Pisikesed beebid, suur tulevik – enneaegselt sündinud lapsed vajavad tuge ka pärast haiglast koju jõudmist (14.11.2026)

15. novembril tähistatakse rahvusvahelist enneaegselt sündinud laste päeva. Tänavune sõnum „Pisikesed beebid, suur tulevik“ tuletab meelde, et lapse elu päästmine on alles esimene samm. Enneaegselt sündinud lapsed ja nende pered võivad vajada tuge veel kaua pärast haiglast koju jõudmist.

Enneaegseks loetakse last, kes sünnib enne 37. rasedusnädala täitumist. Väga enneaegseks peetakse beebisid, kes sünnivad enne 32. nädalat ning erakordselt enneaegseks neid, kes sünnivad enne 28. rasedusnädalat. Mida varem laps sünnib, seda rohkem meditsiinilist abi ja hoolt ta sageli vajab. Tänapäevased ravivõimalused annavad üha väiksematele beebidele võimaluse kasvada ja areneda, kuid haiglast koju saamine ei tähenda alati, et kõik raskused on seljatatud.

Keskmiselt sünnib Eestis igal aastal ligi 600 enneaegset last, kes peavad viibima haiglas nädalaid või isegi kuid. Pärast kojuminekut võivad vajada enneaegselt sündinud lapsed regulaarset tervisekontrolli, arengu hindamist, eriarstide abi ja muud tuge. Sama oluline on toetada vanemaid, kes kohanevad uue olukorraga ning vajavad sageli juhendamist, kindlustunnet ja teadmist, kust abi leida.

Selleks, et tuua fookusesse enneaegsete laste tervis ja areng ning nende pere vajadused, sisustavad Kliinikumi lasteintensiivravi osakond, neonatoloogia osakond ja naistekliinik 15. novembri erinevate tegevustega.

Vanemaid ootab söögi- ja puhketoas heade soovide puu, millele pered ja töötajad saavad riputada silte heade soovide, tänusõnade ja julgustavate mõtetega. Puu sümboliseerib lootust, hoolimist, ühtekuuluvust ja enneaegselt sündinud laste arenguteekonda. Sealsamas on vanematel võimalus osaleda ka akrüülivalamise töötoas, mille viivad läbi Ladies Circle naised.

Kell 13:30–14:30 toimub lapsevanematele Kliinikumi erakorralise meditsiini arsti Eliys Sinisalu loeng „Raskes seisus lapse ära tundmine, elustamine, võõrkeha hingamisteedes“, mille eesmärk anda vanematele teadmisi ja oskusi tegutsemiseks ootamatutes olukordades. Loengu täpsem info asub siin: https://fb.me/e/a5OGc6RWy

Enneaegselt sündinud lapsi peaks jälgima 4–6aastaseks saamiseni

Kommentaar, dr Heili Varendi, Tartu Ülikooli Kliinikumi neonatoloogia osakonna vanemarst-õppejõud ja Tartu Ülikooli lastehaiguste kaasprofessor: Viimase 15 aasta jooksul on olnud varem kui 2 kuud enne tähtaega ehk enne 32. rasedusnädala lõppu sündinud enneaegsete laste elumuse ehk ellujäämise protsent olnud Eestis üle 90. Samal ajal oleme jälginud, et elumuse tõusuga ei kaasneks lapse elukvaliteedile ebasoodsat mõju ennustavate, eeskätt aju, silmi ja kopse haaravate tõsiste haiguste, esinemise tõusu. Selleks kogutakse Eestis andmeid Tervise Arengu Instituudi raseduse infosüsteemi enneaegsete registrisse.

Üle kogu Eesti kehtib juba aastast 2008 erialaseltside soovitus, kuidas enne 32. rasedusnädalat sündinud laste haiglajärgne järelkontroll peaks toimuma ja kuidas peaksid tegevused esmatasandi ning pediaatria spetsialistide vahel jagunema. Järelkontrolli kestuseks on sätestatud 2 aastat, kusjuures enneaegsetel lastel korrigeeritakse vanust aju küpsuse võrdlemisel õigel ajal sündinutega. See tähendab, et nad kutsutakse uuringule enneaegsuse võrra hiljem. Kahe aasta vanuses hinnatakse nende tervist, füüsilist, kognitiivset, motoorset ja kõne arengut ning edasi jälgitakse lapsi individuaalse vajaduse alusel.

Eestis töötab enneaegselt sündinud laste järelkontroll väga hästi nende esimesel eluaastal, mil lapsi jälgivad needsamad Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tallinna lastehaigla arstid, kes pärast sündi ja sellejärgset pikka haiglas viibimist väikesed patsiendid koju suunavad. Pärast esimest eluaastat jääb visiitidesse paus ning Eestis ei ole süstemaatilisi andmeid, kas kõik lapsed on käinud kaheaastasena järelkontrollis.

Euroopa teistes riikides on juba viimase 10–15 aasta jooksul aru saadud, et väga enneaegsena sündinud laste järelkontrolli lõpetamine 2 aasta vanuses on lapse arengu edasiste väljakutsete aspektist liiga vara. Erinevate uuringutega on näidatud, et laste paljud liigutuslikud, kõne arengu ja kognitiivsed probleemid avalduvad alles 4–5aastaselt, seega jäävad nad õigel ajal avastamata ja lapsed ei saa enne kooliminekut vajalikku abi. Paljudes riikides rakendatakse rohkem kui 3 kuud enne tähtaega sündinud laste järelkontrolli ja erinevaid arengut toetavaid interventsioone 4–6 aasta vanuseni, et toetada neid lapsi koolieani ja vajadusel kauem.

Kliinikumi ja Tartu Ülikooli koostöös on erinevates enneaegsete laste tervist ja arengut käsitlevates uuringutes hinnatud Eestis aastatel 2011–2012 enne 32. rasedusnädala toimunud sünde ja ravikvaliteeti, laste tervist ning arengut ja võrreldud Euroopa teiste riikide tulemustega. Arvestades, et tulemused on sarnased näiteks Rootsiga, kus töötab enneaegsete laste tervise jälgimine ka 4–6aastaselt, oleks ka Eestis vaja seda teed minna.

Tartu Ülikool, Kliinikum ja Tallinna lastehaigla viivad praegu uue projekti raames läbi uuringut Eestis aastatel 2020–2022 enne 29. rasedusnädala täitumist või sünnikaaluga <1000g sündinud laste arengu ja tervise hindamiseks ajal, mil nad on 4–6aastased. Neid tulemusi on oodata 2027. aasta lõpus ning siis ehk saab uuringu tulemusel hea aluse pikendada riskigrupi enneaegsete jälgimist ja tervise ning arengu hindamist koolieelse vanuseni.