Emakas on naise reproduktiivsüsteemi osa. Ta on pirni kujuline, õõneselund, tema sees areneb loode. Emakas paikneb väikeses vaagnas kusepõie ja pärasoole vahel
Emaka alumist kitsast osa nimetatakse emakakaelaks keskmist osa emaka kehaks e. korpuseks ja tema kuplikujulist osa nimetatakse emaka põhjaks e. funduseks. Emaka põhjast kulgevad munasarjade suunas kahele poole munajuhad. Emakasein koosneb kahest kihist. Sisemine kiht kannab nime emaka limaskest e. endomeetrium ja väline kiht emaka lihaskest e. müomeetrium.
Reproduktiiveas naistel emaka limaskest igakuiselt kasvab valmistudes ette raseduseks. Kui naine ei rasestu, siis paks vererohke emaka limaskest irdub ja eritub tupe kaudu. Seda nimetatakse menstruatsiooniks.
Vähid on omaette haigusgrupp, koosnedes nii nagu kogu inimkeha - rakkudest. Normaalselt rakud kasvavad ja paljunevad vastavalt keha vajadusele. Kui vanad rakud kasvavad ja surevad, siis uued rakud võtavad vanade rakkude funktsiooni üle. Mõnikord läheb vananemisprotsessi midagi valesti. Tekib rohkesti uusi rakke ja vanad rakud samas ei sure ära. Uued rakud moodustavad koemassi ja seda kasvavat massi nimetatakse kasvajaks.
Endomeetriumivähi esinemissagedus ja riskifaktorid
Endomeetriumivähki esineb nii reproduktiivses eas naistel kui menopausis. Keskmine vanus haigestumisel on 61 aastat. 5% diagnoositakse vähk 40-eluaastates. Endomeetriumivähi riski tõstab hiline menopaus (52a. ja hiljem), rasvumine, sünnituste puudumine anamneesis. Nimetatud faktorid tõstavad riski viis korda.
Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse Eestis igal aastal ca 180 emakalimaskestavähi esmasjuhtu s.o 6,0% kõigist pahaloomustest kasvajatest naistel. 100 000 elaniku kohta moodustab see 14,2%. Endomeetriumivähk on neljandal kohal naistel diagnoositavatest pahaloomustest kasvajatest.
Haigusnähud
• Ebanormaalne veritsus tupest on emaka limaskestavähi põhiliseks tunnuseks. Alguses on tupevoolus vesine, muutudes järk-järgult verisemaks meenutades algul lihapesuvett ja hiljem rohkem verd. Naised ei tohiks arvata nagu oleks veritsus tupest normaalse menopausi osa. Arsti poole tuleks pöörduda kohe kui esineb seletamatu veresegune voolus või lausa veritsus (tsüklivälised veritsused ja määrimised noorematel naistel, postmenopausi määrimised ja veritsused vanematel naistel)
• Pikka aega kestnud ja ravile allumatu valgetevoolus
• Raskendatud või valulik urineerimine
• Valulik suguelu
• Ebamäärane valu vaagnas
Nimetatud sümptomid viitavad võimalikule pahaloomusele haigusele, kuid võivad olla põhjustatud ka muudest teguritest, kuid ainult arst saab täpselt öelda millega on tegu.
Vähi varane avastamine sõltub:
• kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest
• kohesest arstile pöördumisest kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel
• küllaldastest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel.
Oluline on teada, et enne ravi alustamist tuleb alati selgitada haigusnähtude põhjus. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.
Uuringud ja raviotsus
1. Tupe uuringuks sisestatakse tuppe instrumendid, mida nimetatakse peegliteks. Tupekaudne uuring täpsustab nii emaka enda kui kõrvalasuvate elundite (pärasool, kusepõis) seisundit ja võimalikke haigusnähtusid
2. PAP test - võetakse metallist või puust spaatliga rakuline materjal emakakaelalt ka harjaga rakuline materjal emakakaelakanalist
3. Tupekaudne uuring käega (bimanuaalne palpatsioon) sedastamaks emaka suurust, liikuvust teiste ümbritsevate kudede suhtes, munasarjade seisundit ja võimalikke haiguslikke muutusi neis.
4. Ultraheli uuring kogu kõhust ja tupekaudne uuring
mõõdetakse emaka limaskesta paksust. Paksusel üle 5 mm on näidustatud emakaõõne biopsia. Selleks viiakse emakaõõnde plastmassist toruke ja imetakse emakaõõnes sisalduv materjal torukesse. Saadud koeline materjal pannakse formaliini sisalduvasse anumasse ja transporditakse laborisse. Saadud materjalist tehakse koelõigud, mida vaadatakse mikroskoobis. Nii saadakse diagnoos, mis on hilisema ravi aluseks.
5. Lisauuringuna kopsude röntgenoloogiline uuring võimalike haiguskollete suhtes ja kui patsiendile pole varemalt teostatud rindade uuringut, siis kindlasti ka mammograafia.
Haiguse staadiumite lühike kirjeldus:
I staadium – vähk paikneb ainult emakaõõnes, pole levinud emakakaelale
II staadium – vähk on levinud emakakehast emakakaelale
III staadium – vähk levinud emaka piiridest väljapoole, kuid mitte vaagna piiridest väljapoole (ja mitte kusepõiele ega pärasoolele). Ümbritsevad lümfisõlmed võivad sisaldada vähirakke
IV staadium – vähk on levinud kusepõiele ja pärasoolele või teistesse keha piirkondadesse
Uuringute abil määratakse kindlaks kasvaja leviku ulatus. Seda kirjeldatakse arstide poolt staadiumina. Kasvaja leviku ulatus arutatakse läbi onkoloogia konsiiliumis ja selle alusel määratakse igale patsiendile optimaalne ravi. Konsiilium on erinevate erialade arstide koosolek, kus otsustatakse pahaloomulise kasvaja juhtumi ravitaktika. Konsiiliumis osalevad alati radioloog, kirurg, keemiaravi arst ja kiiritusravi arst, vajadusel ka muude erialade spetsialistid.
Ravi
Kirurgiline ravi käigus eemaldatakse emakas koos munasarjadega koos tupe ülemise kolmandikuga. Vajadusel lisaks lümfikoestik suurte veresoonte ümbrusest vaagnas, paraaortaalruumis.
Kui algselt on tegemist ulatusliku protsessiga, mis pole opereeritav, alustatakse keemiaraviga, vajadusel lisatakse kiiritusravi ja alles siis järgneb kirurgiline ravi.
Pindmise levikuga vähi korral on näidustatud tänapäevane moodne nn. „lukuaugu“ kirurgia ehk laparoskoopiline kirurgia. Selle operatsiooni korral vabastatakse emakas läbi kõhuseina sisestatud instrumentidega. Sellele järgneb emaka eemaldamine tupe kaudu, vajadusel eemaldatakse ka vaagna lümfikoestik. Nimetatud operatsioon on patsiendile vähemtraumeeriv, valu esineb tunduvalt vähem, kiiremini pöördub patsient ka oma igapäevaste tegemiste juurde. Nimetatud moodne kirurgiline ravimeetod ei ole aga rakendatav patsientidel, kes on ülekaalulised ja kellel esineb rohkesti kaasuvaid haigusi eelkõige südame veresoonkonna ja kopsude poolt.
Endomeetriumivähi retsidiiv ehk haiguse taaspuhkemine esineb uute haiguskolletena tupearmis, mida saab ravida kas kirurgiliselt või kiiritusraviga või kombineerides neid kahte ravimeetodit omavahel. Haiguse siirete korral teistesse elunditesse (eelkõige kopsu) on näidustatud keemiaravi koos hormoonraviga.
Kuna endomeetriumivähk on hormoonsõltuv kasvaja siis noortel naistel munasarjade varajane eemaldamine põhjustab enneaegse menopausi ehk kliimaksi saabumise, mis on tugevamini väljendunud. Seetõttu on küsimus hormoonasendusravis – kas lubada või mitte. Kui noorel naisel esineb peale operatsiooni tugevalt väljendunud kuumahood, mis segavad tema igapäevast elurütmi, siis on näidustatud lühiajaliselt hormoonasendusravi. Kuid selle otsuse teeb patsient koos oma raviarstiga s.t teda opereerinud onkogünekoloogiga. Eelnevalt on vajalikud lisauuringud (rindade palpatsioon ja mammograafia, tupekaudne uuring koos UH uuringuga väikesest vaagnast, tupearmi onkotsütoloogia). On veel palju lisafaktoreid, mis mõjutavad hormoonasendusravi alustamist, seetõttu ühest vastust on raske anda.
Ravijärgne jälgimine
Peale operatsiooni ravijärgne jälgimine iga 6 kuu tagant 2 korda aastas. Igal visiidil teostatakse tupekaudne uuring käega (bimanuaalne palpatsioon) võetakse tupearmi onkotsütoloogia, 1 kord aastas teostatakse ultraheli uuring väikesest vaagnast ja kogu kõhuõõnes t ja kopsude röntgenoloogiline uurimine. Kui nimetatud uuringute alusel jääb kahtlus võimalikule kasvajalise protsessi taastekkele teostatakse lisauuringud nagu kompuutertomograafiline uuring või magnetresonants uuring
Mõnede emaka limaskesta agressiivsemate kasvajaliikide korral või ebasobivate faktorite esinemisel võib olla jälgimine sagedasem.
Haiguse prognoos
Sõltub otseselt kasvaja leviku ulatusest, histoloogilisest tüübist, ebasobivate faktorite olemasolust. Ka selle pahaloomulise haiguse korral kehtib klausel - mida varem haigus avastatakse seda paremad on ravitulemused.
Kliinilised uuringud
Kliinilised uuringud uute ravimite ja ravimeetodite selgitamiseks on eelkõige mõeldud ravitulemuste parandamiseks kesiste ravitulemustega haigusjuhtude korral (III ja IV staadium), kui standardravi ei anna tulemusi. Osalemine uuringutes on vabatahtlik. Juhul, kui uus ravim või ravimeetod osutub efektiivseks, annab uuringus osalemine haigetele suurema võimaluse paranemisele. Vaata täpsemalt peatükk „Kliinilised uuringud onkoloogias“.
Uuendatud: 2015