Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses

Rahastaja: uuringut rahastatakse  Eesti Teadusagentuuri “RITA” programmi raames Eesti Vabariigi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest

Aastatel 2018 – 2021 viiakse läbi uurimisprojekt “Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste täppisennetuses“.

Eesmärk: Piloteerimise peamiseks ülesandeks on välja selgitada, kuidas luua ja kasutada geneetilise riski arvutamise algoritme haigusriskide arvutamiseks ning kuidas seda infot kasutada arstikabinetis otsuste tegemisel ja soovituste andmisel, kuidas saavutada arstide personaalmeditsiini alane nõustamise valmidus ning kuidas patsiendid arsti poolt pakutava info vastu võtavad. Selle uurimiseks on vajalikud mitmed eeltingimused seadustest kuni füüsilise keskkonnani, mille kaardistamisega kliinilised pilootprojektid samuti tegelevad. Uuringu lõpus pakutakse välja personaalmeditsiini teenusemudel kahes uuritud valdkonnas, mille igapäeva-meditsiinis rakendamine vajab poliitilisi otsuseid.

Koostööpartnerid: juhtivpartner Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikooli, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt. Uurijatena osalevad perearstid, onkoloogid ja meditsiinigeneetikud.

Tegevused

1.Rinnavähi pilootprojektis on meie eesmärk välja töötada personaalset geneetilist eelsoodumust arvestav mudel rinnavähi õigeaegseks avastamiseks ja seda uurida. Praegune Eestis rakendatav mammograafia sõeluuring kaasab naisi vanuses 50–69 eluaastat, kuid teadusuuringutest on teada, et osal naistel väljastpoolt seda vanusegruppi on oluliselt kõrgem haigestumisrisk (Siu AL, Ann. Intern. Med 2016). Uuritavate valikul kasutasime nii seni teada olevaid rinnavähi kõrget riski kandvate pärilike üksikgeenide (BRCA1, BRCA2 jt) muutusi kui ka (maailma kliinilises praktikas uuenduslikuna) paljude geenide väikeseid muutusi summeerivat nn polügeenset riskiskoori. Meie uuringus kasutatava riskialgoritmi töötasid TÜ genoomika instituudi teadlased välja pilootprojekti alguses (Läll jt, BMC Cancer 2019).

Polügeense ja päriliku monogeense rinnavähiriskiga naiste kohortide loomiseks analüüsisime fenotüübi ja genotüübi alusel geenivaramu loomisest kuni 2018. a lõpuni geenidoonoriks saanud 58 744 naise andmeid ning leidsime nende hulgast 3045 naist, kes oma polügeense riski taseme poolest kuuluvad rahvastikus kõrgeima 5% haigestumisriskiga naiste hulka. Uuringusse sobivate 22-79-aastaste seni mitte rinnavähki haigestunud elus olevaid naisi leidsime nende hulgast 1702. Päriliku monogeense rinnavähiriskiga naisi kokku 265.

Kõik need kõrge riskiga naised said TÜ Eesti Geenivaramult uuringukutse tulla Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja Eesti Regionaalhaigla onkoloogide ja meditsiinigeneetikute konsultatsioonile, mille käigus sai selleks nõusolekut avaldanud naine teavet oma geneetilisest haigusriskist ja tehti lisauuringuid. Mõlemas uuringuhaiglas kasutasime praktikas juba kasutusel olevaid uurimis- ja sekkumismeetmeid, monogeensete mutatsioonide korral Tartu Ülikooli Kliinikumi päriliku rinna- ja munasarjavähi käsitlusjuhendit. Praeguseks on uuringuvastuvõtud lõppenud, projektis osales ligi 1000 naist planeeritud 1120-st.

Tartu Ülikooli Kliinikumi arstidest osalesid uuringus onkoloogid Kersti Kallak, Evelyn Eelma, Ave-Triin Tihamäe, Jaak Lehtsaar, Peeter Padrik, Hannes Jürgens (vastutav uurija) ja meditsiinigeneetikud  Laura Roht ning Neeme Tõnisson. Uuringut koordineeris õde Kristi Saar.

2. Südame-veresoonkonnahaiguste pilootprojekti raames uurime randomiseeritud uuringus, kuidas personaliseeritud haigusriske ja geneetilist infot arvesse võttes on võimalik südame-veresoonkonnahaigusi tõhusamalt ennetada nii rahvastiku kui ka üksikisiku tasemel. Ka selles uuringus oleme nii Euroopas kui ka Eestis südamehaiguste riski määramiseks kasutatavale SCORE meetodile uuenduslikult lisanud paljude geenide väikesi muutusi summeeriva polügeense riskiskoori. Uuringuarstid, 72 perearsti 57-st perearstikeskusest, kasutasid uuringu tegemiseks ka Helsinki Ülikoolis arendatud, uuringu tarbeks spetsiaalselt Eesti andmetele kohandatud IT tööriista Kardiokompassi, mis aitas arvutada südame-veresoonkonnahaiguste koondriski, võttes lisaks soole ja vanusele, süstoolsele vererõhule, üldkolesterooli tasemele ning suitsetamise staatusele arvesse ka geneetilise riski. See tööriist võimaldas patsientidele visualiseerida ja selgitada, kuidas erinevad riskitegurid muudavad nende riski haigestuda müokardiinfarkti ja missugune on see riskifaktor, mille vähendamisele on oluline enim tähelepanu suunata. Enne uuringu algust läbisid perearstid mitu koolitust, et osata kasutada nii uuringutööriistu kui ka arendada enda oskusi patsientidele geeniriskide selgitamises ja sekkumismeetmete soostumuse parandamises. Tartu Ülikooli Kliinikumi arstidest osales uuringu kavandamises dr. Alar Irs.

Kutsusime uuringusse 1018 kõrge koronaarhaiguste riskiga ja uuringukriteeriumitega sobivat geenidoonorit: mehed vanuses 30–64 ja naised 40–70, kellest pooled jaotasime sekkumis- ja pooled kontrollrühma. Uuritavad valiti TÜ Eesti Geenivaramuga kuni 2010. a liitunud 52 000 geenidoonori seast ning nad kuuluvad rahvastiku 10% kõrgeima koronaarhaiguste riskiga isikute hulka. Perearstid kutsusime projekti osalema selle järgi, kelle nimistus oli enim kõrge geneetilise riskiga patsiente. Uuringus osalemisega nõus olnud geenidoonoritele andis arst tagasisidet nende personaalsete südame-veresoonkonnahaigustega seotud riskide ja elustiili muutmise kohta ning jagas ravisoovitusi. Arstid jälgisid sekkumisgruppi 12 kuud, mille jooksul toimus kolm konsultatsiooni. Uuringusse tuli ja kahes konsultatsioonis käis 96% uuritavatest. Kliinilised uurimistegevused on praeguseks lõppenud.

Mõlema alaprojekti kliiniliste käsitlusjuhiste aluseks olid rahvusvahelised publikatsioonid ja rahvusvaheliste erialaliitude soovitused, samuti Eestis rakendatavad ravijuhised.

Käimas on uuringuandmete analüüs. Hindame geneetilise tagasiside ja kliinilise sekkumise vastuvõetavust, mõju uuritavatele ning kasutatud sekkumise ja protsessi rakendatavust Eesti meditsiinisüsteemis. Rinnavähi pilootuuringu tulemusena pakume välja personaliseeritud sõeluuringu mudeli. Südame-veresoonkonna uuringu tulemusel pakume välja geeniandmeid kaasava personaliseeritud ennetuse mudeli. Mudeleid kohandades on neid edaspidi võimalik rakendada ka teiste samalaadsete haiguste personaliseeritud ennetamiseks.

Projekti koduleht:

https://sisu.ut.ee/pmkliinilisedjuhtprojektid/avaleht

Projekti lõpparuanne