Registreerimine

 

Registreerimine 

eriarsti vastuvõtule

(vajalik isikukood)

 

1) Tel 731 9100

   (E-R 07.30-18.00) 

2) internetis Kliinikumi broneerimisvormi kaudu

3) Kliinikumi      patsiendiportaalis

 ePatsient

 

 

Vastuvõtuaega saab tühistada telefonil 731 9099

Kliinikumi üldinfo

 

Telefon 731 8111
E-P kell 08.00 – 19.00

Kontaktandmed

SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Puusepa 8, 
50406 TARTU

Tel:  +372 731 9802
Fax: +372 731 9804

e-post: ho@kliinikum.ee

Puusepa 8 majajuht

 

Keemiaravi e. kemoteraapia on pahaloomuliste kasvajate (vähi) üks põhilisemaid ravivorme.

Keemiaravis kasutatatavid ravimeid nimetatakse tsütostaatikumideks.

Keemiaravimid takistavad kasvajarakkude kasvu või paljunemist, mille tulemuseks on vähirakkude surm. Keemiaravimite toime on suunatud kiiresti paljunevate ja kasvavate rakkude vastu, milleks on ka kasvajarakud.

Erinevad vähivormid on tundlikud erinevatele keemiaravimitele, seetõttu ravis kasutatakse erinevaid ravimeid või nende kombinatsioone. Mitme keemiaravimi kombinatiooni nimetetakse keemiaraviskeemiks. Ühe ravimite manustamiskorda nimetatakse keemiaravikuuriks.

Sõltuvalt vähivormist või selle levikust organismis, keemiaravi eesmärkideks on:

  • Tervistumine – sellisel juhul ravi eesmärk on haiguse täielik väljaravimine
  • Kasvaja kontroll – vähileviku ja kasvu pidurdmine
  • Sümptomite leevendamine (palliatiivne keemiaravi) – kasvajast tingitud valu, survetunne vähendamine või kõrvaldamine

Keemiaravimite, nende kombinatsiooni, kemiaravikuuride arvu ja intervallide valik sõltub konkreetsest vähivormist, eelnevalt saadud keemiaravist, patsiendi üldseisundist ning kaasuvatest haigustest.

Kõige sagedamini manustatakse keemiaravimeid veenisiseselt, suukaudselt, lihasesisese süstina, nahaaluse süstina või lülisambakanalisse (intratekaalselt). Keemiaravimeid võib manustada ka arterisse (intraarteriaalselt), kõhuõõnde (intraabdominaalselt) või toopiliselt (nt. spetsiaalse nahakreemina teatud nahavähkide puhul). Tänapäeval kombineeritakse sageli keemiaravimeid nn. bioloogiliste ravimitega, mille toime on samuti suunatud kasvajarakkude vastu.

Keemiaravimid mõjutavad kõiki kiirestipaljunevaid rakke, milleks pole ainult vähirakud, vaid ka paljud organismi normaalsed rakud, mis paljunevad kiiresti: seedetrakti epiteelirakud, vererakud, karvafolliikli rakud, sugurakud. Sellest on tingitud enamus keemiaravi kõrvaltoimetest: seedetrakti limaskesta haavandid, vererakkude vähesus, kiilaspäisus, menstruaaltsüklihäired ning spermarakkude vähesus seemnevedelikus.

  • Kõige sagedasemaks keemiaravi kõrvaltoimeks on iiveldus ja oksendamine. Ühed keemiaravimid ei tekita iiveldamist ega oksendamist, teised aga võivad tekitada väga tugevat iiveldamist ja oksendamist. Seetõttu enne keemiaravi enamasti kasutatakse profülaktiliselt erinevaid  iiveldusvastaseid ravimeid, mis enamusel juhtudel suudavad vältida keemiaravimite poolt esilekutsutud iiveldust ja oksendamist.
  • Seedetrakti limaskesta epiteelirakkude paljunemine aeglustub keemiaravi ajal, mistõttu kogu seedetrakti limaskest muutub väga õrnaks ja põletikuliseks, võivad tekkida väikesed haavandid. Sellist limaskesta põletikku nimetatakse mukosiidiks. Suus ja söögitorus tekkinud haavandid võivad olla väga valulikud, seepärast võib neelamine ja rääkimine muutuda valulikuks. Kui haavandid tekivad peen- või jämesooles, võib tekkida kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mukosiidi ennetamises ja ravis on väga oluline hoolikas suuhügieen (suuõõne sage loputamine kas spetsiaalsete desinfitseerivate lahuste, soolalahu või kummeliteega).
  • Veremuutused tulenevad keemiaravimite pärssivast toimest luuüdile: keemiaravi ajal või selle järgselt väheneb või peatub vererakkude tootmine luuüdis. Erütrotsüütide (punaliblede) vähesus väljendub aneemias, mille sümptomiteks võivad olla väsimus, nõrkus, jõuetus, naha kahvatus. Vajadusel selle raviks kasutatakse erütrotsüütide suspensiooni (vere-) ülekandeid.

Leukotsüütide (valgeliblede), eeskätt neutrofiilsete granulotsüütide, vähesus veres vähendab organismi vastupanuvõime bakteritele ja seentele, mistõtttu suureneb infektsiooni tekkimise oht. Infektsiooni tunnusteks võivad olla palavik, külmavärinad, enesetunde halvenemine, köha. Infektsiooni raviks kasutatakse antibiootikume või seenevastaseid ravimeid. Vajadusel neutropeenia kestuse vähendamiseks kasutatakse nn. kasvufaktorit, G-CSF (granulotsüütide kolooniaid stimuleeriv faktor). Trombotsüütide (vereliistakute) arvu vähenemisel veres võivad kergelt tekkida iseeneslikud veritsused (nt. igemetest, ninast, seedetraktist, kuseelunditest), nahale võib tekkida peenetäpiline lööve. Raviks kasutatatakse sellisel juhul doonoritelt saadud trombomassi ülekandeid.

  • Üheks ebameeldivamaks kõrvaltoimeks on juuste väljalangemine, sellest tingitud kiilapäisus, karakasvu hõrenemine peal või teistel kehaosadel (allopeetsia). Allopeetsiat ei tekita kõik keemiaravimid ning keemiaravi lõppedes juustekasv taastub.
  • Keemiaravi mõjutab ka sugurakkude paljunemist ja küpsemist.

Naistel võivad tekkida menstruatsioonitsükli häired või menstruatsioonid lõpevad, rasestumisvõime võib kaduda täielikult.

Meestel väheneb spermarakkude arv seemnevedelikus, mis võib põhjustada lastetust.

Keemiaravi ajal peab hoiduma rasestumisest, mistõttu peavad mõlemad partnerid kasutama tõhusaid rasestumisvastaseid ravimeid.

 

 

Kiiritusravi ehk radioteraapia on paikne ravimeetod kasvajate ravimiseks ioniseeriva kiirgusega. Seda teostatakse kiiritusravi plaani alusel, mis koostatakse individuaalselt igale patsiendile. Vastavalt plaanile jagatakse kiiritusravi seanssideks, mis tähendab, et kiiritusravi protseduuril tuleb käia 1–35 korda.
Täpsema info oma raviplaani kohta saate raviarstilt.


Kiiritusravi teostavad radioloogiatehnikud. Nemad saavad Teid aidata küsimustes, mis puudutavad ravi läbiviimist ja igapäevast ravikorraldust. Täpsemat informatsiooni oma haigusest, kõrvalmõjudest, toitumissoovitustest, ravimite manustamisest jne saate oma raviarstilt.

 

 

RAVIPLANEERIMISE UURING


Enne raviplaneerimise uuringut, milleks on kompuutertomograafia uuring (KT), tehakse Teile vajadusel täiendavad uuringud (nt positronemissioontomograafia (PET) ja/või magnetresonantstomograafia (MRT) uuring). Nende vajalikkuse üle otsustab raviarst. Raviplaneerimise KT-uuringu ettevalmistumiseks antakse arsti vastuvõtul juhised vastavalt kiiritatavale piirkonnale. KT-uuringu aja kokkuleppimise osas võtab Teiega ühendust sekretär 1‒3 nädalat peale arsti vastuvõttu. Uuringutele tulles järgige palun hügieeninõudeid (sh puhas nahk, puhtad riided ja sokid).

 

Oluline info

  • Raviplaneerimise KT-uuring toimub L. Puusepa 8 J-korpuse 0. korrusel, ruumis J0011.1. Soovitame haiglasse siseneda N. Lunini tänava poolsest peasissepääsust. Üleriided jätke palun garderoobi ning liikuge edasi kiiritusravisse 0. korrusel. Palun teavitage oma saabumisest sekretäri ningjääge ootealale. Uuringule kutsutakse Teid nimeliselt.
  • Raviplaneerimise KT-uuringu viivad läbi radioloogiatehnikud.
  • Uuring tehakse ainult sellest piirkonnast, kuhu planeeritakse kiiritusravi.
  • Uuritav, hiljem kiiritatav piirkond peab olema paljas, see tähendab, et peate vajadusel osaliselt lahti riietuma
  • Vajadusel teostatakse Teile ka kontrastainega uuring. Kui Teil on allergia kontrastaine vastu, siis teavitage uuringule tulles kindlasti raviarsti ja uuringut läbiviivat radioloogiatehnikut.
  • Alates raviplaneerimise uuringust kuni kiiritusravi viimase päevani peab Teie kehaasend olema protseduuril täpselt ühesugune – ainult niimoodi tagatakse kiiritusravi täpne teostus. Seepärast kasutatakse kiiritusravis erinevaid keha immobiliseerimisvahendeid, mis valitakse vastavalt sellele, millist kehapiirkonda on vaja kiiritada. Need alused ei pruugi olla väga mugavad, kuid nad on valmistatud spetsiaalselt kiirgust läbilaskvast materjalist ja pehmemat alust kasutada pole võimalik. Tähtis on immobiliseerimisaluse peal tunda end võimalik lõdvestunult, mitte end liigutada ega kramplikult hoida.

 

KIIRITUSRAVI PLAANI KOOSTAMINE


Raviplaneerimise uuringust saadud piltide abil koostatakse Teile individuaalne kiiritusravi plaan, milles osalevad erinevad spetsialistid: radioloogiatehnik, arst, meditsiinifüüsik. 

 

Kui raviplaan on valmis, võtab sekretär Teiega telefoni teel ühendust ning kutsub kiiritusravile. Tavapäraselt võetakse ühendust 1‒2 nädalat peale raviplaneerimise uuringut.

 

 

KIIRITUSRAVI PROTSEDUUR


Kiiritusravi protseduurid toimuvad L. Puusepa 8 J-korpuse 0. korrusel B või C lineaarkiirendi ehk kiiritusravi aparaadi ruumis.


Palun teavitage oma saabumisest sekretäri ning esitage isikuttõendav dokument. Sekretär teeb Teist foto, mida kasutatakse vaid Teie identifitseerimiseks ravi ajal. Jääge ootealale, Teid kutsutakse ravile.


Kiiritusravi ruumi sisenevad koos Teiega radioloogiatehnikud. Nad aitavad Teid kiiritusravi aparaadi alla ning tagavad Teie keha õige asendi protseduuri jaoks. Kiiritatav piirkond peab olema paljas, see tähendab, et peate vajadusel osaliselt lahti riietuma.


Sel ajal, kui radioloogiatehnikud Teid ravilaual õigesse asendisse sätivad, lamage võimalikult lõdvestunult ja proovige ennast mitte liigutada. Õiget asendit on raske või isegi võimatu leida, kui hoiate ennast kramplikult. Kogu ravi vältel kasutatakse samu immobiliseerimisvahendeid nagu kasutati raviplaneerimise uuringu tegemiseks.

Esimesel raviseansil teostatakse Teile kiiritusravi aparaadiga KT- uuring, mille abil Teie asendit korrigeeritakse enne kiiritusravi saamist. Pärast seda joonistatakse Teie nahale veekindla markeriga märgid, mille abil sätitakse järgmistel raviseanssidel Teie keha asendit kiiritusravi aparaadi all. Nahamärgistusi ei tohi maha pesta! Patsientidel, kellele on tehtud fikseerimismask, on vajalikud märgistused joonistatud maski peale. Täpsemat informatsiooni märgistuste kohta saate radioloogiatehnikutelt.


Kiiritusravi on valutu ja Te ei tunne sel ajal midagi. Raviaparaat kiiritab Teid erinevate nurkade alt, sest nii on võimalik maksimaalselt säästa terveid kudesid ja organeid, mis kasvajat ümbritsevad. Nurkade järjekord võib igapäevaselt olla erinev, sest järjekorra valib radioloogiatehnik, kes parasjagu aparaati juhib. Tulemus sellest ei sõltu.Kogu kiiritusravi protseduur kestab kokku 15−30 min.

 

Järgmistel raviseanssidel teavitage samuti saabudes sekretäri ning jääge ootama. Radioloogiatehnikud kutsuvad, kui käes on Teie kord siseneda kiiritusravi ruumi.

 


Oluline info

Kiiritusravi teostatakse igal tööpäeval. Esimesel seansil lepitakse kokku kellaaeg, kuna Teid kiiritusravi perioodi vältel igapäevaselt protseduurile oodatakse. Juhul, kui Te mõnel päeval tulla ei saa, informeerige sellest esimesel võimalusel telefoni teel kiiritusravi sekretäri (731 9077). Vahele jäänud ravikord lisandub ravi esialgsele lõpukuupäevale. 

Kuna kiiritusravi on täielikult sõltuv aparatuuri korrasolekust, võib juhtuda, et Teie raviseansi kellaaeg nihkub edasi või jääb ravi ära. Sellisel juhul teavitatakse Teid esimesel võimalusel telefoni teel. Aparaadi rike võib juhtuda ootamatult, seega palume mõistvat suhtumist ja kannatlikkust. Ravipersonal teeb kõik endast oleneva, et normaalne töövoog kiiresti taastada.

 

KÕRVALTOIMED
Kiiritusravi mõju on lokaalne, mis tähendab seda, et kui kiiritatakse näiteks pead, siis kiirgus ei mõju vaagnapiirkonnale. Vastavalt kiiritatavale piirkonnale, võivad tekkida ka raviga kaasnevad kõrvaltoimed. Täpsemat informatsiooni küsige ravipersonali käest. Lisainformatsiooni võite saada infovoldikutest nahahoolduse, limaskestade hoolduse ja kõhulahtisuse kohta. 

 

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

 

Millist kiirgust kiiritusravis kasutatakse?
Kasutatakse ioniseerivat kiirgust.


Kas olete radioaktiivne pärast kiiritusravi?
Ei, Te ei ole radioaktiivne ja Te ei kiirga pärast kiiritusravi. Olete täiesti ohutu kõikidele Teid ümbritsevatele inimestele.


Kas kiiritusravi kõrvaltoimed muudavad Teie elurežiimi?
Mitte alati. Enamik patsiente on võimelised tööl käima, tegema koduseid toimetusi ja elama aktiivset elu ka kiiritusravi ajal.


Kas juuksed langevad välja?
Kiiritusravi võib põhjustada ajutise või alalise juuste väljalangemise ainult kiiritatud piirkonnas (peapiirkond). Küsige oma raviarstilt selle kohta lisainformatsiooni.


Kas kiiritusravi ajal võib autot juhtida?
Võib, kui Te ei tunne suurt väsimust ega uimasust. Autot pole soovitatav juhtida peaaju kiiritusravi saaval patsiendil.


Kas ma tohin ennast pesta?
Isiklik hügieen on väga tähtis. Te võite pesta ennast nagu tavaliselt, ettevaatlik tuleb olla kiiritusravi saava piirkonnaga. Jälgige, et Te ei hõõruks maha keha peal olevaid märgistusi. Kiiritusravile tulge palun puhta nahaga, deodorant ja kreemid on kiiritatavas piirkonnas keelatud! Kreemitada võite samal päeval peale kiiritusravi protseduuri. 


Kas ma saunas võin käia?
Tohib, aga leili ei tohi võtta.


Mis saab pärast kiiritusravi?
Ravi lõppedes määratakse Teile arsti vastuvõtu aeg ja vajadusel tehakse radioloogilised uuringud. Vastuvõtul hindab arst ravitulemust ning otsustab edasise ravi vajalikkuse üle

 

pdf Infovoldik "Kiiritusravi meelespea" (uuendatud 03.2018)

pdf Infovoldik "Kiiritusravi meelespea" vene keeles (uuendatud 03.2018)

pdf Infovoldik "Hingamisega kohandatud kiiritusravi" (uuendatud 11.2018)

pdf Infovoldik "Nahahooldus kiiritusravi korral" (uuendatud 02.2019)

 

 

 

Infovoldikute täieliku nimekirja leiate SA Tartu Ülikooli Kliinikumi koduleheküljelt, siit patsiendiinfo rubriigist.

 

Olulisemad infovoldikud on välja toodud allpool:

  

Keemiaravi ja kiiritusravi

 

Protseduurid ja uuringud

 

Enesehooldus

 

Leiate enesehooldusega seotud infomaterjalid Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehelt patsiendiinfo alt, alajaotusest "Vähktõbi".

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-kategooria/vahktobi/ 

 

Lisaks viited mõningate protseduuridele:

  

Üldine informatsioon

 

 NB! Psühholoogi ja õdede iseseisvate vastuvõttude kohta leiate infot siit: https://www.kliinikum.ee/ho/vastuvotuajad 

 

 

 

 

Flebotoomia (nö aadrilaskmine) on raviprotseduur, mille käigus eemaldatakse Teie organismist 450-500 ml verd, samal ajal manustatakse Teile 500 ml füsioloogilist lahust vedeliku asendamiseks. Flebotoomia eesmärgiks on vähendada haigusest tulenevat liigset punavereliblede arvu või raua hulka organismis.

 

Flebotoomia näidustused
• Tõelise polütsüteemia korral vähendatakse flebotoomiaga punavereliblede arvu veres ning selle korduval teostamisel tekitatakse rauavaegus, mis pidurdab punavere tootmist. Flebotoomiat kasutatakse eraldi või kombinatsioonis keemiaraviga.
• Hemokromatoosi korral kasutatakse flebotoomiat raua hulga vähendamiseks organismis, et ära hoida organkahjustusi. Flebotoomiat teostatakse hemokromatoosi korral regulaarselt.

 

PROTSEDUURIKS ETTEVALMISTUS KODUS
Enne ravile tulekut sööge ja jooge hommikul kodus ning võtke igapäevaselt tarvitatavaid ravimeid (kui arst ei ole korraldanud teisiti). Protseduuriks on vajalik, et oleksite puhanud, söönud, tarbinud piisavalt vedelikku ja Teil puuduksid infektsiooni tunnused (palavik, nohu, köha jne).

 

PROTSEDUURI KULG
Protseduuri ajal olete Te lamavas või poolistuvas asendis päevaravi palatis. Protseduuriks paigaldatakse Teie ühele käele veenikanüül, mille kaudu manustatakse 500ml füsioloogilist lahust. Teisele käele paigaldatakse nõelaga süsteem, mille kaudu eemaldatakse umbes 400-500ml verd flebotoomiakotti. Protseduuri ajal mõõdetakse Teie vererõhku ja jälgitakse enesetunnet.
Peale protseduuri eemaldatakse veenikanüül ja flebotoomianõel. Need punkteerimise kohad käel kaetakse sidemega.
Flebotoomia protseduuri kestus on 1-2h. Aeg sõltub Teie enesetundest ja vererõhu näitudest.
Protseduuri ajal tekkinud enesetunde muutustest (nt valu/kipitus kanüülikohas, hingamisraskus, kuumatunne jne) andke koheselt õele teada!

 

PROTSEDUURIJÄRGNE PERIOOD
Võimalusel vältige samal päeval füüsilist koormust ja pingutust. Tegelege rahulike toimingutega või lihtsalt puhake. Jooge piisavalt vett (6–8 klaasi 24 tunni jooksul). Vältige alkohoolseid jooke. Sidemed käelt võite eemaldada sama päeva õhtul või järgmise päeva hommikul.
Halvenenud enesetunde korral (püsiv pearinglus, nõrkus jne) võtke tööajal (E-R 08.00–16.00) ühendust oma raviarstiga. Väljaspool tööaega võtke vajadusel ühendust hematoloogia-onkoloogia kliiniku valvearstiga tel. 53 319 563)

 

MUU INFO
Kui Te ei saa haigestumisel või mõnel muul põhjusel tulla protseduurile kokkulepitud ajal, andke sellest palun teada päevravi õele (tel. 731 9891) või oma raviarstile.