Kehaline koormus kaasasündinud südamerikkega patsiendil
Kaasasündinud südamerikkega patsient ja kehaline koormus
Igapäevane regulaarne kehaline aktiivsus koos teiste tervislike eluviiside järgimisega on tervise ja üldise heaolu hoidmisel, erinevate haiguste ennetamisel ja terviseriskide vähendamisel üks olulisemaid meetmeid. Mitmed uuringud on näidanud, et regulaarne mõõdukas aeroobne treening kui mittemedikamentoosne ravimeetod, omab soodsat toimet paljudele krooniliste haiguste kulule, sh südame-veresoonkonna haigustele. Kaasasündinud südamerikkega patsientidele on optimaalne regulaarne kehaline koormus samaaegselt teiste ravivõtetega oluline, mida peaks soovitama igale patsiendile individuaalselt, arvestades südame ja/või suurte veresoonte väärarendi raskust, selle mõju vereringele ja seega ka kogu organismile, kaasnevaid rütmihäireid ning missugune on eelnenud operatsiooni ja/või protseduuri tulemus. Otsus ja soovitused kehalisteks koormusteks sünnib meeskonnatööna, milles osalevad kardioloog(id) ja taastus-/spordiarst.
Üldised soovitused kehaliseks aktiivsuseks
Kõige ohutumad ja „kasulikumad“ treeningud on kõik aeroobsed tegevused nagu erineva tempoga kõndimine, rattasõit, matkamine, sörkjooks, ujumine jne. Hea rusikareegel enesekontrolliks on koormusaegse hingamise rütmi jälgimine. Kui suudate rääkida liikumisel täislausetega ilma, et see segaks hingamise rütmi, samas südamelöögisagedus on mõõdukalt tõusnud võrreldes puhkeolekuga ja regulaarne, siis olete turvalisel aeroobsel koormusel. Subjektiivne väsimuse hinnang jääb mõõdukale tasemele. Vältima peaks suurte raskuste tõstmist. Täpsemaid ja personaalseid soovitusi kehalisteks koormusteks saab anda siiski peale kardiopulmonaalse koormustesti läbimist taastus-/spordiarstil.
Üldjuhul suunab südamerikkega patsiendi taastus-/spordiarsti vastuvõtule kardiopulmonaalseks koormustestiks ja nõustamiseks treeningkoormuste osas tema raviarst (kardioloog).
„Treeningretsepti“ koostamiseks taastus-/spordiarsti poolt on vajalik eelnevalt iga patsiendi individuaalne hindamine, mis eeldab:
1. Detailset anamneesi – südamerikke olemus, raskus, eelnev ravi, kasutatavad ravimid, kaasuvad haigused, missugune on olnud senine kehaline aktiivsus ja kas seoses pingutusega tekib kaebusi jne.
2. Informatsiooni varasematest uuringutest, mis on kardioloogi poolt läbi viidud.
3. Kardiopulmonaalse koormustesti teostamist koos 12-lülituselise EKG-ga, mis on vajalik südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi reservide, vereringe ja terviseriskide hindamiseks ning optimaalse tervisele ohutute kehaliste koormuste soovitamiseks. Lisaks jälgitakse uuringu ajal koormusaegset südamerütmi ja saturatsiooni (hemoglobiini küllastatus hapnikuga %-des) pulssoksümeetri abil.
Tuginedes eelpool kirjeldatule annab taastus-/spordiarst personaalsed soovitused kehalisteks koormusteks (nn „treeningretsept“). Treeningretsept sisaldab järgmisi komponente: a. koormuste intensiivsuse kirjeldust pulsisageduse, väsimuse hinnangu alusel, b. treeningu iseloomu- aeroobne ja jõutreening (lihastreening), nende omavaheline suhe ja c. treeningmahu kirjeldust – treeningkordade arv nädalas, treeningu kestus. Täiendavalt võib soovitada konkreetseid spordialasid, mis on patsiendile kõige enam sobilikud. Parim tulemus saavutatakse alati koostöös patsiendi, kardioloogi(de), taastusravi-/spordiarstiga.
Järelkontrolli ja korduvaid uuringuid on soovitav teha vähemalt 1 kord aastas, et hinnata kehalise koormuse mõju organismile, sh südame-veresoonkonnale ning vajadust koormuste korrigeerimiseks.