medical OÜ (Tartu Tervisekeskus), SA Tartu Ülikooli Kliinikum

Rahastaja: Euroopa Regionaalarengu Fond

Eesmärk: parandada tervishoiuteenuste kvaliteeti ning tagada tervikliku tervishoiuteenuse pakkumine kõigi etappide üleselt läbi kvaliteetse andmehõive ja -töötluse.

Koostööpartnerid: Tartu Ülikool

Tegevused: projekti käigus selgitatakse välja vajalikud muudatused andmetes ning IT süsteemides, mis võimaldaks hinnata ravikvaliteeti ning tagada andmete taaskasutatavust. Analüüsi käigus uuritakse, mis andmed on haigla infosüsteemis olemas, millistele tervishoiutöötajatele on need nähtavad, ja kuidas vajalikke andmeid peaks hoidma: a) ägeda seisundi kiireks raviks; b) sujuva meeskonnatöö tagamiseks haiglas ja haiglajärgses perioodis; c) hilisemaks ravi tulemuslikkuse ja ravikvaliteedi hindamiseks.

Rahastaja: uuringut rahastatakse  Eesti Teadusagentuuri “RITA” programmi raames Eesti Vabariigi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest

Aastatel 2018 – 2021 viiakse läbi uurimisprojekt “Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses“.

Eesmärk: Piloteerimise peamiseks ülesandeks on välja selgitada, kuidas luua ja kasutada geneetilise riski arvutamise algoritme haigusriskide arvutamiseks ning kuidas seda infot kasutada arstikabinetis otsuste tegemisel ja soovituste andmisel, kuidas saavutada arstide personaalmeditsiini alane nõustamise valmidus ning kuidas patsiendid arsti poolt pakutava info vastu võtavad. Selle uurimiseks on vajalikud mitmed eeltingimused seadustest kuni füüsilise keskkonnani, mille kaardistamisega kliinilised pilootprojektid samuti tegelevad. Uuringu lõpus pakutakse välja personaalmeditsiini teenusemudel kahes uuritud valdkonnas, mille igapäeva-meditsiinis rakendamine vajab poliitilisi otsuseid.

Koostööpartnerid: juhtivpartner Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikooli, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt. Uurijatena osalevad perearstid, onkoloogid ja meditsiinigeneetikud.

Tegevused

1.Rinnavähi pilootprojektis on meie eesmärk välja töötada personaalset geneetilist eelsoodumust arvestav mudel rinnavähi õigeaegseks avastamiseks ja seda uurida. Praegune Eestis rakendatav mammograafia sõeluuring kaasab naisi vanuses 50–69 eluaastat, kuid teadusuuringutest on teada, et osal naistel väljastpoolt seda vanusegruppi on oluliselt kõrgem haigestumisrisk (Siu AL, Ann. Intern. Med 2016). Uuritavate valikul kasutasime nii seni teada olevaid rinnavähi kõrget riski kandvate pärilike üksikgeenide (BRCA1, BRCA2 jt) muutusi kui ka (maailma kliinilises praktikas uuenduslikuna) paljude geenide väikeseid muutusi summeerivat nn polügeenset riskiskoori. Meie uuringus kasutatava riskialgoritmi töötasid TÜ genoomika instituudi teadlased välja pilootprojekti alguses (Läll jt, BMC Cancer 2019).

Polügeense ja päriliku monogeense rinnavähiriskiga naiste kohortide loomiseks analüüsisime fenotüübi ja genotüübi alusel geenivaramu loomisest kuni 2018. a lõpuni geenidoonoriks saanud 58 744 naise andmeid ning leidsime nende hulgast 3045 naist, kes oma polügeense riski taseme poolest kuuluvad rahvastikus kõrgeima 5% haigestumisriskiga naiste hulka. Uuringusse sobivate 22-79-aastaste seni mitte rinnavähki haigestunud elus olevaid naisi leidsime nende hulgast 1702. Päriliku monogeense rinnavähiriskiga naisi kokku 265.

Kõik need kõrge riskiga naised said TÜ Eesti Geenivaramult uuringukutse tulla Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja Eesti Regionaalhaigla onkoloogide ja meditsiinigeneetikute konsultatsioonile, mille käigus sai selleks nõusolekut avaldanud naine teavet oma geneetilisest haigusriskist ja tehti lisauuringuid. Mõlemas uuringuhaiglas kasutasime praktikas juba kasutusel olevaid uurimis- ja sekkumismeetmeid, monogeensete mutatsioonide korral Tartu Ülikooli Kliinikumi päriliku rinna- ja munasarjavähi käsitlusjuhendit. Praeguseks on uuringuvastuvõtud lõppenud, projektis osales ligi 1000 naist planeeritud 1120-st.

Tartu Ülikooli Kliinikumi arstidest osalesid uuringus onkoloogid Kersti Kallak, Evelyn Eelma, Ave-Triin Tihamäe, Jaak Lehtsaar, Peeter Padrik, Hannes Jürgens (vastutav uurija) ja meditsiinigeneetikud  Laura Roht ning Neeme Tõnisson. Uuringut koordineeris õde Kristi Saar.

2. Südame-veresoonkonnahaiguste pilootprojekti raames uurime randomiseeritud uuringus, kuidas personaliseeritud haigusriske ja geneetilist infot arvesse võttes on võimalik südame-veresoonkonnahaigusi tõhusamalt ennetada nii rahvastiku kui ka üksikisiku tasemel. Ka selles uuringus oleme nii Euroopas kui ka Eestis südamehaiguste riski määramiseks kasutatavale SCORE meetodile uuenduslikult lisanud paljude geenide väikesi muutusi summeeriva polügeense riskiskoori. Uuringuarstid, 72 perearsti 57-st perearstikeskusest, kasutasid uuringu tegemiseks ka Helsinki Ülikoolis arendatud, uuringu tarbeks spetsiaalselt Eesti andmetele kohandatud IT tööriista Kardiokompassi, mis aitas arvutada südame-veresoonkonnahaiguste koondriski, võttes lisaks soole ja vanusele, süstoolsele vererõhule, üldkolesterooli tasemele ning suitsetamise staatusele arvesse ka geneetilise riski. See tööriist võimaldas patsientidele visualiseerida ja selgitada, kuidas erinevad riskitegurid muudavad nende riski haigestuda müokardiinfarkti ja missugune on see riskifaktor, mille vähendamisele on oluline enim tähelepanu suunata. Enne uuringu algust läbisid perearstid mitu koolitust, et osata kasutada nii uuringutööriistu kui ka arendada enda oskusi patsientidele geeniriskide selgitamises ja sekkumismeetmete soostumuse parandamises. Tartu Ülikooli Kliinikumi arstidest osales uuringu kavandamises dr. Alar Irs.

Kutsusime uuringusse 1018 kõrge koronaarhaiguste riskiga ja uuringukriteeriumitega sobivat geenidoonorit: mehed vanuses 30–64 ja naised 40–70, kellest pooled jaotasime sekkumis- ja pooled kontrollrühma. Uuritavad valiti TÜ Eesti Geenivaramuga kuni 2010. a liitunud 52 000 geenidoonori seast ning nad kuuluvad rahvastiku 10% kõrgeima koronaarhaiguste riskiga isikute hulka. Perearstid kutsusime projekti osalema selle järgi, kelle nimistus oli enim kõrge geneetilise riskiga patsiente. Uuringus osalemisega nõus olnud geenidoonoritele andis arst tagasisidet nende personaalsete südame-veresoonkonnahaigustega seotud riskide ja elustiili muutmise kohta ning jagas ravisoovitusi. Arstid jälgisid sekkumisgruppi 12 kuud, mille jooksul toimus kolm konsultatsiooni. Uuringusse tuli ja kahes konsultatsioonis käis 96% uuritavatest. Kliinilised uurimistegevused on praeguseks lõppenud.

Mõlema alaprojekti kliiniliste käsitlusjuhiste aluseks olid rahvusvahelised publikatsioonid ja rahvusvaheliste erialaliitude soovitused, samuti Eestis rakendatavad ravijuhised.

Käimas on uuringuandmete analüüs. Hindame geneetilise tagasiside ja kliinilise sekkumise vastuvõetavust, mõju uuritavatele ning kasutatud sekkumise ja protsessi rakendatavust Eesti meditsiinisüsteemis. Rinnavähi pilootuuringu tulemusena pakume välja personaliseeritud sõeluuringu mudeli. Südame-veresoonkonna uuringu tulemusel pakume välja geeniandmeid kaasava personaliseeritud ennetuse mudeli. Mudeleid kohandades on neid edaspidi võimalik rakendada ka teiste samalaadsete haiguste personaliseeritud ennetamiseks.

Projekti koduleht:

https://sisu.ut.ee/pmkliinilisedjuhtprojektid/avaleht

Projekti lõpparuanne

Rahastaja: projekti kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond EAS-i klastrite arendamise toetusmeetmest 600 000 euro ulatuses.

Eesmärk: Connected Health klastri ühiseks eesmärgiks on luua koos uusi teenuseid ja tooteid, mis lahendaksid tervisevaldkonna probleeme. Klastri missioon on tõsta Eesti tervisevaldkonna ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet, kasutades selleks tehnoloogiast, ettevõtluskeskkonnast ja koostööst tulenevaid võimalusi.

Tegevused: Psoriaasi monitooringu lahenduse loomine Dermtesti pildihalduse platvormil (Jaanuar – Aprill 2021)
Dermtest on juhtpartner Connected Health klastri ühisarendusprojektis „Dermtest-4-psoriasis: psoriaasi monitooringu lahenduse loomine Dermtesti pildihalduse platvormil“. Projekti partner on SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Arendusprojekti kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond 15 000 euro ulatuses.
Ühisarenduse tulemusena luuakse Dermtesti tarkvarale spetsiifiline moodul psoriaasi haldamiseks: psoriaasi monitooringut ja ravi käsitlust toetav lahendus, mis võimaldab pakkuda terviklikumat ja kvaliteetsemat ravi.

Rahastaja: Eesti Haigekassa

Eesmärk: Eestis põeb psoriaasi 42 000 inimest. Psoriaas on krooniline retsidiividega kulgev nahahaigus, mis suurendab paljude teiste haiguste tekkeriski. Kuigi psoriaasist ei saa lõplikult terveneda, on võimalik pideva raviga oluliselt parandada elukvaliteeti, sealhulgas suurendada lööbevabasid perioode ja avastada varakult kaasuvaid haigusi. On tähtis, et haiguse ägenemisel saaks patsient kontakti raviasutusega. Samuti on oluline, et arst saaks hinnata ravi edenemist pideva jälgimisinfo põhjal. Projekti abil luuaksegi uus teenusmudel, kus arst saab parema ülevaate patsiendi seisundist, sest patsient saab saata distantsilt asjakohast jälgimisinfot ja pilte naha seisukorrast. Piltide ja haiguse raskusastme-skooride põhjal saab arst otsustada raviskeemi muutusi või näiteks suunata patsiendi teistele eriarstidele (kaasuvate haiguste puhul) või perearsti jälgimisele (kergelt kulgeva haiguse puhul). Patsiendi jaoks peab olema seisundi kohta info jagamise võimalus pidev ja lihtne ning tervishoiutöötajatele info asjakohane, ülevaatlik ja kättesaadav. Elukvaliteeti parandava uue teenusemudeli loomisel ja rakendamisel kasutatakse Dermtest Pildivaatur ja Pildivaatur+ tarkvara, millele tehakse kohandused.

Koostööpartnerid: Projekti põhipartner on Tartu Ülikooli Kliinikumi Nahakliinik; teaduspartner on TÜ Kliinilise meditsiini instituut ning tehnoloogiapartner Dermtest OÜ.

Kontakt: projektijuht Katrin Kaarna katrin.kaarna@ut.ee

Rahastaja: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Eesmärk: 2019. aastal otsustas Tartu Ülikooli Kliinikum rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi, et hinnata oma tegevuse kulutõhusust ökoloogilise jalajälje mõistes ning käia ühte sammu turu ja tarbijate nõudmiste ning huvidega.  Kliinikumi keskkonnapoliitika koostamise, järgimise ja avalikustamise eesmärk on teadvustada kliinikumi tegevusest tulenevaid olulise keskkonnamõjuga keskkonnaaspekte ning täpsustada, millised on reaalsed võimalused ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.

Tegevused:  Tartu Ülikooli Kliinikum soovib vähendada oma tegevusega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju ja parendada pidevalt keskkonnategevuse tulemuslikkust. Selleks Tartu Ülikooli Kliinikum:

  • Järgib oma tegevuses kehtivate asjakohaste keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid.
  • Võtab kasutusele meetmed, mis tagavad ressursside ja energia säästliku kasutamise.
  • Panustab pidevalt oma jäätmekäitlussüsteemi arendamisse, arvestades valdkonna parimaid tavasid ja lahendusi.
  • Parandab töökeskkonda, kaasates selleks töötajaid ja uurides nende vajadusi.
  • Hindab uute investeerimisotsuste tegemisel nende mõju loodus- ja elukeskkonnale.
  • Tõstab töötajate keskkonnateadlikkust läbi regulaarsete koolituste.
  • Tõstab patsientide rahulolu läbi avalikustatud keskkonnapoliitika ning negatiivse keskkonnamõju vähendamise.
  • Suurendab kogukonna ühtsustunnet kaasates kogukonna kliinikumi kui piirkonna suurima asutuse keskkonnaalase tegevuse väljatöötamisse ja parendamisse.
  • Teeb koostööd nii patsientidega, töötajatega, koostööpartnerite ja ekspertidega kui ka teiste huvigruppidega.
  • Täiustab pidevalt oma keskkonnajuhtimissüsteemi.

Lisainfo: https://www.kliinikum.ee/rohelisemkliinikum/ 

Rahastaja: Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfond

Eesmärk: Innovatsiooniprojekti eesmärk on parandada patsientide taastusravi teenusel püsimist kui ka teenuse kättesaadavust ning seeläbi muuta kogu raviteekond sujuvamaks.

Projekti kestus: 2021-2023

Rahastaja: EIT (European Institute of Innovation and Technology) Health

Projektipartnerid: Karolinska Ülikooli haigla, Karolinska Instituut, Vall d’Hebron Haigla, King´s Health Partners, Erasmus Medical Center, UZ Leuven, Rotterdami linn, Region Stockholm, TU Delft, Medtronic, Philips, Tartu Ülikooli Kliinikum, German Trias I Pujol, Institut Català de la Salut

Eesmärk: anda tervishoiutöötajatele tervishoiuvaldkonna tulevikuoskused, et haiglad saaksid tervishoidu n-ö seestpoolt muutma hakata ning innovatsiooniga süsteemselt tegeleda.

Tegevused:

Kliinikumi roll projektis on piloteerida erinevaid innovatsioonikoolitusi:

  1. baastase “Introduction to Innovation” tutvustab tervishoiuinnovatsiooni põhialuseid;
  2. “Innovation ambassadors” eesmärk on koolitada töötajaid “innovatsioonisaadikuteks”, tekitada organisatsioonisisene innovatsioonivõrgustik ning õpetada neid lahendama oma töös ettetulevaid probleeme (mh teenusedisaini meetoditega).
  3. “Innovation for leaders” on suunatud juhtidele (nt kliinikute, teenistuste ja osakondade juhid, projektijuhid).

Kontakt: Projekti kliinikumi-poolne koordinaator Liina Pääbo, Liina.Paabo@kliinikum.ee, 731 9246 / 514 7906

Lisainfo: https://eithealth.eu/project/healthcare-transformation-academy/