Kliinikumi soovitusindeks ulatus aprillis 87 punktini, mis on väga kõrge tulemus, näidates patsientide kõrget rahulolu ning valmisolekut soovitada Kliinikumi teenuseid ka teistele.

Soovitusindeksi määramine on üks meetoditest, mille kaudu koguda vahetut tagasisidet selle kohta, kuidas Kliinikumi patsiendid tervishoiuteenuseid hindavad ning mis seda hinnangut kõige enam mõjutab. Tagasiside küsimiseks saadetakse Kliinikumi külastanud patsientidele e-kiri, milles palutakse jagada oma teenusekogemust ning anda 10 palli skaalal hinnang, kui tõenäoliselt soovitatakse osutatud tervishoiuteenust oma sõbrale või lähedasele, kui need peaksid seda vajama. Saadud vastuseid analüüsitakse Kliinikumi üksustes.

Soovitusindeksi mõõtmine toimub NPS (Net Promoter Score) meetodil ning selle tulemus võib jääda vahemikku -100 kuni +100. NPS on rahvusvaheliselt tunnustatud kliendirahulolu mõõdik, mille puhul peetakse üle 50 punktist tulemust väga heaks ning üle 70 punktist erakordselt tugevaks.

Seega, Kliinikumi aprillikuu 87-punktiline soovitusindeks kinnitab patsientide usaldust meie töötajate professionaalsuse, hoolivuse ja kvaliteetse raviteenuse suhtes. Täname kõiki patsiente, kes oma kogemusi on jaganud!

The post Kliinikumi soovitusindeks oli aprillis 87 appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kliinikumi vähikeskus osales 2025. aastal rahvusvahelise projekti INTERACT-EUROPE 100 raames toimunud erialadeüleses vähiravi koolitusprogrammis, mille eesmärk oli edendada patsiendikeskset käsitlust ja tugevdada tervishoiuspetsialistide koostööd. Programmi edukas läbimine tõi vähikeskusele rahvusvahelise kuldse kvaliteedimärgise.

Ligikaudu kaheksa kuu pikkune koolitus ühendas e-õppe, töötoad, kliinilised visiidid ja ulatusliku töövarjutamise, et anda osalejatele terviklik ülevaade patsiendi raviteekonnast. Kliinikumi kiiritusravi radioloogiatehnik ja vähikeskuse rahvusvaheliste projektide koordinaator Siret Kivistik selgitas, et vähikeskusest osales programmis neli treenerit – radioloog, onkoloog, radioloogiatehnik ja kliiniku õendusjuht. Lisaks kümme osalejat multidistsiplinaarsest meeskonnast, sealhulgas radioloogid, onkoloogid, õed, füsioterapeudid, kliiniline proviisor ja radioloogiatehnikud. 

Meeskonna ühine eesmärk oli rakendada rahvusvaheliselt väljatöötatud lähenemine igapäevasesse ravipraktikasse. „Programmi ülesehitus võimaldas mõista sügavamalt, kuidas iga ravietapp ja spetsialisti panus mõjutavad patsiendi tervist, ravikogemust ning ravi tulemuslikkust. Programmi käigus arenenud koostöö ja ühine arusaam raviprotsessi tervikpildist lõid tugevad eeltingimused patsiendikeskse lähenemise edasiseks juurdumiseks kogu vähiravis,“ selgitas Kivistik. 

Tunnustus INTERACT-EUROPE 100 Gold Badge ehk kuldne kvaliteedimärk omistati keskustele, kes on programmi täielikult rakendanud ning koolitanud vähemalt neli treenerit ja kaheksa osalejat. Kivistiku sõnul kinnitab märgis Kliinikumi pühendumust kaasaegsele, tõenduspõhisele ja koostööpõhisele vähiravile aastatel 2026–2027. „Programmi õnnestumisele aitas oluliselt kaasa see, et erinevad üksused olid valmis töövarjutamist toetama ja osalejaid vastu võtma. Kliinikumi vähikeskuse edasine fookus on patsiendikeskse lähenemise järjepidev tugevdamine igapäevases töös,“ lisas Kivistik. 

Olulise tulemusena kujunes Kliinikumis välja ka koolitusvõimekus, mida vajadusel jagada teiste Eesti haiglate ja koostööpartneritega. Kivistik tõi välja, et erialadevaheline koostöö ei ole oluline ainult vähiravis, vaid loob väärtust ka teistes valdkondades, kus patsiendi teekond eeldab mitme spetsialisti panust. Ühe konkreetse väljundina loodi programmile tuginedes koolitus „Kommunikatsioon kui patsientide ravi eduvõti“, mida on laiendatud kõikidele vähipatsientidega töötavatele spetsialistidele ning mis rõhutab selge ja teadliku kommunikatsiooni rolli ravikogemuse kujundamisel.

Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskus ühendab vähi diagnoosimise, ravi ning õppe- ja teadustöö ühtseks tervikuks, koondades koostöösse Kliinikumi ja Tartu Ülikooli vähihaigustega tegelevad üksused. Kliinikumi vähikeskus on Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni liige ning Eesti ainus rahvusvaheliselt akrediteeritud kliiniline vähikeskus.

Kliinikumi Leht

The post Kliinikumi vähikeskus pälvis kuldse kvaliteedimärgise appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikus on kasutusele võetud uus, Eestis ainulaadne ravivõimalus vastsündinutele, kellel esineb kõrvalesta kaasasündinud kujumuutus või väärareng. Tegemist on kõrva vormimise ehk ear molding tehnikaga, mida saab rakendada lapse esimestel elukuudel – kõige tõhusamalt esimese kolme kuu jooksul, mil kõrvalesta kõhr on loomupäraselt pehme ja paremini vormitav.

Kõrva vormimise eesmärk on korrigeerida vastsündinu kõrvalesta kuju ilma kirurgilise sekkumiseta. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku arst-õppejõu dr Raiko Tiganiku sõnul sobib meetod nii kõrvalesta ebatasasuste, kõrvade liialt peast eemalasuva asendi kui ka teiste levinud kõrvalesta kuju eripärade parandamiseks. „Kasutame kõrvakliinikus kõrva vormimiseks täpset lahastamissüsteemi, mis võimaldab turvaliselt suunata lapse kõrvalesta soovitud kasvusuunda kuni 3 kuu vanustel lastel. Varasemate lihtsate sidumistehnikate asemel kasutatakse nüüd spetsiaalseid vorme ja painutatavaid lahaseelemente, mis annavad arstile võimaluse kõrva kuju täpsemalt korrigeerida,“ sõnas dr Tiganik.

Raviprotseduuriga alustatakse pärast esmase hindamise ja nõustamise läbiviimist. Esmane vastuvõtt kestab 30–40 minutit ning selle käigus valib arst lapse kõrvalestale sobivaima vormi. Vorm kinnitatakse kõrva ümber, juuksed lõigatakse vormi paigaldamise alalt lühemaks ning vanemaid juhendatakse, kuidas lapse kõrva ravi ajal hooldada. „Kõrva vormimist tehakse mõlemale kõrvale korraga ning protseduur ei tekita lapsele valu, kuid vormi kandmine võib olla mõnevõrra ebamugav. Vorm kannatab magamise ajal survet ning vanemad saavad seda vajadusel kodus puhastamiseks avada,“ selgitas dr Tiganik. Kõrvakliinikus kontrollitakse lapse kõrvu kord nädalas, jälgitakse naha seisundit ning vajadusel kohandatakse vormi.

Ravi kestus sõltub lapse vanusest ja kõrvalesta eripärast. „Mõned kujumuutused on lihtsamini vormitavad, teised aga keerulisemad. Kõrva alaosa me mõjutada ei saa, kuna kõrvanibu piirkonnas on ainult nahk. Küll aga saab vormida kõrva ülaosa,“ selgitas dr Tiganik, lisades, et mida varem raviga alustada, seda kiiremini on võimalik soovitud tulemust saavutada. „Kliinikumis on kõrvaplastikad tavapärane protseduur nii lastel kui täiskasvanutel, kuid imikueas tehtav kõrva vormimine aitab paljudel juhtudel kirurgilist sekkumist tulevikus vältida. Kui kõrvalesta kuju ei korrigeerita imikueas, säilib kõrvalesta algne kuju ning hilisemad korrigeerimisvõimalused on võimalikud vaid kirurgilise sekkumisega,“ rääkis dr Tiganik.

Kuna osa kõrvadeformatsioone korrigeerub aja jooksul iseenesest, peetakse oluliseks vastsündinu kõrvalesta kuju hoolikat jälgimist esimese 7–10 elupäeva jooksul. Varajane hindamine võimaldab alustada vajadusel kõrva vormimisega ajal, mil kõrvalesta kõhr on kõige paremini kujundatav. Kõrva vormimise teenusele saab suunamise perearsti e-konsultatsiooni kaudu Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinikusse või dr Raiko Tiganiku vastuvõtule. Vajadusel on võimalik suunamine ka ämmaemanda kaudu.

Lisainfo
Dr Raiko Tiganik, Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinik
Raiko.Tiganik@kliinikum.ee  

The post Kliinikumis alustati uudse vastsündinute kõrva vormimise raviga appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kevadest sügiseni ringleb Eesti õhus suur hulk allergeene, mis võivad tundlikel inimestel esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Levinumateks sümptomiteks on nohu, ninakinnisus, korduv aevastamine, silmade sügelus ja vesistamine, silma sidekesta põletik ning nahalööve. 

Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku vanemarst-õppejõu, sisearst-allergoloogi dr Mare Pauklini sõnul on kevadiste vaevuste peamiseks põhjustajaks õietolm, mille kogus õhus sõltub suurel määral ilmastikuoludest. Isegi üksikud soojad ja kuivad päevad võivad põhjustada õietolmu kontsentratsiooni järsu tõusu. „Hooajaline allergia avaldub eri aegadel sõltuvalt sellest, millised taimed parasjagu õitsevad. Varakevadel ja varasuvel tekitavad allergiat eeskätt varaõitsvad puud, sealhulgas kask, lepp ja sarapuu. Suvekuudel muutuvad peamiseks ärritajaks heintaimed, mida esindab eriti tugeva allergeenina timut. Sügise saabudes hakkavad õhus levima rohttaimede allergeenid, millest tugevamaid reaktsioone annab puju,“ selgitas dr Pauklin. 

Allergikud tunnetavad sageli õhus esimeste õietolmuterade kohalolu ning oskavad varasemate kogemuste põhjal aimata, millal sümptomid võivad alata. Seetõttu on soovitatav ravimite kasutamine aegsasti läbi mõelda ja need enne hooaja algust valmis seada. „Hooajalise allergia ravi põhineb eelkõige allergiaravimitel, mis aitavad leevendada nina- ja silmakaebusi ning nahareaktsioone. Ninakinnisuse korral on ka tõhusad lokaalsed hormoonspreid, mida nina limaskestale pihustada,“ lausus dr Pauklin. Algava allergia puhul on oluline ravi õigeaegne alustamine, vähendades seeläbi sümptomite hulka ning pidurdada seisundi halvenemist.

Lisaks ravimitele saab enesetunnet parandada igapäevaste teadlike valikutega. Allergiasümptomite süvenemist aitab vältida kokkupuute vähendamine allergeenidega, mis tähendab võimalusel siseruumides püsimist päevadel, mil õietolmu hulk õhus on väga kõrge. „Pärast väljas viibimist on soovitatav vahetada riided ning pesta nägu ja käsi, et eemaldada kinnitunud õietolm nahalt või riietelt. Ka nina loputamine soolalahusega aitab hingamisteid puhastada,“ selgitas sisearst-allergoloog. Siseruumides võib kasutada õietolmu vastu kaitsevaid maske ning hoida aknad suletuna, eriti perioodidel, mil õietolmu lendleb intensiivselt. Autos on mõistlik kasutada kliimaseadet ja vältida akende avamist.

Õietolmuallergikutel võivad ilmneda ka reaktsioonid teatud puu- ja köögiviljade suhtes. Seda põhjustab ristreaktsioon, mille korral immuunsüsteem tõlgendab toiduaines sisalduvaid valke ekslikult sarnasena õietolmuga ja reageerib nendele. „Allergia ravis kasutatakse allergia immuunravi, mis tähendab sisuliselt immuunsüsteemi ümberõpetamist. Immuunravi eesmärk on kujundada organismis tolerantsus konkreetse allergeeni, näiteks heintaimede või varaõitsvate puude õietolmu suhtes. Lisaks on ravi tõhus tolmulesta- ja putukamürgi allergia puhul,“ rääkis dr Pauklin. Raviprotsess seisneb allergeeni manustamises väikeste koguste kaupa mitme aasta jooksul, kuni organism õpib seda taluma ja reaktsioonid vähenevad. 

Allergia diagnoosimisel võetakse arvesse nii nahatorke testide kui ka patsiendi kaebusi. „Nahatorketestid ja vereseerumi antikehade määramine aitavad selgitada, millisele allergeenile organism reageerib, kuid lõpliku otsuse teeb arst, hinnates kokku nii sümptomeid kui ka testitulemusi. Kui test viitab küll allergiale, ent inimesel kaebusi ei esine, ei ole põhjust diagnoosi kinnitada,“ selgitas dr Pauklin. Allergia immuunravi tehakse juhul, kui nahatorketestide ja/või vereseerumi antikehad on olemas. Immuunravi on pikaajaline protsess, mis võib kesta kolm kuni viis aastat ning mis on soovituslik patsientidele, kelle allergiat ei saada tavaraviga, nagu allergiatablettide või ninasisese hormoonspreiga, kontrolli alla. 

Hooajaliste taimede tolmlemist ning õietolmu hulka õhus on võimalik jälgida Eesti Allergialiidu kodulehelt, mis aitab allergikutel oma igapäevaseid tegevusi paremini planeerida ja ärritajate eest tõhusamalt hoiduda. Lisainfot allergia immuunravi kohta leiab SIIT.

Kliinikumi Leht

The post Kevadine õietolmu hooaeg toob taas esile allergiasümptomid appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

1. mail 2026 algab Kliinikumi 1. intensiivravi osakonnas „Lähedaste rahulolu-uuring patsiendi käsitlusega Tartu Ülikooli Kliinikumi 1. intensiivravi osakonnas“, mis hindab patsientide pereliikmete rahulolu suhtluse, info kättesaadavuse, emotsionaalse toe ning ravi- ja hoolduskeskkonnaga.

„Intensiivravi on lähedastele keeruline periood ning uuringu eesmärk on tuvastada rahulolu mõjutavad tegurid ja parandada patsiendikeskset ravi. Meile teadaolevalt teada ei ole sellist uuringut Eestis varem läbi viidud,“ sõnas Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 1. intensiivravi osakonna juht dr Marek Eerme.

Uuringus kasutatakse rahvusvahelist küsimustikku FS-ICU 24R© ning uuringusse kaasatakse vähemalt 48 tundi intensiivravil viibivate patsientide lähedasi. Küsimustik on anonüümne ja vabatahtlik ning selle täitmine võtab umbes 15–20 minutit.

Andmeid kogutakse ajavahemikus 1.05.2026–30.04.2027 ning uuringu tulemuse tutvustatakse 2027. aasta teises pooles. „Usume, et tulemuste analüüs aitab parandada intensiivravi teenuse kvaliteeti ja lähedaste kogemust Kliinikumis,“ sõnas dr Eerme.

Uuringul on eetikakomitee luba (BM26-JT; BM26-APR).

Lisainfo:
Dr Marek Eerme, Tartu Ülikooli Kliinikumi 1. intensiivravi osakonna juht ja uuringu läbiviija, Marek.Eerme@kliinikum.ee
Ele Prans, Tartu Ülikooli Kliinikumi 1. intensiivravi osakonna õendusjuht ja uuringu läbiviija, Ele.Prans@kliinikum.ee

The post 1. intensiivravi osakonnas algab patsiendi lähedaste rahulolu-uuring appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.