Augustikuu esimesel nädalal, 1.–7. augustil, tähistatakse üle kogu maailma rinnaga toitmise nädalat, et suurendada teadlikkust rinnapiima kasulikkusest ema ja lapse tervisele. Vaid 21% Eesti imikutest toitub kuuendal elukuul ainult rinnapiimast ning selleks, et suurendada emade teadlikkust rinnaga toitmise kasudest ja vajalikkusest, pakub Kliinikumi naistekliinik emadele tasuta erinevaid tegevusi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku perekeskuse ämmaemandusjuhi Marrit Kanna sõnul soovitab Maailma Terviseorganisatsioon toita imikut vaid rinnapiimaga ning ilma lisatoitudeta kuni lapse pooleaastaseks saamiseni ja seejärel jätkata rinnaga toitmist koos täiendava toiduga kuni lapse kaheaastaseks saamiseni või kauemgi. „Selgub, et Eestis on see nii 21% laste puhul – vastavalt Tervise Arengu Instituudi 2024. aasta statistikale olid täielikult rinnapiimatoidul ühenädalaselt 80%, ühekuuselt 73%, kolmekuuselt 59% ja kuuekuuselt 21% imikutest. Seega on oluline suurendada rinnaga toitmise osas teadlikkust ning seda nii tervishoiusüsteemis kui ka üldisemalt ühiskonnas. Rinnaga toitmine on võimas alus lapse elukestvale tervisele ja arengule,“ rääkis ämmaemandusjuht.

Kokku saavad Eesti lapsed keskmiselt rinnapiima 6–12 kuud, statistikasse kuuluvad nii ainult rinnapiima saavad lapsed kui ka need, kes saavad seda koos piimaseguga. Rinnapiimaga toitmise vähendamise või katkestamise põhjused võivad olla erinevad. „Näeme, et naistekliiniku imetamisnõustamisele pöördumise põhjuseid on mitmeid – näiteks valulikkus imetamisele ajal, mis võib olla tingitud ema rindade eripärast, lapse valest asendist rinnal ja korrigeerimist vajavast imetamisvõttest, aga ka keelekidast, soorist ja vasospasmist rinnanibudel. Sageli emad muretsevad, kas rinnapiimakogused on lapsele piisavad ja rinnapiim täisväärtuslik ning tajuvad ühiskonna survet ja etteheiteid, kui imetamine ei õnnestunud või rinnapiima kogused on vähesed,“ selgitas Marrit Kanna.

Ta lisas, et emad vajavad toetust ja tõenduspõhiseid soovitusi imetamisega alustamiseks ja sellega jätkamiseks. Näiteks – milline peaks olema rinnaga toitmise sagedus, kuidas tunda ära lapse näljamärke, kuidas saada aru, kas laps on saanud piisavalt rinnapiima, millised on võimalikud imetamisasendid ja võtted, kuidas käituda piimapaisukorral ning kuidas hooldada rindasid imetamisperioodil.

„Siin on oluline roll tervishoiusüsteemil, kes saab pakkuda toetust rinnaga toitmiseks nii raseduse ajal kui sünnitusjärgselt. Vähem on räägitud jätkusuutlikkusest, mistõttu kannab sel aastal rahvusvaheline rinnaga toitmise nädal nime „Loome jätkusuutlikke tugisüsteeme“, viidates nii võimalusele vähendada kunstliku toitmise põhjustatud kliimamuutuste mõju kui ka tugisüsteemile, mida naine vajab jätkusuutlikuks rinnaga toitmiseks. Haiglast väljaspool vajab ema selleks toetavat keskkonda nii kodus, töökohal kui ka laiemalt ühiskonnas,“ kirjeldas ämmaemandusjuht.

Marrit Kanna tõi veel välja, et imetamisotsused tehakse sageli raseduse ajal ning seda mõjutavad nii ema kui tema partneri suhtumine imetamisse. „Kirjandus viitab, et partneri positiivsed hoiakud ja igakülgne toetus mõjutab naise imetamispraktikat.  Näiteks pikenes imetamise kestus peredes, kus lapseootel ja imetavate naiste partneritele viidi läbi rinnaga toitmise edenemist ja jätkumist käsitlev töötuba. Ilma partneri toetuseta eelistavad naised sageli piimaseguga toitmist. Igasugune negatiivne hoiak, lähedase või ühiskonna poolt, lisaks vähene teadlikkus ja ebapiisav toetus õõnestab ema enesekindlust ning vähendab  rinnaga toitmise edukust,“ lausus Kanna.

Emade toetamiseks korraldab Kliinikumi naistekliinik töötube ja vestlusringe, kuhu on oodatud imetavad emad nii lastega kui üksi, aga ka lapseootel naised, kes tunnevad, et tahaksid rinnaga toitmise kohta rohkem teada saada.

Tasuta töötoad ja vestlusringid emadele

Imetamise töötuba
Töötoa eesmärk on toetada emasid imetamise teekonnal – nii alustades, jätkates kui lõpetades, samuti muredes ja rõõmudes.
Läbiviija: Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemand-imetamisnõustaja Anni Anastasia Pilvar
Aeg: 1. august 2025 ja 21. august 2025 kell 9:30–11:30
Koht: Tartu Ülikooli Kliinikumi peamaja L. Puusepa 8 C-korpuse 1. korruse perekeskuse saal (ruum C1035).
Registreerimine: töötuba on tasuta ja imetamissõbralik, ette registreerimine lingil: https://app.hopitude.com/…/standalone/351709/1754040600000

Vestlusring „Ternespiima kogumine raseduse ajal“
Ternespiim tekib rindadesse juba kolmandal-neljandal raseduskuul. Ternespiim on vastsündinule väga hea energiaallikas, sisaldades antikehi, mis kaitsevad vastsündinut infektsioonide eest, aidates immuunsüsteemi käivitada, stabiliseerida lapse veresuhkrut ja väljutada esimest tumedat väljaheidet (mekooniumi), mis võib vähendada kollatõve riski. Ternespiima käsitsi pumpamise tehnika õppimine on suurepärane võimalus imetamisteekonnaks ettevalmistumisel. Jagame infot, kas ternespiima kogumine on vajalik, millal alustada kogumist ja millist tehnikat kasutada, kas selleks on mingeid vahendeid vaja, kuidas säilitada ja transportida haiglasse.
Aeg: 4. august 2025 kell 13:00–13:45
Koht: Tartu Ülikooli Kliinikumi peamaja L. Puusepa 8 patsiendi infokeskus 1. korrusel (ruum E108).
Läbiviija: Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemand-imetamisnõustajad Karolin Köörna ja Jekaterina Kalamees
Registreerimine: sündmus on tasuta ning ette registreerimine ei ole vajalik

Vestlusring „Jätkusuutlik imetamine. Partneri roll imetamise toetamisel“
Esimesed nädalad vastsündinuga on sageli täis ebakindlust, õppimist ja kohanemist ning võivad olla  emotsionaalselt kurnavad. Partner saab hoolitseda ema baasvajaduste eest, abistades lapse rahustamisel, võttes üle lapse eest hoolitsemise, majapidamistööd, suuremate lastega tegelemise, et ema saaks süüa, puhata ja enese eest hoolitseda. Vestlusringil arutatakse, mida teha, et rinnaga toitmine õnnestuks ning kuidas saab partner toetada rinnapiimaga toitvat ema?
Aeg: 4. august 2025 kell 14:00–14:45
Koht: Tartu Ülikooli Kliinikumi peamaja L. Puusepa 8 patsiendi infokeskus 1. korrusel (ruum E108).
Läbiviija: Tartu Ülikooli Kliinikumi ämmaemand-imetamisnõustajad Karolin Köörna ja Jekaterina Kalamees
Registreerimine: sündmus on tasuta ning ette registreerimine ei ole vajalik

Lisainfo
Marrit Kanna, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinik
Marrit.Kanna@kliinikum.ee
Tel: 5331 9977

The post Vaid 21% Eesti imikutest toitub kuuendal elukuul ainult rinnapiimast appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kinnitas kliiniliste valdkondade juhid järgmiseks neljaks aastaks. 1. septembrist 2025 astuvad ametisse dr Olav Tammik, prof Külli Kingo, dr Sven Janno, dr Jaan Sütt ja prof Margus Punab.

Kliiniliste valdkondade juhid kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme-ravijuhi meeskonda. „Valdkonnajuhtide ülesandeks on vedada eest struktuuriüksuste koostööd nii valdkonna sees kui ka valdkondade üleselt. Sealjuures esindavad nad oma valdkonda kuuluvaid üksusi juhtkonnas, toetades seeläbi kliinikute ja teenistuste juhte erinevate teemade käsitlemisel,“ tutvustas Kliinikumi ravijuht dr Liis Salumäe.

Kliinikumis on kokku kuus kliinilist valdkonda. 1. kliinilist valdkonda, mille koosseisu kuuluvad kirurgiakliinik, meestekliinik, naistekliinik ja ortopeediakliinik, asub juhtima dr Olav Tammik. 2. kliinilist valdkonda, mille koosseisus on hematoloogia-onkoloogia kliinik, lastekliinik, nahahaiguste kliinik ja sisekliinik juhib oma teisel juhtimisperioodil professor Külli Kingo. 4. kliinilise valdkonna, mille koosseisus on närvikliinik, psühhiaatriakliinik, silmakliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, juhina jätkab ka dr Sven Janno. 5. kliinilist valdkonda, kuhu kuuluvad anestesioloogia ja intensiivravi kliinik, operatsiooniteenistus ja toitmisravi keskus, juhib teisel perioodil dr Jaan Sütt ning 6. kliinilisse valdkonda kuuluvate apteegi, geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku, patoloogiateenistuse, radioloogiakliiniku, verekeskuse ja ühendlabori valdkonnajuhina jätkab prof Margus Punab.

3. kliinilist valdkonda, kuhu kuuluvad kopsukliinik, kõrvakliinik, stomatoloogia kliinik ja südamekliinik, juhib varasema konkursi tulemusel kuni 31. juulini 2028 dr Marjo Sinijärv.

Kliiniliste valdkondade juhid astusid esimest korda ametisse senisest ühtlasema juhtimisulatuse tagamiseks pärast struktuuri- ja juhtimisreformi 2021. aastal, mil moodustati laiem juhtkond, kuhu kuuluvad lisaks kliiniliste valdkondade juhtidele finantsjuht, äriarendus- ja haldusjuht, infotehnoloogia juht, personalijuht ja kommunikatsioonijuht. „Tänan esimese juhtimisperioodi kliiniliste valdkondade juhte, lisaks eespool mainitutele ka prof Aare Märtsonit, kes juhib 1. kliinilist valdkonda augusti lõpuni ning eelnevatel aastatel 3. valdkonna juhtidena ametis olnud dr Alar Irsi ja dr Arno Ruusaleppa,“ lausus dr Salumäe.

Valdkonnajuhtide uus juhtimisperiood on ajavahemikus 1. september 2025–31. august 2029.

Lisainfo
Dr Liis Salumäe, Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht
Liis.Salumae@kliinikum.ee

The post Kliinikumis jõudsid lõpule kliiniliste valdkondade juhtide konkursid appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

28. juuli on ülemaailmne hepatiidipäev. Hepatiit ehk viiruslik maksapõletik on haigus, mis võib organismis areneda aastaid ilma kaebuste või sümptomiteta, ent põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi. Maks on elutähtis organ, mis osaleb ainevahetuses, jääkainete eemaldamises ja seedimiseks vajaliku sapi tootmises. Kui maks haigestub, võib see mõjutada kogu organismi toimimist.

Maailmas sureb igal aastal hinnanguliselt miljon inimest viiruslike hepatiitide maksakahjustuse tõttu. Hepatiidi peamisteks põhjustajateks viirused, millest olulisemad on A-, B- ja C-hepatiidi viirus. Nendest kolmest on ohtlikuimad B- ja C-viirushepatiidid, kuna need võivad muutuda krooniliseks ja viia maksa pöördumatu kahjustuseni.

„B- ja C-hepatiidi viirused on eriti salakavalad, kuna paljudel nakatunutel ei teki aastaid mingeid sümptomeid ning inimene ei pruugi teada, et ta on nakkusohtlik. B- ega C-hepatiidi viirus ei levi igapäevase kokkupuute kaudu, nagu söömise, vee, köhimise või tualett-tarvikute jagamise teel. Paljudel nakatunutel ei ilmne ka mingeid sümptomeid, kuid nad on teistele nakkusohtlikud. Kui sümptomid ilmnevad, on nendeks väsimus, seedehäired, naha ja silmade kollasus, tume uriin, hele väljaheide ja üldine halb enesetunne,“ rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkushaiguste osakonna vanemarst-õppejõud dr Pilleriin Soodla.

Ta selgitas, et C-hepatiit levib peamiselt nakatunud vere kaudu – näiteks süstitavate uimastite kasutamisel või tätoveerimise vahendite kaudu. Seksuaalne levik ja emalt lapsele ülekandumine on pigem haruldased. „B-viirushepatiit levib peamiselt kaitsmata seksuaalvahekorra kaudu ning samuti kokkupuutel nakatunud verega, näiteks süstalde jagamisel või saastunud nõelaga tätoveerimisel sarnaselt C-hepatiidiga. B-hepatiiti võib nakatuda ka sünnitusel, kui ema on viirusekandja,“ rääkis dr Soodla.

Üle 80% C-hepatiidi juhtudel muutub haigus krooniliseks ning pika aja jooksul võib tekkida tõsine maksakahjustus, sealhulgas maksapuudulikkus ja maksavähk. B-hepatiidi haigustekitaja jääb organismi eluks ajaks, kuigi see saadakse immuunsüsteemi poolt kontrolli alla enamikel inimestel. Umbes 10% juhtudest kujuneb välja krooniline B-hepatiit, mis võib põhjustada maksa sidekoestumist ehk fibroosi ja sealt edasi vähki.

„Viirushepatiiti diagnoositakse vereanalüüsi teel. C-hepatiidi vastu praegu vaktsiini ei ole, kuid on olemas tõhusad viirusevastased ravimid, mis aitavad viirusest vabaneda ja maksakahjustust ennetada. B-hepatiidi vastu on olemas vaktsiin, mis pakub väga head kaitset ja on esimene vähki ennetav vakstiin,“ selgitas vanemarst-õppejõud. B-hepatiidi vaktsiin kuulub ka Eesti riiklikusse immuniseerimiskavasse ja sellega on vaktsineeritud inimesi, kes sündinud aastal 1986 ja hiljem.

A-viirushepatiit levib peamiselt saastunud toidu, vee ja pesemata käte kaudu ning on eriti levinud piirkondades, kus sanitaartingimused on kehvad. „A-hepatiidile on iseloomulik väsimuse, palaviku, iivelduse, naha kollasuse, tumeda uriini ja heleda väljaheite esinemine, haigustunnused ilmnevad tavaliselt paari nädala kuni pooleteise kuu jooksul pärast nakatumist,“ kirjeldas dr Soodla. Temasõnul paraneb enamik juhtudest iseenesest, haigus ei muutu krooniliseks ning läbipõdenul tekib eluaegne immuunsus. A-hepatiidi vastu on olemas tõhus vaktsiin ning vaktsineerimist soovitatakse eriti enne reisimist piirkondadesse, kus nakatumisrisk on suurem.

Kliinikumis tegelevad viirushepatiitide ravi ja patsientide jälgimisega infektsioonhaiguste arstid ja gastroenteroloogid. Hepatiitide vereanalüüsi on võimalik teha Kliinikumi nõustamiskabinetis või perearsti juures. Ühtlasi testitakse B- ja C-viirushepatiitide suhtes alati ka doonorverd.

Lisainfo
Dr Pilleriin Soodla, Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliinik
Pilleriin.Soodla@kliinikum.ee

The post Salakaval hepatiit võib areneda ilma kaebuste või sümptomiteta appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi intensiivravi osakondades viibivad kõige keerukamas seisus patsiendid, kelle ravimiseks on loodud kõik tingimused alates ülikoolihaigla professionaalsest ravimeeskonnast kuni moodsaima aparatuurini. Kuna intensiivravil viibimine on patsiendi organismile kurnav, on ravimeeskonna olulised liikmed lisaks arstidele, õdedele ja hooldajatele ka füsioterapeudid ning teised spetsialistid – eesmärgiks patsiendi tervise parim võimalik taastamine.

Samuti on intensiivravis oluline ka lähedaste kaasamine ning seda nii patsiendi, lähedaste kui ka töötajate heaolu silmas pidades.

Lähedaste kohalolek pakub patsiendile emotsionaalset tuge ning on paranemise motivaatoriks. See loob usaldusliku suhte ravimeeskonna ja pere vahel ning aitab keerulise olukorraga paremini toime tulla, ühtlasi toetades meeskonnatööd ning suurendades töötajate tööga rahulolu.

Intensiivravi kestus võib olla pikk ning võib paratamatult tunduda ka üksluine. Kui patsiendi seisund lubab, siis vahelduse pakkumiseks, aga ka meeleolu ja motivatsiooni hoidmiseks, korraldavad intensiivravi õed, hooldajad ja füsioterapeudid hea ilma korral patsientidele jalutuskäike Kliinikumi pargis. Jalutuskäiku saadavad ka vajalikud intensiivraviseadmed ning alati on kaasa oodatud ka lähedased.

Nii ka ühel soojal juulikuu päeval, mil jalutuskäigust tundis suurt rõõmu intensiivravipatsient koos lähedastega. „Patsientide kokkupuude n-ö päris eluga annab neile tuge ja jõudu ning soodustab kiiremat taastumist nii füüsilise kui vaimse tervise vaatest. Tuttav päikesepaiste, looduse helid, aga näiteks üksik vihmapiisk või päris tuul näol võivad olla vägagi suure mõjuga patsientide keerulistel hetkedel,“ kirjeldas anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku füsioterapeut Kerli Uba.

2. intensiivravi osakonna õde Cätlin Rebane kinnitas samuti, et patsientide õue viimine, olgu see voodiga või tooliga, on positiivne kogemus ja jõudu andev kõigile osapooltele. „Tunnen õena suurt rõõmu, kui näen patsienti naeratamas ja uue energiaga säramas. Minu kogemus näitab, et patsiendid on alati positiivselt meelestatud, kui ilmub võimalus minna värsket õhku ja päikesepaistet nautima. Juba teekond osakonnast õue, ehk koridorid ja liftiga sõitmine, on vaheldusrikas ning päeva mitmekülgsemaks muutev. Meil on võimalik näha patsiendi näost, mida tähendab tunnike looduses üle pika aja – see on tuju parandav, ergutav ja stressi leevendav,“ selgitas õde.

Kliinikumi juhatuse liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul loodus rahustab ning annab tagasi normaalsuse tunde – võimaluse olla inimene, mitte pelgalt inimene patsiendi rollis. „Nii mõnigi jalutuskäik – mis siis, et haiglavoodis – annab lootust ja perspektiivi. Sellised ühised õuesviibimised annavad märku, et hoolime haiglas inimesest, mitte ainult tema haigusest,“ lausus Pastarus.

Et patsiendisõbralikud jalutuskäigud oleksid mugavad nii patsientidele kui töötajatele, rajati Maarjamõisa meditsiinilinnaku H-korpuse 1. korrusele ka täiendav väljapääs, mille kaudu on võimalik senisest mugavamalt jõuda otse pargirohelusse.

Kliinikumi Leht

The post Inimesesõbralik intensiivravi: jalutuskäigud õues appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Hammaste tervis ei alga hambaarstitoolist, vaid igapäevastest valikutest, mis tehakse kodus – olgu selleks lapsele pakutav toit, suuhügieeni harjumused või otsus käia regulaarselt kontrollis ka siis, kui midagi ei valuta. Siiski jõutakse hambaarsti juurde tihti alles siis, kui lapse hammas juba valutab ja põsk paistes on.

Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku juhi dr Piret Vilborni sõnul ei hakka hammas valutama üleöö, vaid see on protsess, millele saab ennetavalt vahele astuda läbi teadliku toitumise, korralike suuhügieeni harjumuste ja varajase kontrolli. Hambaaukude tekkimise üheks põhjuseks ongi liiga sage söömine, mistõttu on oluline süüa kindlatel aegadel ja jätta söögikordade vahele hammastele puhkepause,“ rääkis Kliinikumi stomatoloogia kliiniku juht.

Ta lisas, et laste puhul on mureks pidev süsivesikuterikka toidu näksimine ja magusate jookide tarbimine. „Iga kord, kui suhkrut sisaldavat toitu või jooki tarbitakse, lõhustavad suuõõnes elavad bakterid, kellest tuntuim on Streptococcus mutans, süsivesikuid, tekib hambakatt ja keskkond hamba pinnal muutub happeliseks. Mida kauem toit hammastega kokku puutub, seda rohkem toodavad bakterid hapet ja seda suurem on mineraalide kadu hammaste pinnalt. Tagajärjeks on hambaaukude teke mõne aja pärast,“ selgitas dr Vilborn.

Näiliselt tervislikud valikud, nagu mahlad või smuutid, sisaldavad sageli palju looduslikke või lisatud suhkruid, mis samuti kahjustavad hambaid. Seetõttu ei tohiks unustada, et parim valik janu kustutamiseks on ilma lisanditeta gaseerimata puhas vesi.

„Suutervise hoidmine ei tähenda keerulisi või kalleid samme, vaid pigem väikseid, kuid püsivaid harjumusi. Kolm esimest eluaastat on hammaste tervena püsimise seisukohalt väga olulised. Lapse harjumusi saab ja tuleb kujundada nii, et hambapesu toimub kahel korral päevas ning seda õige tehnika, sobiva hambapastaga ning väiksemate laste puhul ka lapsevanema abiga,“ selgitas dr Vilborn. Happelise hambakatu eemaldamiseks tuleb kõik hambapinnad ükshaaval puhastada lapse vanusele sobiva hambaharja ja pastaga. „Hambapesu efektiivsust saab omakorda kontrollida hambakattu värvivate tablettidega, mille närimisel tulevad halvasti puhastatud piirkonnad kenasti esile. Neid leiab igast hästivarustatud apteegist,“ ütles dr Vilborn.

Alates väikelapse esimesest eluaastast, kui vähemalt osa piimahambaid on juba suhu lõikunud, on oluline käia vähemalt kord aastas suutervist kontrollimas ka hambaarsti juures, sõltumata sellest, kas kaebusi on või mitte. „Kahjuks ei ole selline regulaarne kontroll paljude perede jaoks veel tavaline praktika. Tuletame meelde, et laste suvevaheajad on hea aeg enne kooliaasta algust hammaste tervise kontrolliks või juba ka hammaste raviks. Võimalikult varakult väikese hambaaugu parandamine on iseenesest lihtne protseduur ja hoiab ära suuremad ja enamasti ootamatult tekkivad hambamured,“ lisas dr Vilborn.

Hea suutervise vundament laotakse lapsepõlves ning selle toetamiseks on soovitatav järgida 4–5 toidukorraga päevakava: kolm põhitoidukorda ja üks kuni kaks vahepala. „Hea suutervis ei ole pelgalt hambaarsti vastutus, vaid terve pere ühine ülesanne. Kui me võtame aega, et õpetada lapsele, miks ja kuidas oma hambaid hooldada, kui toetame neid teadlike toiduvalikutega ning kui anname eeskuju regulaarsete kontrollidega, siis ei pea me hiljem tegelema tagajärgedega ja säästame tulevikus suure summa raha,“ selgitas dr Vilborn, kelle sõnul on teadlikkus toitumisest ja hammaste tervisest üks peamisi teemasid, mis tuleks vanematel lastega kindlasti üle vaadata.

Stomatoloogia kliiniku soovitused:

• Hammaste puhastamisega tuleb alustada kohe, kui need suhu lõikuvad.
• Oluline on hambaid pesta hommikul ja õhtul. Hambapesu peab kestma vähemalt 2 minutit, et kõik hambapinnad saaksid katust puhtaks. Halvasti ligipääsetavate kontaktpindade puhastamiseks tuleks nii lastel, noorukitel kui täiskasvanutel kasutada hambaniiti.
• Kui hambad on suhu lõikunud, tuleb pidada söömise ja joomise vahel pausi 3 tundi, et mineraalained saaksid hambaemailis taastuda.
• Söögikordade vahel tuleks juua ainult puhast vett piima, mahla ja gaseeritud vee asemel.

Kuni 19-aastaste patsientide puhul tasub hambaravi eest Tervisekassa. Lisaks on Kliinikumi otsusel kuni 19-aastased patsiendid vabastatud ka visiiditasust.

Lisainfo:
Dr Piret Vilborn, Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliinik
Piret.Vilborn@kliinikum.ee

The post Hea suutervis algab kodust ja igapäevastest valikutest appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.