Vähktõve põhjusteks võivad olla paljud erinevad faktorid, mis mõjuvad inimesele kogu tema elu jooksul ja mis lõppkokkuvõttes võivad viia haiguse tekkeni. Osad riskifaktorid on kontrollitavad, s.t valides terve elustiili ja vältides kokkupuudet erinevate keskkonna kahjulike teguritega saab vähktõve teket ennetada. Kuna suremus vähkkasvajatesse on südame- ja veresoonkonna haiguste järel teisel kohal, siis on vähktõve vältimine ja varane avastamine väga olulised.

Vähktõve vältimine (nn esmane preventsioon) hõlmab abinõusid, mis peatavad vähi tekke. Vähktõve varane avastamine (nn sekundaarne preventsioon) hõlmab endas teste ja uuringuid, mis aitavad leida vähkkasvaja nii vara kui võimalik. Alati tuleb meeles pidada, et paljud kasvajavormid on täielikult ravitavad, kui nad avastatakse õigeaegselt.

Mida saate Te teha enda vähiriski vähendamiseks?

• Ärge suitsetage! Viimaste aastakümnete uuringud on näidanud, et suitsetajatel on suurem tõenäosus haigestuda erinevatesse pahaloomulistesse kasvajatesse (nt kopsu, suuõõne, söögitoru, kõri, kusepõie jpt. kasvajad). Kui Te suitsetate, katsuge sellest loobuda nii kiiresti kui võimalik.
• Kui Te tarvitate alkoholi, tehke seda mõõdukalt! Alkoholi rohke tarbimine suurendab riski haigestuda suuõõne, neelu, söögitoru, kõri, maksa ja seedetrakti vähkkasvajatesse nii meestel kui ka naistel ning rinnavähki naistel. Mida varem on alkoholi pruukimisega alustatud, seda suurem on tõenäosus vähki haigestumiseks. Alkoholi tarbides ja samal ajal ka suitsetades suureneb risk vähi tekkeks veelgi. Erandiks on punane vein, mille tarbimisel on täheldatud vähivastast toimet selles sisalduvate polüfenoolide tõttu. On näidatud, et päevas ühe klaasi punase veini joomine võib näiteks meestel eesnäärme vähki haigestumist vähendada poole võrra.
  Suurendage enda igapäevases toidus värskete juur- ja puuviljade osakaalu. Sööge sageli teraviljatooteid ja kiudainete rikast toitu.
  Vältige ülekaalulisust, olge füüsiliselt aktiivne ja vältige rasvaseid toiduaineid.Vältige päevitamist ja ülemäärast päikesekiirgust, eriti vältige päikesepõletusi lastel.
  Järgige tervisenõudeid ja ohutusjuhiseid vähki põhjustada võivate ainetega kokku puutudes.
• Pöörduge arsti poole kui märkate: koetihendit või sõlme, haavandit, mis ei taha paraneda (kaasa arvatud suus), sünnimärki, mille kuju, suurus, või värv on muutunud, mistahes ebatavalist veritsemist.
• Pöörduge arsti poole, kui esinevad pidevad tervisevaevused, näiteks nagu pidev köha või kestev hääle kähedus, muutused soole või põie tühjendamisel, söögiisu langus, seletamatu kaalukaotus, pidevad õhtused palavikud.

Lisasoovitused naistele:

• Et ennetada emakakaela vähi teket, käige kord aastas günekoloogilisel läbivaatusel. Alustada tuleks regulaarse kontrolliga juba 5 aasta möödumisel suguelu algusest.
  
• Kontrollige ise regulaarselt oma rindu alates 20. eluaastast. Tihendi või sõlme leidmisel rinnas pöörduge kohe arsti poole. Kui Te olete vanuses üle 45 eluaasta, osalege rinnavähi mammograafilisel sõeluuringul.