Eesti Noorteühenduste Liit tunnustas 22. novembril toimunud tänusündmusel Tartu Ülikooli Kliinikumi „Aasta noorte osaluse sõber“ nominatsiooniga. Üritusele kogunesid noored ja noortevaldkonna eestvedajad üle Eesti, et tunnustada algatusi ja organisatsioone, kes panustavad noorte kaasamisse ning pakuvad neile õppimis- ja arenguvõimalusi.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Liis Salumäe sõnul on tunnustus Kliinikumi jaoks oluline. „Õpetava haiglana peame väga oluliseks noorte igapäevast kaasamist ning on rõõm näha, et seda märgatakse. Soovime, et iga noor, kes astub Kliinikumi uksest sisse, tunneks, et ta on oodatud ja vajalik. Noored toovad tervishoidu energiat, uudishimu ja uusi vaatenurki,“ sõnas Kliinikumi ravijuht. 

Kliinikumi esitas nimetatud tunnustusele Eesti Arstiüliõpilaste Selts, kes tõstis esile Kliinikumi erakordset rolli noorte toetamisel meditsiinivaldkonnas. Nende sõnul on Kliinikum koht, kus tudengid tunnevad end märgatuna, toetatuna ja väärtustatuna – olgu nad arsti-, ämmaemanda-, õe- või hambaarstiteaduse tudengid. “Kliinikum ei paku noortele ainult praktika- ja õppimisvõimalusi, vaid loob ka kogukonna, kus kasvavad tulevased tippspetsialistid. Tudengiorganisatsioonide toetamine, soodustused ja nõustamine, aktiivne osalemine karjäärisündmustel ning igapäevane heatahtlik suhtlus näitavad, et Kliinikum mõistab noorte vajadusi ning aitab neil oma kutsumust kindlustada. EAÜSi töö ja areng on suurel määral võimalik tänu Kliinikumi pühendumisele. See ongi põhjus, miks Kliinikum on 2025. aasta silmapaistvaim noorte toetaja tervishoius.”

Eesti Noorteühenduste Liit (ENL) on katusorganisatsioon, mis ühendab noorteühendusi ja osaluskogusid üle kogu Eesti. Liidu eesmärk on toetada noorte aktiivset osalust ühiskonnas ning kujundada neile tugev ja toetav arengukeskkond. ENL usub, et teovõimelised noorteühendused aitavad noortel oma ideid ellu viia ja ühiskonda positiivselt mõjutada.

Lisainfo
Dr Liis Salumäe, Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht
Liis.Salumae@kliinikum.ee

The post Eesti Noorteühenduste Liit tunnustas Kliinikumi “Aasta noorte osaluse sõbra” nominatsiooniga appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Ajavahemikus 1. november 2025–31. oktoober 2029 juhib Tartu Ülikooli Kliinikumi toitmisravi keskust dr Aileen Tampel.

Dr Tampel lõpetas 2017. aastal Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas arstiteaduse õpingud ning 2021. aastal gastroenteroloogia residentuuri, töötades pärast lõpetamist Kliinikumis gastroetneroloogia osakonnas. Alates 2025. aasta jaanuarist suundus ta tööle toitmisravi keskusesse.

Lisaks ravitööle osaleb dr Tampel ka õppetöös, juhendades ja õpetades Taru Ülikooli Kliinilise toitmise rahvusvahelise magistriõppe tudengeid.

2025. aasta kevadest on dr Tampel olnud toitmisravi keskuse juhi kohusetäitja ning juhtinud nii keskuse tööd kui ka osalenud uute teenuste sisse viimises – sh koduse parenteraalse toitmise teenus.

Dr Aileen Tampel, kommentaar: Toitmisravi on äärmiselt vajalik ning kuulub väga erinevate erialade patsientide multidistsiplinaarsesse käsitlusse, nagu näiteks onkoloogia, neuroloogia, gastroenteroloogia jne. Ennetades ja ravides alatoitumust saame vähendada patsientide tüsistuste riske ning tagada parema elukvaliteedi.

Olen väga tänulik antud võimaluse eest panustada toitmisravi teenuste välja arendamisel Kliinikumis ning loodan tõsta toitmisravi alaselt nii teadlikkust kolleegide seas kui ka kättesaadavust patsientide jaoks. 

The post Novembris alustas toitmisravi keskuse juhina dr Aileen Tampel appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikum tihendavad koostööd eesmärgiga arendada ravitegevust kõrgema etapi haiglate vahel. Töökohtumised on toimunud sisuka ja avatud aruteluna, koostöösuundade osas lähtutakse praktilistest vajadustest patsiendikäsitluses ja teadus- ja õppetegevuses.

Arutati nii igapäevase ravi- ja teaduskoostöö tihendamist kui ka võimalust kujundada Tartu Ülikooli, Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi baasil uus tervishoiuasutus, kuhu koonduks nende erialade kompetents, kus koostöösoov ning nägemus ühtse raviteekonna osas on suurim. Tegemist on ideefaasis aruteluga ning järgmised sammud lepitakse ühiselt kokku edasise töö käigus.

Järgmise sammuna on kavas arutelu Tartu Ülikoolis rektor professor Toomas Asseriga, mille järel moodustatakse töögrupid konkreetsete tegevuste ja ajakava kokkuleppimiseks. Koostöö arendamisse on kindlasti kaasatud Tartu Ülikool.

Esimestena on kavas võtta fookusesse erialad, kus patsientide mahud ja kompetentsikeskuste koostöö võimaldavad käivitada ühised raviteekonnad, jagatud valve- ja konsiiliumikorralduse ning ühisprojektid õppe ja teaduse vallas. Oluline on kõrgema etapi ravitegevusi pakkuda patsientidele üheskoos kasutades selleks kompetentse nii Kliinikumist kui Regionaalhaiglast.

Priit Perens, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees peab koostöö süvendamist oluliseks. „Koostöö tihendamine on vajalik, sest Eesti tervishoius on ressurss piiratud. Kui koondame kompetentse ja lepime kokku ühised raviteekonnad, võidab patsient kogu riigis,” ütles Perens ja lisas: “Täna keskendume kliinilistele koostöökohtadele ning loodame esimesi kokkuleppeid tutvustada juba uue aasta esimestel kuudel.“

Agris Peedu, Regionaalhaigla juhatuse esimees rõhutas, et arenguplaanid peavad tooma otsest kasu patsiendile ning tugevdama arstiõppe praktilist poolt. „Meie ühine siht on parem ravi ja parem arstiõpe Eestis. Diplomieelne arstiõpe jääb Tartu Ülikooli, see on tugevuse allikas,” sõnas Peedu. „Samal ajal peame koos Kliinikumi ja Tartu Ülikooliga nutikalt uuendama residentuuri ja praktikume, et noorarstid saaksid praktilise kogemuse seal, kus patsiendimaht ja juhtumite spekter on suurim. Räägime koostööst, mitte lubadustest, liigume samm-sammult, aga kindla suunaga.“

TÜ Kliinikumi ja Regionaalhaigla ühine arusaam on, et diplomieelne arstiõpe on Tartu Ülikooli lahutamatu osa. Hea koostöö kõrgema etapi ravikorralduses saab kindlasti toetada parimat arstiõpet. 

Koostöö arendamisel on põhirõhk kliinilisel koostööl, ühtsetel raviteekondadel ja teenusekorralduse ühtlustamisel. Koos tegutsetakse haiglavõrgu arengusuundade alusel, mille eesmärk on haiglavõrgu tõhustamine ja kvaliteetse eriarstiabi ühtlasem kättesaadavus kogu Eestis. Eesti tervishoiu jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi tagamiseks on vaja arendada kliinilist koostööd kõrgema etapi ravis ning selleks on kaasatud ka Sotsiaalministeeriumi.

Lisainfo
Hede Kerstin Luik, Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonijuht
HedeKerstin.Luik@regionaalhaigla.ee, tel: 501 0995

Helen Kaju, Tartu Ülikooli Kliinikumi kommunikatsioonijuht
Helen.Kaju@kliinikum.ee, tel: 5331 9423

The post Tartu Ülikooli Kliinikum ja Regionaalhaigla: panime paika esmased koostöösuunad appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikum ja Kliinikumi patsientide nõukoda kutsuvad valima 2025. aasta kõige patsiendisõbralikumat tegu. Hääletada saavad nii patsiendid, Kliinikumi töötajad kui ka kõik teised.

Patsientide nõukoja eestvedamisel alguse saanud konkursi eesmärk on märgata ja tunnustada tegusid, mille tulemusel on Kliinikumi patsiendid ja nende lähedased kogenud hoolimist ja sõbralikkust või mille kaudu on nende haiglakogemus muutunud paremaks. Sealjuures võib patsiendisõbralik tegu olla seotud nii ravitööga või hoopis mõne väikese nüansiga, mis on patsiente toetanud nende raviteekonnal ja -keskkonnas.

Patsiendisõbraliku teo konkursi ettepanekute kogumine kuulutati välja novembrikuu alguses, misjärel esitati konkursile 25 patsiendisõbralikku tegu ja tänuavaldust. Lõpphääletusele valis Kliinikumi patsientide nõukoda neist 12, mis on aidanud muuta Kliinikumi teenuseid või keskkonda patsiendisõbralikumaks. Isiklikud tänuavaldused edastatakse otse Kliinikumi töötajatele.

Patsiendid, nende lähedased, Kliinikumi töötajad, aga ka laiem kogukond on oodatud hääletama ja märkima nende jaoks kõige olulisemaid tegevusi. Oma valiku saab teha 1. detsembrini 2025 SIIN. Kõige patsiendisõbralikum tegu kuulutatakse välja aastalõpukontserdil, kus eraldi tunnustuse pälvib ka Kliinikumi patsientide nõukoja poolt valitud tegu.

Patsiendisõbraliku teo konkurss toimub kolmandat korda. Seni on pälvinud patsiendisõbraliku teo tiitlid lastekliiniku Palliraja teejuhis ja 2. intensiivravi osakonna patsiendisõbralikud tegevused. 2024. aastal said enim hääli laborianalüüside andmise võimalus kodulähedases haiglas ja uue metoodikaga grupikohtumised sõltuvushäiretega patsientidele. 

Lisainfo
Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoda
patsientidenoukoda@kliinikum.ee

The post Kliinikum kutsub valima kõige patsiendisõbralikumat tegu appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kui 30 aastat tagasi olid esmakordselt isaks saanud mehed enamasti 20–29-aastased, siis nüüd on see vanus tõusnud umbes kümne aasta võrra. Märgatavalt on kasvanud ka 40–44-aastaselt isaks saavate meeste osakaal. Vaikne vananemine võib kaasa tuua tervisemuresid ja elustiilitegurid, mis omakorda võivad mõjutada viljakust ning mehe lapse saamise võimalusi.

Madala sündimuse ja rahvastiku vananemise tõttu väheneb Eesti rahvaarv. Et riik püsiks elujõuline, on oluline, et sünniks rohkem lapsi. Laste saamine on kahe inimese ühine otsus, kuid Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhi, vanemarst-õppejõu dr Kristjan Pommi sõnul on meeste roll selles sageli alahinnatud. „Laste saamiseks on vaja teadlikku otsust ja valmisolekut vastutust kanda. On mõistlik soovida enne lapse saamist kindlustada oma tööelu ja olme. Samas on selge, et lapsed ei sünni kooselus ainult naistele, vaid on mõlema partneri ühine soov ja vastutus,“ selgitas dr Pomm.

Statistika järgi on ligi veerand Eesti meestest lastetud, kõrgharidusega meeste seas isegi 35 protsenti. „Haridus mõjutab meeste pereloomist mitmel moel: madalama haridustasemega meeste seas on rohkem neid, kellel on lapsi, kuid samas ka neid, kes jäävad üldse lastetuks. Mehe valmisolekut isaks saamiseks mõjutavad lisaks tervisekäitumisele ja väärtushinnangutele ka ühiskondlikud olud ning maailmas toimuvad sündmused,“ ütles dr Pomm. Ta toob näiteks, et Ukraina sõda ja üldine ebakindlus on pannud mõne mehe mõtlema, kas soovitakse lapsi tuua maailma ajal, mil tulevik tundub heitlik. „Näiteks on viimastel aastatel sündide arv enim langenud Venemaale lähemates riikides, mis viitab sellele, et sõjakartus mõjutab sündimuskäitumist,“ sõnas vanemarst-õppejõud.

Ka koroonaviiruspandeemia ajal kogetud stress ning tervise- ja tööhirmud on mõjutanud inimeste seksuaalkäitumist – partnersuhteid luuakse vähem ja seksuaalelu on harvem, mis omakorda mõjutab viljakust. „Veelgi suurema tähendusega on elukalliduse kasv, mis paneb nii mehi kui naisi laste saamist edasi lükkama,“ lisas dr Pomm. Igapäevane stress võib vähendada nii laste saamise soovi kui ka võimet lapsi saada. „Rõõmustav on aga see, kui viljatusprobleemiga tullakse vastuvõtule koos partneriga, sest see näitab, et viljakus on ühine teema. Sageli vajavad uuringuid mõlemad partnerid ning mõnikord saab analüüside põhjal julgustada, et rasedus on võimalik ka loomulikul teel. Lisaks on nii võimalik mõlema poole ebakindlusi või hirme vähendada,“ selgitas dr Pomm.

Kuigi meeste üldine tervis ja eluiga on viimastel aastakümnetel paranenud, ei ole tervelt elatud aastate arv oluliselt suurenenud. 50. eluaastates tekivad sageli kroonilised haigused, mis mõjutavad otseselt meeste seksuaal- ja reproduktiivtervist. „Meestearsti vastuvõtul ilmnevad ka sageli varjatud haigused, mis on seotud üldtervisega. Põletikud kuse-suguteedes ja suguelundil võivad viidata algavale teise tüübi diabeedile, erektsioonihäired südame- ja veresoonkonnahaigustele. Ülekaal ja rasvumine viivad aga mehe testosteroonitaseme langusele ning sellest tekkinud nii füüsilise ja vaimse kui ka seksuaaltervisega seotud probleemideni,“ tõi dr Pomm näiteks. Samas on tema sõnul tervisekampaaniad ja avatum suhtumine toonud positiivseid muutusi – mehed tulevad arsti juurde varem ja on valmis oma tervisemuredest rääkima. „Tugev mees ei ole see, kes kannatab vaikides, vaid see, kes hoolib oma tervisest ja otsib vajadusel abi,“ märkis dr Pomm.

Ka nooremate meeste seas on märgata muutusi. Paljud elavad küll püsisuhtes ja neil on regulaarne suguelu, kuid laste saamine jääb üha harvemaks. „Viimase 50 aasta jooksul on maailmas meeste keskmine seemnerakkude hulk oluliselt vähenenud, tõenäoliselt mitmete tegurite koosmõjul – keskkonnamõjud, kahjulikud harjumused ja isegi emade tervisekäitumine raseduse ajal. Positiivse poole pealt võib öelda, et Eesti meeste seemnerakkude kvaliteet on rahvusvahelises võrdluses endiselt hea,“ rääkis Kliinikumi meestekliiniku juht, lisades, et kui mees mõistab, kuidas tervisekäitumine on seotud iseenda elukvaliteedi, aga ka viljakusega, on ta tavaliselt valmis oma elustiili muutma.  

Siiski on meestel võrreldes naistega suurem eelis saada lapsevanemaks ka hilisemas eas, kuid alates 40. eluaastast hakkab viljakus järk-järgult vähenema. „Langus on eriti kiire, kui mehel on palju kaasuvaid haigusi, oluline ülekaal ja/või äärmuslikult ebatervislik eluviis. Meditsiini arenguga arenevad ka viljatusravi võimalused, tänu millele saavad mehed ka hilisemas eas isaks,“ selgitas dr Pomm, lisades, et Eestis saab rõõmustada selle üle, et viljatusravi on hästi riigi poolt rahastatud ning pea kõik viljatusraviga seotud spetsialistid on koondunud Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi, tehes omavahel tihedalt koostööd.  

Eestis sünnib ligikaudu kuus protsenti lastest kunstliku viljastamise teel, mis on veidi väiksem kui näiteks Taanis, kus see näitaja ületab kümne protsendi piiri. Samuti tuleb arvestada, et üle 40-aastaste isade lastel on kõrgenenud risk, et sündival lapsel on kaasasündinud arenguhäireid, näiteks südame-veresoonkonna ja kuse-suguteede osas. Sagedamini esineb ka huule- ja suulaelõhet ning erinevaid kromosomaalseid haigusi ja vaimse tervisega seotud muresid, nagu näiteks autismispektri häired. „Tegutseme ühiselt praegu selle nimel, et sarnaselt enamusele Euroopa riikidele oleks ka meil riiklik viljatusraviregister ja -andmestik, et veelgi paremini nõustada oma patsiente,“ rääkis dr Pomm.

Viljatusraviregistri ja -andmestikuga on võimalik saada veel täpsem ülevaade viljatuse põhjustest, kunstliku viljastamise tulemuslikkusest ja selle kaudu sündinud laste edasisest tervisest. „Samuti saame olla uhked teaduskoostööle geneetikaprofessor Maris Laanega, suutes järjest paremini, eriti raskete viljakusprobleemide korral, leida üles geneetilised juurpõhjused,“ ütles dr Pomm. Tema sõnul võib ühest geeniveast olla tingitud mitu tervisemuret, mis võivad avalduda mehe elukaare erinevatel ajajärkudel. „Seda kõike teades on võimalik paremini maandada võimalikke terviseriske tulevikus. Näiteks tänu Eestis tehtud teadusuuringutele on teada, et geneetilise põhjusega viljatutel meestel on neli korda kõrgem risk haigestuda pahaloomulistesse kasvajatesse võrreldes meeste üldrahvastikuga,“ rääkis dr Pomm.

Meeste tervisele mõeldes on aga kõige olulisemad tervislikud elustiilivalikud, teadlikkus ja julgus oma tervise eest hoolitseda — need aitavad hoida nii meeste viljakust kui ka Eesti elu kestvana. „Meestearstide poolt aga peame tegema parima, luues toimiva lahenduse, et arstlik käsitlus ei lõppeks vaid viljatusjuhtumi lahendusega,“ lisas dr Pomm lõpetuseks.

The post Eesti mehed saavad isaks üha hiljem – miks see nii on ja kuidas see mõjutab meeste tervist? appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.