+
Emergency info
Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Nortali arendus- ja koostöö tulemusel valmis patoloogia infosüsteem, mis liideti olemasoleva infosüsteemiga eLabor ning on esimene omataoline lahendus Eestis. 3. aprillil 2025 kasutusele võetud uus patoloogia moodul võimaldab tellimisprotsessi ja labori siseste töövoogude tõhusamat korraldamist, uuringuandmete paremat kättesaadavust ning uuringumaterjalide käsitluse kvaliteedi senisest täpsemat jälgimist.
Kliinikumi patoloogiateenistus tegeleb igapäevaselt haiguste ja seisundite täpse diagnoosimisega organite, kudede ja rakuproovide visuaalse uurimise teel. Patoloogia on pidevalt kasvava töömahuga valdkond, mistõttu alustati 2020. aastal arendustööga, mille eesmärgiks töös tuge pakkuv infosüsteem. Kliinikumi patoloogiateenistuse juhi dr Margus Reimanni sõnul võimaldab programmi kasutusele võtmine optimeerida töövoogu, vähendada inimlikest eksimustest tekkivaid vigu ja parandada töökvaliteeti. „Nüüd on patoloogiateenistusel võimalik tõhusamalt hallata kogu uuringuprotsessi alates patsiendilt materjali kogumisest kuni uuringuvastuste väljastamise ja arhiveerimiseni. Automatiseeritud töövood, näiteks koekassettide ja preparaadiklaaside automaatne printimine, vähendavad käsitööd, säästes töötajate aega ning vähendades vigade riski,“ selgitas dr Reimann, lisades, et nüüd saab täpselt jälgida, milline töötaja millal ja kuidas uuringumaterjalidega tegeles.
Uue infosüsteemi arendamine oli mahukas projekt, mis muudab igapäevast töökorraldust viies haiglas – lisaks Kliinikumile on süsteem kasutusel Põlva, Valga, Lõuna-Eesti ja Viljandi haiglas. Patoloogiateenistuse juhi sõnul tuli arvestada eripäraste töövoogudega, näiteks endoskoopia ja operatsioonide korraldusega ning tagada, et kõik seotud haiglad ja töötajad oleksid muudatuseks valmis. „Välja arendatud tellimuste süsteem on nüüd paindlikum ja tõhusam, säästes arstide ja teiste töötajate tööaega, kuna mitme haigla eraldiseisvaid kontosid pole enam vaja kasutada. Samuti on nüüd ühe vastuse alla koondatud ühendlabori, geneetika ja patoloogia uuringute tulemused, mis teeb andmete vaatamise mugavamaks,“ lisas dr Reimann.
Samuti tähistab uus infosüsteem esimest olulist sammu patoloogia tööprotsesside digitaliseerimise suunas – see võimaldab esitada tellimusi digitaalselt ning toetab laborisisest töövoogu, sealhulgas uuringuprotsessi reaalajas jälgimist ja dokumenteerimist. „Patoloogialabori infosüsteem on ka oluline kvaliteedi tagamise tööriist, mis jälgib ja salvestab patsiendi uuringumaterjali kogu kokkupuute patoloogialaboriga. Tagab, et kõik protsessid, alates proovi võtmist kuni tulemuste edastamiseni, on dokumenteeritud ja kergesti jälgitavad,“ selgitas dr Reimann.
Kliinikumi informaatikateenistuse suurprojektide projektijuht Meelika Kuningas lisas, et kuna patoloogia uuringud on väga olulised vähiravis, aga nende teostamine kestab pikaajaliselt, siis nüüd on absoluutselt iga etapp infosüsteemis fikseeritud. „Patoloogiateenistus saab jälgida, kus on kitsaskohad, kus saab protsessi kiirendada ning haiglal on täpne ülevaade, millises töö etapis uuringu materjal asub, kaua on see töös olnud ja määratleda, kaua vastuse jõudmiseni veel aega läheb,” rääkis Kuningas. Antud infosüsteem aitab hallata ja jälgida väga suures mahus uuringumaterjale – ainuüksi kulus 2024. aastal pikaajalisele arhiveerimisele ligikaudu 110 000 parafiinplokki ning ligi 203 000 histoloogilist ja tsütoloogilist mikropreparaati (preparaadiklaasi).
Patoloogia infosüsteemil on suur mõju ka keskkonnale. „Üks eesmärkidest selle mastaapse projekti juures oli muuta patoloogiateenistus paberivabaks. Tänu uuele süsteemile loobusime pabersaatekirjadest, sealhulgas operatsiooni kiiruuringu saatekirjadest. Sellega hoiame igal aastal kokku ligikaudu 31 600 paberilehte,” selgitas patoloogiateenistuse juht. Patoloogiamooduli analüüs ja arendus said alguse 2020. aasta juunis ning uus lahendus võeti kasutusele 3. aprillil 2025, mõjutades laialdaselt erinevaid osapooli – tellijaid, materjalivõtjaid, laboritöötajaid, patoloogiateenistust, aruandlust ja kasutajatuge.
Lisaks eeldas suuremahuline projekt detailset töökorralduse ümbermõtestamist ja ressursiplaneerimist, milleks viidi läbi infotunde ja kasutajate koolitusi. Tagasiside patoloogia süsteemile on seni olnud positiivne ning arendus puudutas patoloogiateenistuse histoloogia, tsütoloogia, günekotsütoloogia ja konsultatsioonide tellimist. Tartu Ülikooli Kliinikumi patoloogiateenistus on Eestis ainus, kus tehakse perinataalpatoloogiat, samuti kopsu- ja neerutransplantaatide patoloogiat ning skeletilihashaiguste ja neeruhaiguste patoloogiat.
Projekti õnnestumiseks tagas IT:
The post Kliinikum arendas uue patoloogia infosüsteemi, mis aitab optimeerida töövoogusid ja tagada kvaliteeti appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.
Tartu Ülikooli Kliinikumis on keskkonnahoidlikku teed käidud juba aastaid järjepidevalt ja teadlikult. Ühekordseid toidupakendeid enam ei kasutata, jäätmeid sorteeritakse hoolikamalt ning uusi hooneid projekteeritakse energiatõhusamalt. Kliinikum, kus töötab üle 5000 inimese ja mis on arstitudengite õppebaasiks, kannab olulist vastutust nii keskkonnamõjude vähendamisel kui ka rohelise mõtteviisi edendamisel.
Kliinikumi keskkonnaalaste tegevuste raamiks on EMAS (Euroopa Liidu keskkonnajuhtimise ja -auditeerimise süsteem), mille alusel on seatud eesmärgiks tõsta energiatõhusust, vähendada jäätmeteket ning parandada tarvikute ringlussevõttu. „Kliinikumi eesmärk olla aastaks 2026 keskkonnahoidlik haigla ei ole pelgalt visioon – see on elluviidav strateegia, mille mõju ulatub haiglaseinte vahelt kogu kogukonda. Meie eesmärk on kujundada kestlikku kultuuri, milles iga töötaja ja patsient tunneb vastutust,“ selgitas keskkonna ja puhastuse osakonna juhataja Triin Arujõe.
Kliinikumi viimaste aastate üks fookustest on olnud süsinikujälje mõõtmine, mida tehakse kahe rahvusvaheliselt tunnustatud mudeli alusel. Ühe aastaga vähenes töötaja kohta arvutatud jalajälg 3,99% ja voodipäeva kohta 0,82%, mis on Arujõe sõnul saavutatud töötajate teadlikkuse suurenemisega ja otseselt personali tegevustega: ruumi temperatuuri jälgimine, tulede kustutamine ning akende sulgemine. Samuti viidi läbi projekt „Kätehügieen ja õige kinnaste kasutamine – sellest võidame kõik“, mille tulemusel vähenes mittesteriilsete kinnaste kasutamine 9% võrreldes 2023. aastaga ning võrreldes 2022. aastaga kasutati eelmisel aastal üle 1,5 miljoni kinda vähem.
Ka uusi haiglakorpusi projekteeritakse nii, et neis kasutatakse kaugjahutust, paigaldatakse päikesepaneelid ja veeudu-tulekustutussüsteem ning pööratakse erilist tähelepanu madalale energiatarbimisele ja paindlikule patsiendimajutusele. Triin Arujõe sõnul säästetakse haiglahoonetes energiat läbi LED-valgustuse kasutuselevõtu ning tsentraalse kaugjahutuse süsteemi rakendamise. Näiteks võimaldab kaugjahutusele üleminek aastas kokku hoida 830 MWh ning LED-valgustustele üleminek 170 MWh elektrienergiat. „Kliinikumi energiatarbimine 2024. aastal oli 52 504 MWh ning suurim osa sellest kulus peahoones, kuhu koondub suurem osa ravi- ja diagnostikategevusest. Renoveerimata hoonetes, kus puuduvad kaasaegsed tehnosüsteemid, oli elektrienergia tarbimine väiksem,“ rääkis Arujõe.
Suuri samme astuti ka jäätmekäitluses. Eelmisel aastal tekkis Kliinikumis kokku 1290 tonni jäätmeid, millest 28,1 tonni ladestati prügilasse ning ülejäänud jäätmetele rakendati taaskasutustoiminguid lepingupartnerite abil. „Jäätmekäitluses mängib võtmerolli töötajate harimine – just sellepärast oleme korraldanud koolitusi ja loonud näiteks ka digitaalse jäätmemängu, et teadmisi kinnistada ja levitada,“ selgitas keskkonna ja puhastuse osakonna juhataja. Biojäätmete eraldi kogumine suurenes 2024. aastal 160% võrreldes 2023. aastaga, mil koguti kokku 78 tonni biolagunevaid jäätmeid.
Kui 2023. aasta suur saavutus oli ühekordsetest toidupakenditest loobumine nii patsientide kui ka töötajate toitlustamisel, siis eelmise aasta eesmärgiks oli vähendada ühekordseid tarvikud. Selleks hakati 2024. aastal sterilisatsiooniosakonnas osaliselt kasutama paberpakendamise asemel sterilisatsioonikonteinereid ning otsiti lahendusi plastmassist tabletitopside asendamiseks paberist topsidega. „Keskkonnahoidlikkust toetavad igapäevased valikud ja selle eest suur tänu meie töötajatele. See, et suutsime näiteks loobuda ühekordsetest toidunõudest, on isegi rahvusvahelises haiglate võrdluses äärmiselt haruldane nähtus,“ selgitas Arujõe.
Keskkonnasäästlik lähenemine avaldub Kliinikumis ka hangete korraldamises. Möödunud aastal viidi läbi 20 keskkonnahoidlikku riigihanget, et panustada toodetesse ja suurendada vastutustundlike valikute mõju kogu tarneahelas. „Keskkonnasäästlikkus on Kliinikumis laiem põhimõte, mis kajastub kindlasti töötajate igapäevategevustes ja ka sündmuste korraldamises. Näiteks oleme loonud juhendmaterjalid keskkonnahoidlike sündmuste korraldamiseks, kus on välja toodud suunised toidu, transpordi, materjalide ja jäätmekäitluse valikuks,“ rääkis Arujõe.
Eelmisel aastal osales Kliinikum ka toredas ROHEringi projektis, mille raames toodi Maarjavälja rohealadele uued „haljastustöölised“. Lambad niitsid vaiksel ja loomulikul viisil muru, pakkudes samal ajal rõõmu töötajatele, patsientidele ja ümbruskonna elanikele. Lisaks said suurt tähelepanu ja imetlust kaks lilleniiduala, mis rajati L. Puusepa 6 parki. Elurikkuse säilitamise eesmärgil vähendati ka muudel rohealadel niitmise sagedust. „Elurikas linnaloodus pakub lisaks silmailule mitmeid hüvesid – puhtam õhk, madalam õhutemperatuur, vähem üleujutusi ja tolmendatud viljapuud,“ selgitas Arujõe.
2025. aastal tegeletakse jätkuvalt võimaluste otsimisega, kuidas vähendada Kliinikumi elektri-, vee- ja soojusenergia tarbimist, parandada materjalide kasutamise tõhusust ning vähendada jäätmeid ja heitmeid. „Oleme tänulikud töötajatele, kes samuti Rohelist Kliinikumi oma hingeasjaks peavad, märkavad oma töökeskkonnas võimalusi energia säästmiseks ning ka teisi töötajaid selleks üles kutsuvad,“ rääkis Arujõe. Kliinikumi 2024. aasta keskkonnaaruanne on leitav SIIT, Kliinikumi jäätmemäng SIIT.
Kliinikumi Leht
Fakte 2024. aastast:
The post Kliinikumi roheteod kujundavad kestlikku haiglat appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.
Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik ning geneetika ja personaalmeditsiini kliinik on võtnud kasutusele uue teenuse eesnäärmevähi personaliseeritud ennetuseks. Teenust pakutakse koostöös ettevõttega Antegenes.
Eesnäärmevähk on Eesti meestel kõige sagedamini diagnoositud pahaloomuline kasvaja, moodustades 2025. aastal koguni 28% kõikidest meestel esinevatest vähijuhtudest. Eestis on selle kasvaja esinemissagedus Euroopa keskmisest koguni 42% kõrgem. Kuna eesnäärmevähki haigestumise põhjused on seotud geneetilise eelsoodumusega, võimaldab uue põlvkonna ennetusteenus avastada haigust võimalikult varakult ning seeläbi jõuda õigeaegselt ravile.
„Kõik meestearstid ja uroloogid teavad enda praktikas haigusjuhte, kus agressiivne eesnäärmevähk diagnoositakse ka suhteliselt noortel meestel liiga hilja ehk sageli juba väljaravimatus haiguse faasis. Uus teenus ongi suunatud selliste juhtumite vältimisele,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi meestearst prof Margus Punab. Ta lisas, et ülikoolihaiglale omaselt on teenuse väljatöötamisel võetud aluseks kõige uuemad rahvusvaheliste teadusuuringute tulemused, sealhulgas 2025. aasta aprillikuus The New England Journal of Medicine ajakirjas avaldatud BARCODE1 uuringu tulemused. Oluline meditsiiniline tõendus tuleneb ka Karolinska ja Harvardi ülikooli teadlaste uuringust, mis näitas, et kõrge geneetilise riskiga meeste puhul on varakult eesnäärmevähki surra kolmekordselt kõrgem võrreldes madala riskiga meestega.
Riski hindamiseks on personaliseeritud eesnäärmevähi ennetusteenuses lisatud prostata spetsiifilise antigeeni testile (nn PSA-testile) ka polügeense riskiskoori (PRS) hindamine. Lisaks testitakse perekondliku vähiriskiga meestel ka harvaesinevate üksikgeenide poolt haigust tekitavaid geenivariante. „PSA-testi väärtuste ja geneetilise riski hindamise põhjal saab iga patsient täpse personaalse eesnäärmevähi riskihinnangu ja selle alusel välja töötatud ennetusplaani, mis annab soovitused, milliseid uuringuid ja millises vanuses teha, et tagada vähi varajane avastamine ajal, kui ravi on kõige tõhusam,“ kirjeldas prof Punab.
Polügeense riskiskoori hindamine ehk paljude geenivariantide koosmõju analüüs on paljulubav uus lähenemisviis vähiennetuseks nii Euroopas kui Eestis. „PSA test on eesnäärme tervise kontrolliks paljudele tuttav, kuid tänapäevased uuringud näitavad, et see ei pruugi olla piisavalt tundlik ega spetsiifiline varase eesnäärmevähi avastamiseks just kõrge geneetilise riskiga meestel,“ selgitas onkoloog, Kliinikumi vanemarst-õppejõud ja tervisetehnoloogiaettevõtte Antegenes asutaja dr Peeter Padrik. „PSA võib olla normis ka siis, kui agressiivne vähk on juba olemas, kuid sellisel juhul võib jääda haigus patsiendil õigeaegselt diagnoosimata,“ ütles ta.
Uue ennetusmudeli raames tehtav test võimaldab tuvastada kõrge eesnäärmevähi riski ka neil inimestel, kellel pole ühtegi teadaolevat vähijuhtumit lähisugulastel, sest polügeenne risk ei sõltu perekondlikust haigusloost. Samuti võimaldab see geneetilist riski täpsustada neil, kellel on küll perekonnas korduvalt vähijuhtumeid olnud, kuid seni pole geeniuuringud pärilikke mutatsioone üksikgeenides leidnud.
Prof Margus Punabi sõnul on eesnäärmevähi ennetusmudel soovitatav meestele alates 40. eluaastast. „See on iga, mil eesnäärmevähk võib kõrge geneetilise riski korral juba arenema hakata. Haiguse ennetusega tuleb alustada oluliselt varem, enne kui kasvaja jõuab organismis levida ja sümptomeid põhjustada. Vajadusel soovitame teenuse raames kõrge geneetilise riskiga meestele koheselt põhjalikumat eesnäärme magnetresonantstomograafia uuringut ning seda isegi siis, kui PSA tase on normis,“ selgitas meestearst.
Eesnäärmevähi personaliseeritud ennetusteenusele on võimalik pöörduda Tartu Ülikooli Kliinikumi meestearstide vastuvõttude kaudu nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui Narvas. Teenus ei ole veel Tervisekassa teenuste loetuelus, mistõttu pakutakse teenust tasulisena. Lisaks meestekliinikule on võimalik alustada teenusele pöördumist ettevõtte Antegenes kaudu.
Lisainfo:
Prof Margus Punab, Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik
Margus.Punab@kliinikum.ee
The post Kliinikum pakub uut teenust meestele eesnäärmevähi personaliseeritud ennetuseks appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.
Südame isheemiatõvega patsientidel on aspiriin asendamatu ravim tõsiste kardiovaskulaarsete tüsistuste, nagu näiteks südameinfarkti ennetamisel, samuti südame pärgarterite ahenemise või ummistuste ravi ehk perkutaanse koronaarangioplastika järel tüsistuse vältimisel.Aspiriini roll neil juhtudel on vähendada verehüübimist, mille tulemusel on omakorda võimalik ennetada või takistada südame veresoonte ummistumist trombiga.
Aspiriini suhtes esineb 2,5% rahvastikust ülitundlikkus, kuid seni ei ole tõestatud turvalist varianti aspiriini asendamiseks. Üheks lahenduseks on aspiriini desensibiliseerimine, mida selgete juhiste puudumise tõttu tehakse harva.Kuna aspiriinivaba antitrombootilist ravi praegu ei ole, on oluline aspiriini ülitundlikkusega patsientide puhul siiski teha varajane desensibiliseerimise katse.
Tartu Ülikooli Kliinikum südamekliiniku abiarst Silver Kotter ja arst-õppejõud Merilin Reimann ning apteegi vanemproviisor Jana Lass desinsibiliseerisid kaks ülikoolihaigla kardioloogilist patsienti aspiriini suhtes, avaldades tulemused ka teadusartiklis. „Desensibiliseerimine tähendab ajutiselt ravimi farmakoloogiliste ja immunoloogiliste reaktsioonide kliinilist kõrvaldamist, mis saavutatakse ravimi annuse järk-järgulise suurendamisega kuni säilitusannuseni. See on kiire ja tõhus ning absoluutsed vastunäidustused üliharvad. Kasutasime südamekliinikus selleks Rossini jt raviprotokolli, ent muutsime seda mõlema patsiendi puhul neist individuaalselt lähtudes ja tuues aspiriini säilitusannuse koguse 100 mg-lt 75 mg-le,“ selgitas dr Reimann.
Seni on desensibiliseerimise üheks takistuseks Eestis olnud väikestes annustes aspiriini kättesaadavus. „Kõige väiksem aspiriinitablett sisaldab 75 mg toimeainet, ent desensibiliseerimiseks vajalike väiksemaid annuseid sisaldavate tablettide valmistamine on olnud ebatäpne ja keeruline. Tänu sellele, et Kliinikumi apteegis on eelmisest aastast olemas 3D-tabletiprinter, on võimalik printida ravimeid vastavalt annuse vajadusele. Aspiriini desnsibiliseerimise katse käigus printisime 1 mg, 5 mg ja 10 mg aspiriini närimistablette,“ tutvustas vanemproviisor Jana Lass.
Üks patsient, kellel aspiriini desensibiliseerimine läbi viidi, oli 77-aastane plaanilisele ravile tulnud naine, kelle sõnul oli aspiriini manustamine talle varem tekitanud nahasügelust, löövet, näo punetust ja õhetust. „Kasutasime patsiendi ravis modifitseeritud Rossini protokolli järgi. Erinevates protokollides on aspiriini doosid ja annustamise sagedused erinevad, kuid metaanalüüside alusel on need sama efektiivsed. Eriti efektiivne on aga jõuda aspiriini säilitusannuseni vähemalt kuue erineva aspiriini doosi manustamise järel, mistõttu muutsime ka meie originaalset protokolli. Desensibiliseerimist viiakse läbi ka paljude teiste allergiate tõttu ning protsess võib kesta mitu aastat. Aspiriini desensibiliseerimine võtab aega vaid mõned tunnid. Seega sai patsient aspiriini annuseid vastavalt 1 mg, 5 mg, 10 mg, 20 mg, 40 mg ja 75 mg. Jälgisime patsienti nii haiglas kui olime kontaktis pärast haiglaravi. Patsient talus määratud ravi hästi ning varem kirjeldatud sümptomeid – nahalööbeid, punetust, õhetust, sügelust ega muid kaebusi ei tekkinud,“ kirjeldas Silver Kotter.
Teine patsient oli 56-aastane mees, kes hospitaliseeriti erakorraliselt ning kelle puhul oli varasemate terviseandmete põhjal teada aspiriini ülitundlikkus. „Viisime patsiendil desensibiliseerimise läbi pärast intensiivravi perioodi annustega 1 mg, 5 mg, 10 mg, 20 mg, 40 mg ja 75 mg, samal ajal patsienti jälgides. Patsient sai ka kahel järgneval päeval 75 mg aspiriini, mida ta talus hästi,“ lisas dr Reimann.
Mõlema patsiendi puhul osutus densibiliseerimise katse edukaks ning see on Kliinikumi südamekliinikus aspiriini ülitundlikkusega südamehaigusi põdevate patsientide üheks võimalikuks raviskeemi osaks ka edaspidi. „Läbiviidu tulemusel saab öelda, et raviprotokolle saab modifitseerida vastavalt patsiendi vajadustele. Aspiriini desensibiliseerimist saab samade, katsetatud raviprotokollidega läbi viia ka perifeersete arterite haiguse, isheemilise insuldi ja preeklampsia ennetuse puhul. Väikeste annuste saamine on Kliinikumis võimalik tänu 3D-tabletiprinterile,“ laususid dr Reimann ja Kotter lõpetuseks.
Kliinikumi Leht
The post Kuidas ravida südamehaigusega patsiente, kes ei talu aspiriini? appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.
Tänavu möödus 50 aastat päevast, mil dr Jüri Väli teostas Kliinikumi vastavatud angiograafiakabinetis esimese protseduuri. See tähistas olulist pöördepunkti südame- ja veresoonkonnahaiguste diagnostikas ja ravis, võimaldades esmakordselt hinnata veresoonte täpset anatoomiat viisil, mis vastas kirurgide ootustele – näha veresoontesse ja teha selle põhjal täpseid otsuseid. Osakond tegutseb aktiivselt ka tänapäeval, toetudes nüüdisaegsele pildikuvamistehnoloogiale ning vähetraumaatilistele ravivõimalustele, mis on avanud uusi teid keerukate haiguste käsitlemisel.
Angiograafia baseerub röntgenkiirguse ja kontrastainete kasutamisel, mille abil saab hinnata veresoonte ja südamekambrite anatoomiat, tuvastada võimalikke ahenemisi, ummistusi või muid veresoonkonna probleeme. Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku angiograafia osakonna vanemarst-õppejõu, osakonnajuhi dr Toomas Hermlini sõnul piirduti angiograafias esialgu ainult diagnostikaga, kuid tänapäeval on fookus nihkunud raviprotseduuridele – aastas uuritakse enam kui 3000 patsienti, kellest rohkem kui pooled saavad ka invasiivset ravi. „Esialgu alustasime diagnostikaga, olles diagnostikud. Meie jaoks oli oluline, et suudaksime kirurgile täpselt näidata, mis on viga ja kus see paikneb. Samuti täpsustasime hemodünaamilisi parameetreid, mõõtsime vererõhku südamekambrites ning määrasime muid parameetreid kaasasündinud südamerikete korral,” selgitas dr Hermlin.
Viimase poolsajandi jooksul on angiograafiast saanud üks südame- ja veresoonkonnahaiguste diagnoosimise ning ravi nurgakividest. Kuigi seda kasutatakse ka paljude teiste haiguste puhul, on põhifookus endiselt südame-veresoonkonna haigustel – alates pärgarteritest ja kaasasündinud riketest kuni ajuarterite trombide eemaldamiseni. „Kui esimestel tegevusaastatel tehti uuringuid mõnisada ja meeskond oli kümneliikmeline, siis nüüd on meid paarkümmend ja töömaht on kümnekordistunud. Ka ajaliselt ei ole võrreldavad algusaastate diagnostilised protseduurid ja tänapäevased keerukad ravimeetodid,“ rääkis dr Hermlin, lisades, et täna tehakse osakonnas igal aastal ligikaudu 1000 koronaarangioplastikat ja 500 perifeersete veresoonte raviprotseduuri.
Dr Hermlini sõnul on angiograafias kasutatavad ravimeetodid südame- ja ajuinfarkti korral ühed kiireimad ja tõhusaimad. Selleks on käivitatud osakonnas ka kaks valveringi. „Näiteks ajuinfarkti korral teostatav trombektoomia ehk ajuarterit ummistava trombi mehaaniline eemaldamine on tihti väga suure kasuteguriga protseduur. Tegemist on väga aegkriitilise protseduuriga, sest teatavasti on aju hapnikuvaegusele kõige tundlikum organ,” rääkis Kliinikumi angiograafia osakonnajuht. Angiograafia on seotud mitmete erialadega, sealhulgas kardioloogia, veresoonkonnahaigused, uroloogia, onkoloogia ja paljud teised valdkonnad. Ka naistearstidele on angiograafiaosakond vajalik, näiteks juhtudel enne keisrilõiget.
Üha enam räägitakse ka patsientidest, kellel ei ole kaasasündinud, vaid vananemisega seotud südameklapi probleemid. „Kuna inimeste eluiga pikeneb, tekivad aja jooksul muutused südameklappides, mille tagajärjel areneb aordiklapi ahenemine. Tegemist ei ole kaasasündinud rikke, vaid aeglaselt kujuneva haigusega. Selliste patsientide raviks kasutatakse kirurgilisele ravile alternatiivina kateetrikaudset aordiklapi paigaldamist ehk TAVI-protseduuri. Patsientidele, kellel on kõrge operatsioonirisk, on see protseduur ainus ravivõimalus,“ selgitas dr Hermlin. Tartu Ülikooli Kliinikumis alustati TAVI-protseduuriga 2014. aastal, kui protseduuri tehti ligikaudu kümnel patsiendil aastas. Tänaseks on protseduuride arv kasvanud 70–80 patsiendini aastas, võimaldades tõhusalt pikendada ka 80–85-aastaste patsientide eluiga.
Angiograafia suur eelis seisneb selle väheses invasiivsuses – protseduure tehakse sageli läbi 2 mm nahalõike randmearteril või reiearteri kaudu. „Patsiendid ikka küsivad, kuidas on võimalik, et reiearteri kaudu, mille diameeter on vaid 7 mm, saab paigaldada südameklapi, mille diameeter on 30 mm. Kui varem tähendas südameklapi vahetus alati rindkere avamist ja pikemat haiglas viibimist, siis täna saab sama protseduuri teha kateetri kaudu ja patsient võib koju minna juba järgmisel päeval,” rääkis dr Hermlin, kes on koos kolleegidega selle meetodiga ravinud juba ligi 400 patsienti. „Arstidel oli idee ja inseneridel oskus see teoks teha. Nii on loodud uskumatult palju meditsiiniseadmeid, mille olemasolu tundub esmapilgul lausa võimatu. Meie töö eripäraks ongi see, et juurdepääs haiguskoldele on väga väike ja atraumaatiline. Kui see muutub suureks, on tegu juba kirurgiaga,” lisas ta.
Poole sajandi jooksul on angiograafia ümber moodustunud multidistsiplinaarne kest, kus kardioloogid, radioloogid, veresoontekirurgid ja paljude teiste erialade arstid teevad tihedat koostööd. „Angiograafia protseduuride kestus sõltub üldiselt selle keerukusest – see võib varieeruda mõnekümnest minutist kuni mitme tunnini. Lisaks uuritakse ja ravitakse patsiente alates enneaegsetest imikutest kuni eakateni, kus noorim patsient on kaalunud 500 grammi ning vanim seni ravitud patsient on olnud 98-aastane,” selgitas osakonnajuht.
Dr Hermlini lemmikvaldkonnaks on kaasasündinud südamerikete ravi, mida viimastel aastatel tehakse järjest vähem madala iibe ning raseduseaegse täpse diagnostika tõttu. Sellele vaatamata on näiteks kodade vaheseina defekte suletud pea 250 lapsel – ligikaudu ühe väikese Eesti maakonnakooli jagu. Ta lisas, et ees ootab palju erinevaid juurutamist vajavaid raviprotseduure ning angiograafia areng ei peatu.
Tagasivaatavalt:
Dr Jüri Väli oli Eestis angiograafia pioneer, alustades 23. mail 1975 kaasasündinud südamerikete uurimist. Juba järgmisel päeval võeti kasutusele koronarograafia – dr Villu Mölder alustas poolselektiivsete ja dr Toomas Sulling selektiivsete uuringutega. Sama aasta sügisel liitus angiograafiameeskonnaga dr Ahto Leissoo ja prof Jaan Eha. Järgnevate aastate jooksul kasvas meeskond veelgi: 1976. aastal liitus dr Mehis Mikkel ja 1979. aastal dr Eini Altraja.
The post Angiograafia osakond ühendab täpse diagnostika, tõhusa ravi ja patsientide tänu appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.
Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik
L. Puusepa 2
telefon 731 9310
