14.04.-15.06.2025 viidi Kliinikumis kolmandat korda läbi patsiendiohutuskultuuri uuring, mille eesmärgiks on hinnata töötajate arvamust patsiendiohutuse suhtes Tartu Ülikooli Kliinikumis. Uuringu viisid samaaegselt läbi ka mitmed teised haiglad.

Patsiendiohutuskultuuri hindamiseks kasutati SOPS™ küsimustikku, mis koosneb 34 ohutuskultuuri hindavast küsimusest. Küsimustik täideti veebipõhiselt Limesurvey keskkonnas.

Uuringus osales 357 töötajat ehk 7% kõigist TÜ kliinikumi töötajatest, kellest enam kui pooled olid õed ja ämmaemandad, k.a. abiõed ja abiämmaemandad (51%), hooldustöötajaid (k.a. hooldaja, põetaja, abiline, perenaine) oli 57 ehk 16%, arste ja arst-residente ja abiarste oli 51 ehk 14%, tervishoiu tugispetsialiste ja muid spetsialiste 45 ehk 13%, tugiteenistuste ja administratiivtöötajaid 18 ehk 5% ning muudel ametikohtadel töötavaid inimesi 2 ehk 1%. Juhtival ametikohal töötasid 28% küsimusele vastanud töötajatest. Enam kui pooled uuringus osalenutest (52%) olid haiglas töötanud 11 aastat ja enam ning patsientidega on otsene kontakt või suhtlus 84% küsitletutest. Kõige enam oli uuringus osalejate hulgas anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku, südamekliiniku ning sisekliiniku töötajaid.

Kirjeldades oma üksuse või osakonna ohutuskultuuri, nõustuti kõige enam väitega, et kiirel ajal aitavad töötajad teineteist. Enam kui kaks kolmandikku (68%) vastanutest nõustusid, et töötajate eksimuste korral keskendutakse pigem veast õppimisele kui töötajate süüdistamisele ning 63% vastanute hinnangul vaadatakse patsiendiohutuse parandamise eesmärgil tööprotsesse regulaarselt üle ja tehakse vajalikke muudatusi (vs. 43% 2023.a).

Samas ilmnes ka ohutuskultuuriga seotud puudujääke. Näiteks 58% vastanute hinnangul on võimalik üksuses või osakonnas samade patsiendiohutuse probleemide kordumine, 41% arvates on töötempo sedavõrd kiire, et see mõjutab negatiivselt patsiendiohutust ning kolmandiku uuringus osalenute arvates pannakse töötajatele pahaks nende tehtud vigu.

Patsiendiohutusega seotud kommunikatsiooni kirjeldati üldiselt positiivselt. Enam kui kahe kolmandiku vastanute hinnangul antakse enamasti või alati teada, kui märgatakse midagi, mis võib patsientide ravi negatiivselt mõjutada ning kui töötajad võtavad sõna patsiendiohutusega seotud probleemide osas, on kõrgemal ametipositsioonil olevad isikud arutelule avatud. Kuid 17% vastanute hinnangul tuleb tihti või alati siiski ette ka olukordi, kus töötajad ei julge esitada küsimusi, kui midagi tundub olevat valesti. Samas on selliselt vastanute osakaal võrreldes 2023. aasta uuringuga veidi langenud (20% 2023.a).

Positiivse näitajana on juhtumite registreerimine jätkuvalt tõusuteel. Võrreldes 2023. aastaga on suurenenud nende töötajate osakaal, kes on raporteerinud vähemalt ühest kuni viiest patsiendiohutusjuhtumist ning vähenenud nende osakaal, kes pole teada andnud ühestki juhtumist. Patsiendiohutusjuhtumitest andsid viimase aasta jooksul kõige enam teada arstid ja õed, samuti juhtivatel ametikohtadel töötavad inimesed.

Oma üksuses või töövaldkonnas hinnatakse patsiendiohutust enamasti heaks (43%) või väga heaks (26%), 5% vastanute hinnangul on nende üksuses patsiendiohutus suurepärane. Võrreldes 2023. aastaga on suurenenud nende töötajate osakaal, kes hindavad patsiendiohutust oma üksuses heaks, väga heaks või suurepäraseks ning vähenenud nende osakaal, kelle arvates patsiendiohutuse nende üksuses või töövaldkonnas on rahuldav või halb. Patsiendiohutust hindasid oma üksuses kõige kõrgemalt tugitöötajad ja arstid ning kõige madalamalt tervishoiuspetsialistid. Võrreldes 2023. aastaga oli kõige enam paranenud arstide hinnang. Kui 2023. aastal patsiendiohutus hea või väga hea 57% ning rahuldav 33% arstide arvates, siis 2025. aastal hindasid patsiendiohutust heaks või väga heaks 81% ning rahuldavaks 16% arstidest.

Patsiendiohutust kogu haiglas tervikuna hinnates nõustusid enam kui kaks kolmandikku küsitletutest, et haigla juhtkond peab patsiendiohutust prioriteediks ja 42% vastanute arvates on patsiendiohutuse parandamiseks tagatud ka piisavad ressursid. Kuid siiski ligikaudu kolmandiku vastanute arvates on haigla juhtkond patsiendiohutusest huvitatud ainult pärast juhtumi toimumist.

Ohutuskultuuri koondnäitajad

Patsiendiohutuskultuuri mõõdik võimaldab hinnata ohutuskultuuri erinevaid dimensioone ning arvutada iga hinnatava aspekti kohta positiivsete hinnangute keskmise skoori. Selleks leitakse iga dimensiooni kirjeldava väite positiivsete hinnangute osakaal (negatiivselt sõnastatud väidete puhul negatiivsete hinnangute osakaal) ning arvutatakse nende osakaalude keskmine väärtus.

Kirjeldatud kümnest patsiendiohutuskultuuri dimensioonist hinnati kõige kõrgemalt meeskonnatööd ja vahetu juhi toetust – need olid ka 2023. aastal kõige kõrgemalt hinnatud dimensioonid; kõige madalamalt hinnati patsiendiohutusjuhtumitest teavitamist ja õppimist organisatsioonis. 2023. aastal hinnati kõige madalamalt personali olemasolu ja töökorraldust, kuid 2025. aastal on selle dimensiooni hinnang muutunud paremaks. Samuti on paranenud meeskonnatöö dimensiooni hinnang.

Ohutuskultuuri hinnangute analüüs kolme aasta lõikes näitab, et 2025. aasta tulemused näitavad võrreldes 2023. aasta tulemustega peaaegu kõigi väidete osas positiivsete hinnangute osakaalu suurenemist. Kõige enam ilmnevad positiivsed muutused tööjõu olemasolu, tööaja pikkuse ning kolleegide vahelise lugupidamatu käitumise vähenemise osas, samuti tööprotsesside analüüsi ja vigadest õppimise osas. Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et erinevate aastate küsimustikud on mõnevõrra erinevad ning see võis mõjutada hinnangute jaotumist. Kõige enam erines 2020. aastal kasutatud küsimustik, milles oli lisaks sõnastuse erinevusele ka erinev vastusevariantide arv.

Patsiendiohutuskultuuri uuringut viidi Kliinikumis läbi kolmandat korda. Uuringu tulemuste põhjal saame hinnata, milline on töötajate arvates patsiendiohutuskultuuri tase Kliinikumis ning ühtlasi tõsta ka töötajate teadlikkust patsiendiohutusest ning ohutuskultuurist. Samuti saame teada, millised on organisatsiooni ohutuskultuuri arendamist vajavad valdkonnad, et neid parendada ja tugevdada.

Täname uuringus osalejaid, kes andsid panuse patsiendiohutuskultuuri parendamiseks! Patsiendiohutuskultuuri uuringu andmeid analüüsisid ja kokkuvõtte koostasid TÜ kliinilise meditsiini instituudi sisekliiniku kaasprofessor Kaja Põlluste ning Signe Asi (patsiendiohutuse nooremteadur, TÜ kliinilise meditsiini instituut).

Uuringumeeskonna nimel
Maarja Ämarik, patsiendiohutuse koordinaator

The post Patsiendiohutuskultuuri uuring Tartu Ülikooli Kliinikumis appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Täna, 17. septembril 2025, ülemaailmsel patsiendiohutuse päeval, tunnustatakse Eesti patsiendiohutuse parendajat, kelleks sel aastal nimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku juht dr Marko Murruste.

Dr Marko Murrustel on oluline roll Kliinikumi ja Eesti patsiendiohutuskultuuri loomisel ja eeskujuks olemisel. Dr Murruste puhul tuuakse esile tema järjepidevat kaasa mõtlemist ja tegutsemist, kuidas patsiendiohutust otstarbekalt, mõistlikult ja tõhusalt parendada. „Marko Murruste on aktiivselt panustanud nii riikliku patsiendiohutuse andmekogu ehk POHAKu loomisesse kui ka riiklike nõuete kehtestamisesse. Samas on patsiendiohutus olnud dr Murruste huvi juba palju varem ning operatsiooni tüsistuste klassifitseerimiseks on lausa kasutusel nn Murruste loend,“ kirjeldas dr Murruste panust Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Liis Salumäe.

Kirurg dr Murruste kuulub Kliinikumi ravikvaliteedi komisjoni ning kirurgiakliinikus on omakorda tema eestvedamisel juurutatud eri tasandite ravikvaliteedi komisjonid. „Marko Murruste jaoks on oluline, et tegevused oleks mõtestatud ja annaks väärtust. Ta on oma tegevustes ja aruteludes kaasav ning nii kirurgiakliiniku kui ka teiste kliinikute kolleegide arvamusega arvestav, olles eeskujuks positiivse patsiendiohutuskultuuri hoidmisel. Lisaks on ta aidanud kujundada Kliinikumis ka vastutuskindlustusega seotud pöördumistele vastamise teekonda,“ tõi esile Kliinikumi juhatuse liige, õenduse- ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Patsiendiohutuse parendaja tunnustus on ellu kutsutud Eesti Haiglate Liidu patsiendiohutuse töörühma poolt, et tõsta esile inimesi ja meeskondi, kes on andnud olulise panuse patsiendiohutuse edendamisse. Iga haigla sai esitada ühe kandidaadi, pidades silmas nominendi mõju patsiendiohutusele, tema poolt ellu viidud parendustegevuste jätkusuutlikkust, tema innovaatilisust ja eeskujuks olemist ning meeskonnatöö ja kaasamise kvaliteeti.

Lisainfo
Ilona Pastarus, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige
Ilona.Pastarus@kliinikum.ee

The post Dr Marko Murruste pälvis „Patsiendiohutuse parendaja“ tunnustuse appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

10.–11. septembril 2025 toimusid Tartu Ülikooli Kliinikumis Da Vinci Xi robotkirurgiasüsteemi tutvustuse päevad. Järgmise sammuna on plaanis alustada Kliinikumi kirurgide robotkirurgia alaste süstemaatiliste koolitustega, et seadmete saabudes oleks võimalik alustada kohe ka operatsioonidega. Seni ei ole robotkirurgiasüsteemi veel üheski Eesti haiglas.

Tartu Ülikooli Kliinikumi 1. kliinilise valdkonna juhi ja kirurgi dr Olav Tammiku sõnul on robotkirurgia puhul tegemist kirurgi tööd täiendava ja edasiarendatud tehnoloogiaga. „Robottehnoloogia võimaldab opereerida piiratud operatsioonipiirkonnas oluliselt efektiivsemalt võrreldes tavaliste operatsiooniinstrumentidega ehk lihtsamalt öeldes saab robotiga teha selliseid liigutusi kitsal alal, mida tavainstrumentidega pole võimalik,“ selgitas robotkirurgia eeliseid dr Tammik.

Ta lisas, et robotkirurgial on eeliseid ka patsiendi vaatest: „Uuringud näitavad, et robotkirurgia eelisteks on lühem operatsioonijärgne haiglas viibitud aeg, operatsiooni suurem edukus ja operatsioonijärgsete tüsistuste vähenemine, väiksem ravimikulu ja transfusiooni vajadus, väiksem intensiivravi vajadus ja operatsiooniaegne verekadu.“

Robotkirurgias visualiseeritakse operatsiooniväli tipptasemel 3D-vaate abil, mis võimaldab kirurgil paremat liigutuse sihitust ja kontrolli. Põhimõtteliselt on robotkirurgia abil on võimalik teha kõiki läbi väikeste lõigete teostatavaid miniinvasiivseid operatsioone, ent meetodi eelised tulevad välja just suuremate ja riskantsemate operatsioonide puhul. Kirurgiakliiniku juhi dr Marko Murruste sõnul kasutatakse tänapäeval robotkirurgiat kõige enam erinevate pahaloomuliste kasvajate kirurgilises ravis. „Näiteks uroloogias eesnäärme-, põie- ja neeruoperatsioonidel ning üldkirurgias peaaegu kõikide seedetrakti vähkide ravis. Lisaks on robotkirurgia kasutusel günekoloogiliste kasvajate ja emaka allavaje korral, aga ka üldkirurgias suuremate songade operatsioonidel. Oma koht on robotkirurgial ka rindkere- ja südamekirurgias,“ kirjeldas dr Murruste.

Selleks, et robotkirurgiatehnoloogia kasutusele võtta, alustavad Kliinikumi kirurgid koolitustega, et seadmete saabudes oleks võimalik alustada kohe ka operatsioonidega. „Eesmärk on olla valmis 2026. aastal, ent tehnoloogia kasutusele võtmise täpne aeg sõltub nii selle hankimise kui ka vastavate uute tervishoiuteenuste loomise protsessist,“ lausus lõpetuseks dr Murruste.

Lisainfo
Dr Marko Murruste, kirurgiakliiniku juht
Marko.Murruste@kliinikum.ee

The post Kliinikumi kirurgid alustavad robotkirurgia tehnoloogia kasutusele võtmiseks vajalike ettevalmistustega appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

13.–21. septembril 2025 toimuvad Tokyos kergejõustiku maailmameistrivõistlused, kus naiskergejõustiklastele kehtib geenitesti nõue. Eesti sportlaste testid viis läbi Tartu Ülikooli Kliinikum.

Uudne nõue kehtib kergejõustiku maailma katusorganisatsiooni World Athletics poolt 1. septembrist 2025 kõikidel tiitlivõistlustel ning reitingupunkte arvestavatel võistlustel. Geenitesti eesmärk on veenduda, et naissportlastel ei esine meestele omast Y-kromosoomi.

Eesti naiskergejõustiklaste geenitestid viidi läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus. Kliiniku juhi ja meditsiinigeneetiku dr Sander Pajusalu sõnul oli rõõm teha koostööd Eesti Kergejõustikuliiduga. „Tegemist on küll üsna lihtsa geenitestiga, kus määratakse meessoole omase Y-kromosoomil paikneva SRY geeni olemasolu, ent erinevalt igapäevatööst pole selle eesmärk otsida haigusseisundeid või riske, vaid kinnitada naissportlase kromosoomistiku vastavust kehtestatud reeglitega. Meil oli heameel teha Eesti Kergejõustikuliiduga koostööd ja leida kiire lahendus vajalike testide tegemiseks, ent arsti ja geneetikuna jagan Euroopa Inimesegeneetika Ühingu seisukohta, et SRY-geeni testimine on tegelikkuses liiga lihtsustatud käsitlus komplekssele soolise arengu käsitlusele. Kuigi test tundub olemuselt lihtne, on sellega siiski seotud palju eetilisi ja psühholoogilisi küsimusi ja seetõttu on väga oluline tagada ka sportlastele testieelne geneetiline nõustamine, mis sportlastele meie kliinikus ka tagati,“ selgitas dr Pajusalu.

Eesti Kergejõustikuliidu saavutusspordi juht Kristel Berendseni sõnul tänab Eesti Kergejõustikuliit Tartu Ülikooli Kliinikumi meeldiva ja professionaalse koostöö eest geenitestide läbiviimisel ning sportlaste nõustamisel. „Kuna uus nõue tuli alaliidule üsna ootamatult, oli Kliinikumi kiire ja sujuv tegutsemine suureks abiks, mis võimaldab meie naissportlastel nüüd muretult Tokyo maailmameistrivõistlustele sõita,“ lausus Berendsen.

Eestist osaleb Tokyo kergejõustiku maailmameistrivõistlustel kümme sportlast – viis naist ja viis meest. Võistlustulle astuvad Elisabeth Pihela kõrgushüppes, Marleen Mülla teivashüppes, Ann Marii Kivikas 200 meetri jooksus, Jekaterina Mirotvortseva 20 kilomeetri maanteekäimises ning Pippi Lotta Enok seitsmevõistluses. Meestest Johannes Erm, Janek Õiglane ja Karel Tilga kümnevõistluses ning Tiidrek Nurme ja Leonid Latsepov maratonis.

Tartu Ülikooli Kliinikum soovib edu ja suurepäraseid tulemusi kõikidele sportlastele!

*Foto: Tõnis Tõnström/EKJL

Teate edastas:
Helen Kaju, kommunikatsioonijuht
Helen.Kaju@kliinikum.ee

The post Kliinikum aitas Eesti naiskergejõustiklased maailmameistrivõistlustele, viies läbi kohustuslikud geenitestid appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kantar Emor viis 12.–19. juunil 2025 läbi meditsiiniasutuste kuvandit kaardistava uuringu, milles osales 1131 Eesti elanikku vanusevahemikus 16–74. Uuringu eesmärk oli kaardistada erinevate meditsiiniasutuste tuntust, kokkupuuteid, usaldusväärsust, patsiendisõbralikkust ja ravikvaliteedi taset.

Uuringusse olid kaasatud 3 piirkondlikku haiglat, 4 keskhaiglat, 11 erakliinikut ning lisaks ka 2 erialapõhiselt spetsialiseerunud erakliinikut.

Uuring kaardistas nii meditsiinibrändide meeldivust kui ka nende seostamist läbi kolme omaduse: kõrge ravikvaliteet, usaldusväärsus ja patsiendisõbralikkus. Eesti elanikud märkisid Tartu Ülikooli Kliinikumi teiste raviasutuste seas kõige kõrgema ravikvaliteediga brändiks (55% vastajatest), niisamuti kõige meeldivamaks brändiks. Ühtlasi peetakse Kliinikumi kõige usaldusväärsemaks tervishoiuasutuseks (58% vastajatest), millele lisaks nimetasid vastajad Kliinikumi ka üheks kõige patsiendisõbralikuimaks asutuseks.

Vastajate hinnangul on Kliinikum üks tuntumaid tervishoiuasutusi Eestis – 78% vastajatest teab ülikoolihaiglat. Viimase aasta jooksul on Kliinikumiga kokku puutunud 22% inimestest ning viimase kolme aasta jooksul 27%. Nendest inimestest, kes on viimase aasta jooksul Kliinikumiga kokku puutunud, märkis Kliinikumi meeldivaks koguni 81%.

Uudse teemana käsitles uuring tervishoiuga seotud asutuste ja isikute usaldusväärsust, milles selgus, et Eesti elanikest enam kui 80% pigem või täielikult usaldab kiirabi, arste, apteekreid ja proviisoreid, riigihaiglaid, erakorralise meditsiini osakonda, oma perearsti ning teadlasi.

Tartu Ülikooli Kliinikum tänab patsiente ja lähedasi usalduse ja kõrge hinnangu eest. Ülikoolihaigla professionaalsed ravimeeskonnad töötavad igapäevaselt ja läbipõimunult õppe- ja teadustööga selle nimel, et pakkuda kõikidele Eesti elanikele parimat võimalikku raviteenust.

Teate edastas:
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee

The post Kliinikumi peetakse kõige usaldusväärsemaks tervishoiuasutuseks Eestis appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.