Läbivaatus

Läbivaatuse ulatus sõltub mehe kaebustest. Enamasti kontrollitakse kogu alakeha: peenis, munandid, eesnääre. Vastavate kaebuste korral vaadeldakse ja katsutakse ka rinnanääret.

Läbivaatus algab sisuliselt inimese sisenemisest kabinetti. Vaadeldakse liikumist, kehahoidu, keha kompositsiooni, naha seisundit, meeleolu jne.

Peenis

Vaadeldakse peenise üldist arengut. Eesnaha liikuvust. Põletikutunnuseid peenisepea, eesnaha ja peenise naha pinnal. Kusitiava paiknemist, selle eripärasid. Põletikutunnuseid kusitis. Peenisesiseste valude ja tükitunde korral tuleb täpsemalt katsuda peenise sisestruktuuri.

Munandikott ja munandid

Esmalt hinnatakse munandikoti välist pinda ja seejärel munandite paiknemist munandikotis. Vaadeldakse ja katsutakse munandite suurust, suuruse erinevust. Samal ajal katsutakse munandimanuse paiknemist, selle konsistentsi, suurust ja kõrvalekaldeid tavapärasest leiust. Väga oluline on hinnata munandi konsistentsi, tihenemiste esinemist munandis või sellega seotud struktuurides. Munandi kohal ja taga katsutakse munandikoti veenilaiendi olemasolu. Samuti hinnatakse seemnejuha struktuure. Kahtluse korral katsutakse kubemekanalit suurenenud lümfisõlmede ja songa esinemise suhtes.

Kõige olulisem parameeter on meeste munandimaht. Normaalseks munandimahuks loetakse 20 ml ja enam, mis kokku annab kahe munandi mahuks 40 ml ja enam. Piiripealsed väärtused, mis võivad olla seotud munandihaiguste ja viljakusprobleemidega, on ühe munandi maht 15–19 ml ja munandite kogumaht 30–39 ml.

Kui munandimaht on alla 15 ml ja kogumaht alla 30 ml, siis on enamasti tegu juba olulise terviseriski ja suure tõenäosusega ka viljakuse langusega.

Eesnääre

Eesnääret saab katsuda kas perineumilt (munandi ja pärasoole vahelt) või sõrmega pärasoole kaudu. Viimane on kindlasti täpsem, sest ligipääsetav eesnäärme pind on oluliselt suurem.

Eesnäärme kontrolli käigus viib arst oma sõrme mehe pärasoolde ja katsub läbi selle eesmise seina eesnäärme suurust, kuju ja tihedust. Uuring kestab enamasti vaid mõne sekundi ja on üksnes veidi ebamugav. Siiski võib eesnäärmepõletiku puhul eesnäärme katsumine olla veidi valulik.

Rinnanääre

Alustatakse vaatlusest. Edasi katsutakse rinnanääret näärmelise koe esinemise suhtes ja muude tihendite tuvastamiseks.

Juuksepiiri muutus

Mehetüüpi kiilaspäisuse puhul on juuksepiir nihkunud oimukohtadel ja juuksed hõrenenud pealae kuklapoolses piirkonnas. Just need peanaha piirkonnad on enim hormoonidest mõjutatud.

Instrumentuuringud

Instrumentuuringute valik sõltub mehe kaebustest ja esmaste uuringute leiust.

Kehaehituse analüüs

Uuringu eesmärk on hinnata mehe kehaehitust ning selle seost võimalike kaebuste ja keha siseregulatsiooniga, eelkõige hormoonide tasemega. Uuringu läbiviimiseks palutakse inimesel ära võtta üleriided, jalanõud ja sokid. Uuring toimub impedantsmeetodil ja mingeid ebamugavusi sellega ei kaasne.

Ultraheliuuring munandites

Uuringu eesmärk on eelkõige täpsustada läbivaatusel tekkinud kahtlusi võimalike kõrvalekallete osas. Uuring tehakse munandikoti pinnalt ja pole ebamugav.

Ultraheliuuring eesnäärmest ja seemnepõiekestest pärasoole kaudu

Uuring tehakse juhtudel, kui ravimeetodi valikuks on vaja teada eesnäärme täpset suurust või kahtlustatakse eesnäärme kasvajat. Samuti on sellest uuringust kasu prostatiidi diagnoosimisel ja eesnäärme kahjustuse ulatuse hindamisel. Samuti aitab see uuring välistada mõningaid mehe viljatuse põhjusi. Uuringu käigus viiakse pärasoolde plastiksond, mis võimaldab täpsemalt näha eesnäärme ja seemnepõiekeste sisemisi ehituslikke muutusi. Eesnäärmekasvaja kahtlusel saab seda uuringut kombineerida väikeste proovitükkide võtmisega eesnäärme koest (vt järgmine alapunkt).

Ultraheliuuring pärasoole kaudu koos proovitüki (biopsia) võtmisega

Uuring toimub nagu tavaline ultraheliuuring, aga protseduuri käigus võetakse läbi pärasoole seina eesnäärmest peenikese nõelaga 10 kuni 12, vahel ka enam proovitükki. Proovitüki võtmine võib olla veidi ebamugav protseduur. Mõnikord võib see põhjustada vähest veritsust pärasoolest mõne päeva jooksul.

Kusevoolu kiiruse ja jääkuriini mõõtmine

Kusemishäirete puhul peetakse üldtervisele kõige ohtlikumaks just kusevoolu kiiruse langust ja sellest tingitud põie mittetäielikku tühjenemist. Uuring on väga lihtne – kui põis on parajalt täis, tuleb urineerida lehtrikujulisse anumasse, mis on ühendatud arvutiga. Registreeritakse kuse väljumise kiirus ja väljakustud vedeliku kogus. Tõese vastuse saamiseks peab uriini kogus olema vähemalt 100 ml. Heaks kusevoolu maksimumkiiruseks peetakse üle 10 milliliitri sekundis. Sageli kombineeritakse uuring põide jäänud kusekoguse (jääkuriini) mõõtmisega. Kõige parem on seda mõõta ultraheliuuringuga kõhu eespinnalt kohe pärast kusevoolu kiiruse uuringut. Jääkuriini ei tohiks põide jääda enam kui 100 ml.

Laboratoorsed analüüsid

Esmasjoa uriin

Esmasjoa uriin peab sisaldama esimesi kusetilkasid! Soovitav koguda hommikul esmasest kusest. Alternatiivina päeva peale, kui pole vähemalt 3–4 tundi kusel käidud. Esmaskusega saab hinnata põletikku kusitis ja suguhaiguste riski.

Keskjoa uriin

Keskjoauriini analüüsiga saab kaudselt kontrollida neerude tööd, aga ka põletiku ja mikroobide esinemist põies ja neerudes.

Eesnäärmesekreedi analüüs

Eesnäärmepõletiku diagnoos saab tugineda vaid eesnäärmest pärit materjali uuringutele. Maailmas kasutakse kõige enam kahe või kolme klaasi testi. Kahe klaasi testil kogub mees esmalt väikese koguse keskjoauriini, mille järel osa uriinist jääb põide. Sellele järgneb eesnäärme spetsiifilise materjali kogumine, mis algab samamoodi kui eesnäärme kontroll, sõrmega, aga eesnääret masseeritakse veidi tugevamini ja pikema aja jooksul eesmärgiga saavutada eesnäärmesekreedi väljumine kusitisse. Analüüsiks sobib nii kusitist väljuv eesnäärmesekreet kui ka massaaži järel kogutud esmaskusi, või nende segu. Kolme klaasi testil lisandub ülaltoodule veel (hommikuse) esmaskuse analüüs.

Spermaanalüüs

Spermaanalüüsi kasutatakse eelkõige mehe viljakuse hindamiseks, aga sobib see ka sugutrakti põletike diagnoosimiseks ja ravikulu jälgimiseks. Peab arvestama, et spermaanalüüs alahindab sageli nii eesnäärmepõletiku esinemist kui selle aktiivsust. Samas esineb ka eesnäärmepõletikule iseloomulike kaebustega haigusjuhte, kus puudub põletik eesnäärmes, kuid esineb põletik naaberorganites – seemnepõiekestes. Seemnepõiekeste põletikku on võimalik diagnoosida ainult spermaanalüüsi alusel.

PSA-test

Prostata-spetsiifiline antigeen (PSA) on aine, mida toodab vaid eesnäärme kude ja millel on oluline roll spermatosoididele sobiva keskkonna loomisel seemnevedelikus. Osa PSAst satub siiski ka verre ning seda on võimalik seal mõõta. Terve eesnäärme puhul on PSA sisaldus veres seotud eesnäärme suurusega. Paralleelselt eesnäärme suurenemisega kasvab ka PSA sisaldus. Ülimalt väärtuslikuks teeb PSA-testi aga asjaolu, et eesnäärmekasvaja rakkudest vabaneb verre mitu korda rohkem PSAd kui tervest eesnäärme koest. Samuti vabaneb tavaliselt rohkem PSAd verre teatud tüüpi eesnäärmepõletiku korral. Vaatamata viimastel aastatel kõlanud kriitikale on PSA-test endiselt parim olemasolev kasvajamarker, mida kasutatakse nii eesnäärmevähi varaseks diagnoosimiseks kui ka eesnäärmehaiguste ravijärgse dünaamika hindamiseks.

Oma sisult on PSA siiski eesnäärmehaiguste test. Iga vanuselisest keskmisest kõrgem PSA väärtus on seotud eesnäärmehaigusega – kas eesnäärmepõletiku, eesnäärme healoomulise suurenemise või eesnäärmevähiga.

Hormoonuuringud

Hormoonuuringutega analüüsitakse organismi siseregulatsiooni. Meeste spetsiifilised hormoonuuringud võib jagada kahte rühma. FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon) ja LH (luteiniseeriv hormoon) näitavad meile aju tasemelt lähtuvat munandite töö kontrolli ja selle stimulatsiooni. FSH stimuleerib seemnerakkude tootmisega seotud Sertoly rakke ja LH omakorda meessuguhormoone tootvaid Leydigi rakke. Tavalisest kõrgemad väärtused viitavad munandi ühe või teise (või mõlema) peamise funktsiooni kahjustusele.

Teise rühma kuulub testosterooni ja SHBG (suguhormoone siduv globuliin) mõõtmine, mis kokku annavad meile vaba, kudedele kättesaadava testosterooni taseme. Isoleeritult vaid üldtestosterooni mõõtmine ei pruugi alati anda asjakohast infot.

Hormoonuuringutest võidakse vastava näidustuse alusel lisatestidena tellida veel naissuguhormoon östradiooli (oluline rinnanäärme muutuste uuringukompleksis), DHEAS (kuulub kiilaspäisuse uuringute kompleksi) ja prolaktiini (vajalik madala testosterooniväärtuste põhjuste leidmisel) test. Mõne haigusjuhu puhul tuleb teha ka kilpnäärmehormoonide uuringud.

Biokeemiliste analüüside paneel

Seda kasutame mehe üldtervise ja selle riskide hindamiseks. Üldtervise riskide kõrval aitavad maksa funktsiooni kajastavad analüüsid hinnata näiteks alkoholitarbimise ja ka ülekaalu võimalikku mõju mehe tervisele.

Suguhaiguste testid

On vajalikud kusitipõletiku, vahel ka munandipõletiku põhjuste väljaselgitamiseks. Suguhaiguste uuringuid on soovitav teostada esmaskusest (vt eespool). Osadel juhtudel on vajalik suguhaiguste analüüside võtmine ka pärakust ja/või suu limaskestalt. Vere kaudu uuritakse sugulisel teel levivatest haigustest HIV-, hepatiitide ja süüfilise osas.

Külvid haigust tekitavate mikroobide määramiseks

Külve võetakse vastavalt kliinilisele vajadusele kas eesnaha alt, esmaskusest, spermast, keskjoauriinist või eesnäärmemassaaži järgsest kusest.