Registreerimine

 

Registreerimine 

eriarsti vastuvõtule

(vajalik isikukood)

 

1) Tel 731 9100

   (E-R 07.30-18.00) 

2) internetis Kliinikumi broneerimisvormi kaudu

3) Kliinikumi      patsiendiportaalis

 ePatsient

 

 

Vastuvõtuaega saab tühistada telefonil 731 9099

Kliinikumi üldinfo

 

Telefon 731 8111
E-P kell 08.00 – 19.00

Kontaktandmed

SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Puusepa 8, 
51014 TARTU

Tel:  +372 731 9802
Fax: +372 731 9804

e-post: ho@kliinikum.ee

Puusepa 8 majajuht

Neerud on oakujulised paarisorganid, mis asuvad kõhuõõne ülaosas seljapoolselt kõhukelme tagusi. Neer on keskmiselt 12 -14cm pikk, 5-7cm lai, ja kaalub 200 g. Neerus eristatakse neeru kooreosa, mille ülesandeks on puhastada organismi jääkainetest ning neeruvaagnat, mis kogub uriini ja juhib selle kusejuha kaudu kusepõide.

Neeruvähi all mõistetakse tavaliselt neerurakk-kartsinoomi, eraldi kasvajavormid on neeruvaagna kartsinoom, lastel esinev Wilmsi tuumor (nefroblastoom) ja neerust lähtuvad sarkoomid. Neerurakk-kartsinoomi alavormid on helerakk-kartsinoom, papillaarne ja kromofoobne kartsinoom ja teised haruldasemad vormid. Eraldi haigus on neeruvaagna vähk, mis on oma ehituselt nn. üleminekurakk-kartsinoom.

 

Esinemissagedus ja riskifaktorid

Neeruvähk areneb enamasti üle 40 aasta vanustel inimestel, esinemissagedus suureneb vanusega. Mehed haigestuvad veidi sagedamini kui naised. Eestis avastati 2011. aasta andmete põhjal 206 uut haigusjuhtu meestel ja 139 naistel.

Neeruvähki haigestumise riski tõstavad:

  • Suitsetamine
  • Rasvtõbi
  • Kõrge vererõhk
  • Kokkupuude mõnede tööstuslike kemikaalidega
  • Teatud ravimite (fenatsetiin, atseetaminofeen) pidev tarvitamine
  • Perekondlik soodumus
  • Spetsiifilised geneetilised häired

Haigusnähud ja varane avastamine

  • Veri uriinis on üks olulisemaid kuseteede kasvajale viitavaid tunnuseid
  • Kõhuvalu, ka selja- või küljevalu
  • Käega katsutav kasvaja kõhus
  • Sageli kulgeb neeruvähk ka hiilivalt, andes vaid üldnähte: kaalukaotus, palavik, iiveldus, nõrkus
  • Haigusnähud võivad olla mõnikord tingitud ka siiretest kopsudes (köha, põletik), luudes (valud, luumurrud), maksas (kõhuvalu), peaajus.

Kui Teil esinevad sellised haigusnähud, pöörduge kindlasti oma perearsti poole, kes vajadusel suunab Teid kontrollile uroloogi vastuvõtule.

 

Neeruvähi õigeaegne avastamine sõltub:

  • kasvaja esmaste haigusnähtude tundmisest (NB! veri uriinis)
  • kohesest arstile pöördumisest kasvajale viitavate haigusnähtude esinemisel
  • küllaldastest uuringutest haigusnähtude põhjuste selgitamisel

Oluline on teada, et enne ravi alustamist tuleb alati selgitada haigusnähtude põhjus. Haiguse diagnoosimine ja ravimine omal käel põhjustab kasvajate korral olulise ajakao ja raskendab tervistava ravi läbiviimist.

 

Uuringud ja raviotsus

Neeruvähi diagnoosimise meetoditest on tähtsaim tänapäeval kompuutertomograafia, esmase uuringuna teostatakse aga sageli sonograafiline ehk ultraheliuuring.

Kompuutertomograafial on võimalik täpsemalt hinnata lisamassi esinemist neerus ja ümbritsevate organite võimalikku seotust neerukasvajaga, samuti hinnatakse võimalike kaugsiirete olemasolu.

Neeruvähk võib olla piirdunud neeruga, kasvada ümbritsevatesse kudedesse, aga anda ka siirdeid lümfisõlmedesse, kopsudesse, luudesse ja ka teistesse organitesse.

 

Uuringute abil määratakse kindlaks kasvaja leviku ulatus. Seda kirjeldatakse arstide poolt staadiumina. Kasvaja leviku ulatus arutatakse läbi onkoloogia konsiiliumis ja selle alusel määratakse igale patsiendile optimaalne ravi. Konsiilium on erinevate erialade arstide koosolek, kus otsustatakse pahaloomulise kasvaja juhtumi ravitaktika. Konsiiliumis osalevad alati radioloog, kirurg, keemiaravi arst ja kiiritusravi arst, vajadusel ka muude erialade spetsialistid.

 

Ravi

Neeruvähi tervendava ravi meetodiks on operatsioon. Kui kasvaja on väike ja sobiva asetusega neerus, on võimalik neeru säilitav operatsioon lahtisel või laparoskoopilisel meetodil. Suuremate kasvajate korral on vajalik terve neeru eemaldamine koos ümbritsevate kudedega.

Kui on tegemist siiretega haigusega, siis teostatakse samuti sageli neerust lähtunud algkolde kirurgiline eemaldamine ja kui võimalik, püütakse kirurgiliselt eemaldada ka siirded. Kui aga siirdeid eemaldada pole võimalik, rakendatakse raviks medikamentoosne ravi. Medikamentoosse ravi võimalusi on neeruvähi ravis tänapäeval mitmeid, ravimeid kasutatakse ka üksteisele järgnevalt.

Neeruvähi raviks kasutatavad ravimid: sunitiniib, pasopaniib, bevacizumaab ja interferon, sorafeniib, aksitiniib, everolimus, temsirolimus. Ravimite valik sõltub kasvaja ehitusest, samuti haige erinevatest kliinilistest näitajatest.  

 

Ravijärgne jälgimine

Kasvaja radikaalse kirurgilise ravi järgselt on ette nähtud järelkontrollid võimalike tekkivate siirete varaseks avastamiseks. Tavaliselt kutsutakse patsiendid järelkontrolli iga 6 kuu järgselt, teostatakse arstlik läbivaatus, vereanalüüsid, näidustusel komuutertomograafia uuring. Kindlasti peaks aga neeruvähi ravi järgselt arsti poole pöörduma kohe, kui tekivad püsivad tervisehäired (näiteks valud).

 

Prognoos

Haiguse prognoos sõltub kasvaja suurusest ja levikuulatusest, aga ka kasvaja koelisest ehitusest. Piirdunud haiguse korral on võimalik suurel hulgal juhtudel tervistav ravi. Mitte-eemaldatavate siirete korral aitavad ravimid sageli haigust hoida kontrolli all väga pikka aega.

 

Kliinilised uuringud

Kliinilised uuringud uute ravimite ja ravimeetodite selgitamiseks on eelkõige mõeldud ravitulemuste parandamiseks kesiste ravitulemustega haigusjuhtude korral (III ja IV staadium), kui standardravi ei anna tulemusi. Osalemine uuringutes on vabatahtlik. Juhul, kui uus ravim või ravimeetod osutub efektiivseks, annab uuringus osalemine haigetele suurema võimaluse paranemisele. Vaata täpsemalt peatükk „Kliinilised uuringud onkoloogias“.

 

Uuendatud: 2015