Aasta algusest toimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ambulatoorsed vastuvõtud uues Raja Keskuses aadressil Raja 33. Uute ruumide hulka kuulub ka spetsiaalselt loodud tunnetustuba, mis pakub patsientidele turvalist ja struktureeritud keskkonda emotsionaalse tasakaalu toetamiseks ning kontakti loomiseks tervishoiutöötajatega.

Tunnetustuba, mida rahvusvaheliselt tuntakse ka sensoorse või rahunemistoana, on eraldi ruum, mis aitab eelkõige lastel ja noorukitel ärevuse, pingete või emotsionaalse ülekoormuse korral rahuneda ja meeli tasakaalustada. Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse õendusjuhi Kersti Treiali sõnul võimaldab ruum kasutada erinevaid sensoorseid stiimuleid, nagu valgus, puudutus ja heli, mille abil õpitakse mõistma ja juhtima oma kehalisi ja emotsionaalseid reaktsioone. „Valminud tunnetusruum on eriti oluline psüühikahäiretega patsientide toetamisel, aidates vähendada ärevust ja parandada keskendumis- ning toimetulekuoskusi,“ sõnas Treial. 

Tema sõnul on tunnetustuba olnud kaua oodatud ning täidab olulist rolli kontaktisuhte loomisel nooremate patsientidega. „Lapsed on väga erinevad ja meie patsientide probleemid on muutunud keerukamaks. Aeg-ajalt vajame ruumi, mis ei oleks klassikaline vastuvõturuum, vaid pakuks mängulisemaid võimalusi,“ selgitas Treial, kelle sõnul aitab sensoorne keskkond lapsel vaimse tervise õega loomulikumalt ja paremini kontakti saada. „Kui laps saab oma kätega erinevaid esemeid katsuda või mudida, avab see teda vestluseks ja lubab õel paremini hinnata tema enesetunnet ja reaktsioone. Ka keskkond ise, näiteks kallistustool, valgusefektid või käelised vahendid, loob turvalise aluse arutelu alustamiseks,“ kirjeldas Treial.

Lisaks aitab tunnetustuba hinnata lapse käelisi oskusi, julgust ja uudishimu, mis on oluline eriti kooliealiste või autismispektrihäirega laste puhul. „Me ei lähtu vanusest, vaid sellest, kas laps just sel hetkel vajab teistsugust keskkonda. Tuba kasutatakse vastavalt vajadusele,“ selgitas laste ja noorukite vaimse tervise keskuse õendusjuht. Tema sõnul oleks vajadus taolise ruumi järele ka statsionaarsetel patsientidel kõrvalmajas aadressil Raja 31. „Sarnaste lahenduste kasutamine oleks kasulik ka haiglaravil olevate patsientide jaoks ja seda mitte ainult psühhiaatriakliinikus,“ rääkis Treial. 

Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse õde Kadri Kripson lisas, et uude tunnetusruumi saavad tulla kõik psühhiaatriakliinikus abi vajavad lapsed ja noorukid – alates ärevushäiretega ja autismispektri häirega lastest kuni ADHD diagnoosiga või ennast kahjustava käitumisega noorukiteni. „Spekter on lai. Kui teame, et patsient vajab keskkonna vahetust või rahulikumat ruumi, teeme vastuvõtu siin,“ sõnas Kripson, lisades, et tunnetustuba tõstab kindlasti teenuse kvaliteeti ja parandab kontakti loomist.

Tunnetustoa kasutamine võimaldab tema sõnul luua avatud ja usaldusliku õhkkonna just nende lastega, kellega kontakt tekib aeglasemalt. Ruumis kasutatakse mitmesuguseid vahendeid – helikellasid, tekstuurseid esemeid, valgusprojektorit, aga ka väikest telki. „Väiksemad lapsed ei pruugi ennast suures ruumis tunda kindlalt või turvaliselt. Kindlustunde tekitamiseks on meil suures ruumis pisike telk, kus on võimalik lapsega istuda ja mõtteid vahetada, aidates patsienti eneseväljenduses. Sellel samal põhjusel meeldib lastele ehitada onne, kuna see tekitab neis turvalist keskkonda,“ märkis Kripson.

Lisaks patsientidele saavad tunnetustuba kasutada ka töötajad, kui patsientidega vastuvõtte ei toimu. Ruumis on olemas näiteks massaažitool, mis aitab vähendada tööga seotud pinget ning toetada personali heaolu. Tunnetustoa loomisele panid õla alla ettevõte Puhastusimport ja Lastefond, kes toetasid projekti sisustuse ja lahenduste soetamisel.

Kliinikumi Leht

The post Kliinikum avas Raja Keskuses tunnetustoa patsientide emotsionaalse heaolu toetamiseks appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardiokirurgia osakonnas on töösse juurutatud uus päevaravi kontseptsioon, mis tagab patsientidele kiirema, sujuvama ja järjepideva südametervise jälgimise.

Kardiokirurgia päevaravi patsientideks on peamiselt täiskasvanud kaasasündinud südameriketega, erinevate südameklappide riketega või veresoonkonna probleemidega patsiendid. Kui varem tuli neil uuringute ja protseduuride tõttu võtta aega mitmepäevaseks haiglaraviks, siis muudetud teenuse- ja töökorralduse tulemusel kulub selleks nüüd sageli ainult üks päev.

 „Südamekliinikus rakendatud tervishoiuteenuse mudel on kasutusel ka mujal Euroopas. Arenenud riikides jõuavad tänu õigeaegsele diagnoosimisele ja kaasaegsetele ravivõimalustele enam kui 90% kaasasündinud südameriketega patsientidest täiskasvanuikka. Hea elukvaliteedi tagamiseks vajavad need patsiendid sageli eluaegset jälgimist kaasasündinud südameriketele spetsialiseerunud keskuses. Regulaarse jälgimise eesmärk on märgata õigeaegselt võimalikke muutusi südametervises – näiteks klapirikke süvenemine, vatsakeste funktsiooni halvenemine või südamepuudulikkuse ägenemine. Sarnast käsitlust vajavad ka paljud elu jooksul omandatud klapiriketega patsiendid. Kasutusele võetud päevaravi mudel on tõhusaim viis patsiendi seisundi terviklikuks hindamiseks, raviotsuste tegemiseks ja nõustamiseks,“ selgitas muudatuse tagamaid päevaravi eestvedaja kardioloog dr Maarja Maser.

Lisaks kardiokirurgia osakonna kardioloogidele kuuluvad ravimeeskonda ka kolm õde, kelle rolliks on planeerida patsientide ravile tulek, koordineerida samaks päevaks kardioloogi poolt määratud uuringute ajad ja valmistada patsiendid uuringuteks ning raviprotseduurideks ette. „Muudetud töökorraldus on patsiendile oluliselt mugavam, kuna oleme võtnud eesmärgiks olla võimalikult paindlikud. Meil on väga hea meel, et nende muutusega on tulnud kaasa ka Kliinikumi teised üksused, kellelt patsiendile väljaspool kardiokirurgia osakonda vaja minevaid uuringuid ja protseduure tellime,“ lausus kardiokirurgia osakonna õde Marian Värton. Sagedasemad uuringud, mida päevaravis tehakse, on ehhokardiograafia ehk südame ultraheliuuring, koormustest ning erinevad radioloogilised südameuuringud – näiteks angiograafia, magnetresonantstomograafia ja kompuuteruuring.

Päevaravi jaoks on kardiokirurgia osakonda sisse seatud kaks palatit kokku nelja voodikohaga ning osakonda tulevad uuringutele ja ravile patsiendid kogu Eestist. Kui patsiendid on varasemalt juba kardioloogi jälgimisel või uue patsiendi kohta on laekunud piisav info e-konsultatsiooni kaudu, siis on kardioloogidel võimalik koostada vajalike uuringute plaan ja ettetellimisloo abil ka saatekirjad vormistada. „Püüame arvestada päevaplaani tegemisel nii patsiendi töögraafikuga kuni ühistranspordi ajani välja. Arsti, patsiendi ning uuringuaegade klapitamine võib olla vahel väljakutsuv, ent kogemus on näidanud, et struktureerituse, paindlikkuse ja ühise eesmärgi korral tehtav. Proovime planeerida nii, et uuringud oleks võimalik ära teha ühe päevaga ja patsient saaks õhtul minna tagasi koju. Helistame patsientidele ka eelnevalt ette, et juba enne haiglasse jõudmist selgitada, kuidas nende päev välja näeb, millised uuringu- või raviprotseduurid ees ootavad kuni selleni, et juhendame väga praktilistes olmeküsimustes – näiteks parkimistingimuste osas,“ tutvustas Marian Värton.

„Väärtustame päevaravis ennekõike patsientide aega – suur osa patsientidest on tööealised täiskasvanud, kes ei pea eelnevalt läbimõeldud lahenduse korral pikalt oma igapäevakohustustest eemal olema. Ravimeeskonda kuuluvad päevaravi õed täidavad oma ülesandeid suurepäraselt. Lisaväärtuseks on parem kontakt patsiendiga, sest vajadusel on patsientidel võimalik otse õdedega ühendust võtta. Lisaks on õdedel kujunemas pädevus hindamaks patsiendi mure erakorralisust, et otsustada, kas patsient vajab kiiret kontakti arstiga või saab mure lahenduse õe nõustamise kaudu,“ rääkis dr Maser.

Pidevat jälgimist vajavate seisundite puhul määratakse patsientidele kohe ka järgmised kontrollid ning nii dr Maarja Maseri kui Marian Värtoni sõnul annab see kindlustunde nii patsiendile kui ravimeeskonnale südametervise regulaarse jälgimise osas.

Kliinikumi Leht

The post Uudne kardiokirurgia päevaravi teenus on muutnud patsientide raviteekonda appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

2025. aasta oli Tartu Ülikooli Kliinikumile töörohke ning patsiendid pöördusid ülikoolihaiglasse enam kui 800 000 korral.

„Kliinikumi ravitöö kõige suurema mahu moodustavad arstide ambulatoorsed vastuvõtud – 2025. aastal tehti 493 429 vastuvõttu kokku 34 erineval erialal, millele lisaks rekordilised 45 060 e-konsultatsiooni. See tähendab, et Kliinikumis vastatakse ühes tööpäevas keskmiselt 180 e-konsultatsioonile, andes nõu nii perearstidele kui teistele eriarstidele patsiendi ravi osas. Õdede ja ämmaemandate iseseisvaid vastuvõtte tehti möödunud aastal 147 625,“ kirjeldas tehtud ambulatoorset tööd Kliinikumi juhatuse liige ja ravijuht dr Liis Salumäe.

Lisaks plaanilisele ambulatoorsele tööle on Kliinikumis tagatud ka ööpäevaringne vältimatu abi ootamatute terviseseisundite korral. 2025. aastal pöördus nii erakorralise meditsiini osakonda (EMO) kui ka teistesse valvekabinettidesse 79 787 patsienti. „Seega, nii EMOsse kui valvekabinettidesse pöördus iga päev keskmiselt 218 patsienti. Neist pöördujatest vajasid erakorralistel näidustusel haiglaravile jäämist ligi 12 000 patsienti,“ rääkis ravijuht.

Kliinikumi patsientide päralt enam kui 960 voodikohta. 2025. aastal raviti haiglaravil 38 517 patsienti, kes viibisid Kliinikumis keskmiselt 6,5 päeva. „Kõige sagedasemad haiglaravi põhjused diagnoosigruppide järgi olid kasvajad, vereringe haigused, seedeelundite haigused, lihasluukonna ja sidekoe haigused. Sealjuures näeme haiglaravi vajavate inimeste osas 65-aastate ja vanemate patsientide osakaalu kasvu,“ lausus dr Salumäe. Operatsioone tehti Kliinikumis nii statsionaarsel ravil kui ka päevaravis 23 440 patsiendile. Päevaravis raviti kokku 18 265 patsienti, kes enim hemodialüüsi, kataraktioperatsioone ja adenotonsillektoomiaid.

Tartu Ülikooli Kliinikum on Eesti ainus keskus, kus viiakse läbi elundisiirdamisi. 2025. aastal siirati Kliinikumis elundeid 55 patsiendile. Kokku tehti 56 elundisiirdamist, sealhulgas 15 maksasiirdamist, 38 neerusiirdamist, 2 pankreasesiirdamist ning 1 kopsude siirdamine. Lisaks toimus Helsingi Ülikooli haiglas 1 südamesiirdamine Eesti patsiendile. „Eelmise aasta septembris kasutati Kliinikumis siirdamisel uudset ravitaktikat ning viidi läbi Eestis esmakordselt neerusiirdamine, mil neerudoonori ja neeru saaja veregrupid omavahel ei sobinud. Seni oli olnud veregruppide sobimatus neerusiirdamisel vastunäidustuseks,“ ütles ravijuht dr Liis Salumäe ning lisas, et Kliinikumi siirdamistegevuste hulka kuuluvad ka kudede siirdamine ning vereloome rakkude käitlemine ja siirdamine. 

Nii nagu kogu Eestis, toimus ka Kliinikumis 2025. aastal vähem sünnitusi kui varasematel aastatel. Naistekliinikus sündis 1880 last, 927 tüdrukut ja 953 poissi. 435 sünnituse puhul oli vaja läbi viia keisrilõige. Sealjuures on naistekliiniku sünnitusabi turvaline, professionaalne, ema- ja lapsekeskne ning väga kõrgete maailmatasemel kvaliteedinäitajatega.

Kliinikum pakub patsientidele ka palliatiivravi ning õendusteenuseid. 2025. aastal sai 15 palliatiivravi voodikohal ravi 275 patsienti, kelle põhihaigusteks oli kõige sagedamini pahaloomuline kasvaja, Parkinsoni tõbi või muu neuroloogiline haigus, aga ka kaugelearenenud südameveresoonkonna haigus. Õendusteenustel viibis kokku 1167 patsienti, sealhulgas 481 hospiitsravis.

Ülikoolihaigla erialade hulka kuulub ka hambaravi ning 2025. aastal oli hambaarsti külastusi kokku 61 288. Rohkem kui kolmandik hambaravitegevustest on seotud laste hambaravi ja ortodontiaga. Laste suutervise eest ei hoolitseta aga ainult mitte Kliinikumi ruumides, vaid ka koolides, et viia läbi laste suutervise kontrolle ja ennetustegevusi.

Ennetus ei ole oluline mitte ainult suutervise vaatest. Sõeluuringud aitavad hoida tervist ning avastada haigusi võimalikult vara. Kliinikum viib läbi sõeluuringuid rinnavahi, emakakaelavähi, jämesoolevähi ja kopsuvähi varajaseks avastamiseks. 2025. aastal osales Kliinikumis enam kui 44 000 inimest erinevates sõeluuringuprojektides, nendest üle 32 000 vähi sõeluuringu projektis.

Patsiendid hindasid eelmisel aastal tehtud tööd kõrgelt. „Kliinikum küsib patsientide ja nende lähedaste tagasisidet igapäevaselt. Saadud teave on oluline, et ravikvaliteet pidevalt paraneks, et patsiendid saaksid parima ravi ja tunneksid end samal ajal haiglakeskkonnas hästi. Vahetu tagasiside põhjal oli Kliinikumi 2025. aasta soovitusindeks 87%, püsides väga kõrgel ja stabiilsel tasemel. Sealjuures 91% Kliinikumi patsientidest soovitasid Tartu Ülikooli Kliinikumi tervishoiuteenuseid. Samuti näitavad väga kõrget rahulolu ka statsionaarse ravi tagasiside, mille puhul oli soovitajate osakaal üle 91%,“ rääkis Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Saima Hinno. Lisaks vahetule tagasisidele saavad patsiendid jagada tänu, ettepanekuid ja juhtida tähelepanu kitsaskohtadele traditsioonilistel viisidel. Ka Emori poolt läbi viidud küsitluse tulemusel selgus, patsiendid on hinnanud Kliinikumi kõige usaldusväärsemaks ja kõige kõrgema ravikvaliteediga tervishoiuasutuseks.

Ravitöö kõrval on Kliinikumi põhitegevusteks ka õppe- ja teadustöö. Tervishoiusektori suurimaks õppe- ja praktikakeskuseks olemine tähendab õppurite pidevat kohaolekut ning seeläbi nii õppijate kui juhendajate pidevat arengut. Kliinikumis töötab üle 220 arst-residendi, mis on viiendik Kliinikumi arstkonnast. Lisaks tehti 2025. aastal erinevatel erialadel üle 1700 praktikatsükli. Kõige enam suunasid Kliinikumi praktikante Tartu Ülikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool ning eelmisel aastal suundusid praktikandid enim kirurgiakliinikusse, psühhiaatriakliinikusse ning anestesioloogia ja intensiivravi kliinikusse.

Teadustöö on Kliinikumis ravikvaliteedi ja innovatsiooni strateegiline alus. „2025. aastal alustati 143 uue teadusuuringuga ning kokku oli aasta lõpu seisuga Kliinikumis käimas 350 erinevat teadusuuringut. Sealhulgas osaleb Kliinikum partnerina kokku 15 Euroopa Liidu rahastusega rahvusvahelises teadus-arendusprojektis. Teadustöö tulemuste jagamiseks avaldasid Kliinikumi töötajad kokku 313 teaduspublikatsiooni, millest 185 olid eelretsenseeritavates rahvusvahelistes teadusajakirjades ning 22 artiklit ajakirjas „Eesti Arst“. On kõnekas, et kuus Kliinikumi töötajat – Anne Kallaste, Alastair Forbes, Külli Kingo, Margus Punab, Riina Salupere ja Vallo Tillmann – kuulusid oma valdkonna 1% enim viidatud teadlase hulka maailmas,“ tunnustas Kliinikumi juhatuse liige, teadus- ja arendusjuht prof Joel Starkopf.

2025. aastal tehtud töö on saanud võimalikuks tänu Kliinikumi tööperele, mille moodustavad 5186 töötajat. „Tartu Ülikooli Kliinikumi positsioon Eesti tervishoius on tugev – 222aastane kogemus ülikoolihaiglana ning tihe koostöö Tartu Ülikooliga võimaldab meil olla eestvedajaks ning lisaks igapaevasele ravitööle seista ka selle eest, et kõige uuemad teadmised, arendused ja teadusavastused jõuaksid patsientide ravisse,“ lausus lõpetuseks Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens.

Pikemalt saab Kliinikumi 2025. aasta aruandega tutvuda kodulehel.

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus

The post Kliinikumi 2025. aasta – kõrge ravikvaliteet ja patsientide usaldus appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Ajavahemikus 6. aprill–3. mai 2026 toimub Tartu Ülikooli Kliinikumis haiglaravil viibivate patsientide rahulolu-uuring. Uuringu eesmärk kaardistada patsientide kogemused haiglaravil ning planeerida sellest lähtuvaid arendustegevusi järgmisteks aastateks.

Tartu Ülikooli Kliinikumis ravitakse haiglaravil igal aastal  40 000 patsienti ning 2025. aastal viibisid patsiendid haiglaravil keskmiselt 6,5 päeva. „On väga oluline teada patsientide tagasisidet nii ravi, haiglakeskkonna,  juhiste, suhtlemise jm osas. Ühtlasi on rahulolu-uuring hea peegeldus, kuidas oleme vastanud patsientidele ootustele, viies ellu muudatusi lähtuvalt eelmise rahulolu-uuringu tulemustest,“ kirjeldas uuringu vajalikkust Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Saima Hinno.

Haiglaravil viibivate patsientide rahulolu-uuring viiakse läbi ajavahemikus 6. aprill–3. mai ning uuringus on võimalik osaleda kahel moel. Üheks võimaluseks on täita paberankeet haiglaravi viimasel päeval. Täidetud ankeedid saab tagastada osakondades olevatesse kogumiskastidesse. Teise valikuna saab vastata ka nädala jooksul pärast haiglast lahkumist veebiküsimustikule, mille link saadetakse patsiendile pärast haiglast lahkumist e-kirjaga. Siinkohal on oluline, et patsiendid on edastanud Kliinikumile oma e-posti aadressi korrektselt. Mõlema küsimustiku täitmine on anonüümne ning selleks kulub kuni 15 minutit.

Rahulolu-uuringu tulemustest antakse teada Kliinikumi kanalites hiljemalt aasta teises pooles. Kui seni viidi statsionaarse ravi rahulolu-uuringut läbi iga kahe aasta tagant, siis 2026. aastast iga nelja aasta tagant. Nelja-aastase intervalliga uuring toimub kõikides Eesti haiglates ning võimaldab vaadata tulemusi patsientide rahulolu erinevates nüanssides nii iga haigla osas eraldiseisvalt kui ka haiglateüleselt.

Lisaks rahulolu-uuringule ootab Kliinikum patsientide tagasisidet kogu aasta vältel läbi tagasisidesüsteemi, aga ka küsib seda ise vahetult pärast ambulatoorseid vastuvõtte ja haiglaravil viibimist läbi Recommy keskkonna. Tagasiside tulemusel moodustub igakuine Kliinikumi soovitusindeks.

„Täname kõiki patsiente, kes leiavad hetke ja võimaluse nii rahulolu-uuringus osalemiseks kui ka annavad tagasisidet jooksvalt,“ lausus õenduse ja patsiendikogemuse juht.

Lisainfo
Saima Hinno, Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht
Saima.Hinno@kliinikum.ee

The post Kliinikumis algab haiglaravi patsientide rahulolu-uuring appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

1. aprillist 2026 töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakond senise töökorralduse alusel. See tähendab, et kõik osakonda pöördunud patsiendid läbivad triaaži, kus hinnatakse nende seisundit, mille alusel otsustatakse edasise ravi vajalikkus.

„Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna töökorraldus toimib täna nii täiskasvanute kui laste puhul selliselt, et kõik ise pöördunud patsiendid läbivad esmalt triaažikabineti. Kabinetis töötab triaažiõde, kelle ülesandeks on patsiendi seisundi hindamine. Selleks mõõdetakse tema tervisenäitajaid, mis ka dokumenteeritakse. Tehtud triaaži alusel hinnatakse omakorda, kuhu patsient edasi suunatakse – on see ooteala, jälgimisruum, isolaatorid või traumakabinet,“ selgitas Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Saima Hinno.

Kui patsient on suunatud ootealasse ja tema seisund on hea ning ta ei vaja arsti vastuvõttu, võib ootealas olev õde patsiendi ära nõustada õe iseseisva vastuvõtu raames ning suunata patsiendi näiteks koju või ka perearstile. „Kui aga patsiendi seisund vajab erakorralist abi, liigub ta vastavalt terviseseisundile edasi järgmistesse ravitsoonidesse,“ rääkis erakorralise osakonna juht dr Aime Keis ning lisas, et osakonna eesmärk on kvaliteetse ja tervikliku tervishoiuteenuse pakkumine, mistõttu kedagi ukselt ära ei saadeta.

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda pöördub iga päev keskmiselt 126 patsienti. Enamus neist on ise pöörduvad patsiendid, lisaks pöördutakse perearstide suunamisel ning läbi kiirabi väljakutse. 2025. aastal said 82% EMO patsientidest ambulatoorset arstiabi ja 18% neist vajasid jäämist haiglaravile erakorralise terviseseisundi tõttu.

Lisaks täiskasvanute ja laste erakorralise meditsiini osakonnale osutatakse Kliinikumis ööpäevaringset vältimatut arstiabi ka kõrvakliinikus, silmakliinikus ja psühhiaatriakliinikus. 2025. aastal pöördus nii EMOsse kui valvekabinettidesse kokku pea 80 000 patsienti ehk keskmiselt 218 patsienti ööpäevas. Detailsem erakorraliste vastuvõttude teave asub Kliinikumi kodulehel.

Lisainfo
Dr Aime Keis, EMO juht
Aime.Keis@kliinikum.ee

The post Kliinikumi EMO jätkab aprillist senise töökorraldusega appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.