17. oktoobril 2025 anti Tartu Ülikooli Kliinikumile üle Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Seltsi kvaliteeditunnustus, mis kinnitab, et Kliinikumi vähiravi ja sellesse integreeritud palliatiivravi vastab kõrgetele rahvusvahelistele standarditele.

Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskuse juhi dr Lenne-Triin kõrgvee sõnul näitab Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Seltsi (European Society for Medical Oncology, ESMO) palliatiivravi kvaliteeditunnustus „Designated Centre of Integrated Oncology and Palliative Care“, et Kliinikum on üles näidanud kõrget taset integreeritud palliatiivravi korraldamisel ning vastab ESMO poolt kehtestatud rahvusvahelistele kvaliteedistandarditele. „Akrediteering kinnitab nii patsientidele, lähedastele kui ka meie teistele partneritele, et Tartu Ülikooli Kliinikumi palliatiivravi teenus vastab rahvusvahelistele standarditele ja pakub patsientidele ning nende lähedastele terviklikku toetust kogu raviteekonna vältel. See on tunnustus kõikidele selle valdkonna ravimeeskondale liikmetele, kes teevad igapäevaselt tööd, et pakkuda kvaliteetset ja inimkeskset ravi Kliinikumis,“ tutvustas dr Kõrgvee.

Palliatiivravi eesmärk on parandada raske või eluohtliku haigusega patsiendi elukvaliteeti, leevendades haiguse sümptomeid ning pakkudes füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalset tuge nii patsiendile kui ka tema lähedastele. Kliinikumis osutatakse palliatiivravi teenust nii statsionaarselt kui ka ambulatoorselt, koostöös erinevate erialade spetsialistidega.

ESMO Designated Centre staatus antakse välja kolmeks aastaks, Kliinikumi tunnustus kehtib aastani 2028, misjärel toimub uus hindamine. „Lisaks sellele, et kvaliteedimärgis kinnitab palliatiivravi kvaliteeti, annab see Kliinikumile võimaluse osaleda rahvusvahelises võrgustikus, kus jagatakse kogemusi ja arendatakse edasi parimaid praktikaid integreeritud onkoloogia ja palliatiivravi valdkonnas. Kliinikumi vähikeskuse eesmärk on eesootaval kolmeaastasel perioodil tugevdada teadus- ja arendustegevust, laiendada koolitusvõimalusi ning parandada palliatiivravi kättesaadavust kogu Lõuna-Eestis,“ lausus Kliinikumis akrediteerimist juhtinud vähikeskuse kvaliteedijuht Gerli Kuusk.

ESMO akrediteeringule saavad kandideerida haiglad, kus pakutakse nii vähiravi kui ka palliatiivravi ning mis on omakorda integreeritud vähiravi saavate patsientide raviteekonnal. Sealjuures on oluline, et integreeritud palliatiivravi on kättesaadav kõikidele vähipatsientidele. Samuti peab olema täidetud õppe- ja teadustöö nõue, mis tähendab nii kõige uuemate teadmiste loomisel osalemist, nende rakendamist kui ka edasi õpetamist. Märgise väljastamise otsusele eelneb põhjalik enesehindamine ning seejärel välisaudiitorite audit. Tartu Ülikooli Kliinikumile anti tunnustus üle ESMO aastakongressil, mis toimus 17.–20. oktoobril 2025.

Lisainfo
Dr Lenne-Triin Kõrgvee, Kliinikumi vähikeskuse juht
Lenne-Triin.Korgvee@kliinikum.ee
 

The post Kliinikum pälvis palliatiivravi kvaliteeditunnustuse Euroopa Meditsiinilise Onkoloogia Seltsilt appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

2.–3. oktoobril 2025 tähistati Tartu Ülikooli 393. arstiteaduskonna aastapäeva, mille raames toimus ka kahepäevane teaduskonverents, kus üliõpilased, õppejõud, teadurid ja doktorandid tegid ülevaate kõige uuematest teadusuuringute tulemustest.

Traditsiooniliselt on ettekandeid kuulamas ka Kliinikumi komisjon, et valida tööde seast teadustöö preemia laureaat. Komisjoni kuulusid prof Katrin Õunap, prof Jaak Kals, prof Vallo Tillmann ja prof Joel Starkopf, kes hindasid nii suulisi kui ka stendiettekandeid ning lähtusid otsustamisel ennekõike uurimistööde kliinilisest mõjust. Kliinikumi teadustöö preemia pälvis 2025. aastal Anette Caroline Ööbik (Kõre) artikli „AV-sõlme ablatsiooni ja kardiostimulatsiooni kaugtulemused kodade virvendusarütmiaga patsientidel: 10 aasta andmete analüüs“ eest, mille kaasautoriteks on Martin Serg, Tuljo Ööbik, Mart Kals, Rain Paju, Rein Kolk, Indrek Roose, Kaido Hanni, Jüri Voitk, Jaan Eha, Priit Kampus. Kliinikumi teadustöö preemia suurus on 700 eurot ning seda antakse välja aastast 1999.

Lisaks tõstis komisjon esile Kliinikumi meestekliinikut, närvikliinikut ning geneetika ja personaalmeditsiini kliinikut heatasemeliste ja rohkearvuliste ettekannete eest, tuues eraldi väljas Anna-Liina Kerna kliiniliselt olulise uuringu selge ja kaasahaarava esitluse, Kaisa Teele Oja keerulise metoodika täpse ja selge esitluse eest välkkõne formaadis ning Ave Põldu kõrgetasemelise teadustöö eest, millel on oluline roll personaalmeditsiini kliinilisel rakendamisel tulevikus.

Kliinikumi teadustöö preemia pälvinud artikkel uuris, kuidas mõjutab atrioventrikulaarse (AV) sõlme ablatsioon ravimitele allumatu kodade virvendusarütmiaga patsientide elumust. Uuring hõlmas kõiki Eesti patsiente, kellele tehti aastatel 2012–2022 Tartu Ülikooli Kliinikumis või Põhja-Eesti Regionaalhaiglas AV-sõlme ablatsioon koos südamestimulaatori paigaldamisega. Analüüsis võrreldi südame resünkroniseeriva ravi (CRT) ja parema vatsakese stimulatsiooniga stimulaatorite ravitulemusi, hinnati ablatsiooni ajastuse mõju elumusele stimulaatori paigaldamise suhtes (kuni kuus kuud või hiljem) ning uuriti ka erinevusi meeste ja naiste vahel.

Uuring näitas, et AV-sõlme ablatsioon õnnestus 96,1 protsendil patsientidest. Protseduuri saanud patsientide keskmine vanus oli 73 aastat ning mediaanne elumus pärast ravi ulatus 7,8 aastani. Meeste ja naiste elumus osutus sarnaseks Eesti 2024. aasta keskmise elueaga. Südame resünkroniseerival ravil (CRT) ei olnud võrreldes tavapärase stimulatsiooniga olulist eelist üldises võrdluses, kuid kui ablatsioon ja CRT-aparaat paigaldati kiiresti, s.o kuue kuu jooksul pärast ravimrefraktaarse kodade virvendusarütmia teket, oli elumus märgatavalt parem.

Kliinikumi Leht

Anette Caroline Ööbik, kommentaar: Oleme töö autoritega siiralt tänulikud Kliinikumile antud teadustöö märkamise ja tunnustuse eest!

Kodade virvendusarütmia (KVA) on kõige sagedasem rütmihäire, mille esinemissagedus Eesti üldpolulatsioonis värskete andmete alusel võib ulatuda üle 5%-ni. Kõige olulisem KVA käsitluses on trombemboolia preventsioon ja adekvaatne sageduskontroll, mõningal juhul ka sümptomitel baseeruv rütmikontroll. Siiski osadel fikseerunud KVA-ga patsientidel me ei suuda saavutada adekvaatset medikamentoosset sageduskontrolli. Reeglina sellised vanemad patsiendid vajavad korduvaid hospitaliseerimisi südamepuudulikkuse dekompensatsiooni ja tahhüfrekventse sageduse (reeglina üle 120 x/min) tõttu. Sel juhul oleks valikmeetodiks AV-sõlme kateeterablatsioon ja kardiostimulatsioon. See on raviarstidele alati keeruline otsus (nii-öelda viimane õlekõrs), sest patsient muudetakse enamasti täelikult stimulaatorist sõltuvaks.

Seega antud uuringu tulemus andis väga olulise kliinilise info nende haigetega tegelevatele arstidele – näidates, et AV-ablatsioon on üldjuhul turvaline lähenemine eakamatel halva sageduskontrolliga KVA patsientidel. Samuti saime teada, et resünkroniseeriva ravi näidustustega südamepuudulikkusega patsientidel tuleb AV-ablatsioon KVA korral võtta ette kiiremini, mitte jääda ootama korduvaid südamepuudulikkuse dekompensatsioone, mis selgelt halvendavad antud patsientide prognoosi.

The post Kliinikumi teadustöö preemia laureaat on Anette Caroline Ööbik appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

16. oktoobril tähistati ülemaailmset anesteesia päeva, kuna just sel kuupäeval, 1846. aastal, viis hambaarst William T. G. Morton läbi esimese eduka eeternarkoosi ja eemaldas patsiendilt kaelakasvaja.

Tänapäeval kasutatakse anesteesiat ehk narkoosi, et tagada iga patsiendi ohutus ja mugavus kirurgiliste protseduuride ja operatsioonide ajal.

Eestis viiakse enim anesteesiaid läbi Tartu Ülikooli Kliinikumis – eelmisel aastal kokku 23 679 anesteesiat. Neist 82% on üldanesteesiad – kui patsient on unelaadses seisundis, mis lülitab välja teadvuse ja valutundlikkuse kogu kehas; 10% regionaalanesteesiad – kui patsient on ärkvel, ent tema kindel kehapiirkond tuimastatud; 8% sedatsioonid –kui patsient on ärkvel, kuid talle on veeni kaudu manustatud rahusteid ja valuvaigisteid.

Anesteesiameeskond valib igale patsiendile personaalselt talle sobiva anesteesia meetodi ja annuse ning jälgib hoolega patsiendi seisundit ja elutähtsaid näitajaid kogu protseduuri ajal ja pärast seda. Nii on võimalik läbida operatsioone hirmu ja valuta.

Kliinikumi Leht

The post Enim anesteesiaid tehakse Kliinikumis appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

23. oktoobril 2025 külastas Tartu Ülikooli Kliinikumi Usbekistani tervishoiuministeeriumi ja tervishoiutöötajate delegatsioon, kelle külaskäigu eesmärgiks oli tutvuda Eesti ülikoolihaiglaga.

Fookuses olid nii Kliinikumi üldine tutvustus, aga ka üksikasjalikumalt meie ravitöö osaks olevad digilahendused ja infosüsteemid, tervishoiutöötajate erialane digipädevus ja koolitused.

Et ülikoolihaiglas on ravitöö osaks ka õppe- ja teadustöö, lõpetas visiidi ülevaade Eesti arstide väljaõppest ning Kliinikumi ja Tartu Ülikooli koostööst.

The post Usbekistani delegatsioon Kliinikumis appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoda ootab oma meeskonnaga liituma uusi liikmeid, kes soovivad oma kogemuste ja ideedega panustada inimesekeskse tervishoiu kujundamisse.

Kliinikumi patsientide nõukoda on vabatahtlikkuse alusel tegutsev patsientide ja nende lähedaste esindusrühm, kellel on olnud kokkupuude Kliinikumi teenustega. „Alustasime oma tegevust 2019. aastal ja tunneme, et oleme tänaseks arvestatav partner Kliinikumi teenuste tagasisidestamisel, patsiendi raviteekondade kujundamisel ja patsiendisõbraliku keskkonna arendamisel. Oleme saanud kaasa rääkida paljudes valdkondades, mis mõjutavad patsientide rahulolu ning anda tagasisidet teemadel, millega ise haiglaravil või vastuvõttudel kokku puutume,“ selgitas Kliinikumi patsientide nõukoja esimees Triin Paaver. „Kliinikumi patsientide nõukojas tegutseb praegu kaheksa liiget. Kohtumised toimuvad kord kuus, vajadusel korraldatakse ka veebiarutelusid ning kohtumisi kliinikute ja osakondadega,“ täpsustas Triin Paaver.

Uus vähipatsientidele keskenduv töörühm

2025. aasta sügisest luuakse Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoja juurde ka eraldi vähipatsientide töörühm, et anda vähipatsientidele ja nende lähedastele suurem roll vähiravi toetavate teenuste arendamises. Ka sinna töörühma on aktiivsed ja uuendusmeelsed vähidiagnoosi kogemusega patsiendid ja nende lähedased oodatud.

Vähipatsientide töörühma eesmärk on keskenduda just vähidiagnoosiga patsientide heaolule ja võimalustele, tehes koostööd nii Kliinikumi vähikeskuse kui hematoloogia-onkoloogia kliinikuga.

Kliinikumi patsientide nõukotta ja vähipatsientide töörühma kandideerimiseks oodatakse sooviavaldusi hiljemalt 14. novembriks 2025 e-posti aadressile patsientidenoukoda@kliinikum.ee. Sooviavalduses palume kirjeldada oma kogemust Kliinikumi teenustega, põhjust kandideerimiseks ning täpsustada, kas soovite liituda patsientide nõukojaga või vähipatsientide töörühmaga. Rohkem infot nõukoja tegevuse kohta leiab Kliinikumi kodulehelt.

Lisainfo
Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoda: patsientidenoukoda@kliinikum.ee

The post Kliinikumi patsientide nõukoda kaasab uusi liikmeid appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.