13.–21. septembril 2025 toimuvad Tokyos kergejõustiku maailmameistrivõistlused, kus naiskergejõustiklastele kehtib geenitesti nõue. Eesti sportlaste testid viis läbi Tartu Ülikooli Kliinikum.

Uudne nõue kehtib kergejõustiku maailma katusorganisatsiooni World Athletics poolt 1. septembrist 2025 kõikidel tiitlivõistlustel ning reitingupunkte arvestavatel võistlustel. Geenitesti eesmärk on veenduda, et naissportlastel ei esine meestele omast Y-kromosoomi.

Eesti naiskergejõustiklaste geenitestid viidi läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus. Kliiniku juhi ja meditsiinigeneetiku dr Sander Pajusalu sõnul oli rõõm teha koostööd Eesti Kergejõustikuliiduga. „Tegemist on küll üsna lihtsa geenitestiga, kus määratakse meessoole omase Y-kromosoomil paikneva SRY geeni olemasolu, ent erinevalt igapäevatööst pole selle eesmärk otsida haigusseisundeid või riske, vaid kinnitada naissportlase kromosoomistiku vastavust kehtestatud reeglitega. Meil oli heameel teha Eesti Kergejõustikuliiduga koostööd ja leida kiire lahendus vajalike testide tegemiseks, ent arsti ja geneetikuna jagan Euroopa Inimesegeneetika Ühingu seisukohta, et SRY-geeni testimine on tegelikkuses liiga lihtsustatud käsitlus komplekssele soolise arengu käsitlusele. Kuigi test tundub olemuselt lihtne, on sellega siiski seotud palju eetilisi ja psühholoogilisi küsimusi ja seetõttu on väga oluline tagada ka sportlastele testieelne geneetiline nõustamine, mis sportlastele meie kliinikus ka tagati,“ selgitas dr Pajusalu.

Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Kristel Berendseni sõnul tänab Eesti Kergejõustikuliit Tartu Ülikooli Kliinikumi meeldiva ja professionaalse koostöö eest geenitestide läbiviimisel ning sportlaste nõustamisel. „Kuna uus nõue tuli alaliidule üsna ootamatult, oli Kliinikumi kiire ja sujuv tegutsemine suureks abiks, mis võimaldab meie naissportlastel nüüd muretult Tokyo maailmameistrivõistlustele sõita,“ lausus Berendsen.

Eestist osaleb Tokyo kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kümme sportlast – viis naist ja viis meest. Võistlustulle astuvad Elisabeth Pihela kõrgushüppes, Marleen Mülla teivashüppes, Ann Marii Kivikas 200 meetri jooksus, Jekaterina Mirotvortseva 20 kilomeetri maanteekäimises ning Pippi Lotta Enok seitsmevõistluses. Meestest Johannes Erm, Janek Õiglane ja Karel Tilga kümnevõistluses ning Tiidrek Nurme ja Leonid Latsepov maratonis.

Tartu Ülikooli Kliinikum soovib edu ja suurepäraseid tulemusi kõikidele sportlastele!

*Foto: Tõnis Tõnström/EKJL

Teate edastas:
Helen Kaju, kommunikatsioonijuht
Helen.Kaju@kliinikum.ee

The post Kliinikum aitas Eesti naiskergejõustiklased maailmameistrivõistlustele, viies läbi kohustuslikud geenitestid appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kantar Emor viis 12.–19. juunil 2025 läbi meditsiiniasutuste kuvandit kaardistava uuringu, milles osales 1131 Eesti elanikku vanusevahemikus 16–74. Uuringu eesmärk oli kaardistada erinevate meditsiiniasutuste tuntust, kokkupuuteid, usaldusväärsust, patsiendisõbralikkust ja ravikvaliteedi taset.

Uuringusse olid kaasatud 3 piirkondlikku haiglat, 4 keskhaiglat, 11 erakliinikut ning lisaks ka 2 erialapõhiselt spetsialiseerunud erakliinikut.

Uuring kaardistas nii meditsiinibrändide meeldivust kui ka nende seostamist läbi kolme omaduse: kõrge ravikvaliteet, usaldusväärsus ja patsiendisõbralikkus. Eesti elanikud märkisid Tartu Ülikooli Kliinikumi teiste raviasutuste seas kõige kõrgema ravikvaliteediga brändiks (55% vastajatest), niisamuti kõige meeldivamaks brändiks. Ühtlasi peetakse Kliinikumi kõige usaldusväärsemaks tervishoiuasutuseks (58% vastajatest), millele lisaks nimetasid vastajad Kliinikumi ka üheks kõige patsiendisõbralikuimaks asutuseks.

Vastajate hinnangul on Kliinikum üks tuntumaid tervishoiuasutusi Eestis – 78% vastajatest teab ülikoolihaiglat. Viimase aasta jooksul on Kliinikumiga kokku puutunud 22% inimestest ning viimase kolme aasta jooksul 27%. Nendest inimestest, kes on viimase aasta jooksul Kliinikumiga kokku puutunud, märkis Kliinikumi meeldivaks koguni 81%.

Uudse teemana käsitles uuring tervishoiuga seotud asutuste ja isikute usaldusväärsust, milles selgus, et Eesti elanikest enam kui 80% pigem või täielikult usaldab kiirabi, arste, apteekreid ja proviisoreid, riigihaiglaid, erakorralise meditsiini osakonda, oma perearsti ning teadlasi.

Tartu Ülikooli Kliinikum tänab patsiente ja lähedasi usalduse ja kõrge hinnangu eest. Ülikoolihaigla professionaalsed ravimeeskonnad töötavad igapäevaselt ja läbipõimunult õppe- ja teadustööga selle nimel, et pakkuda kõikidele Eesti elanikele parimat võimalikku raviteenust.

Teate edastas:
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee

The post Kliinikumi peetakse kõige usaldusväärsemaks tervishoiuasutuseks Eestis appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Selleks, et tunnustada Tartu Ülikooli Kliinikumi erinevate kutsealade spetsialiste, valisid rohkem kui 100 Kliinikumi füsioterapeuti kolleegide seast parimad 2025. aastal. Tunnustus anti välja kahes kategoorias – statsionaarse osakonna ning ambulatoorse osakonna füsioterapeudile.

Statsionaarsete osakondade 2025. aasta füsiterapeudiks valiti spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus töötav Riin Kodasmaa.

Kolleegid väärtustasid Riinu puhul eriala arengu eest seismist, samuti on ta arendamas uudse, kahe terapeudiga toimuva füsioteraapia tervishoiuteenuse loomist. Töös patsientidega on Riin väga põhjalik, entusiastlik, kirglik, ambitsioonikas ja südamlik ning ka kolleegina hinnatakse teda väga kõrgelt.

Ambulatoorsete osakondade 2025. aasta füsioterapeudiks valiti lastekliinikus töötav Merlin Burov. Kolleegid on iseloomustanud teda alati rõõmsameelse ja abivalmina. Merlin panustab nii väikeste patsientide raviprotsessi kui ka õpetab tulevasi kolleege kliinilises keskkonnas ja kõrgkoolis. Tema südameasjaks on füsioterapeutide kutseala areng.

Kliinikumi aasta füsioterapeudi tunnustuse väljaandmist korraldab Kliinikumi füsioterapeutide ametiühing.

Soovime laureaatidele palju õnne ning täname rahvusvahelisel füsioterapeutide päeva puhul kõiki ülikoolihaiglas töötavaid füsioterapeute, kes on väga väärtuslikud ravimeeskonna liikmed, panustades igapäevaselt patsientide tervise taastamisse ja heaolusse!

Kliinikumi Leht

Fotol vasakult: lastekliiniku laste ja noorukite arenduse ja taastusravi keskuse füsioterapeut Merlin Burov ning spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku statsionaarse taastusravi osakonna füsioterapeut Riin Kodasmaa

The post Kliinikumi aasta füsioterapeudid on Riin Kodasmaa ja Merlin Burov appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

7. septembril tähistatakse esmakordselt ülemaailmset kiiritusravi teadlikkuse päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust sellest olulisest vähiravi meetodist. Kiiritusravi eesmärk on mõjutada vähkkasvajat ioniseeriva kiirgusega. Sealjuures on kiiritusravi osakaal vähiravis pidevalt kasvanud ning rahvusvaheliste soovituste järgi vajab vähemalt 50% vähidiagnoosiga patsientidest oma raviteekonna jooksul kiiritusravi.

Sõltuvalt vähkkasvaja paikmest ja ravi eesmärgist võib kiiritusravi olla kas kombineeritud teiste ravimeetoditega, näiteks kirurgilise ravi või keemiaraviga, või olla ainus ravimeetod. Kiiritusravi viiakse läbi iga patsiendi jaoks personaalselt koostatud plaani alusel. See tähendab, et iga patsient saab just talle sobiva ravi, arvestades tema haigust, vajadusi ja elukorraldust. Kiiritusravi protseduur ise on valutu ning kestab mõnest minutist kuni tunnini, olles patsiendile täiesti ohutu. Tegelik kiiritus kestab vaid mõned minutid, kuid suurem osa protseduurist kulub patsiendi täpsele paigutamisele lineaarkiirendil ning kasvaja asukoha määramisele millimeetri täpsusega.

Kiiritusravi protseduuride arv sõltub patsiendi haigusest ja ravi eesmärgist ning võib varieeruda 1 kuni 35 korrani. Kliinikumi tehakse aastas enam kui 20 000 kiiritusravi protseduuri.

Kiiritusravi mõju on kohalik – see tähendab, et ravitakse ainult seda piirkonda,  kus haiguskolle asub, säästes võimalikult palju ümbritsevat tervet kude. Pärast raviseanssi on inimene täiesti ohutu oma lähedastele ning saab jätkata igapäevaelu nii nagu tavaliselt. Ka kõrvaltoimed ei tähenda alati suurt muutust elurütmis – enamik inimesi suudab ravi ajal jätkata töö, pere ja hobidega.

Kliinikumis on kiiritusravi läbiviimiseks neli lineaarkiirendit, mis kõik on uue põlvkonna masinad ning võimaldavad viia läbi erinevaid maailmapraktikas kasutusel olevaid ravitehnikaid. Lisaks masinatele on kiiritusravi juures oluline patsiendi heaolu ning ülikoolihaiglale omane terviklik ravikäsitlus. Selle eest seisab pühendunud meeskond, kuhu kuuluvad onkoloogid, füüsikud, radioloogiatehnikud, õed, hooldajad ja teised spetsialistid. Kliinikum on ka ainus haigla Eestis, kus viiakse läbi laste ja täiskasvanute kogu keha kiiritust.

Kiiritusravi saava patsiendi meelespeaga saab tutvuda siin lingil ning kiiritusravi patsiendi raviteekonnaga siin videos.

The post Täpselt sihitud kiiritusravi aitab võidelda vähiga appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kui lapsed ja noored vajavad taastusravi, siis toimub see enamasti ambulatoorsetel  vastuvõttudel. Ent on ka olukordi, mil sellest ei piisa – näiteks pärast rasket traumat või keerulisema neuroloogilise haiguse korral. Sellistel juhtudel pakub Kliinikumi lastekliinik patsientidele taastusravi statsionaarselt.

Nii laste kui ka noorte taastusravi vajadus on Eestis kasvanud. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku laste ja noorukite arenduse ja taastusravi keskuse arst-õppejõud, osakonnajuht dr Tiina Lind selgitas, et laste statsionaarse taastusravi eesmärk on parandada teenuse kättesaadavust, eriti nende laste puhul, kes vajavad intensiivsemat ravi või kellel ei ole võimalik regulaarselt ambulatoorses taastusravis käia, näiteks raviasutuse kauguse tõttu. Statsionaarne taastusravi tähendab, et laps viibib ööpäevaringselt haiglas ravil, tavaliselt üks kuni kaks nädalat, sõltuvalt vanusest ja seisundist. „Vastavalt raviplaanile leiavad selle aja jooksul aset patsiendi seisundi hindamine, taastusravi mahu määramine ja erinevad sekkumised spetsialistide poolt,“ selgitas dr Lind.

Ambulatoorses taastusravis osalevad lapsed käivad vastuvõttudel enamasti kord nädalas ja sageli pool aastat või kauem. „Kumba taastusravi vormi kasutada, otsustatakse koostöös spetsialistidega – oluliseks kriteeriumiks on lapse seisundi keerukus, taastusravi vajaduse maht ja ka kodu kaugus raviasutusest,“ rääkis dr Lind. Peamised diagnoosid, mille korral statsionaarne taastusravi vajalikuks osutub, on neuroloogilised seisundid nagu tserebraalparalüüs, insuldijärgne ühe kehapoole halvatus ja arengus mahajäämine. „Samuti vajavad taastusravi ortopeediliste traumade, kaasasündinud liikumisprobleemidega ning krooniliste haigustega patsiendid – näiteks lapsed, kes põevad südamehaigust või juveniilset artriiti, samuti onkoloogilised patsiendid. Teinekord vajavad tuge ka väga enneaegselt sündinud lapsed, kelle arengut on vaja toetada,“ rääkis arst-õppejõud.

Tartu Ülikooli Kliinikumis on spetsialistidest koosnev meeskond, kes on spetsialiseerunud laste ja noorte taastusravi pakkumisele. Psühholoogid kaardistavad lähtuvalt patsiendi probleemidest tema kognitiivse ja emotsionaalse arengu, täpsustavad toetamist vajavad valdkonnad ja viivad vajadusel läbi toetava teraapia. Füsioterapeudid ja tegevusterapeut taastavad omakorda liikumis- ja toimetulekuoskusi, logopeedid toetavad suhtlemisoskusi ja nõustavad neelamisprobleemide korral, sotsiaaltöötajad nõustavad peresid ning vajadusel pakub tuge ka hingehoidja. „Kooliealiste laste puhul on kaasatud  haiglaõpetaja, et ravi ajal õppetööst liiga kaugele ei jäädaks. Teraapiad on kohandatud iga lapse vajadustele ja võimalustele ning lapsega koos saab haiglas viibida ka pereliige, luues toetava ja turvalise keskkonna kogu raviperioodiks,“ rääkis dr Lind. Ülikoolihaiglale omaselt on ravimeeskonnal võimalus konsulteerida ka teiste Tartu Ülikooli Kliinikumi erialade spetsialistidega. 

Laste arengut ja tervist toetavad lisaks spetsialistidele mitmed kõrgtehnoloogilised vahendid. „Osakonnas on kõnnirobot, mis aitab parandada lapse kõnnimustrit või võimaldab püstiasendit ka neil, kes muidu vaid lamavad. Käetreenimise seade toetab ülajäsemete funktsiooni taastamist ning vajadusel saame kasutada soojaravi ja magnetravi,“ lisas dr Lind. Samuti on olemas aadressil L. Puusepa 1a bassein, mis pakub abi erinevate liikumisraskustega lastele. 

Taastusravile suunatakse lapsed, kelle seisund võimaldab aktiivselt osaleda vähemalt kolm tundi päevas teraapias ja seda viis korda nädalas. Vajalik on, et patsiendi üldseisund oleks stabiilne ja ta suudaks terapeudiga koostööd teha. Statsionaarsesse taastusravisse suunamiseks on vajalik pere- või eriarsti saatekiri. Ravile suunamise kohta saab lisainfot meiliaadressil Tiina.Lind1@kliinikum.ee.

Kliinikumi Leht

The post Millal vajavad lapsed ja noored taastusravi haiglaravil? appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.