Alates 1. juulist 2025 on Meestekliiniku tasuliste teenuste hinnakiri täienenud.
Samuti anname teada, et 1. septembrist 2025 muutuvad osade olemasolevate teenuste hinnad.
Uuendatud hinnakirja leiad: https://www.kliinikum.ee/meestekliinik/hinnakirjad-no-menu/hinnakiri-test/
Meie professionaalne ja hooliv meeskond ootab täiskoormusega õde Tartu keskusesse ning täis- või osakoormusega (alates 0,5) õde Tallinna keskusesse.
Tallinna keskus asub Sepapaja 12 uues ja kaasaegses hoones, kuhu kolisime 2025. aasta alguses. Sind ootavad mugavad ja hästi varustatud tööruumid, toetav kollektiiv ning stabiilne töökoht. Samasugust professionaalset ja sõbralikku keskkonda pakume ka meie Tartu keskuses.
Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik alustas oma tegevust 2005. aasta märtsis Tartus, olles esimene meestele suunatud tervishoiuteenuse pakkuja Eestis.
Aastate jooksul on meestekliinik jõudsalt kasvanud ning sellest on saanud üks suurimaid meestele spetsialiseeritud tervishoiuteenuse pakkujaid Balti- ja Põhjamaades. Alates 2007. aastast on meestekliinik tunnustatud ka kui üks 30-st Euroopa Androloogia Akadeemia tippkeskusest.
Tallinna keskus kolib Sepapaja 12 tervisemajja.
Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku Tallinna keskus, mis seni on tegutsenud aadressil Gonsiori 3, kolib käesoleva aasta detsembris uude von Baeri Tervisemajja II Ülemiste Citys, Sepapaja 12, VI korrus.
Otsime Meestekliiniku Tartu keskusesse tööle üldarsti (poolte kokkuleppel võimalik ka alguses osakoormusega töö), alates 01.01.2024
Vajadusel tööülesannete täitmine kliiniku teistes keskustes.
Veenipuudulikkusest põhjustatud veenilaiendid on tervisemure, mis võib tekkida juba noores eas, kuid mille esinemine sageneb vananedes. Kuigi veenilaiendid ei ole enamasti eluohtlikud, võivad need põhjustada ebamugavust ja halvemal juhul viia tüsistusteni, nagu veenipõletik ehk tromboflebiit, verejooks või venoossed haavandid.
Varikoos ehk veenilaiendid on alajäsemete pindmise veenisüsteemi puudulikkuse väljenduseks, mille korral veenisein nõrgeneb ja veen laieneb. Selle tagajärjel ei sulgu veeniklapid korralikult ning osa verest hakkab liikuma vastassuunas, mis põhjustab vere liigset kogunemist jalgadesse. Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku veresoontekirurgia osakonna vaskulaarkirurgia eriala arst-õppejõu dr Viljar Kalbusesõnul võivad veenilaiendid tekkida veeniseina nõrkuse tõttu, pärast süvaveeni tromboosi või traumat ning kaasasündinud venoosse süsteemi arenguhäirete korral. „Samuti võivad patsiente häirida kosmeetiliselt väiksemad pindmised veresoonte laiendid, mida nimetatakse retikulaarseteks veenideks või „ämblikuvõrk veenideks“ ehk teleangiektaasiateks,“ rääkis dr Kalbus, lisades, et nähtavad veenilaiendid on tegelikult pindmiste veenitüvede laienenud külgharud.
Meestekliinik
TARTU KESKUS: tel 731 9323
L.Puusepa 1a, II korrus
TALLINNA KESKUS: tel. 731 8004
Sepapaja 12, VI korrus
NARVA KESKUS: tel 731 7223
Linda 2, sissepääsuga Kerese tänavalt, III korrus
PÄRNU KESKUS: tel 731 9441
Seedri 6, II korrus,
kabinet 200 (tervisekeskuses)
