17. märtsil tähistab Kliinikum 60 aasta möödumist esimesest kehavälise vereringega tehtud operatsioonist Eestis. Toona Tartusse jõudnud meetod pani aluse nii tänasele kardiokirurgiale kui hilisemalt ka EKMO kasutusele võtmisele Eestis.

Kunstlik kehaväline vereringe on meetod, mis võimaldab südamekirurgidel teha südameoperatsioone sedasi, et hoolimata südame seiskamisest ja avamisest, toimub ülejäänud kehas siiski vereringe. Süda ja/või suured veresooned kanüleeritakse ning venoosne veri juhitakse verevoolikute kaudu läbi pumba (n-ö kunstsüda) ja oksügenaatori (n-ö kunstkops) ning arteriaalne veri kantakse tagasi kehasse. Ajalooliselt oli südame opereerimise katsegi meditsiinis taunitud ning seetõttu ka paljudele piiriks kirurgia edasiarendamisel.