Üle kogu maailma tähistatakse igal oktoobrikuu teisel neljapäeval nägemise päeva. Sel aastal on erialapäeva fookus suunatud laste silmade tervisele.
Dr Kaarel Kree Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikust rõhutas, et laste nägemise korrigeerimine ning regulaarne silmade kontroll on oluline, kuna laste nägemine on sageli veel arenguetapis, mil õigeaegne ravi aitab nägemist parandada.
Täna 12. märtsil tähistatakse ülemaailmselt glaukoomi päeva, mille eesmärk on juhtida inimeste tähelepanu haiguse varajase avastamise olulisusele, et vältida nägemisnärvi pöördumatut kahjustust.
Glaukoom ehk roheline kae on silmahaigus, mille korral on silma siserõhk enamasti liiga kõrge ja selle tõttu tekib nägemisnärvi kahjustus. Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku juhi dr Mikk Pauklini sõnul on haigus salakaval: „Normist natuke kõrgemat silmasiserõhku inimene ise ei tunne ja närvi kahjustus tekib aegamööda. Glaukoomi edasi arenedes hakkab vaateväli muutuma järjest kitsamaks ning lõppstaadiumis võib nägemine täiesti kaduda. Ka tänapäeval on glaukoom üks sagedasemaid pimedaks jäämise põhjuseid,“ selgitas dr Pauklin.
Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus on sisse seatud uus silmapõhja pildistamist võimaldav mobiilne kaamera Natus RetCam, mis on silmauuringute pildikvaliteedi liider. „Uudne seadne võimaldab kvaliteetsemalt ja põhjalikumalt jälgida ka kõige väiksemaid patsiente, eelkõige enneaegseid lapsi, kellel esineb sageli retinopaatiat. Enneaegsete laste võrkkest on ebaküps, mis vajab pidevat jälgimist ning vajadusel ka ravi,“ selgitas silmakliiniku arst-õppejõud dr Mari Petraudze.
Natus RetCam on silmapõhja kaamera, mille mobiilsus võimaldab pildistada nii operatsioonitoas kui ka teistes osakondades. Lisaks kõrge kvaliteediga fotodele võimaldab masin ka filmida silmapõhja ning teha nii autofluorestsentsfotosid kui ka silmapõhja angiograafiat. Täiustatud pildikvaliteediga tehnoloogia tähendab, et silmahaiguste varajaste tunnuste täpne tuvastamine on parem kui kunagi varem. „Selliselt dokumenteeritud silmapõhjade leiud võimaldavad tõhusamalt konsulteerida erinevate keskustega nii Euroopas kui ka mujal maailmas, mis tähendab parimat võimalikku ravi patsientidele,“ kirjeldas dr Petraudze uue masina olulisust.
Liigne nutiseadmete kasutamine jätab jälje laste loovusele, õppetööle ning vaimsele ja füüsilisele tervisele. Erinevate digiekraanide soovituslikust kauem kasutamine tõrjub kõrvale päriselu mängud ning sotsiaalse suhtluse, ohustades enim just väikelapsi.
Tänapäeva digiajastul on üha olulisem arutleda selle üle, millises vanuses ja millisel määral on ekraanid lapsele sobilikud. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku üldpediaatria ja neuroloogia osakonna arst-õppejõud dr Mari Lukka selgitas, et just väikelapseeas tuleks olla erinevate ekraanide suhtes eriti tähelepanelik. „Esimestel eluaastatel areneb aju kõige kiiremini ja toimub aktiivne närviühenduste loomine, mis mõjutab kogu hilisemat arengut. Kui lapsel puuduvad mitmekesised kogemused oma meelte, liikumise ja vahetu suhtlemise kaudu ning need asendatakse passiivse ekraanivaatamisega, võib see avaldada püsivat negatiivset mõju nii kognitiivsetele kui ka kehalistele oskustele, sealhulgas kõne arengule,“ rääkis dr Lukka.
