Igal oktoobrikuu teisel neljapäeval tähistatakse kogu maailmas nägemise päeva. Sel aastal on erialapäeva fookus suunatud värvinägemise häiretele.

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku arst-õppejõud dr Aap Toming tõi välja, et lausa 8% Põhja-Euroopa meestest ning 0,5% naistest on haaratud kaasasündinud värvinägemise häiretest. „Võib-olla mäletate veel kooliajast küsimust: „Mis on sinu lemmikvärv?”. Tuleb välja, et asi ei ole ainult maitse-eelistustes, vaid mõned inimesed on tõesti sünnipäraselt teistmoodi värvinägemisega kui teised. Inimsilm on võimeline nägema tervelt 1 miljon erinevat värvi, ent osadel inimestel, eriti meestel, on see oluliselt piiratud, eriti mis puudutab roheliste toonide eristamist punakatest värvitoonidest,“ selgitas dr Toming.

Silmaarsti sõnul peaksid inimesed kontrollima oma värvinägemist Ishihara või Farnsworthi testiga, mida on võimalik teha nii silmaarsti vastuvõtul kui ka iseseisvalt Internetis. „Tähtis on see seetõttu, et osadel ametikohtadel, nagu lennukijuhid, tuletõrjujad, elektrikud või disainerid, ei pruugi olla võimalik töötada värvinägemise häirega. Enamjaolt see elule siiski piiranguid ei sea, küll aga võib tekitada vaidlusi inimeste vahel köögimööblit, kardinaid ja autovärvi valides,“ kirjeldas dr Toming.

Värvinägemise häireid võib esineda ka põletike, traumade ja isegi ravimite kõrvalmõjude tagajärjel. „Kui ärkate ühel päeval ja maailm näeb hoopis teistsugustes toonides välja, peaks seadma sammud kiiresti silmaarsti kabinetti,“ ütles silmaarst.

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus saab paluda värvinägemise testi tegemist silmaarstilt, ent artiklist leiate ka lihtsa enesetestimise viisi.

Kas näed pildil ühe tuttava asutuse logo ikooni? Kui mitte, siis võib sul olla kerge rohe-puna värvipimedus.

Põnevaid noppeid:

• 95% värvipimedate kogukonnast on mehed.
• Kõige sagedasem, rohe-puna värvipimedus on pärandatav X-kromosoomi kaudu – sellest ka meestel suurem esinemissagedus.
• Vastsündinu on alguses värvipime ja värvitaju kujuneb välja alles neljandaks kuni kuuendaks elukuuks.
• Puna-rohe värvipimedad inimesed on tavaliselt üllatunud, kui avastavad, et pähklikreem ei olegi tegelikult roheline.
• Mantis krevettidel on 12 erinevat tüüpi valgustundlikke kolvikeste rakke, mida on neli korda rohkem kui inimestel. On teada, et nad suudavad näha infrapuna ja ultraviolettkiirguse lainepikkusi.
• Laialt levinud müüt on see, et koerad näevad must-valgelt – tegelikult on nad dikromaadid ehk neil on kahte tüüpi kolvikeste rakke ja näevad maailma enamjaolt läbi siniste ja kollakate toonide
• Värvipimedatel inimestel on raske eristada kollakaid toone rohelistest, seega ei saada hästi aru, millal on banaanid küpsed.
• Samasugune mure võib esineda liha küpsetamisel, kus punakate toonide eristamatus ümbritsevast teeb raskeks liha küpsusastme hindamise
• Kuulsad värvipimedad isikud on näiteks: Christopher Nolan, Mark Zuckerberg, Sting, Keanu Reeves, Jaagup Kreem

Lisainfo
Dr Aap Toming, silmakliinik
Aap.Toming@kliinikum.ee

The post Ülemaailmne nägemise päev keskendub värvinägemise häiretele appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Sügistalvine periood toob kaasa ka viirushaigused, mis võivad kulgeda inimestel erineva raskusega. Kliinikumi arstid rõhutavad, et vaktsineerimine on üks olulisemaid viise tervise kaitsmiseks, mille kõige suurem kasu on surmajuhtumite vältimine.

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse vanemarst-õppejõu Matti Maimetsa sõnul levib gripp igal aastal ning ei jää tulemata ka sel sügisel.

„Mullu vaktsineeris end gripi vastu vaid 13 protsenti kogu Eesti elanikkonnast, mis on olulisemalt madalam kui näiteks Põhjamaades. Inimeste vähene huvi kaitsesüsti vastu kestab tavaliselt nii kaua, kuniks gripiviirus inimest või tema lähedast raskel kujul tabab. Kui enamasti arvatakse, et nooremad ja terved inimesed põevad viirushaigusi kergemalt, siis gripp võib kulgeda raskelt igaühel. Rääkimata viiruse levitamisest kollektiivides ning nõrgema immuunsusega inimeste, näiteks vanemaealiste, seas,“ selgitas dr Maimets. Ta lisas, et eriti tõsiselt peaksid enda kaitsmisesse suhtuma riskirühmadesse kuuluvad inimesed, kuna vaktsineerimise peamine eesmärk, ja selle kasu, on vältida raskeid haigusjuhte ja surmajuhtumeid.

Eelmisel aastal levisid Eestis valdavalt A-gripi viirused, aga leidus ka B-gripi viirust. Gripiviiruse puhul on nakkusallikaks haigust põdev teine inimene, kes on nakkusohtlik päev enne sümptomite ilmumist ning kuni seitse päeva hiljem. „Terviseameti andmetel vajas Eestis eelmisel aastal grippi haigestumise tõttu haiglaravi 1578 inimest, kellest enam kui pooled olid üle 60-aastased. 107 neist inimestest suri. Vaktsineeritud selles vanuserühmas oli aga vaid 25%, kuigi just selles vanuserühmas on gripivastane vaktsineerimine riigi poolt tasuta,“ rõhutas dr Maimets.

Sel hooajal on võimalik end kaitsta trivalentse gripivaktsiiniga Influvac või Vaxigrip, mis sisaldavad kaitset kahe A-gripi ja ühe B-gripi tüve vastu ning on mõeldud täiskasvanutele ja lastele alates kuue kuu vanusest. Lisaks on Kliinikumis saadaval gripivaktsiin Fluenz ninasprei kujul, mis on näidustatud 2–18-aastastele lastele ja noorukitele. Ninasprei kaitseb samuti kahe A-gripi ja ühe B-gripi tüve eest. Riiklikult on gripivaktsiin tasuta alates 60. eluaastast, rasedatele, kõikidele lastele vanuses 6 kuud kuni 7 aastat, hoolekandeasutuste elanikele ning riskirühma kuuluvatele lastele vanuses 7–18 eluaastat, kellel on südame- ja veresoonkonnahaigused, vähk, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus. Muudel juhtudel on gripivaktsiini ühe doosi hind Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimise kabinettides 19 eurot, Fluenz ninasprei puhul 34 eurot.

Gripivastase kaitse saavutamiseks on õige aeg vaktsineerida enne gripihooaja algust. Immuniseerimise mõju avaldub kahe nädala jooksul ning kestab kuni aasta.

Covid-19 vastu vaktsineerimine

Dr Maimetsa sõnul võib prognooside kohaselt Eestis 2025. aasta lõpuks esineda vähemalt 12 000 Covid-19 juhtu. „2025. aasta sügisel saavad Covid-19 kaitsesüsti riskirühmad, kelleks on rasedad, üle 60-aastased, erinevate krooniliste haigustega lapsed ja täiskasvanud, hoolekandeasutuste elanikud ning tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajad. Patsiente saab vajadusel vaktsineerida ka tervishoiutöötaja otsusel ning gripi ja Covid-19 vaktsiini võib vajadusel manustada samal päeval,“ kirjeldas dr Maimets.

Millist immuniseerimist vajavad rasedad naised?

Kliinikumi infektsioonhaiguste eriala arst-residendi Karmen Jaaniso sõnul on rasedad gripi suhtes haavatavamad ning neil esineb sagedamini raskemat haiguskulgu. „Vaktsineerimine aitab kaitsta nii ema, loodet kui ka imikut esimestel elukuudel, kuna antikehad kanduvad platsenta kaudu lapseni,“ selgitas dr Jaaniso. Lisaks gripivaktsiinile on raseduse ajal soovitatavad vaktsiinid läkaköha ja RSV-vaktsiin alates 28. rasedusnädalast ning Covid-19 vaktsiin. Dr Jaaniso tõi välja, et gripivaktsiini on rasedatel kasutatud juba üle 60 aasta ning läkaköha kaitsesüst raseduse ajal hoiab ära 95% läkaköhast põhjustatud surmajuhtudest kuni 3-kuuste laste seas.

Tartu Ülikooli Kliinikumis on võimalik vaktsineerida gripi ja Covid-19 vastu alates 8. oktoobrist 2025. L. Puusepa 8 sisekliiniku vaktsineerimiskabinetis vaktsineeritakse tööpäeviti kell 8:00–15:00. Aega saab broneerida interneti ja telefoni teel 731 9100 või kohapeal registratuuris. Vaktsineerima minnes tuleb esmalt pöörduda registratuuri. Ilma ette registreerimiseta on võimalik vaktsineerida Kliinikumi Kvartali keskuse esinduses tööpäeviti kell 17:00–19:00. Lisainfot saab küsida tasuta vaktsineerimisinfo telefonilt 731 7200 tööpäeviti kell 8:00–18:00 tel või e-posti aadressil vaktsineerimine@kliinikum.ee. 

Lisainfot vaktsineerimise aegade ja vaktsiinide kohta leiab Kliinikumi kodulehelt.

Lisainfo
Dr Piret Mitt, Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse juht
Piret.Mitt@kliinikum.ee

The post Viirushaiguste perioodi eel: Kliinikumi infektsioonhaiguste arstid tõstavad esile vaktsineerimise olulisust appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Liigne nutiseadmete kasutamine jätab jälje laste loovusele, õppetööle ning vaimsele ja füüsilisele tervisele. Erinevate digiekraanide soovituslikust kauem kasutamine tõrjub kõrvale päriselu mängud ning sotsiaalse suhtluse, ohustades enim just väikelapsi.

Tänapäeva digiajastul on üha olulisem arutleda selle üle, millises vanuses ja millisel määral on ekraanid lapsele sobilikud. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku üldpediaatria ja neuroloogia osakonna arst-õppejõud dr Mari Lukka selgitas, et just väikelapseeas tuleks olla erinevate ekraanide suhtes eriti tähelepanelik. „Esimestel eluaastatel areneb aju kõige kiiremini ja toimub aktiivne närviühenduste loomine, mis mõjutab kogu hilisemat arengut. Kui lapsel puuduvad mitmekesised kogemused oma meelte, liikumise ja vahetu suhtlemise kaudu ning need asendatakse passiivse ekraanivaatamisega, võib see avaldada püsivat negatiivset mõju nii kognitiivsetele kui ka kehalistele oskustele, sealhulgas kõne arengule,“ rääkis dr Lukka. 

Seetõttu rõhutab Maailma Terviseorganisatsioon, et alla 1-aastased lapsed ei peaks veetma aega ekraanides. Alla 2-aastaste puhul soovitatakse seda hoida võimalikult minimaalsena ning kindlasti mitte lasta ületada ühte tundi päevas. „Sama reegel – maksimaalselt üks tund – kehtib ka alla 5-aastastele lastele, arvestades nii televiisori kui ka tahvelarvutite, mobiiltelefonide ja mängukonsoolide kasutust. Liigne ekraaniaeg selles vanuses takistab aktiivse mängu ja suhtluse kaudu vajalike oskuste omandamist,“ selgitas arst-õppejõud. Ameerika Ühendriikide lastearstide ühendus soovitab 5–17-aastaste laste puhul piirata meelelahutuslikku ekraaniaega kahe tunnini päevas, jättes arvestamata õppetööks vajaliku kasutuse. 

Tervise Arengu Instituudi andmetel on esimese klassi õpilaste vaba aja elektroonikaseadmete kasutus argi- ja puhkepäevadel märgatavalt erinev. Koolipäevadel on soovitusliku ekraaniajaga õpilasi 58%, puhkepäevadel vaid 27%. Rääkides teismelistest, siis PISA 2022. aasta testi tulemusel selgus, et tüdrukud veedavad digiseadmes nädalas keskmiselt 57 tundi ning poisid 58 tundi. Dr Lukka sõnul avalduvad teismeliste puhul liigse ekraaniaja mõjud vanusest ja huvidest sõltuvalt erinevalt. „Tüdrukutel on sagedamini seoseid sotsiaalmeedia liigkasutuse ja depressiooni või ärevuse sümptomite sagenemisega, poistel aga esineb rohkem arvutimängudega seotud sõltuvust, emotsioonide reguleerimise raskusi ja impulsiivsust,” lisas arst-õppejõud.

2025. aasta TAI teadlaste koostatud Rahvastiku tervise aastaraamat toob välja, et ekraanide liigne kasutamine suurendab laste istuvat eluviisi, vähendab kehalist aktiivsust ning tekitab uneprobleeme Eesti laste seas. Sama probleemi näeb dr Lukka ka enda vastuvõttudel, kuhu jõuavad teismelised, kes veedavad nutiseadmetes kaheksa kuni kümme tundi ööpäevas, sealhulgas koolipäevadel. „Vastuvõtule jõudnud noorte seas on probleemiks liigne kehakaal, kuna liikumine ja muud aktiivsed tegevused jäävad tagaplaanile. Lisaks on probleeme unega – nutiseadmeid kasutatakse ööune arvelt ning sellel on otsene mõju nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.”

Lapsevanematel on ekraaniaja kasutamise reguleerimisel oluline roll ning seda kinnitas ka Eestis läbi viidud teadusuuring. Prof Tiia Tulviste ja Jaan Tulviste poolt läbi viidud uuringusse olid kaasatud perekonnad, kus laste vanuseks 2,5–4 eluaastat. Uuringust selgus, et antud vanuses lapsed veedavad ekraanide ees aega keskmiselt 1,8 tundi. Samuti selgus seos vanemate ja laste ekraaniaja vahel – kui vanemad veetsid ekraanides palju aega, tegid sama ka lapsed. Sealjuures olid suure ekraanikasutusega perede laste testitulemused nii sõnavara kui ka grammatika osas halvemad kui teistes peredes, mis viitab sellele, et ekraanis olles jääb lapsega suhtlemiseks vähem aega. Uuringu läbiviijate hinnangul võib öelda, et lapse väikse sõnavara taga on terve pere liiga pikk ekraaniaeg.

„Lapsevanemate teadlikkuse kasvatamine ekraanide liigse kasutamise ohtudest on oluline, et vähendada ekraanide negatiivset mõju lapse arengule. Ebapiisav eesajukoore areng ei võimalda lapsel endal nutiseadme kasutust mõistlikult reguleerida, mistõttu on piirangute seadme ja lapse arengut toetavate piiride kehtestamine ennekõike lapsevanema roll. Vanemad ise saavad olla positiivseks eeskujuks ning tagada, et ekraanid ei võtaks üle lapse arenguks vajalikke tegevusi nagu mängimine, liikumine, uni ning sotsiaalne suhtlus,“ lisas dr Lukka lastekliinikust.

Kliinikumi Leht

The post Kuidas mõjutavad nutiseadmed laste arengut? appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tegemist on uudse doktoriõppe vormiga, mis võimaldab igapäevase kliinilise töö kõrvalt panustada teadustöösse, et arendada patsientide jaoks uusi ravi- ja diagnostikameetodeid. Teadmussiirde doktorantuuri läbiviimiseks on Kliinikumil koostöölepe Tartu Ülikooliga, kes vastutab doktorantide juhendamise, teadustöö läbiviimise ja vajalike koolituste korraldamise eest. Kliinikum omalt poolt loob doktorandile tingimused osakoormusega tasustatud tööaja, kliiniliselt olulise uurimisteema ja juhendamise näol.

Konkursi vastu oli suur huvi – 11 avalduse ja projekti hulgast valiti kuus parimat, millest kõik käsitlevad erinevaid Kliinikumi prioriteetseid tegevusvaldkondi.

Radioloogiakliinik: laste kiirguskaitse

Radioloogiakliiniku arst-õppejõu dr Mariliis Tiidermanni uurimistöö keskendub laste kiirguskaitsele. Laste kompuutertomograafiliste (KT) uuringute arv maailmas kasvab, samas kui lapsed on täiskasvanutega võrreldes märksa kiirgustundlikumad. Seetõttu on oluline, et KT-uuringu tegemise kasu kaaluks alati üles kiirgusega seotud riskid.
Dr Tiidermanni planeeritav töö annab põhjaliku ülevaate laste KT-uuringute kasutamisest, muutustest ja nende põhjustest perioodil 2012–2026. Tulemused aitavad arendada radioloogiakliiniku kvaliteeti, optimeerida laste kiirgusdoose ning parandada raviteekondi ja erialade vahelist koostööd piiratud ressursside tingimustes. Kokkuvõtted ja järeldused on olulised ka rahvusvaheliselt laste kiirguskaitse arendamisel. Projekti tulemusena töötatakse välja tõenduspõhised radioloogilisi uuringuid reguleerivad protokollid, mis aitavad oluliselt parandada ja süstematiseerida kliinilist praktikat ning suunata radioloogiakliiniku edasist arengut.

Südamekliinik: EKMO ravi kulutõhusus ja selle ravimeetodi täiustamine

Südamekliiniku vanemarst-õppejõud dr Olavi Maasikas on Kliinikumi juhtiv spetsialist kehavälise membraanoksügenisatsiooni (EKMO) alal ning ka oma doktoritöös keskendub ta sellele ravimeetodile.
Tegemist on kriitilises seisundis patsientidele mõeldud elupäästva ravimeetodiga, mille abil asendatakse ajutiselt südame ja/või kopsu töö. Seda kasutatakse näiteks raskekujulise kopsupõletiku või kriitilise südamepuudulikkuse korral, aga ka äkksurmast elustamisel. EKMO on väga invasiivne ja kulukas ravimeetod, mille hinnanguline maksumus Eestis on umbes 95 000 eurot patsiendi kohta. Siiani ei ole Eestis tehtud põhjalikku EKMO kulutõhususe ega kaugtulemuste analüüsi. Dr Maasika doktoritöö keskendub nii EKMO kulutõhususe kui ka seda ravi saanud patsientide elukvaliteedi uurimisele, et kavandada tervishoiusüsteemis muutusi ja parandada nende patsientide taastumist. Töö teises osas arendatakse koostöös Tartu Ülikooli teadlastega välja eksperimentaalne keha kudede elektrilise takistuse mõõtmisel ehk bioimpedantsil põhinev jälgimismeetod, mis võiks täiustada EKMO tehnoloogiat.

Geneetika ja personaalmeditsiin: genoomi sekveneerimine

Geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku laborispetsialist Ustina Šamarina arendab edasi kogu genoomi sekveneerimise metoodikat.
See tehnoloogia liigub üha enam rutiinsesse kliinilisse praktikasse, pakkudes olulisi võimalusi harvikhaiguste diagnostikas ja ravis. Šamarina doktoritöö eesmärk on rakendada genoomi sekveneerimine Kliinikumis igapäevase rutiinanalüüsina, hinnata selle kasutust erinevates kliinilistes valdkondades ning pakkuda arstidele vajalikku väljaõpet. Rakendamisel asendaks see paljusid teisi analüüse, lühendades nii diagnoosini jõudmise aega kui ka kulusid. Uuringute fookuses on kriitilises seisundis vastsündinud, harvikhaiguse kahtlusega lapsed ja täiskasvanud ning trio-analüüside puhul ka nende lähisugulased.

Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik: sepsise diagnostika

Arst-õppejõud dr Anni Nurk uurib sepsise diagnostikavõimaluste täiustamist.
Sepsis on nakkushaiguste raskeim ja eluohtlik vorm, mille suremus võib septilise šoki korral ulatuda kuni 40%-ni. Õigeaegne ja täpne haigustekitaja tuvastamine on sepsise ravi nurgakivi. Dr Nurga töö keskendub uue, Eesti biotehnoloogia ettevõtte poolt arendamisel oleva, diagnostilise meetodi valideerimisele – patsiendi verest eraldatud mikroobse rakuvaba DNA sekveneerimisele NGS-tehnoloogia abil. Erinevalt tavapärastest mikrobioloogilistest külvidest ja PCR-testidest võimaldab see meetod tuvastada ka neid patogeene, mis jäävad muidu avastamata. Kui test osutub piisavalt tundlikuks ja spetsiifiliseks, saab selle kasutusele võtta ravitöös, kiirendades nii sepsise põhjustajate kindlakstegemist kui ka sobiva ravi alustamist.

Südamekliinik: perekondlik hüperkolesteroleemia ehk pärilik vere liigne kolesteroolisisaldus

Südamekliiniku juht vanemarst-õppejõud dr Alar Irs uurib perekondliku hüperkolesteroleemiaga seotud geenivariante Eesti populatsioonis, nende mõju tervisele ning geenikandjate ravivõimalusi.
Päriliku hüperkolesteroleemiaga inimestel on südame pärgarterite haiguste esinemissagedus 20 korda kõrgem, sealjuures tekib meestel südame pärgarteri haigus 10–20 aastat varem kui tervetel meestel ning 50%-l neist tekib ravimata jätmisel müokardi ehk südameinfarkt enne 50. eluaastat. Ravimata naistel tekib südame pärgarteri haigus 20–30 aastat varem kui tervetel naistel ja 30%-l neist tekib müokardiinfarkt enne 60. eluaastat.
Dr Irsi doktoritöö raames läbi viidavate uuringute eesmärk on teha kindlaks selle haigusega seotud geenivariantide esinemine Eesti populatsioonis ning käivitada vastava geenivariandi tuvastamisel pereliikmetele kaskaadskriiningu programm, mis võimaldaks ravi õigeaegse alustamisega vähendada pärgarterite haiguse väljakujunemist neil patsientidel  ehk luua tee biopangast efektiivse tervisesekkumiseni.  Uuring viiakse läbi koostöös TeamPerMed konsortsiumiga. Tegemist on selge sammuga personaalmeditsiini rakendamise suunas, viies olemasolevad Geenivaramu andmed praktiliste tervisesekkumisteni.

Informaatikateenistus: terviseandmete kasutamine

Informaatikateenistuse vanemanalüütik Jarno Raid keskendub oma doktoritöös terviseandmete paremale kasutamisele. Kliinikumis on kliiniliste ja tugiprotsesside tarbeks ligikaudu 50 infosüsteemi, kuid suur osa kogutud andmetest jääb kasutamata või vajab käsitsi töötlemist.
Uuringu eesmärk on koguda kokku Kliinikumi andmevajadused, analüüsida ning prioriseerida arendused. Võtmetehnoloogiaks on OMOP ühtne andmemudel, mis võimaldab standardiseerida ja koondada andmeid erinevatest allikatest ning viia läbi rahvusvahelisi uuringuid ilma andmeid keskselt jagamata. Jarno Raidi töö selgitab OMOP mudeli rakendamise võimalusi Kliinikumi protsesside ja ressursside analüüsimiseks, luues läbipaistva ja jagatava süsteemi, mis võiks kujuneda haiglate ühiseks platvormiks parima ravi tagamisel.

Doktorantuuri konkurss ja valikukriteeriumid

Teadmussiirde doktorantuuri said kandideerida kõik Kliinikumi töötajad, nii arstid kui ka teised tervishoiuspetsialistid, kelle haridustase vastas doktoriõppesse astumise nõuetele. „Kokku laekus üksteist avaldust. Kirjaliku hindamise ja vestlusvooru põhjal valiti välja need doktoritöö kavandid, mis olid enim kooskõlas Kliinikumi prioriteetsete uurimissuundadega ning millel on otsene mõju ravitegevusele. Lisaks hinnati tööde teaduslikku kvaliteeti, teostatavust ja kandidaatide erialast pädevust,“ selgitas Kliinikumi teadus- ja arendusjuht prof Joel Starkopf. Ta lisas, et teadusharidus ja teadustöös osalemine on lahutamatu osa kõrgetasemelise kliinilise kompetentsi saavutamiseks ja hoidmiseks.

Kliinikumi Leht

The post Kliinikumi töötajad on teaduspõhise ravitöö eestvedajad appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi 1. kliinilist valdkonda, kuhu kuuluvad kirurgiakliinik, meestekliinik, naistekliinik ja ortopeediakliinik, juhib ajavahemikus 1. september 2025–31. august 2029 dr Olav Tammik.

Kliiniliste valdkondade juhid kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme-ravijuhi meeskonda ning nende ülesandeks on vedada eest struktuuriüksuste koostööd nii valdkonna sees kui ka valdkondade üleselt. Sealjuures esindavad nad oma valdkonda kuuluvaid üksusi juhtkonnas, toetades seeläbi kliinikute ja teenistuste juhte erinevate teemade käsitlemisel. Kliinikumis on kokku kuus kliinilist valdkonda.

Dr Tammik on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning 2002. aastal üldkirurgia residentuuri. Aastatel 2008–2021 juhtis ta Tartu Ülikooli Kliinikumi onkokirurgia osakonda ning peale seda Põhja-Eesti Regionaalhaigla üld- ja onkokirurgia keskust.

Lisaks pikale juhtimiskogemusele ravib dr Tammik ka tänaseni patsiente, viies läbi mao- ja sooletrakti operatsioone ning erinevaid seedetrakti, günekoloogilisi, uroloogilisi, pehmete kudede, ortopeedia ja endokriinorganite onkoloogilisi operatsioone. Sealjuures on mitmed operatsioonid ja protseduurid viidud tema poolt läbi esimesena Eestis.

Oma teadmisi ja kogemusi jagab dr Tammik Tartu Ülikooli 4. kursusele jõudnud üliõpilastele, viies läbi onkokirurgia praktikume. Niisamuti juhendab ta juba enam kui 20 aastat arst-residente.

Dr Tammik kuulub mitmetesse erialaorganisatsioonidesse, nagu näiteks Euroopa Kirurgilise Onkoloogia Seltsi, Eesti Onkoloogide Seltsi, Eesti Kirurgilise Onkoloogia Ühingusse ja Eesti Kliinilise Toitmise Ühingusse.

Kommentaar, dr Olav Tammik: Hea tunne on olla tagasi Tartu Ülikooli Kliinikumis, mis on ja jääb alatiseks Eesti meditsiini lipulaevaks, tagades parima ravi Eestis. Tahan anda oma panuse, et 1. kliinilise valdkonna kliinikud tegutsevad pühendunult patsientide ravi ja teaduse huvides ning et meie arendustegevus ja uued tehnoloogilised lahendused aitavad kaasa meie jätkuvale edule.

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikut juhib ajavahemikus 1.09.2025–31.08.2029 dr Mikk Pauklin, kellele on see teine ametiaeg kliiniku juhina.

Dr Pauklin lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 2004. aastal ning oftalmoloogia residentuuri 2012. aastal. Doktoritöö kaitses dr Pauklin 2011. aastal kahe ülikooli – Tartu Ülikooli ja Saksamaal asuva Duisburg-Esseni Ülikooli – koostöös, pälvides nii cum laude meditsiinidoktori kraadi kui ka Saksamaa Silmaarstide Seltsi poolt Hermann-Wackeri-Fondi silmapaistva oftalmoloogia alase doktoritöö auhinna, lisaks Duisburg-Esseni ülikooli poolt 2011. aasta meditsiiniteaduskonna parima mitte-saksa päritolu lõpetaja auhinna.

Kliinikumiga on dr Pauklin olnud seotud juba residentuuri ajast. 2012–2021 töötas ta Kliinikumi silmakliinikus arst-õppejõuna, 2021. aastast vanemarst-õppejõuna ning 2021. aastal valiti ta ka silmakliiniku juhiks. Kliinilises töös on ta spetsialiseerunud silma eesmise segmendi haiguste diagnostikale ja ravile, tegeledes erinevate sarvkesta ja konjunktiivi haiguste, raske kuiva silma sündroomi, katarakti ja glaukoomi patsientidega. Sealjuures on dr Mikk Pauklin mitme uue operatsiooni- ja ravimeetodi kasutusele võtja Eestis.

Paralleelselt ravitööga panustab dr Pauklin noorte kolleegide õpetamisse ning teadustöösse. Dr Pauklini uurimisvaldkonnad on silma sarvkesta epiteeli tüvirakkide rakubioloogia, silmapinna kahjustuse tagajärjel tekkiva sarvkesta epiteeli tüvirakudefitsiidi patogenees ja ravi, lühinägevuse leviku hindamine Eesti koolilaste seas ning eksfoliatsioonisündroomiga patsientide varajane tuvastamine ja glaukoomi tekke riski hindamine.

Ta kuulub ka Eesti Oftalmoloogide Seltsi juhatusse ning juhtis seltsi aastatel 2018–2024.

Kommentaar, dr Mikk Pauklin: „Mul on rõõm panustada ka teisel ametiajal silmakliiniku arengusse. Lisaks igapäevase kliinilise töö korraldamisele tahan panna rohkem rõhku teadus- ja arendustegevusele. Järgmisel aastal valmiv Kliinikumi puhasruumide kompleks loob esmakordselt Eestis tingimused silmapinna kahjustustuste rakuteraapia kasutuselevõtmiseks.“

Kliinikumi Leht

The post Septembrist juhib 1. kliinilist valdkonda dr Olav Tammik ning silmakliinikut dr Mikk Pauklin appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.