Operatsioonid ja protseduurid
Kuna erinevaid südamerikkeid ja sellest tingitud vereringehäireid on palju erinevaid, kasutatakse ka nende raviks erinevaid kirurgilisi metoodikaid. Operatsiooni ja/või protseduuri eesmärk on parandada vereringet sedavõrd, et laps saaks kasvada, areneda ja elada. Olenevalt all asetsevast rikkest valitakse ka ravimetoodika– nt kui südame õõnte vahel on defekt või “auk”, tuleb see kinni panna; kui verevoolule esineb takistus, tuleb see takistus eemaldada jne.
See, kas laps vajab südameoperatsiooni või invasiivset protseduuri, sõltub lapsel esinevast südamerikkest. Mõnel juhul vajab laps mõlemit ja keerulisemate riketega lastel koguneb nii operatsioone kui protseduure elu jooksul mitmeid. Oluline on mõista, et ka korrigeeritud või kirurgiliselt ravitud südamerikkega laps peab jääma eluaegsele kardioloogilisele jälgimisele, et märgata õigeaegselt südame tervise halvenemist ning planeerida vajadusel uus raviprotseduur
Operatsiooni metoodika järgi jagame operatsioonid nö “lahtisteks või avatud” ja “kinnisteks” südameoperatsioonideks, sõltuvalt sellest, kas südameõõned avatakse ja vajatakse kunstlikku kehavälist vereringet– “lahtine” südameoperatsioon või südameõõsi ei avata ning operatsioon teostatakse ilma kunstliku kehavälise vereringeta– “kinnine” südameoperatsioon. Kunstlik kehaväline vereringe on masin, mis võtab operatsiooni ajal üle südame ja kopsude töö, võimaldades kirurgidel südamesiseseid korrektsioone teostada seisval südamel ja hea nähtavusega.
Südamesisesed “augud”, klapirikked ning keerulised väärarendid vajavad enamasti operatsiooni avatud südamel e kunstliku kehavälise vereringega.
Südameoperatsiooni jääb alati meenutama arm rindkerel (kas küljel või rindkere keskjoonel).
Protseduurid südames e invasiivsed või angiograafilised protseduurid on koondnimetus veresoonekaudsele ravile. Invasiivse ravi puhul sisestatakse väikese augu kaudu vajalikus veresoones südamesse juhtetraadid ja hülsid, mille kaudu saab südamesse juhtida erinevaid vahendeid– nt kodade vaheseina defekti sulgemiseks Amplatzer, “coil” avatud arterioosjuha sulgemiseks jne. Samuti on protseduuride abil võimalik stentida e seestpoolt toestada veresooni, mis vajavad toestust, laiendada ballooniga erinevaid klapikitsusi ja mõõta südamesiseseid rõhkusid. Invasiivkardioloogilise protseduuri järgselt lapsele armi rindkerele ei teki- nähtav on vaid aimatav armike veresoone punktsiooni kohas.