Sel aastal oodatakse rinnavähi sõeluuringule ligi 104 000 naist vanuses 50–74 aastat. Kui varasemalt olid sõeluuringule oodatud vaid 50–68-aastased, siis tänavu laiendati sihtrühma ka 70- ja 74-aastastega. See tähendab, et sõeluuringule kutsutute hulka lisandus umbes 15 000 naist.

Sihtrühma laiendamine on tingitud sellest, et rinnavähk on endiselt Eesti naistel kõige sagedamini esinev vähivorm – igal aastal haigestub üle 900 naise ja neist umbes veerandil on haigus avastamise hetkel juba kaugele arenenud. Rinnavähi sõeluuringul on aga lootust leida vähk varajases faasis, kui ravi on lihtsam ja kergemini talutav ning tervenemine täiesti võimalik.

“Näeme oma töös iga päev, kui oluline on vähi varajane avastamine, mistõttu julgustame kõiki naisi sõeluuringul osalema. Kliinikumi ja Vähiregistri arvud näitavad selgelt, kui oluline on sõeluuring. Mida varem vähk avastada, seda paremad on ravitulemused ning võimalik tervistumine. Varajane avastamine on eriti oluline rinnavähi puhul, mistõttu julgustame naisi sõeluuringul osalema ja oma tervisest hoolima,” märkis Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Kristiina Ojamaa.

Tervisekassa andmed näitavad, et naised jõuavad sõeluuringule üha sagedamini. “On hea meel näha, et naised pööravad oma tervisele üha rohkem tähelepanu. Möödunud aastal võttis rinnavähi sõeluuringust osa 65% kutsututest – see on kõigi aegade rekord,” sõnas Tervisekassa sõeluuringute teenusejuht Maria Suurna ja lisas, et mida rohkem naisi osaleb sõeluuringul, seda vähem on rinnavähist põhjustatud surmasid.

Selleks, et sõeluuringul osalemine veelgi tõuseks, käib pidev töö teenuse kättesaadavuse parandamise nimel, et kutsutud saaksid sõeluuringul käia võimalikult kodu või töökoha lähedal ja endale sobival ajal. “Väga suureks abiks on kolm mammograafiabussi, mis terve aasta vältel Eestis ringi sõidavad ning mille naised on väga hästi vastu võtnud. Buss käib igas maakonnas mitu korda, nii et kui esimesel korral ei õnnestu endale aega saada, siis ei tasu muretseda – võimalusi bussi külastada tuleb aasta jooksul veel,“ kirjeldas Suurna. Samuti julgustab ta aega broneerima statsionaarsete teenuseosutajate juurde ja seda ka telefoni teel, sest digiregistratuuris ei pruugi alati kõik ajad nähtaval olla.

Ka Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku juht dr Pilvi Ilves tõdes, et huvi sõeluuringu vastu on tänavu tavapärasest suurem. “Saame iga päev kõnesid sooviga rinnavähi sõeluuringule aega panna ning oleme leidnud erinevaid võimalusi, kuidas suure huviga toime tulla. Oleme pikendanud mammobussi lahtiolekuaegu, lisaks pakume rinnakabinetis aegu ka laupäevaks, et võimalikult paljud saaksid kiirelt ja mugavalt sõeluuringul ära käia. Protseduuri kartma ei pea – rinnad asetatakse kordamööda kahe lameda plaadi vahele ning tervishoiutöötaja teeb rinnanäärmest kaks erisuunalist ülesvõtet. Uuringuks kulub umbes 20 minutit, see võib olla veidi ebamugav, kuid mitte valus,” kirjeldas ta.

Mai on ühtlasi rahvusvaheline rinnavähi ennetuse kuu, mille raames juhib Tervisekassa kampaaniaga “Elav tõestus” tähelepanu just vähi ennetamise ning varase avastamise tähtsusele. Teavituskampaania keskmesse on toodud vähktõvest paranenud inimesed, kelle lootustandvad ja julgustavad lood kinnitavad, et varakult avastatud vähk on ravitav. Rinnavähi sõeluuringus kutsub sihtrühma naisi osalema Tiina Mitt, kel avastati viis aastat tagasi sõeluuringu käigus rinnavähk. “Julgustan kõiki kindlasti sõeluuringust osa võtma ja seda ka siis, kui kaebused puuduvad. Ka minul ei olnud ühtegi sümptomit, ent võtsin siiski iga kord, kui uuringule kutsutud olin, sõeluuringust osa. Tänu sõeluuringule saadi haigusele jälile piisavalt vara ning ravi oli seetõttu tulemuslik,” sõnas Mitt.

Sel aastal on tasuta uuringule oodatud ravikindlustatud ja -kindlustamata naised sünniaastaga 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974. Aja broneerimiseks kasutage Terviseportaali või pöörduge sobivasse tervishoiuasutusse. Oluline on sõeluuringul osaleda ka kaebuste või sümptomiteta, sest varajases staadiumis rinnavähk endast märku ei anna.

Rohkem infot: soeluuring.ee/rinnavahk/
Tartu Ülikooli Kliinikumis tehtava rinnavähi sõeluuringu info asub Kliinikumi kodulehel.

The post Rinnavähi sõeluuringu sihtrühm laienes: uuringule on kutsutud üle 100 000 naise appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Lastel võib esineda mitmesuguseid uneprobleeme, mis tulenevad erinevatest põhjustest. ​​Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku psühholoog Kene Vernik selgitab, miks on sageli uneprobleemide põhjused mitmetahulised, individuaalsed ning kuidas lapsevanem saab enda last sel teekonnal toetada. 

Kene Vernik on hariduselt psühholoog-nõustaja, kes alustas oma karjääri Tartu Kliinikumi psühhiaatriakliiniku unekeskuse osakonnast ja on töötanud unemeditsiinis 15 aastat, millest viimased seitse on keskendunud lastele ja nende unekäsitlusele. Psühholoog on ringiga tagasi Kliinikumis, kus tegeleb nüüd laste ja noorte uneprobleemidega ning nõustab õdesid, et haiglas oleks toetus unenõustamises.

“Tihtipeale on uneprobleemid tugevas seoses lapse vaimsete probleemidega, millega tuleb paralleelselt tegeleda. Kui me näeme uuringutest, et lapsel on diagnoositud depressioon või ärevushäire, siis mõlema põhiliseks sümptomiks on unetus. Kui lapsel on juhtunud trauma või ta on hirmul, siis on ka häiritud uni. Aga me saame käitumuslikult väga palju und korrigeerida, olenemata vanusest,” selgitas psühholoog. Levinumad unehäired on unetus, rahutud jalad, unes kõndimine ning rahutu ja ebaregulaarne uni, aga ka uneapnoe ehk hingamishäire. “Laste und mõjutavateks teguriteks on veel toitumine, lapsevanemate käitumine, keskkond, nutitelefonid ja seadmed ning vähene liikumine. Lasteaedades võiks rohkem liikumist olla, eriti Eestis, kus viis kuud on pimedat aega,” rääkis Vernik. 

Tihtipeale ei vaja laps eraldi uuringuid, vaid lihtsalt nõustamist ja unerütmi korrigeerimist. Väiksema lapse puhul tuleb nõustada lapsevanemat. “Paljude väikelaste uni ei ole eakohane ja magatakse valedel aegadel. Mujal maailmas, näiteks Ameerikas, ei maga väikelapsed päevauinakuid ja mitte ükski teadusuuring ei näita, et lapsed peaksid seda tegema,” selgitas Vernik ning ütles, et uuringud näitavad hoopis seda, et alates kolmandast eluaastast võib lapsel tekkida probleeme ööunega, kui päevane uinak on liiga pikk. Uneprobleemid algavad tavaliselt siis, kui lapsel on raskusi emotsioonidega toimetulekul või kui keskkond on stressirohke. “Väikelaste arenguga käivad tihti kaasas normaalsed öised käitumised, nagu näiteks unepaanika, unes käimine ja unes rääkimine. Kui aga vaadata teismeliste und, siis on see võrreldes väikelastega oluliselt lühenenud. See on ka seotud sellega, et vabadus nutiseadmele on suurem ja seetõttu võib tekkida hilistunud unerütmi häire,” rääkis psühholoog. 

Laste puhul on ravi peamiselt kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia. “Hästi palju tuleb ette vanemate harimist unehügieenis ja unerutiinist, et saada lapse unekava korda. Seetõttu on individuaalne lähenemine ja põhjalik diagnostika äärmiselt oluline,” rääkis Vernik. Kuna tegemist on uue vastuvõtuga Kliinikumis, siis hetkel saavad suunata last vastuvõtule lastehaigla arstid ja personal. “Praegu ei ole vastuvõtt avatud perearstidele, aga tulevikus kindlasti peab selle avama, sest vajadus on väga suur. Esmane diagnostika on selleks, et hinnata ära, mis unehäirega võib tegu olla. Seejärel täpsustame sümptomaatikat ja rakendame ravi,” selgitas psühholoog-nõustaja. Kui lapsel ei ole orgaanilist unehäiret, siis on raviks on üldjuhul käitumuslik teraapia vanemate või patsiendiga, unepäevikute jälgimine ja alles siis uuring või eriarstile suunamine. “Kui me näeme, et lapsel võib olla uneapnoe kahtlus, hingamishäire kahtlus, rahutute jalgade kahtlus või sage parasomnia ehk siis käitumishäire öösel, siis tehakse polüsomnograafia (PSG) uuring, mida alatest sügisest saab Kliinikumi lastekliinikus teha,” avaldas Vernik. PSG uneuuring on uneaegne organismi füsioloogiliste näitajate uurimismeetod, mis võimaldab registreerida ajutegevuse, hingamise ja südametegevuse uneaegseid parameetreid, samuti uneaegset kehaasendit ja jäsemete liigutusi.

Unekäsitlus on aastatega muutunud ja ilmselt muutub veelgi. “Unevajadus on juba geneetiliselt lühenenud. Nutiseadmete tulekuga on hüppeliselt näha, kuidas laste ja noorukite uni on vähenenud, tekib krooniline unevõlg,” rääkis Vernik. Nutiseadmete kasutamine enne magamaminekut on üks peamisi tegureid, mis mõjutab laste und. “Nutitelefonidest või televiisorist nähtud multikad võivad esile kutsuda hirmuunenägusid, laps ärkab öösel üles ja on emotsionaalselt hästi laetud. Hirmuunenägu võib ka olla seotud vanemate probleemidega, suuremate laste puhul pingetega koolis,” selgitas psühholoog. Hirmuunenäost lahti saamiseks sekkutakse ja üritatakse aru saada, et mis on see stressifaktor, mis tekitab pinget ja kust see uni tuleb. 

Vernik leiab, et ühiskonnas ei ole veel laialt levinud teadlikkus unehügieenist ja teadmisi tuleks laiemalt vanemateni viia. “Inimesed teavad üldjuhul seda, et enne magamaminekut pool tundi peaks telekas kinni olema ja mingisugused sammud on olemas. Väga palju kasutatakse ka internetist leitud infot, kuid alati ei ole seal eakohane teave ja pannakse laps liiga vara magama, mis tekitab lapsele hirmu. Kindlasti vajab see teema veel kõvasti tööd ja harimist,” tõdes psühholoog.  

Kliinikumi Leht / Kertu Rannu

The post Laste ja noorukite uneprobleemid on muutunud üha sagedasemaks appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Täna, 5. mail tähistatakse rahvusvahelist ämmaemandate päeva, et tunnustada nende panust. Tartu Ülikooli Kliinikumis töötab 96 pühendunud ämmaemandat, kellest üks, Siiri Põllumaa, avas Kliinikumi Lehele ukse ämmaemanda rolli sügavamale mõistmisele, olulisusele ja mitmekesisusele.

Milline on ämmaemanda kõige olulisem roll sünnitusprotsessis?

Ämmaemanda kõige olulisem roll on naise jõu ja sisemise tarkuse tunnustamine ja toetamine, haavatavuse mõistmine, turvatunde pakkumine ning usalduse hoidmine ämmaemandusabi suhtes. Ämmaemandad saavad luua turvalise suhte perega, kannatlikult ja hinnangutevabalt kuulata ära ootused, aidata orienteeruda meeletus infohulgas ning leida toimivaid ja tõenduspõhiseid viise kõigile turvaliseks ja rahulolu pakkuva kogemuse saamiseks.

Kuidas on ämmaemandate töö ajas muutunud?

Olen elanud huvitaval ja väljakutseterohkel ajal ning olnud muutuste sees 80ndate keskpaigast. Kui siis oli ämmaemand rasedate jälgimisel veel vaid arsti sekretär ja sünnitusel lapse kinnipüüdja, siis 90ndatel said kokku kaks arengut – naised nõudsid tagasi oma sünnitust ja ämmaemandad oma rolli naiste toetamisel kogu elukaare vältel – pereplaneerimine ja naise tervis, raseduse planeerimine ja rasedus, ettevalmistus vanemluseks, sünnitus ja sünnitusjärgne aeg, imetamine. Samal ajal said ämmaemandad võimaluse omandada kutsealast kõrgharidust, peatselt ka jälgida iseseisvalt rasedusi, võtta vastu sünnitusi, pakkuda kodusünnitusabi, teha sünnitusjärgseid koduvisiite, pakkuda pereplaneerimis- ja seksuaalalast nõustamist.

Väga oluliseks mõjutajaks on olnud teiste riikide ämmaemandate eeskuju ja kogemus, rahvusvaheliste organisatsioonide abi õppekavade ja regulatsioonide loomisel. Samuti on arengut mõjutanud naiste võimalus hankida tõenduspõhist teavet ning olla oma valikutes ja otsustes vaba. Koostöös naistearstide ja tervishoiusüsteemiga oleme suutnud luua turvalise ja hästi toimiva emadushoolduse süsteemi, mida nüüd tunnustatakse ja tuuakse eeskujuks ka mujal Euroopas. Eestis on turvaline rase olla, sünnitada ja ema olla!

Millisena näete ämmaemandate peamisi väljakutseid ja võimalusi tulevikus?  

Tuleb nõustuda, et iga põlvkond kujundab oma n-ö „emaduskultuuri” – kokkulepped, kuidas me rasedad oleme, kuidas sünnitame ja emad oleme, mis väärtused on meile olulised. Samas kasvab peale ka uus ämmaemandate põlvkond, kes seda kultuuri kujundab ja hoiab. Vanema põlve ämmaemandatel võib olla keeruline mõista noortele omast kärsitust ja soovimatust eesmärgi nimel pingutada, suhtemustrite mitmekesisust, digimaailma mõju vaimsele tervisele ja suhetele. Põlvkondade vahelised sidemed on ajas nõrgenenud, oma pere ja lähedaste vanemate naiste toetus on asendunud Facebooki beebigruppidega. Infohulga ja vastukäivate nõuannete rohkus võib tekitada ebakindlust ja mõjutada naiste vaimset tervist, mis omakorda mõjutab toimetulekut ja suhteid.

Naised on ühest küljest muutunud oluliselt teadlikumaks ja nõudlikumaks, samas kärsitumaks. Soove ja ootusi on seinast seina – „tehke kõike, mida oskate ja suudate” versus „ei soovi ühtegi sekkumist”, neid soove arvestada või ebarealistlikust selgitada võib olla uskumatult keeruline väljakutse.

Kuidas on meditsiinitehnoloogia ja -tavad mõjutanud ämmaemandate tööd ning milline on olnud teie kohanemisprotsess nende muutustega?

Teadmiste ja tehnoloogia areng on ühest küljest muutnud järglaste saamise protsessi oluliselt turvalisemaks, kõrgel tasemel ja õigeaegset abi saavad ka need, keda veel hiljuti ei osatud aidata (geneetika, lootemeditsiin, kunstlik viljastamine jne). Samas võivad perede ootused olla ebarealistlikult kõrged või romantiseeritud ja reaalsus tabab värskeid vanemaid oodatust keerulisemana nii vaimselt kui füüsiliselt. Olen enda jaoks üritanud leida tasakaalu tõenduspõhisuse ja kõhutunde vahel, arvan end hästi mõistvat tehnoloogia arengu mõju perede abistamisel. Samas ei ole elus soovinud olla vaid tubli klinitsist, vaid mõista naiste valikuid ka alternatiivide suhtes.

Kas ämmaemanda jaoks on iga sünnitus omamoodi eriline?

Mõistagi on iga sünnitus väga eriline,  pere oodatud kõrghetk! Igal sünnitusel imestan, kuidas see ikka nii saab olla! Loodus on aja jooksul sünnitusprotsessi peaaegu täiuseni disaininud, ometi ei tea me sellest veel kaugeltki kõike. Lisaks on eriline naiste ja perede siiras tänu abi ja toetuse eest, ka mitmeid aastaid peale sünnitust! Lapsed, kes ütlevad: „Aa, ma tean, sina olid see ämmaemand, kes nägi mind enne kui emme ja tegi mulle esimese pai!”. Samuti on tehnoloogia ja teadmiste areng andnud võimaluse sekkuda, enamasti põhjendatult ja parima võimaliku tulemuse lootuses.

Suure koormusega töötades võib abilistel see lihtne asjaolu, et iga sünnitus on eriline, meelest minna. Raseduse jälgimisel ja sünnitusel tehtavad toimingud ning olukorrad võivad ämmaemanda jaoks olla kümneid kordi päeva jooksul korduvad ja rutiinsed, naise ja pere jaoks aga uudsed, ehmatavad või ebaselged, vajades aega ja taktitunnet selgitamisel.

Kas saaksite jagada mõnda nõuannet noortele ämmaemandatele või neile, kes kaaluvad ämmaemanduse karjääri valikut?

Glamuuri on vähe, rikkaks ei saa keegi, kuulsaks saavad vähesed! Küllaga on rahulolu- ja tänutunnet, armastust ja kannatamist, protsessi ja suhete ilu ja valu. Kiiret tegutsemist on oluliselt kergem õppida kui tarka ootamist! Empaatia, kannatlikkus ja pingetaluvus on need võtmeomadused, ilma milleta on väga keeruline ämmaemand olla.

Kliinikumi Leht

The post Rahvusvaheline ämmaemandate päev: Eestis on turvaline olla rase, sünnitada ja olla ema! appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Aprillikuu on pühendatud südame tervisele, et juhtida tähelepanu südamehaigustele ja nende ennetamisele. Tänaseni on südame-veresoonkonna haigused inimeste peamine surmapõhjus – ligi pooled surmadest Eestis on tingitud nendest haigustest. Kliinikumi Lehe küsimustele vastas dr Timo Alter Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardiointensiivravi osakonnast.

Kuidas inimesed igapäevaselt ise oma südame tervist mõjutavad?

Üks kõige lihtsam meetod igapäevaselt oma tervist mõjutada on ennast igal võimalusel liigutada. Siia alla käib nii poes käimine, koristamine, söögi tegemine kui ka kõndimine. Viimase paari aasta uuringute selge sõnum on, et meie istuv eluviis ning vähene liikumine mõjutavad oluliselt meie füüsilist ja vaimset tervist. Istuvast eluviisist tulenevad probleemid kuhjuvad aja jooksul ning avalduvad sageli järsku ning katastroofiliselt.

Kindlasti käib kehalise aktiivsusega kaasas ka tervislik toidulaud, kus on rohkelt taimetoitu, vitamiine, häid rasvu nagu näiteks pähklid, seemned, oliiviõli, mereannid ning kiudaineid, mida on vaja kõhukinnisuse ennetamiseks. Tervislik toidulaud hoiab korras meie soolestiku mikrofloora, mis omakorda avaldab mitmetahulist toimet seedetegevuse toimimisele, vitamiinide ja rasvhapete sünteesile. Järjest rohkem uuringuid toovad välja mikrofloora rolli inimkeha aine- ja energiavahetusele, närvisüsteemi toimimisele ning immuunsüsteemile. Mitmeid raskeid ja kroonilisi haigusi seostatakse tasakaalust väljas oleva mikroflooraga ning on leitud, et toitumise muutmisel on väga olulisi haiguse kulgu modifitseerivaid toimeid.

Kahjuliku elustiili alla käib suitsetamine, millel on sõltumata teistest kardiovaskulaarsetest faktoritest oluline südamehaiguste riski tõstev toime. Alkoholi osas on viimased suuremad uuringud näidanud, et nädalas üle 100g alkoholi tarvitamine vähendab elulemust, rääkimata selle vererõhku ja kehakaalu tõstvast mõjust. Seega kuigi veel eelnevalt arvati näiteks punasel veinil olevat kardiovaskulaarset riski vähendav toime, siis praegused uuringud näitavad, et ohutut alkoholi kogust olemas ei ole.

Kui võtame eelnevalt mainitud punktid kokku, siis võib öelda, et mõne pahega liialdamine ning tervislike hobide puudumine viivad kehakaalu tõusuni. Ülekaal ning eelkõige rasvumine on selges korrelatsioonis südamehaiguste esinemise tõusuga. Kehakaalu tõus tähendab tihti rasvkoe hulga tõusu ning ülemäärane rasvkude kehas soodustab väga paljude ainevahetuslike radade kõrvalekaldeid, mis mängivad rolli südame- ja veresoonkonnahaiguste, aga ka diabeedi, maksa rasvladestuse ja kognitsioonihäirete kujunemise osas.

Kas ja millised südamehaigused on päritavad?

Lühike vastus on, et kuigi mitmed südamehaigused on päritavad, siis enamus südamehaigusi vajavad avaldumiseks elustiili mõjutavate faktorite samaaegset esinemist.

Milliseid südamehaiguse sümptomeid eiratakse, aga ei tohiks?

Eiratakse tihti üsna ebamääraseid sümptomeid, mille põhjuseid võib tõesti olla mitmeid. Mõned neist on ebaselge väsimus, õhupuudus, rõhumistunne rinnaku taga, südamepekslemine, peapööritus, jalgade paistetus, ebamäärane iiveldustunne või rõhumine ülakõhus. Samuti ka liigne higistamine, millel ei ole seost kehalise koormuse või väliskeskonna temperatuuriga.

Ka unehäireid seostatakse südamehaigustega, sest kehv unekvaliteet tähendab, et öösel ei suuda erinevad organsüsteemid piisavalt puhata-taastuda. Näiteks inimestel, kes kogevad unetust (uinumishäireid), sagedast öist ärkamist ning uneapnoet, on seetõttu suurem tõenäosus leida südameveresoonkonna haigusi.

Mida peaksid jälgima (tervise)sportlased südame tervise juures? Mis ohud on viimasel ajal populaarseks saanud suurvõistluste läbimisel?

Tervisesport on südametervise osas kaitsev faktor, kuid tippsportlastel esineb sagedamini teatud südameprobleeme võrreldes tavapopulatsiooniga. Näiteks esineb neil sagedamini südame rütmihäireid ning kui esinevad sellised sümptomid nagu järsku tekkinud südamepekslemine, peapööritus, minestamine või ebamugavustunne rinnaku taga, siis peaks pöörduma täpsustamiseks kardioloogi vastuvõtule.

Igasuguse pikamaa või ülipikamaa distantside läbimine eeldab väga põhjalikku ettevalmistust. Kuna sellised üritused nõuavad südame-veresoonkonnalt väga pikka pingutust, on neil ka suurem risk südameinfarkti, eluohtlike rütmihäirete ja äkksurma tekkeks. Eelkõige käib see muidugi juba eelnevalt dokumenteeritud riskifaktorite, nagu kõrge vererõhk, südame pärgarterite haigus, arütmiad, esinemisel.

Arvestama peab ka keskkonnafaktoritega – kuumas ja niiskes keskkonnas tõuseb oluliselt kuumarabanduse, veres olevate soolade nihetest tekkivate probleemide risk. Veres olevate soolade nihked on iseenesest kõrgem risk erinevate südameprobleemide avaldumiseks.

Eelnevalt teadaolevate südamehaiguste esinemisel on soovitatud tihe koostöö treeneritega, aga ka enne suuremat füüsilist koormust kontroll taastusraviarsti või kardioloogi vastuvõtul, kus hinnatakse südamehaiguste riski ning tehakse vajadusel täpsustavad uuringud.

Millal, kus ja kuidas peaks oma südant kontrollima?

Esmased südame-veresoonkonna haiguste riski hindamise vereanalüüsid (kolesteroolid jm) ja uuringud (vererõhk, EKG) võiks olla mõnede allikate alusel dokumenteeritud juba alates 20ndatest eluaastatest neil, kellel on kõrge riskiprofiil. Sagedasem jälgimine võimaldab ennetada raskeid tüsistusi. Selliste patsientide leidmine toimub läbi töötervishoiuarsti ning perearstide kaudu.

Üldiselt peaksid aga ilma südamehaiguse riskifaktoriteta >40.a mehed ning >50.a naised jõudma kontrolli perearsti juurde ning seda kordama iga 5 aasta tagant. Riskiprofiili kujunemine määrab ära, kui tihti patsient peaks kontrolli jõudma. Riski tõus tähendab sagedasemat visiiti perearsti vastuvõtule.

Palun nimetage üks asi, mida iga inimene saab täna kohe oma südame heaks teha?

Igasugune liigutamine on südametervise seisukohalt soodne. Inimene ei ole loodud diivanikaunistuseks. Viimased uuringud näitavad, et ka juba alates 2000 sammu tegemisest päevas on südamele kaitsev efekt, mis on oluliselt vähem kui varasemalt arvatud 10 000 sammu.

Ideaalne oleks, kui nädalas oleks vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega aeroobset tegevust – sellist, kus nahk natuke higiseks muutub. Või 75 minutit tugevat füüsilist aktiivsust. Lisaks eelmainitule oleks hea vähemalt kahel päeval nädalas teha lihasjõudu suurendavaid tegevusi (jõusaal, keharaskusega harjutused).

Jälgida tuleks tervislikke toitumisharjumusi, milles oleks tasakaalustatud toidulaud puuviljadest, juurviljadest, täisteraviljadest, monoküllastamata või polüküllastamata rasvadest ning valkudest.

Riskide esinemise korral on kindlasti vajalik oma riskiprofiili kontrolli alla saamine. See tähendab, et kõrge vererõhu ja kolesteroolidega peab tegelema aegsasti, mitte tüsistuste esinemise järgselt.

Välja peab tooma ka une mõju tervisele. Uni ei mõjuta ainult südameveresoonkonna tervist, aga ka kehakaalu, keskendumisvõimet ja vaimset tervist. Vähem kui kuus tundi und öö jooksul suurendab südameinfarkti tekkeriski 20%. Und soodustab kehaline aktiivsus päeva jooksul ning enne magamaminekut nutiseadmes olemise, televiisori vaatamise vältimine.

Kliinikumi Leht

The post Dr Timo Alter: ka juba 2000 sammu päevas on südant kaitsva efektiga appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Hooajaline allergia on üks levinumaid terviseprobleeme, millega inimesed kevadest kuni sügiseni võitlevad. Õietolmu ja õitsvate taimede lendlemine õhus võib põhjustada mitmeid ebameeldivaid sümptomeid, alates nohust ja aevastamisest kuni silmade sügeluseni ja nahalööveteni. Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku vanemarst-õppejõud, sisearst-allergoloog dr Mare Pauklin rääkis, mis on hooajaline allergia ja kuidas sellega toime tulla.

Kevadest sügiseni on õhus erinevad allergeenid ja laias laastus jaguneb hooajaline allergia kolmeks. Märtsist maini domineerivad varaõitsvad puud nagu kask, lepp ja sarapuu, mis tekitavad paljudel inimestel allergilisi reaktsioone. Suvel võtab ohjad enda kätte heintaimede õitsemise periood, mil peamiseks ärritajaks on timut. Sügisel põhjustavad rohttaimed, eriti puju, allergiat.

„Õietolmu allergia avaldumine sõltub suuresti ilmast – millal lumi ära sulab. Piisab üksikutest ilusatest päevadest, kui õietolmu kontsentraat on õhus kõrge ja tõelised allergikud tunnevad selle ära. Sel perioodil tuleks aknad kinni hoida ja õues pesu mitte kuivatada,“ kirjeldas dr Pauklin. Hooajalise allergia põhilised sümptomid on allergiline nohu, nina kinnisus, aevastamine ja silma sidekesta põletik ehk konjunktiviit. „Inimesed tulevad õietolmu allergiaga arsti juurde, sest nende vastu on raske võidelda ja õietolmust ei saa väga hästi hoiduda. On oluline, et patsiendid võtaksid juba ennetavalt allergiavastaseid ravimeid ja tunneksid ära selle õige momendi, kui nina läheb kinni. Tähtis roll on ka lokaalse hormooni tarvitamisel,“ selgitas sisekliiniku vanemarst-õppejõud.

Talvel Eestis õitsvaid taimi pole, kuid siiski võib õietolmuallergikutel välja lüüa ristreaktsioon puu- ja juurviljadega, mille tulemusel võib immuunsüsteem reageerida toiduainetes olevatele allergeenidele ja tuua esile allergilisi reaktsioone. „Tänapäeval on võimalik teha immuunteraapiat, millega tekitatakse allergikul tolerantsus teatud allergeeni, näiteks heintaimede või varaõitsvate puude, suhtes, vähendades seeläbi sümptomite raskust ja sagedust. Vastavalt patsiendi kaebustele hooajal valib arst allergeeni välja,“ ütles dr Mare Pauklin. Seejärel hakatakse väikeste koguste kaupa seda allergeeni inimese immuunsüsteemile tutvustama, kuniks inimesel tekib tolerantsus ja ta ei reageeri enam selle allergeeni suhtes üle. „Tegemist on pikemaajalise raviga, mis kestab kolm kuni viis aastat ja see on käesoleva aja kõige tõhusam ravi,“ lisas dr Pauklin. Allergiaks nimetatakse immuunsüsteemi ülereageerimist muidu kahjutule tegurile ning õige ravi õigel ajal on väga oluline selleks, et ei tekiks kaugtüsistusi. „On näha, et meesterahvad eriti ei kipu õigel ajal allergoloogile või perearstile minema. Tullakse siis, kui kaebused jäävad püsima – tekib pidev nohu ja raskus hingamisel,“ rääkis dr Pauklin, lisades, et arstile tullakse liiga hilja ja ravimata hooajalisest allergiast kujuneb välja astma.

Allergia diagnoosimisel on oluline arvestada nii patsiendi kaebuste kui ka meditsiiniliste testide tulemustega. Nahatorke testid ja vereseerumi antikehade määramine võivad aidata tuvastada allergiat, kuid diagnoosi paneb arst, arvestades kaebusi ja testitulemusi koos. „Väga oluline on patsiendi enda jutt, kas esinevad klassikalised kaebused. Tavaliselt inimeste kaebused ja nahatorke leid läheb kokku ning kaebused on igal aastal üldiselt samal ajal,“ selgitas dr Pauklin. Kui test näitab reaktsiooni, kuid patsiendil pole kaebusi, siis allergiat diagnoosida ei saa.

Allergialiidu kodulehelt saab jälgida, millised hooajalised taimed on alustanud tolmlemist.

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee  

The post Ravimata hooajalisest allergiast võib välja kujuneda astma appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.