Registreerimine

 

Registreerimine 

eriarsti vastuvõtule

(vajalik isikukood)

 

1) Tel 731 9100

   (E-R 07.30-18.00) 

2) internetis Kliinikumi broneerimisvormi kaudu

3) Kliinikumi      patsiendiportaalis

 ePatsient

 

 

Vastuvõtuaega saab tühistada telefonil 731 9099

Kliinikumi üldinfo

 

Telefon 731 8111
E-P kell 08.00 – 19.00

Kontaktandmed

SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Puusepa 8, 
51014 TARTU

Tel:  +372 731 9802
Fax: +372 731 9804

e-post: ho@kliinikum.ee

Puusepa 8 majajuht

 

Kõige sagedamini esinev naha pahaloomuline kasvaja on basaalrakuline nahavähk (basalioom), mis moodustab 75-80% mittemelanoomse nahavähi juhtudest.
Basalioom areneb epidermise basaalkihi rakkudest, kasvab aeglaselt ning väga harva levib teistesse organitesse. Basalioom esineb kõige sagedamini kas roosaka laigu (basalioomi pindmine vorm) või sõlmena (sõlmeline ehk nodulaarne vorm) ja ei põhjusta pikka aega kaebuseid, alles kasvaja haavandumine ja veritsemine sunnib arstile pöörduma. Kuigi basaalrakuline nahavähk suureneb väga aeglaselt, võib ta ravimata juhtudel kasvada ümbritsevatesse kudedesse ja põhjustada ulatuslikke kudede destruktsioone.

Teine sagedaseim mittemelanoomse nahavähi vorm on lamerakuline nahavähk.
Lamerakuline nahavähk areneb enamasti epidermise keratinotsüütidest, kuid võib areneda ka limaskesta epiteelkoest. Erinevalt basalioomist iseloomustab lamerakulist nahavähki kiire kasv, kiiremini tekkiv haavandumine ning sagedasem levik teistesse organitesse.

 

Esinemissagedus ja riskifaktorid

Nahavähi esinemissagedus on viimastel aastakümnetel olnud tõusutendentsiga, kõige värskemad andmed on 2011. a-st, kui Eestis diagnoositi 1033 mittemelanoomse nahavähi esmasjuhtu (Eesti Vähiregistri andmetel).
Oluline on teada, et nahavähiga patsientidel on võrreldes tavapopulatsiooniga 10 korda suurem risk uue nahavähi ja/või muu lokalisatsiooniga vähikolde tekkeks. Risk on seda väiksem, mida vanemas eas nahavähk esimest korda diagnoositakse. Oluline on teada ka seda, et 40-50 % basalioomi diagnoosi saanud patsientidest areneb viie aasta jooksul teine basalioomi kolle.

Nahavähi tekkimise risk sõltub inimese genotüübist, fenotüübist ja elukeskkonnast.
Suurim nahavähi tekke risk on isikutel, kes elavad kõrge UVK piirkonnas, kellel on hele nahk, hele silmade ja juuste värvus ning kes on tundlikud päikesekiirguse suhtes, s.o nad päevituvad halvasti ja saavad kergesti päikesepõletuse. Riskifaktoriteks loetakse ka teatud pärilikke nahahaiguseid (nt albinism), immuunsupressiivseid seisundeid, ulatuslike põletus- või kiiritusarmide ning krooniliste haavandite esinemist.

 

Nahavähk võib olla väga erineva kliinilise pildiga:
• läbipaistev või pärlmutterjalt läikiv sõlmeke või sõlm, mille pinnal on jälgitavad veresooned
• punetav läikiv laik või naast
• valkjas, vahajas halvasti piiritletud naast
• laik või naast, mis ketendab, vahel veritseb ja kattub koorikuga
• punetav, vahel pruunikas, haavanduv sõlm

Kui Teil esinevad nahal eeltoodud muutused, pöörduge oma pere- või nahaarsti poole, kes vajadusel suunab Teid kontrollile hematoloogia-onkoloogia kliiniku dermatoloogi või onkokirurgi vastuvõtule.
Nahavähk on reeglina silmaga diagnoositav ja seda haigust on võimalik varakult avastada.
Haiguse varajane avastamine on oluline hea ravitulemuse saavutamiseks.

 

Vähi varane avastamine sõltub:
• kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest
• kohesest arstile pöördumisest kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel
• küllaldastest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel.
Oluline on teada, et enne ravi alustamist tuleb alati selgitada haigusnähtude põhjus. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.


Diagnoosimine
Nahavähi diagnoosimine põhineb haiguskolde vaatlusel (kliinilise pildi hindamisel) ja dermatoskoopial.
Diagnoosi kinnitab kasvaja-kahtlasest koldest võetud nahatüki histoloogiline uuring. Histoloogilise uuringu vastus saabub tavaliselt nädala aja pärast ning vastavalt uuringu vastusele tehakse edasised raviotsused.
Sageli eemaldatakse diagnostilisel eesmärgil kogu kasvaja ning selle diagnostilisel eesmärgil tehtud kasvajakolde eemaldamisega ravi piirdubki.
Kasvaja leviku hindamiseks ning metastaaside kahtlus korral teostatakse ultraheli-, röntgenuuring, vajadusel ka magnetresonants- või kompuutertomograafiline uuring.

 

Ravi
Nahavähi raviks kasutatakse erinevaid ravimeetodid ja üle 95% nahavähi haigetest ravi järgselt tervistuvad.
Ravimeetodi valik sõltub kasvaja lokalisatsioonist, mõõtmetest ja metastaaside olemasolust. Ravi võimalusi ja erinevaid ravimeetodeid selgitab raviarst, komplitseeritud juhtudel tehakse raviotsus konsiiliumis.

1) kirurgiline ravi: nahavähi kolle eemaldatakse piisavas kauguses kasvaja piirist koos nahaaluskoega. Kui on kahtlus kasvaja levikule lümfisõlmedesse, eemaldatakse ka kasvaja siirdeid lümfisõlmedes kirurgiliselt (lümfadenektoomia).

2) mittekirurgiline ravi:
- paikne fotodünaamiline ravi: kasutatakse nahavähi teatud vormide puhul, kui operatiivne ravi on patsiendi kaasuvate haiguste tõttu seotud suure operatsiooniriskiga ja/või sõltuvalt kasvaja suurusest ja lokalisatsioonist, on operatsioon seotud suure kosmeetilise defektiga
- paikne ravi: kasutatakse immuunomoduleeriva toimega kreemi pindmise basalioomi ja lamerakulise nahavähi eelvormide raviks
- krüoteraapia: kasutatakse pindmise basalioomi ja lamerakulise nahavähi eelvormide raviks
- kiiritusravi: kasutatakse, kui kasvaja kirurgiline eemaldamine ei ole kasvaja mõõtmete, lokalisatsiooni tõttu võimalik, on seotud ulatusliku kosmeetilise defektiga (pea- ja kaela piirkond) või pole võimalik patsiendi kaasuvate haiguste tõttu
- süsteemne ravi: kasutatakse mitte-opereeritavate kaugeleareneneud nahavähi juhtudel, nahavähi taastekke ja/või kaugmetastaaside korral

 

Ravijärgne jälgimine
Nahavähi diagnoosi saanud patsiendid kuuluvad järelkontrollile. kuna võimalik on haiguse taasteke, uute nahavähi kollete ning ka metastaaside tekkimine.
Vastavalt nahavähi tekke riskiastmele, soovitatakse järelkontrollide sagedus.

 

Kliinilised uuringud

Kliinilised uuringud uute ravimite ja ravimeetodite selgitamiseks on eelkõige mõeldud ravitulemuste parandamiseks kesiste ravitulemustega haigusjuhtude korral (III ja IV staadium), kui standardravi ei anna tulemusi. Osalemine uuringutes on vabatahtlik. Juhul, kui uus ravim või ravimeetod osutub efektiivseks, annab uuringus osalemine haigetele suurema võimaluse paranemisele. Vaata täpsemalt peatükk „Kliinilised uuringud onkoloogias“.

 

Uuendatud: 2015