Kliinikumi 5. kliiniline valdkond tegi maikuu sammude väljakutses Eestimaale peale 108 ja pool ringi, kogudes kokku 102 630 691 sammu, mis teeb ligikaudu 82 105 kilomeetrit.

Sammude väljakutses osales kokku 336 inimest, kellest parima tulemuse tegi Kliinikumi operatsiooniteenistuse hooldaja Jaanus – tulemusega 1 235 706 sammu.

Võistlus algas Jaanuse jaoks tugevalt, kui juba esimesel päeval kogunes muljetavaldavad 65 000 sammu. Kogu võistluse vältel püsis tema päevane keskmine sammude arv umbes 40 000 juures, millest enam kui 10 000 kogunes tööpostil. 

Ka väljaspool tööaega on Jaanus kirglik kõndija – Tartus liigub ta enamasti jalgsi, kogudes iga päev 30 000–35 000 sammu. Võistlusperioodil kõndis ta Veerikult Ilmatsallu ja tagasi, aga ka Ihastesse ja Raadile. Samuti pole sport Jaanusele võõras, tema viimased südamelähedased spordialad on olnud poks, MMA, korvpall ja jalgpall. 

Struktuuriüksuste vaatest pälvis sammuvõistluses esikoha 2. intensiivravi osakond 19 660 415 sammuga. Ühiste pingutuste tulemusel põletati osalejate peale kokku muljetavaldavad 3 492 074 kilokalorit, mis vastab umbes 6543 piimašokolaadi energiale. Keskmiselt tegi iga osaleja päevas 10 217 sammu.

Kliinikumi Leht

The post Kliinikumi 5. kliiniline valdkond tegi maikuu sammude väljakutses Eestimaale peale 108 ja pool ringi appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Maikuus täitus Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskusel kümnes tegutsemisaasta. Selle aja jooksul on keskus toonud Eesti vähiravisse süsteemsust, teaduspõhisust ja inimesekeskset lähenemist. Kümnendi jooksul on keskus ainsa vähikeskusena Eestis pälvinud kahel korral kvaliteedimärgina OECI akrediteeringu – esmakordselt 2015. aastal ja uuesti 2022. aastal, kinnitades keskuse vastavust Euroopa vähiravi kõrgeimatele standarditele.

Vähikeskus loodi 1. mail 2015 Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni ehk OECI akrediteerimise tulemusena. Välise hindamise kõige olulisem soovitus oli luua struktuurideülene üksus, mis ühendaks erinevates kliinikutes ja osakondades läbiviidava vähidiagnostika ja -ravi. Keskuse loojateks olid professor Hele Everaus ja dr Peeter Padrik.

„Vähidiagnostika ja -ravi oli killustunud erinevate osakondade ja erialade vahel, mistõttu patsiendi raviteekond ei olnud alati sujuv ning tervikvaade kvaliteedinäitajatele ebaühtlane, samuti oli puudu võrdlus väliste standarditega,“ meenutab prof Hele Everaus. Ta lisas, et peamine ajend keskuse loomisel oli saavutada rahvusvahelise tippstandardi suunal tegutsev tervik, mis saaks viia vähiravi Kliinikumis uuele tasemele. „Parima struktuuri leidmiseks käisime dr Padrikuga kogemusi omandamas Gustav Roussy`i Instituudis Prantsusmaal ja Manchesteri Cristy Vähikeskuses Inglismaal. Väga oluline oli Kliinikumi juhatuse toetus ning kõikide hematoloogia-onkoloogia kliiniku kolleegide

Kümne aastaga on muutunud vähiravi Kliinikumis ja Eestis personaalsemaks. Geenipõhise molekulaardiagnostika kasutamine võimaldab üha sagedamini kohandada ravi vastavalt patsiendi kasvaja geneetilistele iseärasustele. Samal ajal on immunoteraapia laiem kasutuselevõtt toonud olulist paranemist mitme raskesti ravitava vähitüübi – näiteks melanoomi ja mitteväikerakk-kopsuvähi – ravitulemustes.

Lisaks on kiiritusravi tehnoloogiline areng võimaldanud kasutada täpsemaid ja sihipärasemaid meetodeid, näiteks stereotaktilist kiiritusravi, mis minimeerivad kõrvaltoimeid ja suurendavad ravi efektiivsust. Raviprotsessides on olulist rolli hakanud mängima ka digitehnoloogiad ja tehisintellekt, mis toetavad diagnoosimist ning raviplaanide koostamist.

Kliinikumi vähikeskuses on juurutatud meeskonnatöö põhimõtted, kus iga patsienti käsitletakse interdistsiplinaarses töögrupis. Nendesse kuuluvad kirurgid, onkoloogid, radioloogid, patoloogid, molekulaardiagnostika spetsialistid, õendustöötajad, psühholoogid, taastusraviarstid ja vajadusel patsiendi esindajad. Taoline koostöö tagab kompleksse ja järjepideva ravi, mis lähtub patsiendi individuaalsest vajadusest.

Keskus tegutseb rahvusvaheliste kvaliteedistandardite ja riikliku vähitõrje tegevuskava alusel. Lisaks kliinilisele tööle panustatakse järjepidevalt teadus- ja arendustegevusse ja tervishoiutöötajate koolitamisse, seda suuresti rahvusvahelise koostöö raames. Keskuse missioon on pakkuda igale patsiendile mitte üksnes parimat võimalikku ravi, vaid ka parimat võimalikku patsiendikogemust.

„Tänaseks on vähikeskus 10 aastat noor ehk siis tehtud on omajagu, aga vast veel enam on ootamas ees. Kõige suuremateks väljakutseteks on kõikehõlmava kvaliteedikultuuri loomine, et iga meie patsient saaks Euroopa parimat võimalikku vähiravi ning patsiendikogemuse ning organisatsiooni sisse vaadates, et iga töötaja tunneks, et just tema ongi oluline osa vähikeskusest, kes kõike eelnevat loob ja juhib,“ täpsustas tänane vähikeskuse juht dr Lenne-Triin Kõrgvee.

Kliinikumi Leht

The post Kliinikumi vähikeskus tähistab kümnendat tegevusaastat appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

5. juunil 2025 külastas Tartu Ülikooli Kliinikumi Lõuna-Korea suursaadik hr Ileung Kim, et tutvuda nii ülikoolihaiglaga kui ka tehisintellekti kasutamisega kliinilises keskkonnas.

Esimest korda Tartus ja Kliinikumis viibinud suursaadik kohtus nii Kliinikumi juhatusega kui ka tutvus spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku palliatiivravi osakonnas kasutusel oleva Geomexsofti tehisintellektil põhineva tehnoloogiaga, mis on loodud Lõuna-Koreas. „Selles pilootprojektis on tehisintellekti eesmärk aidata õenduspersonalil hoolitseda patsientide eest, märgates ja ära hoides patsientide kukkumist ning registreerides muid muutusi liikumises, mis vajavad personali kiiret sekkumist,“ selgitas Kliinikumi juhatuse liige Ilona Pastarus.

Ta lisas, et ülikoolihaiglana otsitakse pidevalt uuenduslikke lahendusi, millele oleks positiivne mõju nii patsientide ravile kui ka töötajate rutiinsete tööülesannete vähendamisele.

Lõuna-Korea suursaadikut saatnud Tartu linna ettevõtluse arengu osakonna valdkonnajuht Roomer Tarajevi sõnul tõid väliskülalised esile ülikoolihaigla keskkonda: „Suursaadik märkis, et Kliinikumi keskkond oli väga hubane ning mitte-haiglalik, mis tekitab patsientides ja teistes külalistes sõbraliku tunde. Teine, mida suursaadik esile tõstis, oli Kliinikumi oluline roll mitte ainult ravitöös, vaid ka õppe- ja teadustöös. See, et kõikide Eesti arstide ja mitmete teiste tervishoiutöötajate teekond saab alguse just Tartus, omistab Kliinikumile mõjukust mitte ainult piirkonnas, vaid üleriiklikult,“ vahendas Roomer Tarajev.

Lõuna-Korea kõrgete külaliste visiit on seotud Tartu linna, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) ning Lõuna-Korea Gangwoni provintsi koostöö memorandumiga, mis allkirjastati 2024. aasta lõpus, et tugevdada tehnoloogia- ja innovatsioonialast koostööd. Koostööd nähakse sellistes valdkondades nagu biotehnoloogia, keskkonnasäästlik tehnoloogia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.

Lisainfo
Ilona Pastarus, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige
Ilona.Pastarus@kliinikum.ee

The post Lõuna-Korea suursaadik hr Ileung Kim tutvus Kliinikumis tehisaru pilootprojektiga appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

5. juunil toimub Tartu Ülikooli Kliinikumis patsiendipäeva raames üritus „Räägi kaasa“, mille eesmärk on koguda patsientide ideid ja ettepanekuid. Patsiente oodatakse nii Kliinikumi peamajja kohapeale kui ka saatma mõtteid e-kirja teel.

„Räägi kaasa“ toimub patsiendinädala raames ning selle eesmärk on julgustada patsiente jagama nii oma kogemusi, mõtteid ja tundeid kui ka esitama konkreetseid ettepanekuid, kuidas patsiendi vaatest võiks mõne tervishoiuteenusega seotud tegevuse ümber või paremaks korraldada.

„Olgu selleks näiteks lahendus infovahetuse parandamiseks, vastuvõtule saabumise sujuvamaks muutmine, vastuvõtuaegade korraldamine ja muu. Kaasaegne tervishoid on inimesekeskne, mis tähendab, et patsient on meie partner ning patsientide ettepanekud süsteemis millegi muutmiseks väärtuslik sisend,“ selgitas ideede kogumise tagamaad Kliinikumi juhatuse liige ning õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Ta lisas, etKliinikum kogub ja saab patsientide tagasisidet aastaringselt, küsides seda vahetult vastuvõtu järgselt ning iga-aastastes rahulolu-uuringutes, ent nüüd on eesmärk astuda samm edasi ja kuulata lisaks patsiendikogemuse jagamisele ka ideid ja ettepanekuid, mida saaks ja võiks ka ellu rakendada. „Meie võimuses ei ole muuta tervishoiuga seotud suuri murekohti üleöö, aga kindlasti on süsteemis väikesi nüansse, millede muutmine võiks anda positiivset efekti. Samuti ei pruugi tervishoiutöötajad ise süsteemi sees alati märgata neid kohti, kus patsient kogeb takistusi või vajab teistsugust lähenemist — seetõttu ongi patsientide pilk ja ettepanekud väärtuslikuks abiks muutuste suunamisel,“ lausus Pastarus.

Patsiente oodatakse Kliinikumis 5. juunil kell 10:00–12:00 L. Puusepa 8 majas nii lillepoe kõrval asuvas infokeskuse ruumis E108 kui lastekliiniku M-korpuse fuajees. Kes kohapeale tulla ei saa, on oodatud mõtteid saatma ka e-posti aadressil patsiendiinfo@kliinikum.ee.

Sündmuse info Facebookis: https://fb.me/e/5ylnzCQCC

Lisainfo
Ilona Pastarus, Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht
Ilona.Pastarus@kliinikum.ee

The post Kliinikum kogub patsiendipäeval ideid ja ettepanekuid appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

2024. aasta lõpus kolisid kõik Tartu Ülikooli Kliinikumi Tallinna vastuvõtud kaasaegsesse ja patsiendisõbralikku Ülemiste Citys asuvasse Tervisemajja 2. Spordimeditsiini ja taastusravi kliinikust on seal esindatud kolm osakonda: spordimeditsiini, sporditraumatoloogia ning ambulatoorse taastusravi osakond.

Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi tervishoiuteenuste kättesaadavus pealinnas on oluline samm, et olla lähemal neile, kes igapäevaselt spordiga tegelevad – olgu siis tegemist harrastus- või saavutussportlasega. Eesti ainsas omataolises kliinikus võtavad patsiente vastu spordiarstid, taastusarstid, ortopeedid, käekirurg ning füsioterapeudid. „Kliinikumi teeninduspiirkond ei piirdu üksnes Lõuna-Eestiga, vaid meie teenuseid kasutavad patsiendid üle kogu Eesti. Seetõttu on oluline olla patsientidele kättesaadavad olenemata nende elukohast,” rääkis spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku sporditraumatoloogia keskuse õendusjuht Kertu Pedosk.

Spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku tegevusala on lai. „Sporditraumatoloogia keskuses keskendume sportlikult aktiivsete inimeste ortopeediliste probleemide ravile, olenemata vanusest. Sporditraumatoloogia keskuses ravivad patsiente ortopeedid dr Madis Rahu, dr Leho Rips ja dr Alo Kullerkann. Lisaks on meie Tallinna meeskonnaga hiljuti liitunud käekirurg dr Kristo Kask. Dr Kask on spetsialiseerunud labakäe ja randme harvaesinevate ning keerukate, sealhulgas kaasasündinud, traumaatiliste, degeneratiivsete, põletikuliste ja kasvajaliste haiguste ravile,” rääkis Pedosk.

​Kliinikumi ambulatoorse taastusravi osakond pakub mitmekesist taastusravi teenust, sealhulgas kardioloogilist ja neuroloogilist taastusravi ning individuaalset füsioteraapiat. Märkimisväärne on käe- ja vaagnapõhja füsioteraapia, mille spetsialiste on Eestis väga vähe. „Käeteraapia keskendub käe ja randme funktsiooni taastamisele pärast vigastusi, operatsioone või neuroloogilisi haigusi, et inimene saaks taas iseseisvalt toime tulla igapäevatoimingutega,“ rääkis osakonna õendusjuht Katrin Viik. „Vaagnapõhja füsioteraapia aitab aga naisi ja mehi erinevate vaagnapiirkonna probleemide, näiteks uriinipidamatuse, kroonilise vaagnavalu või sünnitusjärgse taastumise korral. See on delikaatne, kuid äärmiselt oluline valdkond, mis mõjutab tugevalt inimese elukvaliteeti,“ selgitas Viik. Tallinnas pakub käeteraapiat saatekirja alusel füsioterapeut Liis Lamson ning vaagnapõhja probleemide korral saab pöörduda füsioterapeut Anu Toonverki poole, kelle vastuvõtuajad on kättesaadavad Terviseportaalis.

Kolmandas kliiniku osakonnas, spordimeditsiini osakonnas, viiakse läbi tervisekontrolle, ennetavaid uuringuid ja antakse nõu kõikidele sportlastele. Tasuta spordimeditsiinilisele terviseuuringule on oodatud kõiki kuni 19-aastased ravikindlustatud noorsportlased, kes treenivad ja võistlevad regulaarselt vähemalt kuus akadeemilist tundi nädalas lisaks kooli kehalise kasvatuse tundidele. „Terviseuuringul hinnatakse noorsportlase kehalist arengut ja tervislikku seisundit ning antakse soovitusi tervisele ohutuks eakohaseks treenimiseks. Spordimeditsiiniline terviseuuring on tasuline teenus kõigile alates 20. eluaastast,” selgitas Pedosk. Terviseuuring hõlmab patsiendi anamneesi ja arstlikku läbivaatust, kus mõõdetakse keha koostis, hinnatakse kopsude tööd, südame tegevust ja kehalist võimekust ning uuringu tulemuste põhjal antakse individuaalsed kehalise aktiivsuse soovitused.

Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kabinetid Tallinnas asuvad aadressil Sepapaja 12/1. Vastuvõttudele on võimalik pöörduda nii saatekirjaga kui saatekirjata. Broneerimise info asub Kliinikumi kodulehel.

Kliinikumi Leht

The post Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vastuvõtud Tallinnas appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.