Tartu Ülikooli Kliinikumi Mammobuss peatub igal nädalal erinevates Eesti paikades, et rinnavähi ennetus oleks naistele võimalikult kodulähedane ja hästi kättesaadav. Mammobussis läbi viidava sõeluuringu eesmärk on avastada muutused rinnas ja võimalikud rinnavähi juhtumid võimalikult varakult, mil haigus on paremini ravitav.

2026. aastal oodatakse tasuta rinnavähi sõeluuringule kõiki naisi sünniaastaga 1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974 ja 1976. Sõeluuring on naisele tasuta ning sellel osalemiseks ei pea eraldi kutset ootama.

Rinnavähi sõeluuringule Kliinikumis saab registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8.00-16.00. Vabade aegade olemasolus on Mammobussis võimalik registreeruda uuringule ka kohapeal.

Mammobussi graafik 2026. esimesel poolaastal

Jõgevamaa

• Põltsamaa Kultuurikeskus, J. Kuperjanovi 1, 12.-16.01, 19.-23.01, 31.08-4.09
• Jõgeva Kultuurikeskus, Aia 6, 26.-30.01, 2.-6.02, 9.-13.02, 7.09-11.09
• Mustvee Tervisekeskuse hoov, Kastani 40, 16.-20.02, 23.02 ja 25.02
• Tabivere Rahvamaja parkla, Tuuliku 10, 12.09

Tartumaa

• Kallaste Turistiinfopunkt, Oja 22, 26.-27.02
• Alatskivi Konsum, Lossi 1a, 2.-3.03

Võrumaa

• Värska Setomaa vallavalitsuse ees, Pikk 12 4.-6.03
• Rõuge Rõuge Suurjärve parkla, 22.04
• Varstu Kultuurikeskus, Kultuuri 1, 23.04
• Vastseliina Coop kauplus, Võidu 21, 24.04, 27.-30.04
• Võru Kagukeskus, Kooli 6, 4.-8.05, 11.-15.05, 18.-22.05, 25.-29.05, 1.-5.06, 8.-12.06
• Antsla Tervisekeskuse hoov, Koolitee 12, 15.-19.06.
• HAUKA LAAT Antsla Gümnaasium, Kooli tee 14, 8.-9.08

Põlvamaa

• Räpina Räpina Haigla, Võru mnt 1, 9.-13.03, 16.-17.03
• Põlva Haigla juures, Uus 2, 18.-20.03, 23.-27.03, 30.-02.04, 6.-10.04

Valgamaa

• Otepää Vallavalitsus, Lipuväljak 13, 13.-17.04, 20.-21.04
• Sangaste Sangaste Perearstikeskus, Valga mnt 7, 22.06
• Tõrva Tervisekeskuse hoov, Tartu 1, 25.-26.06, 29.06-1.07
• Valga haigla, Peetri 2, 2.-3.07, 6.-10.07, 13.-17.07, 20.-23.07
• Puka Coopi, Kooli 6a, 24.07

Järvamaa

• Aravete Meie toidupood, Piibe mnt 16, 3.-5.08
• Järva-Jaani vallamaja parkla, Pikk 56, 6.-7.08
• Türi tervisekeskuse parkla, Viljandi 26, 10.-14.08, 17.-19.08, 21.08
• Paide Järvamaa haigla hoov, Tiigi 8, 24.08-28.08

Ida-Virumaa

• Kiviõli Kaubanduskeskuse K5 parkla, Metsa 3, 14.-16.09
• Kohtla-Järve Vironia kaubanduskeskuse parkla, Järveküla tee 50, 17.-18.09, 21.-25.09

Rinnavähi sõeluuringust Kliinikumi erinevates asukohtades siin: https://www.kliinikum.ee/patsiendile/ennetus/rinnavahi-soeluuring/

The post Kliinikumi Mammobuss viib rinnavähi ennetuse naistele lähemale appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Alates jaanuarist on sisekliinikus avatud infotelefon diabeedi raviteekonna patsientidele. Telefon on mõeldud Kliinikumi patsientidele, kellel on küsimusi oma diabeediravi või korduvale vastuvõtule pöördumise kohta.

Infotelefonile palume kindlasti helistada patsientidel, kes peavad kord aastas käima endokrinoloogi vastuvõtul, kellel on raviarsti poolt vormistatud tagasikutse saatekiri, kuid kes ei ole saanud broneerida vaba vastuvõtuaega endokrinoloogile.

Infotelefon 5331 8632 on avatud tööpäevadel kell 8:00–12:00.

The post Sisekliinikus on avatud diabeedi patsientidele infotelefon appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

15. veebruaril tähistatakse üle kogu Euroopa perioperatiivsete õdede päeva, et juhtida tähelepanu operatsiooni- ja anesteesiaõdedele, kelle igapäevane töö on operatsioonitoa ohutuse vundament. Päeva tunnuslause on „Kirurgiline ohutus algab meist.“

Tartu Ülikooli Kliinikumi operatsiooniteenistuse õendusjuhi Catline Võrgu sõnul ei piirdu operatsiooniõdede töö üksnes operatsioonil assisteerimise, steriilsuse tagamise või anesteesiaõdede puhul patsiendi eluliste näitajate monitoorimisega anesteesia ajal. „See on patsiendi eest seismine kogu operatsiooni vältel – patsiendi korrektne identifitseerimine ja õige operatsiooni kinnitamine, ohutu töökorraldus ja sobivate operatsiooniasendite tagamine, operatsiooni käigu täpne dokumenteerimine, sujuv meeskonnatöö ning julgus märgata ja vajadusel sekkuda – kõik see on osa operatsioonitoa ohutusest, mis võib päriselt elusid päästa,“ selgitas Võrk.

Turvaline operatsioonitoa keskkond ei sünni aga ainult operatsiooni- ja anesteesiaõdede tööst. Sama oluline on taustajõudude ja tugipersonali panus, mis loob eeldused sujuvaks ja ohutuks tööks. „Sterilisatsiooniosakonna töötajad hoolitsevad selle eest, et instrumentide komplektid oleksid korrektselt komplekteeritud, kontrollitud ja steriilsed. Hooldajate töö operatsioonitubade puhtuse tagamisel ning tööpindade korrashoidmisel aitab hoida kõrget hügieenitaset ja vähendada nakkusriske. Samuti on neil oluline roll patsiendi positsioneerimisel. Kõik need tegevused moodustavad operatsioonitoa turvalisuse lahutamatu osa ning nende taga on inimesed, kelle töö väärib selget märkamist ja tunnustamist,“ põhjendas operatsiooniteenistuse õendusjuht.

Ohutus operatsioonitoas tähendab aga enamat kui ainult patsiendi turvalisust. Sama oluline on ka operatsioonitoa meeskonna enda ohutus ja tervis. Turvaline operatsioonituba on koht, kus kaitstud on nii patsient kui ka meeskond.

Tartu Ülikooli Kliinikum peab operatsiooniõenduse arendamist oluliseks nii igapäevatöös kui ka järelkasvu ja eriala nähtavuse toetamisel. Selle aasta kevadest alustab Tartu Ülikooli Kliinikum koostööd Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga, et operatsiooniõendust oleks võimalik võtta valikainena nii Tartus kui Tallinnas. Nii saavad tulevased õed juba õpingute ajal parema võimaluse tutvuda operatsioonitoa tööga ning kaaluda teadlikumalt karjäärivalikut operatsiooniõena.

Täname kõiki Kliinikumi operatsiooni- ja anesteesiaõdesid pühendumuse, täpsuse ja meeskonnavaimu eest.

Lisainfo
Catline Võrk, Tartu Ülikooli Kliinikumi operatsiooniteenistuse õendusjuht
Catline.Vork@kliinikum.ee

The post Operatsiooniõdede päev tõstab esile operatsiooniõdede ja anesteesiaõdede rolli appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kliinikumis on täpsustunud endokrinoloogi vastuvõtule pöördumise korraldus. Selleks, et vastuvõtule pääsemine oleks patsientidele võimalikult selge ja sujuv, selgitame alljärgnevalt erinevate patsientide raviteekondi ja vastuvõtule pöördumise võimalusi.

Esmaselt vastuvõtule pöörduv patsient
Kui Teil on diagnoositud 1. või 2. tüüpi diabeet ja Te ei ole varem sisekliinikus endokrinoloogi vastuvõtul käinud, on Teie esmaseks kontaktisikuks perearst või teine eriarst. Pere- või eriarst hindab Teie seisundit, teostab esmased uuringud ning vastavalt Teie terviseseisundile ning ravivajadustele suunab Teid saatekirjaga kas diabeediõe vastuvõtule või läbi e-konsultatsiooni endokrinoloogi vastuvõtule.

Diabeediõde hindab diabeedihaige terviseseisundit, viib läbi nõustamist diabeedi olemusest, toitumisest, füüsilisest aktiivsusest, tüsistuste ennetamisest, hüpo- ja hüperglükeemiast ning nende esmaabist. Diabeediõde õpetab kasutama ka glükomeetrit, korrigeerima veresuhkru taset, süstima insuliini ja pidama diabeetikupäevikut. Vajadusel suunab diabeediõde patsiendi edasi endokrinoloogi vastuvõtule.

Korduvale vastuvõtule pöörduv patsient
Kui Teil on Kliinikumi endokrinoloogi poolt vormistatud tagasikutse saatekiri, toimub korduvale vastuvõtule aja broneerimine Kliinikumi kodulehe (https://www.kliinikum.ee/patsiendile/eriarsti-vastuvott/aja-broneerimine/) kaudu. Vormi kaudu esitatud päringutele vastatakse 3 tööpäeva jooksul.

Kui Teil ei ole õnnestunud vaba aega broneerida, palume helistada infotelefonil 5331 8632 (E-R kell 8.00-12.00), kus Teid aidatakse edasiste sammude osas.

Kui Teil ei ole kehtivat tagasikutse saatekirja, kuid vajate kord aastas endokrinoloogi või diabeediõe konsultatsiooni, palume  pöörduda oma perearsti poole, kes saab teha endokrinoloogile e-konsultatsiooni. E-konsultatsiooni alusel otsustatakse edasine raviteekond ja vastuvõtule pöördumise vajadus.

Teised endokriinhaigusi põdevad patsiendid
Ka teiste endokriinhaiguste korral toimub endokrinoloogi vastuvõtule suunamine perearsti e-konsultatsiooni kaudu. See aitab tagada, et piiratud vastuvõtuajad oleksid suunatud patsientidele, kellel on eriarstiabi kõige enam vajalik.

Aja muutmine või tühistamine
Kui Teil ei ole võimalik kokkulepitud ajal vastuvõtule tulla, palume sellest kindlasti teada anda. Vastuvõtuaja tühistamiseks või muutmiseks palume helistada kõnekeskuse telefonil 731 9371.

Lisainfo:
Endokrinoloogia – Sisekliinik
Ambulatoorne osakond – Sisekliinik

The post Endokrinoloogi vastuvõtule pöördumine Kliinikumis appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

7.–14. veebruaril 2026 tähistatakse ülemaailmset kaasasündinud südamerikete nädalat. Tartu Ülikooli Kliinikum julgustab sel korral südamehaigusega patsiente leidma endale meelepärane ja raviplaaniga sobiv liikumis- või spordiala.

Eestis sünnib aastas kuni sada kaasasündinud südamerikkega last ning see on vastsündinutel kõige sagedasem kaasasündinud arenguanomaalia. Tänu kaasaegsele diagnostikale ja ravile elab üle 90% kaasasündinud südamerikkega lastest tänaseks täiskasvanuks. „Ent kuna eesmärgiks pole ainult kauem elatud elu, vaid kvaliteetselt elatud elu, on kohane rõhutada liikumise ja kehalise aktiivsuse olulisust. Aktiivne liikumine või sport on üks osa elukvaliteedist ning oluline on siinkohal teadvustada, et kaasasündinud südamerikke diagnoos ei tähenda automaatselt sportlikke tegevuste keeldu. Vastupidi – kõikide südameriketega patsientide raviskeemi peab kuuluma ka liikumisaktiivsus. Milline on täpselt patsiendile sobiv liikumine, kui sage, millistel koormustel – see määratakse igale patsiendile personaalselt nii kardioloogi kui spordi- ja taastusraviarstide koostöös,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse eestvedaja ja südamekirurg dr Raili Tagen. Ta lisas, et paralleeli võib tuua ravimiretseptidega, kus samuti igale patsiendile määratakse talle sobiv doos, ravimvorm, annustamise sagedus.

Kui veel mõned aastakümned tagasi lähtuti põhimõttest, et kaasasündinud südamerikkega lapsed peaksid loobuma kehalise kasvatuse tundidest ja muudest treeningutest, siis tänapäevased seisukohad seda ei toeta. „Mitmed uuringud on näidanud vastupidist – mõõdukas kehaline aktiivsus on kõige parem ravimeetod pika ja hea elukvaliteedi tagamisel. Soovitused kehalise koormuse osas tuleks teha iga patsiendi puhul individuaalselt, arvestades südamerikke raskust, selle mõju vereringele ja kogu organismile, võimalikke kaasnevaid südame rütmihäireid ning operatsiooni või protseduuride tulemusi,“ rääkis Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku spordiarst dr Maie Tali.

Südamerikete puhul on kõige ohutumad treeningud näiteks erineva tempoga kõndimine, rattasõit, matkamine, sörkjooks ja ujumine. „Liikumise ajal tuleks jälgida hingamist – kui inimene suudab liikumisel rääkida nii, et see ei sega hingamise rütmi ning samal ajal on südamelöögisagedus ehk pulss mõõdukalt tõusnud ja on regulaarne, siis on see koormus inimese jaoks turvaline. Vältima peaks jõutreeninguid ja raskuste tõstmist, kuna see võib tuua kaasa liiga suure rõhu koormuse südamele. Siin on soovituseks treenida lihaseid isoleeritult. Samuti ei ole südamehaiguste korral sobilik pikalt kestev intensiivne koormus,“ kirjeldas dr Tali.

Ohumärgid, mida peaks liikumisel tähele panema, on koormuse ajal tekkiv pearinglus, nõrkustunne või koguni minestamine. „Selliste seisundite ilmnemisel tuleb kohe koormust vähendada ning pöörduda arsti poole. Sobivaima liikumisplaani väljatöötamiseks on Kliinikumis lai võrgustik, mis koosneb spordiarstidest, taastusraviarstidest ning füsioterapeutidest. Sealjuures, pärast sobiva liikumisretsepti väljatöötamist patsiendist lähtuvalt, ei pruugi inimene kergema rikke ja sobiva liikumisviisi leidmise korral vajada pidevat jälgimist. Küll aga on see vajalik võistlusspordi puhul, mil südametervise näitajaid tuleks kontrollida iga-aastaselt. Oluline kontrollifunktsioon on ka inimesel endal – otsida ja leida just talle sobivaim ja meelepäraseim liikumisviis. Näiteks pallimängude puhul ei ole eraldi südameriketega inimeste treeninggruppi, mistõttu saabki inimene ise tunnetada, kas valitud treening on talle sobiva koormuse ja intensiivsusega,“ rääkis Kliinikumi spordimeditsiini osakonna juht dr Agnes Mägi.

Kehaline aktiivsus on hädavajalik ka südamehaiguse kontrolli all hoidmiseks. „Südamerike ei peaks olema vähese liikumise ettekäändeks, sest tubase ja istuva eluviisiga kaasnevad sageli probleemid, mis omakorda tõstavad omandatud südamehaiguste riski – näiteks ülekaalulisus, metaboolne sündroom, diabeet. Igapäevane regulaarne kehaline aktiivsus koos teiste tervislike eluviiside järgimisega on nii üleüldise tervise kui südame tervise hoidmisel ja võimalike terviseriskide vähendamisel üks olulisemaid meetmeid,“ kinnitas südamekirurg dr Raili Tagen.

Ta lisas, et kuigi see pole eesmärk omaette, ei pruugi korrigeeritud südamerike olla takistuseks isegi võistlusspordile: „Kõik sõltub sellest, kui heas tasakaalus vereringe korrektsioonijärgselt on. Taliolümpiamängudega seoses on paslik mainida, et isegi mitmekordseks olümpiamängude võitjaks saamine on võimalik – nii nagu lumelaudur Shaun White.“

Lisainfo
Dr Raili Tagen, Raili.Tagen@kliinikum.ee
Dr Agnes Mägi, Agnes.Magi@kliinikum.ee

_______________________________________________________________________
Liikumisretsepti koostamise komponendid kaasasündinud südamerikete puhul

1. Detailne haigusloo analüüs – kaardistatakse südamerikke olemus, raskus, eelnev ravi, kasutatavad ravimid, kaasuvad haigused, missugune on olnud senine kehaline aktiivsus ja kas seoses pingutusega tekib kaebusi jne.

2. Varasemate kardioloogi poolt läbi viidud uuringute analüüs.

3. Kardiopulmonaalne koormustest, mis on vajalik südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi reservide, vereringe ja terviseriskide hindamiseks ning optimaalse tervisele ohutute kehaliste koormuste soovitamiseks. Lisaks jälgitakse uuringu ajal koormusaegset südamerütmi ja saturatsiooni ehk hemoglobiini  küllastatust hapnikuga pulssoksümeetri abil.

4. Taastusraviarsti või spordiarsti personaalsed soovitused kehaliseks koormuseks ehk liikumisretsept. Liikumisretsept sisaldab: koormuste intensiivsuse kirjeldust pulsisageduse, väsimuse hinnangu alusel; treeningu iseloomu – aeroobne ja jõutreening ehk lihastreening, nende omavaheline suhe; treeningmahu kirjeldust – treeningkordade arv nädalas ja treeningu kestus.

5. Spordialade soovitused – vajadusel soovitatakse ka konkreetseid spordialasid, mis võiksid sobida inimesele kõige rohkem. Parim tulemus saavutatakse alati koostöös patsiendi, kardioloogi(de), taastusraviarsti või spordiarstiga.

The post Liikumisretsept kui osa kaasasündinud südamerikete ravikompleksist appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.