5. jaanuarist 2026 toimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ambulatoorsed vastuvõtud vastvalminud Raja Keskuses aadressil Raja 33, mis võimaldab tuua ühte majja kokku nii laste ja noorukite kui ka täiskasvanute vastuvõtud ning kaasajastada ravi- ja töötingimusi.

Ambulatoorse töö ümber korraldamine uutesse ruumidesse tuleneb mitmest asjaolust: „Meie praegune, 1987. aastal valminud Raja 31 maja ei ole ehitatud tänapäevaseid vajadusi, meeskonnatööd ja ravitöö uudseid suundi silmas pidades. Seega on üheks ajendiks kaasaegsema keskkonna pakkumine nii meie patsientidele kui ka töötajatele. Vajadus psühhiaatrilise eriarstiabi, aga ka vaimse tervise õdede ja psühholoogide vastuvõttude järele on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. Seda nii vastuvõttude kui ka haiglaravi vaates. Olgugi, et tänapäeval on vaimse tervise probleemide lahendamine liikumas aina enam ambulatoorseks, siis kolides vastuvõtud Raja 33 majja, saame omakorda laiendada ja kaasajastada Raja 31 majja jäävaid haiglaravi osakondi ning erakorralist vastuvõttu,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku juht dr Andres Lehtmets.

Raja 33 majja koonduvad nii laste ja noorukite vaimse tervise keskus, mis muuhulgas kolib kodukliinikule lähemale ka senisest Tartu Tervisekeskusest Mõisavahe tänavalt, kui ka täiskasvanute ambulatoorsed vastuvõtud. „Kolimise tulemusel paraneb meie ravimeeskondade koostöö, mida linna erinevates asukohtades paiknemine alati ei soodusta ning väheneb ühest majast teise sõitmise ajakulu,“ ütles dr Lehtmets.

Kolimise järgselt on psühhiaatriakliiniku eesmärgiks päevaravi osakonna loomine. „See võimaldaks ühendada need päevaravi ravitegevused, mis praegu toimuvad erinevates majades ja erinevates osakondades. Samuti võimaldab uudne töökorraldus viia sisse uudse psühhoterapeutilise mudeli, mille raames käivad patsiendid päeval kohapeal, ent ei jää haiglaravile ööseks,“ tutvustas psühhiaatriakliiniku õendusjuht Reet Tohvre.

Kliinikumi psühhiaatriakliiniku patsientideks on nii Tartu, Tartu maakonna, Lõuna-Eesti, aga ka laiemalt kogu Eesti patsiendid. „Psühhiaatriakliiniku ampluaa on lai, oleme haiglatest selle eriala suurim teenusepakkuja Eestis – meil ravitakse muuhulgas ka kõige keerulisemaid, psühhiaatrite sekkumist vajavaid ravijuhte kuni tahtest olenemata ravini välja. Samuti oleme partneriks perearstidele läbi e-konsultatsioonide ning nende juhtude jaoks, kus psühhiaatrilist abi kohe vaja ei ole, on olemas vaimse tervise õe vastuvõtud ning mitte ainult meie kliinikus, vaid ka meie piirkonna perearstikeskustes, kus teenust pakuvad samuti meie kliiniku töötajad,“ tutvustas kliinikujuht.

Raja Keskuses on psühhiaatriakliiniku päralt ligi 1200m2 suurune pind. Uus keskus asub psühhiaatriakliiniku vahetus läheduses aadressil Raja 33, jäädes kliinikust Riia tänava poole ning on logistiliselt mugavas kohas nii ühistranspordiga kui ka autoga liiklejatele. Vastuvõtud uues majas algavad 5. jaanuarist 2026 ning kõikidele patsientidele, keda muudatus puudutab, on broneerimise kaudu vastav teave ka edastatud. Psühhiaatriakliinik Raja 33 majas on patsientide jaoks loodud ka oma registratuur.

Lisainfo
Dr Andres Lehtmets, Kliinikumi psühhiaatriakliiniku juht
Andres.Lehtmets@kliinikum.ee

The post Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ambulatoorsed vastuvõtud kolivad uude Raja 33 majja appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Eesti Teaduste Akadeemia valis 3. detsembril 2025 toimunud üldkogu istungil seitse uut akadeemikut, nende hulgas ka Tartu Ülikooli Kliinikumi  juhatuse liige, teadus- ja arendusjuht professor Joel Starkopf, kes nimetati Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks kliinilise meditsiini valdkonnas.

Lisaks on prof Starkopf Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja ning anestesioloogia ja intensiivravi professor. Akadeemia hinnangul iseloomustab tema teadustööd lai haare kliinilise uurimistöö eri valdkondades – alates loomkatsetest kuni kliiniliste sekkumisuuringute, jälgimisuuringute, süstemaatiliste ülevaadete, meta-analüüside ja rahvusvaheliste ravijuhendite koostamiseni. Tema teadustöö fookuses on olnud seedetrakti puudulikkus, südamelihase eelkohastumus ning antibiootikumide farmakokineetika intensiivravis. Ta lõi ka Eestis kaasaegse anestesioloogia ja intensiivravi koolitussüsteemi ning juhtis 20 aastat Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliinikut. COVID-19 pandeemia ajal koordineeris ta Kliinikumi kriisijuhtimismeeskonda ning osales Lõuna meditsiinistaabi töös. 2018. aastal pälvis prof Starkopf koos Annika Reintam Blaseriga riigi teaduspreemia arstiteaduse alal.

Pärast uute liikmete valimist on Eesti Teaduste Akadeemias kokku 79 liiget ja 19 välisliiget. Akadeemikuks saamiseks oli tarvis saada 2/3 istungil osalevate akadeemikute häältest.

Kliinikumi Leht

The post Kliinikumi juhatuse liige prof Joel Starkopf valiti akadeemikuks appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumis valmib sari lühivideoid, mis tutvustavad kõrva-nina-kurgu eriala sagedasemaid tervisemuresid ja nende kaasaegseid raviviise. Uudse formaadi eesmärk on jagada inimestele usaldusväärset terviseteavet visuaalselt, lihtsalt ja kiiresti ning otse oma ala spetsialistidelt.

Kliinikumi kõrva-nina-kurguarstide algatus vastab kasvavale vajadusele kvaliteetse ja arusaadava terviseteabe järele. Lühikesed ja sisukad videod pakuvad lahendusi probleemidele, millega inimesed igapäevaselt kokku puutuvad ning annavad julguse nii ise kergemaid terviseprobleeme lahendada kui ka õigel ajal arsti poole pöörduda.

Esimestes videotes tutvustab dr Eva Martina Põder lihtsalt ja arusaadavalt ninaverejooksu käsitlust ning dr Mihkel Plaas meid sageli kimbutava nohu ravi. Järgnevates videotes räägitakse häälehäiretest, kuulmislangusest, uneapnoest, pearinglusest, kroonilisest nohust ja sisekõrva implantaatidest.

Kõrvakliiniku lühivideod avaldatakse Kliinikumi sotsiaalmeediakanalites ning kodulehel, kust need on ka hiljem kiirelt ja mugavalt kättesaadavad.

Kliinikumi Leht

The post Kliinikumi lühivideod suurendavad terviseteadlikkust appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Eesti Teadusagentuur viib koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi iga-aastast üliõpilaste teadustööde riiklikku konkurssi, et esile tõsta tudengite teadustööde olulisust, innustada nende teadustegevust ning tunnustada silmapaistvaid saavutusi. Tänavu anti auhinnad välja juba 34. korral. 2025. aastal pälvisid konkursil tunnustuse arsti- ja terviseteaduste valdkonnas kolm Kliinikumi töötajat.

Magistriõppe üliõpilaste astmes pälvis 1. koha preemia Tartu Ülikooli Kliinikumi patoloogiateenistuse bioanalüütik Maarika Dapon konkursitööga „Laboratoorsete uuringutega seotud patsiendiohutusjuhtumid, neid soodustavad ja leevendavad tegurid, tagajärjed ning parendustegevused ülikoolihaiglas: retrospektiivne dokumendianalüüs“, mille juhendajaks oli Ere Uibu. Preemia suuruseks on 2500 eurot.

Magistriõppe üliõpilaste astmes pälvis 2. koha preemia Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku sporditraumatoloogia keskuse füsioterapeut Karl Frederik Pruuden konkursitööga „Õlaliigese eesmise ebastabiilsusega patsientide postoperatiivne funktsionaalne seisund bankart ning bankart ja remplissage operatsioonide järgselt“. Tööd juhendasid dr Madis Rahu, Mihkel Luik ja Doris Vahtrik. Preemia suuruseks on 1900 eurot.

Doktoriõppe üliõpilaste astmes pälvis komisjonipoolse äramärkimise ja riikliku tänukirja Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardiokirurgia osakonna spetsialist Katyayani Sukhavasi konkursitööga „Inimese geeniregulatsioonivõrgustikega intergreeritud üheraku RNA järjestuse analüüs annab mehhanistlikke teadmisi ateroskleroosi kohta nii meestel kui naistel“, mida juhendasid kaasprof Arno Ruusalepp ja kaasprof Lars Johan Markus Björkegren. Konkursil pälvisid sotsiaalteaduste valdkonnas komisjoni äramärkimise ja riikliku tänukirja kaks Kliinikumi töötajat. Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes pälvis tunnustuse Tartu Ülikooli Kliinikumi informaatikateenistuse infraosakonna spetsialist Mirlian Rebane konkursitööga „Digitaalne elukorraldus peredes: emade vaade“, mida juhendas Maris Männiste. Magistriõppe üliõpilaste astmes pälvis tunnustuse Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse psühholoog Eliise Marie Rebane konkursitööga „Sensoorse tundlikkuse ja söömishäirete ning vältiva/piirava toitumishäire sümptomite vahelised seosed Eesti noorte ja täiskasvanute valimil“. Tööd juhendasid prof Kirsti Akkermann ja Liis Jõhvik.

Kliinikumi Leht

The post Üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil tunnustati Kliinikumi töötajaid appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

9. detsembril 2025 toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku näo- ja lõualuudekirurgia osakonnas uuenduslik operatsioon, mille käigus paigaldati patsiendile tema jaoks individuaalselt valmistatud ülalõualuu 3D-prinditud titaanist implantaat koos puuduvate hammastega.

Operatsiooni viisid läbi näo- ja lõualuudekirurgia osakonna juht dr Oksana Ivask ning Uppsala ülikoolihaigla professor Andreas Thor. „3D-prinditud implantaatide kasutamine näo- ja lõualuude kirurgias on kasvava tendentsiga suund, et teha rekonstruktiivseid operatsioone kaasasündinud ja elu jooksul tekkinud defektide puhul, sealhulgas näiteks traumade või onkoloogiliste operatsioonide järgselt. Implantaat prinditakse patsiendile personaalselt ning antud operatsiooni puhul oli tegemist Saksamaal 3D-prinditud ülalõualuu implantaadiga,“ selgitas dr Oksana Ivask.

Ta lisas, et kuna onkoloogilisi patsiente on aina enam, kasvab ka vajadus selliste ravivõimaluste järele: „Tänu subperiostaalsetele ehk luuümbrise alustele implantaatidele paraneb oluliselt inimese elukvaliteet: paraneb söömine, kõnefunktsioon ja loomulikult esteetika“.

Kliinikumis läbi viidud operatsioon tehti 18-aastasele noorukile, kelle ülalõualuu oli osaliselt eemaldatud pahaloomulise kasvaja tõttu. „Operatsioon läks edukalt, implantaat oli valmistatud väga täpselt ja kvaliteetselt, mistõttu sobis see patsiendi lõualuuga ideaalselt. Meil ei tulnud teha mitte ühtegi implantaadi korrektsiooni, mis omakorda tõendab, et selliste operatsioonide puhul on võtmeküsimusega planeerimine,“ kirjeldas dr Ivask ning lisas, et lõpliku hinnangu saab anda tulemusele kolme kuni kuue kuu möödudes.  

Planeerimine tähendab erialade koostööd juba enne onkoloogilise lõikuse läbiviimist, mille käigus peetakse silmas ka järgmisi etappe pärast kasvaja eemaldamist. Näiteks ülalõualuu puhul peame silmas pidama, et taastamise käigus oleks võimalik hilisem tehishammaste paigaldamine,“ rääkis näo- ja lõualuudekirurg dr Oksana Ivask.

Operatsiooni juures jagas oma teadmisi ja kogemust ka Rootsi Uppsala ülikoolihaigla professor Andreas Thor, kellega loodud kontakti kaudu saavad Kliinikumi eksperdid ka edaspidi patsientide raviplaanide osas nõu pidada. „Koostöö on kahepoolne, meie omakorda saame jagada teadmisi ja kogemust individuaalselt valmistatud alalõuluuliigese paigaldamise osas, mida Kliinikumis tehakse 2019. aastast. Tartus on alalõualiigese proteesimist tehtud 37 korral, Uppsalas 25 korral ning ülikoolihaiglate vahelisest koostööst on ainult rõõm,“ lausus dr Ivask. Ta lisas vahetult peale operatsiooni: „Olen küll väsinud, aga väga õnnelik. Operatsioonitoas sujus kõik hästi ning tänusõnad kõikidele osalejatele!“

3D-prinditud ülalõualuu implantaadi paigaldamist kompenseeris Tervisekassa, kuna tegemist oli noorukiga. „Peame läbirääkimisi, et uudne teenus jõuaks ka alaliselt Tervisekassa hinnakirja, avades võimalused järgmistele inimestele, kes seda vajavad,“ ütles osakonnajuht.

Lisainfo
Dr Oksana Ivask
Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku näo- ja lõualuudekirurgia osakonna juht
Oksana.Ivask@kliinikum.ee

The post Kliinikumis paigaldati Eestis esmakordselt patsiendile 3D-prinditud ülalõualuu implantaat appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.