Registreerimine

 

Registreerimine 

eriarsti vastuvõtule

(vajalik isikukood)

 

1) Tel 731 9100

   (E-R 07.30-18.00) 

2) internetis Kliinikumi broneerimisvormi kaudu

3) Kliinikumi      patsiendiportaalis

 ePatsient

 

 

Vastuvõtuaega saab tühistada telefonil 731 9099

Kliinikumi üldinfo

 

Telefon 731 8111
E-P kell 08.00 – 19.00

Kontaktandmed

SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Puusepa 8, 
51014 TARTU

Tel:  +372 731 9802
Fax: +372 731 9804

e-post: ho@kliinikum.ee

Puusepa 8 majajuht

 

Munasari ehk ovaarium (ovarium) on paarisorgan, mis paikneb väikeses vaagnas mõlemal pool emakat.
Munasarjad paiknevad väikevaagnas emakaga ühendatud emakalaisideme (lig. latum uteri) tagaküljel, emakapoolsel küljel asub munasarjavärat (hilus ovari).
Munasarjal eristatakse munasarjakoort (cortex ovarii) ja munasarjasäsi (medulla ovarii).
Munasarjakoores paiknevad munasarjafolliikulid (folliculi ovarici). Munasarjasäsis paikneb aga rohkelt veresooni ja närve sisaldav sidekude.
Munasarjas arenevad naissugurakud ja sünteesitakse peamiselt naissuguhormoone.
Fertiilses eas naisel toimub iga 3–4 nädala järel ovulatsioon- küpsenud munasarjanääpsu ümbritsev folliikulikest (theca folliculi) puhkeb (rebeneb) ja folliikulivedelik pääseb välja. Koos follikulivedelikuga (liquor folliculi) liigub munasarjast irdunud munarakk munajuhade kaudu emakasse.

Munasari endokriinse näärmena
Munasarjafolliikulite sõmerkihi rakkudes ja kollaskehas (corpus luteum) komplekteeritakse naissuguhormoone (östrogeene) ja kollaskehahormoone (gestageene).
Naise vereringes olevad androgeenid pärinevad peamiselt munasarjadest ja neerupealistest

Munasarjad postmenopausis
Üleminekuaastate järel munasarjad harilikult kärbuvad - neil puuduvad arengukõlbulikud folliikulid. Nüüd toodavad nad vähenenud mahtudes androgeene, testosterooni ja progesterooni.

Günekoloogia
Inimestel seostatakse munasarjadega mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu munasarjapõletik, munasarjade düsfunktsioonid (polütsüstiliste munasarjade sündroom, sekundaarne amenorröa), munasarjatsüstid, munasarja healoomulised kasvajad, munasarja pahaloomulised kasvajad, autoimmuunsed haigused jt.

 

Munasarjavähi esinemissagedus ja riskifaktorid
• Epiteliaalne munasarjavähk on kolme juhtiva naissuguelundite pahaloomulise kasvaja hulgas koos emakakeha ja emakakaela vähiga.
• Munasarjavähi esinemissagedus on viimase kümne aastaga maailmas oluliselt kasvanud
• Eestis diagnoositakse aastas ~150 -180 munasarjavähi esmasjuhtu
• Suurem haigestumus munasarjavähki on perimenopausis ja menopausis naistel.
• Kõige sagedasem on epiteliaalne munasarjavähk
• Munasarjavähiga naistel on varajased kaebused ebamäärased. Seetõttu varajases staadiumis munasarjavähi avastamine on juhuleid. 75% juhtudest avastatakse munasarjavähk III-IV staadiumis.
Enamus munasarjavähki areneb sporaadiliselt
• ~10 % munasarjavähki võib olla pärilik
Suurem risk on haigestuda naistel, kelle lähisugulastel on olnud munasarjavähki, rinnavähki, soolevähki. Eriti ohustatud on naised, kelle mitmel lähisugulasel on olnud mõni eespool nimetatud pahaloomuline kasvaja.
• Haiguse tekkerisk on suurem sünnitamata naistel.
Sünnituste arvu suurenemisega väheneb risk haigestuda munasarjavähki.
Riski vähendavad ka hormonaalsed rasestumisvastased „pillid“

 

Haigusnähud

Varajase munasarjavähi puhul võivad kaebused puududa.
Kui munasarja kasvaja on oma mõõtmetelt küllalt suur, võib esineda raskustunnet ja valulikkust alakõhus, võib olla „ täiskõhu tunne“.
Levinud munasarjavähi puhul on kaebused tavaliselt väga ebatüüpilised, mistõttu naised ei pöördu nende kaebustega esmalt mitte naistearsti, vaid perearsti poole.

 

Sageli esinevad kaebused:

• ebamugavustunne kõhus, „ täiskõhu tunne“ ,
• isutus, iiveldus, seedetegevuse häired – võib esineda kõhukinnisust, gaaside peetust.
• kaalulangus lühema aja jooksul ilma erilise põhjuseta, väsimustunne.
• noorematel naistel võib esineda menstruatsioonitsükli häireid, menopausis naistel menopausi veritsust.
• kõhu suurenemisest astsiidivedeliku tõttu esineb loksumistunnet kõhus, kõhukatete pinge tõttu kõhu valulikkust, raskustunnet alakõhus
• sagedasem urineerimine survetundest põiele
• valud seljas, ristluude piirkonnas.
• hingamisraskus esineb suurest astsiidivedeliku hulgast kõhuõõnes või kopsukelme õõnde kogunenud vedelikust, milles diagnoositakse kasvajarakud.

Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu ebaselgetele kaebustele kõhu piirkonnas, mis ei möödu ja püsivad mitu nädalat. Naine peaks pöörduma perearstile ja oluline on ka naistearsti poolt teostatav günekoloogiline läbivaatus.

 

Vähi varane avastamine sõltub:
• kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest
• kohesest arstile pöördumisest kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel
• küllaldastest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel.
Oluline on teada, et enne ravi alustamist tuleb alati selgitada haigusnähtude põhjus. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.

 

Uuringud ja raviotsus

Munasarjavähi diagnoosimiseks on vajalik:

• Kuulata patsiendi kaebuseid, vajadusel uuritakse vähi esinemist suguvõsas

• günekoloogiline läbivaatus koos PAP testi võtmisega
• kõhuõõne ja väikese vaagna (tupe kaudu) ultraheliuuring
• kasvajamarkerite CA-125 ja HE4 määramine veeniverest, mis iseloomustab munasarjade seisundit
• täiendavad uuringud määrab arst kasvaja täpsemaks väljaselgitamiseks ja kasvaja leviku hindamiseks

 

Uuringute abil määratakse kindlaks kasvaja leviku ulatus. Seda kirjeldatakse arstide poolt staadiumina. Kasvaja leviku ulatus arutatakse läbi onkoloogia konsiiliumis ja selle alusel määratakse igale patsiendile optimaalne ravi. Konsiilium on erinevate erialade arstide koosolek, kus otsustatakse pahaloomulise kasvaja juhtumi ravitaktika. Konsiiliumis osalevad alati radioloog, kirurg, keemiaravi arst ja kiiritusravi arst, vajadusel ka muude erialade spetsialistid.

 

Munasarjavähi ravi

Munasarjavähi ravi on kombineeritud ravi – kirurgiline ravi koos keemiaraviga.
Munasarjavähi ravi alustatakse üldjuhul operatsiooniga – operatsioon on ulatuslik ja selle käigus eemaldatakse ka emakas ja mõlemad munasarjad.
Noorel naisel, kellel munasarjavähk avastatakse I staadiumis (IA, IC staadium), on soodne histoloogiline tüüp ja kasvaja diferentseerumisaste kõrge (G1), võib kaaluda ka konservatiivse ravi võimalust , kus emakas ja teine munasari jäetakse alles. Peale sünnitust otsustada individuaalselt radikaalse operatsiooni tegemise vajadus. Need on üksikud juhud ja väga kindlad kriteeriumid, mida arutatakse läbi individuaalselt patsiendiga.

Kui kasvaja levik on ulatuslik ja on ette näha, et kogu kasvajat operatsiooni ajal kätte ei saaks, tehakse eelnevalt 3-4 kuuri keemiaravi ( neoadjuvantne ravi) –süsteemne ravi veeni kaudu tilkinfusioonina . Neoadjuvantse ravi järel hinnatakse günekoloogilise läbivaatuse, kasvajamarkerite ja radiodiagnostika (UH või KT) alusel dünaamikat.
Kui on olemas positiivne dünaamika, siis teostatakse opertaiivne ravi.
Seda otsustavad spetsialistid iga patsiendi puhul individuaalselt, kuidas ravi alustada.

Peale operatsiooni rakendatakse samuti keemiaravi - tilkinfusioonina
Olenevalt näidustusest on võimalik rakendada ka kõhuõõnesisest keemiaravi (HIPEC) – kõrge temperatuuriline ( kuni 43’C) keemiaravi , mida tehakse operatsiooni ajal.
Või ilma kuumutamata kõhuõõne sisene (IP) keemiaravi kombineerituna süsteemse keemiaraviga.
Millist keemiaravi varianti rakendada, otsustab vastav spetsialist või spetsialistide konsiilium iga patsiendi puhul individuaalselt vastavalt näidustustele.

Viimase 20 aasta jooksul on maailmas võetud kasutusele uued ravimid, millega on pikendatud munasarjavähiga patsientide eluiga. Tänapäeval on need ravimid ka Eestis kättesaadavad.

 

Millest sõltub munasarjavähi prognoos?

• Haiguse levikust – mida varasemas staadiumis õnnestub munasarjavähk avastada, seda parem on prognoos.
75% munasarjavähist avastatakse hilises staadiumis. Seetõttu ka surevus sellesse vähki on kõrge.
Munasarjavähil on omadus ka taastekkida (anda retsidiive).
• Kasvaja koetüübist- erinevad kasvaja koetüübid võivad käituda erinevalt. Mõned kasvaja koetüübid on agressiivsema haiguskuluga- annavad sagedamini retsidiive ja alluvad ravile halvemini.
• Kas haigele on olnud võimalik teha kompleksravi (operatsioon koos keemiaravi kuuridega).
• Ajavahemik esmase ravi ja vähi taastekke vahel (munasarjavähil on omadus taastekkida). Mida hiljem tekib retsidiiv, seda parem on prognoos.


Järelkontroll
• Järelkontrollis kuulatakse ära patsiendi kaebused
• Tehakse günekoloogiline läbivaatus
• Võetakse koeproov tupearmist
• Tehakse kõhuõõne ja vaagna ultraheli uuring
• Määratakse kasvajamarkerid CA-125 ja HE4 veeniverest

Lisauuringud teeb arst vastavalt vajadusele.

 

Kliinilised uuringud

Kliinilised uuringud uute ravimite ja ravimeetodite selgitamiseks on eelkõige mõeldud ravitulemuste parandamiseks kesiste ravitulemustega haigusjuhtude korral (III ja IV staadium), kui standardravi ei anna tulemusi. Osalemine uuringutes on vabatahtlik. Juhul, kui uus ravim või ravimeetod osutub efektiivseks, annab uuringus osalemine haigetele suurema võimaluse paranemisele. Vaata täpsemalt peatükk „Kliinilised uuringud onkoloogias“.

 

 

Uuendatud: 2015