Registreerimine

 

Registreerimine 

eriarsti vastuvõtule

(vajalik isikukood)

 

1) Tel 731 9100

   (E-R 07.30-18.00) 

2) internetis Kliinikumi broneerimisvormi kaudu

3) Kliinikumi      patsiendiportaalis

 ePatsient

 

 

Vastuvõtuaega saab tühistada telefonil 731 9099

Kliinikumi üldinfo

 

Telefon 731 8111
E-P kell 08.00 – 19.00

Kontaktandmed

SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Puusepa 8, 
50406 TARTU

Tel:  +372 731 9802
Fax: +372 731 9804

e-post: ho@kliinikum.ee

Puusepa 8 majajuht

Mis on vähktõbi?
Vähktõbi on haigus, mida iseloomustab kasvajaliste rakkude kontrollimatu paljunemine ja vohamine organismis. Ka normaalsed rakud paljunevad korrapäraselt ja regulaarselt, kuid kasvajate puhul on organismi regulatiivne osa rakkude paljunemisel ning kasvul häiritud ning organism ei ole võimeline rakkude paljunemist peatama. Kasvaja võib olla healoomuline või pahaloomuline. Pahaloomulised kasvajad on võimelised levima mööda organismi kas otsese levikuga või vereringe ja lümfisüsteemi kaudu põhjustades siirdeid ehk metastaase lümfisõlmedes ja kaugemates organites.
Enamik pahaloomulistest kasvajatest on nimetuse saanud organi järgi, kus nad tekivad, nt. rinnavähk ja kopsuvähk. Kasvajaid iseloomustatakse ka nende ehituse ehk histoloogia järgi (nt adenokartsinoom, lamerakk kartsinoom). Lisaks sellele iseloomustatakse kasvajaid staadiumitega nende leviku ulatuse järgi. Selleks on olemas spetsiaalne, nn TNM klassifikatsioon, kus T näitab kasvaja levikuulatust, N lümfisõlmede haaratust kasvajast ja M kaugmetastaaside olemasolu.
Ravi alustamiseks ongi vajalik teada kasvaja ehitust ning staadiumi.
Ravi efektiivsus:
Et valida parim ravimeetod, tuleb mõista erinevaid ravivõimalusi ning samuti seda, kuidas nende ravivõimaluste efektiivsust hinnatakse. Tuleb mõista, mis on erinevate ravimeetodite eesmärgid, potentsiaalsed plussid ja miinused. Sõltuvalt haiguse staadiumist on vähiravi eesmärgiks kas patsiendi tervenemine, patsientide elu pikendamine, või ainult vähist tingitud sümptomite vähendamine ning patsiendi elukvaliteedi parandamine. Nende eesmärkide saavutamisel tuleb arvestada aga ka ravimeetodite potentsiaalsete kõrvaltoimetega.
Sagedasim termin vähiravi efektiivsuse iseloomustamisel on remissioon. Remissioon tähendab, et pahaloomuline kasvaja on kadunud ning kasvajat ei ole võimalik eksisteerivaid uurimismeetodeid kasutades avastada. Kasutatakse termineid täielik ja osaline remissioon, et iseloomustada kasvaja täielikku või osalist kadumist.
Täiendavad terminid ravi efektiivsuse hindamisel lisaks remissioonile on elulemus ning haigusevaba elulemus. Kui kasvaja taaspuhkeb pärast remissiooni, nimetatakse seda retsidiiviks. Kui patsiendil ei ole haiguse tunnuseid 5 aastat pärast ravi , nimetatakse seda 5 aasta haigusevabaks elulemuseks, mis enamike, kuid mitte kõigi kasvajate puhul tähendab püsiva raviefekti saavutamist.
Raviprintsiibid:
Sõltuvalt kasvaja liigist ning staadiumist, tuleb parima ravitulemuse saavutamiseks kasutada ühte või mitut ravimeetodit. Erinevad meetodid võivad olla suunatud kasvaja lokaalseks raviks või kogu organismi haaravaks üldraviks. Ravimeetodid võib jagada kirurgiliseks raviks, kiiritusraviks, keemiaraviks, hormoonraviks ja bioloogiliseks raviks.
Kirurgia:
Kirurgiline ravi on lokaalne ravimeetod nähtava kasvaja eemaldamiseks. Kirurgiline onkoloogia on pahaloomuliste kasvajate kirurgilise raviga tegelev spetsialiseeritud arstiabi valdkond. Operatsioon on üks peamistest meetoditest pahaloomuliste kasvajate radikaalses (tervistavas) ravis, samuti annab kirurgilise ravi käigus kasvaja kohta saadav informatsioon võimaluse määrata kasvaja retsidiveerumis- või metastaseerumisriski ning teha edasisi raviotsuseid teiste ravimeetodite rakendamiseks. Tavaliselt eemaldatakse ühe tervikuna kasvaja koos ümbritsevate normaalsete kudede ning kohalike lümfisõlmedega. 
Kiiritusravi:
Kiiritusravi ehk radioteraapia kasutab kõrge energiaga ioniseerivat kiirgust kasvajarakkude hävitamiseks ja nende paljunemise peatamiseks. Sarnaselt kirurgiale on kiiritusravi lokaalne ravimeetod, s.t kiiritusravi mõjub ainult selles keha piirkonnas mida kiiritatakse. Kiiritusravi võib olla väline või sisemine. Välise kiiritusravi puhul suunatakse kiired keha sisemuses asuvale kasvajale väljaspool organismi paiknevast kiirgusallikast, sisemise ravi ehk brahhüteraapia puhul asetatakse kiirgusallikas kas otse kasvajakoesse või selle ligidusse, näiteks kehaõõnde. Kiiritusravi võib põhjustada erinevaid kõrvaltoimeid, mille teke sõltub kiiritatavast piirkonnast ja saadud kiirguse annusest. Tavaliselt on tegemist kõrvaltoimetega, mis küll enamasti tekivad ravi ajal (nt. nahapunetus, kõhulahtisus, urineerimise sagenemine vaagnapiirkonna kiiritamisel) kuid mööduvad paari nädala jooksul peale ravi lõppu.
Keemiaravi:
Keemiaravi ehk tsütostaatiline ravi on raviviis, millega püütakse vähirakke hävitada ja nende paljunemist pärssida ravimite abil. Keemiaravis võib kasutada ühte ravimit või erinevate ravimite kombinatsioone. Keemiaravi saab teha veeni- või arterisiseselt, suukaudselt või manustatuna kehaõõnde. Kuna keemiaravi levib enamasti üle organismi, nimetatakse seda ka süsteemseks ravimeetodiks. Keemiaravimite toime ei piirdu ainult vähikoega. Paratamatult kahjustavad need ka organismi terveid kudesid põhjustades erinevaid kõrvaltoimeid (nt iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, väsimus, vere valgeliblede arvu langus, juuste väljalangemine). Keemiaravimite manustamisel lisatakse raviskeemi ka ravimeid, mis ennetavad kõrvaltoimete teket.  
Hormoonravi:
Hormoonid on organismis loomulikult esinevad bioloogiliselt aktiivsed ained, mis reguleerivad organismi elutegevust. Ka mitmed pahaloomulised kasvajad on hormoontundlikud, s.t hormoonid mõjutavad vähirakkude arengut ja kasvu (nt eesnäärme vähk, rinnavähk). Seetõttu erinevaid hormoone stimuleerides või blokeerides on võimalik mõjutada mitmete kasvajate kasvu. Nii nagu keemiaravi, on ka hormoonravi süsteemne ravimeetod, mis mõjutab kasvajarakke üle kogu organismi.
Bioloogiline ravi:
Bioloogiline ravi on ravimeetod, mis kasutab organismi immuunsüsteemi kasvajarakkude hävitamiseks ja vähiravist tingitud kõrvaltoimete kontrollimiseks. Bioloogine ravi haarab interferoonide, interleukiinide, erinevate monoklonaalsete antikehade, kasvufaktorite, tsütokiinide ning vaktsiinide kasutamist.
Multimodaalne ravi:
Sõltuvalt kasvaja ehitusest ja staadiumist kasutatakse vähiravis tihti mitme ravimeetodi kombinatsioone (nt operatsioon ja sellele järgnev kiiritus ja/või keemiaravi). Sellist raviviisi nimetatakse multimodaalseks ja seda kasutatakse eeskätt vähi tervendavas ravis, et saavutada maksimaalselt hea nii lokaalne kui ka süsteemne raviefekt.

 

Infomaterjali ravi, protseduuride ja enesehoolduse kohta leiate siit.