22. jaanuaril toimunud Tartu linnavolikogu istungil nimetati Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedia eriala ülemarst-õppejõud prof Aare Märtson Tartu aukodanikuks. Linna aukodaniku nimetus on auavaldus Tartule elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest.

Arst ja arstiteadlane prof Aare Märtson on Eesti ortopeedia eriala tippspetsialist, kelle pikaajaline ja pühendunud töö nii Kliinikumis kui Tartu Ülikoolis on oluliselt mõjutanud ortopeediat kui ravi- ja teadusvaldkonda nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Pärast Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetamist 1982. aastal pühendus Aare Märtson ortopeedina töötamisele. Ravitöö kõrvalt juhtis ta ka aastatel 1996–2022 Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedia kliinikut ning 2021–2025 oli prof Märtson kliinikumi esimese kliinilise valdkonna, kuhu kuuluvad kirurgiakliinik, meestekliinik, ortopeediakliinik ning naistekliinik, juht.

Tänu prof Aare Märtsoni tegevusele on abi saanud tuhanded Eesti patsiendid lastest kuni eakateni ning ta on olnud mitmeid kordi patsientide poolt enim tänatud tervishoiutöötaja Kliinikumis. Lisaks luu- ja liigeshaiguste ravile on prof Märtsoni läbi aastakümnete olnud vastutav suurte liigeste endoproteesimiste eest. Tal on väga suur panus selles, et Kliinikumi liigesproteesimiste ravikvaliteet on Euroopa mastaabis kõrgel tasemel. Muuhulgas tehakse tema käe all väga keerulisi ja erialade üleseid luukasvajate operatsioone ning keerukamate näidisoperatsioonide läbi viimiseks on teda kutsutud koguni India, Tai ja Vietnami haiglatesse.

Prof Märtson on ka väljapaistev õppejõud – ortopeedia professor, kes on juhendanud nii üliõpilasi kui ka nooremaid arste. Tema teadustöö on olnud keskendunud skeleti kaasasündinud ja omandatud deformatsioonidele ja haigustele, luu ainevahetusele ning kasvajaliste haiguste diagnostikale ja ravile. Professor Märtson on avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni. 2006. aastal kaitses ta doktoriväitekirja „Alajäseme pikendamine: luuregeneratsiooni eksperimentaalsed uuringud ja kliinilised kaugtulemused‟.

Lisaks teadus- ja ravitööle on Aare Märtson aktiivselt panustanud erialaseltside töösse. Ta on olnud Eesti Ortopeedia Seltsi juhatuse liige ja esimees, Põhjamaade Ortopeedide Föderatsiooni juht ning Euroopa Eriarstide Ühenduse eksamikomisjoni liige. Samuti on ta Euroopa Ortopeedide Seltside Föderatsiooni juhatusse ning juhtinud selle baasteaduste rühma. Seeläbi omab prof Märtson väga laia teadusvõrgustikku, mis on aluseks viljakale ja laiahaardelisele teadus-arendustööle, alates luu ainevahetushaiguste uurimisest kuni keeruliste ja raskesti teostatavate ortopeediliste operatsioonide rahvusvaheliste kliiniliste uuringuteni.

Aare Märtson on panustanud ühiskonna arengusse ka Tartu Rotary klubi heategevusliku tegevuse kaudu. Aare Märtsonit on tunnustatud Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgiga.

Tartu linna aukodaniku aumärk antakse prof Aare Märtsonile üle 22. veebruaril Eesti Vabariigi 108. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel Eesti Rahva Muuseumis.

The post Professor Aare Märtson nimetati Tartu aukodanikuks appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Mõttekoda Praxis otsib uuringusse inimesi, kes on valmis jagama oma kogemust sünnitusjärgsel perioodil pakutud toe ja teenustega.  Selleks viiakse läbi ankeetküsitlus ja lühikesed individuaalsed vestlused naistega, kes on sünnitanud viimase 6 aasta jooksul (alates 1.01.2020) ja viimase 6 aasta jooksul (alates 1.01.2020) sünnitanud naiste partneritega.  

Seeläbi soovitakse paremini mõista perede kogemusi sünnitusjärgse perioodi abivajaduste ja pakutava toe ning teenuste kasutamisel. Muuhulgas, millised on peamised murekohad ja millist tuge sünnitusjärgsel perioodil pered rohkem rohkem vajaks, samuti aga, mis on perede arvates olnud abistav ja toetav.  

Mis, kus, millal? 
Uuringus osalejad saavad ise valida, kas osalevad ainult küsitluses, ainult vestluses või mõlemas, st nii küsitluses kui ka vestlustes. Küsitlus on anonüümne ja sellele on võimalik vastata kuni 8. veebruarini 2026. Küsimustiku täitmine võtab umbes 20-30 minutit. Küsimustikku saab täita endale sobival ajal ja kohas, nii eesti kui vene keeles. Soovi korral võib vastamise katkestada ja jätkata samast kohast hiljem.  

Küsitluses osalemiseks saab siseneda eestikeelsesse küsitlusankeeti SIIT ja venekeelsesse ankeeti SIIT. 

Individuaalsed vestlused toimuvad alates 26. jaanuar-13. veebruar 2026 inimesele endale sobival ajal ja kohas, näiteks veebi (MS Teams, Zoom) või telefoni teel.  Vestlused on konfidentsiaalsed ja kestavad kuni 1 tund.   

Vestluses osalemiseks palutakse anda oma huvist märku sisestades oma nime ja kontaktandmed: SIIA või kirjutades e-posti aadressile katrin.loo@praxis.ee.   Seejärel võtab uuringu läbiviija ühendust ja lepib kokku vestluseks sobiva aja ning viisi. 

Miks osaleda? 
Oma kogemuse jagamine aitab mõttekojal Praxis teha ettepanekuid, mis muudavad peredele sünnijärgsel perioodil pakutavat tugisüsteemi vajadustele paremini vastavaks. Seeläbi saab riik kujundada teenuseid, mis toetavad paremini lapsevanemate toimetulekut.  

Oluline teada 
Uuringu on tellinud Sotsiaalkindlustusamet ja selle viib läbi Mõttekoda Praxis. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Uuringu tulemusi esitatakse viisil, mis ei võimalda kedagi otseselt ega kaudselt tuvastada.  

Detailsema info uuringu kohta leiab Praxise kodulehelt: https://praxis.ee/tood/sunnitusjargne-tugi. Küsimuste korral võtke palun julgelt ühendust Katrin Looga (katrin.loo@praxis.ee). 

The post Mõttekoda Praxis ootab uuringusse inimesi, kes on valmis jagama oma kogemust sünnitusjärgsel perioodil pakutud toe ja teenustega appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

21. jaanuaril 2026 toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis rahvusvaheline CAR-T sümpoosion, mis tõi Eestisse juhtivad rakuravi tippspetsialistid Ameerika Ühendriikidest, Soomest, Leedust ja Eestist. Tegemist on märgilise sündmusega, mis peegeldab Eesti arengut rakuravi valdkonnas ning tugevdab koostööd vähiravi uuenduslike meetodite osas.

CAR-T-ravi ehk kimäärse antigeeni retseptoriga T-rakuravi on üks kiiresti arenevaid personaalmeditsiini suundi, eriti hematoloogiliste pahaloomuliste kasvajate ravis. „Personaalne CAR-T rakuravi võimaldaks päästa kuni 50% teatud hematoloogiliste pahaloomuliste kasvajate diagnoosiga patsientidest, kelle haiguse vorm on täna veel ravimatu. CAR-T rakuravi toimib põhimõttel, mil patsiendi enda immuunrakke ehk T-rakke muundatakse geneetiliselt nii, et nad oleksid võimelised leidma üles ja hävitama kehas olevaid vähirakke,“ kirjeldas Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Ain Kaare.

Erinevalt enamikest Euroopa riikidest ei ole CAR-T rakuravi Eestis täna veel kättesaadav. Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Icosagen algatasid kaks aastat tagasi koostööprojekti, mille eesmärk on tuua uuenduslik ravi ka Eesti patsientideni. „Koostööprojekt edeneb hästi, rida vajalikke võimekusi on loodud ja käib metoodika testimine. Eesmärgiks on esimese patsiendi ravi alanud aasta jooksul. Ravimeetodi sisseseadmine kahe haigla ja biotehnoloogia firma kolmepoolses koostöös on keeruline protsess, mida Euroopas on teinud vähesed haiglad, kuna tavaliselt kasutatakse suurte ravimfirmade toodetavaid CART rakuravi preparaate. Eesti kahjuks räägib siin ravimituru väike maht, mistõttu suurte ravimfirmade võimalused meieni ei jõua. Seetõttu jääb meie võimaluseks haiglate enda poolt nn point-of-care lähenemisega toodetavad preparaadid. Toimunud sümpoosioni keskmes oligi küsimus, kuidas tuua keerukas, kuid potentsiaalselt elupäästev raviviis laiemalt kliinilisse kasutusse Balti- ja Põhjamaade regioonis, sealhulgas Eestis,“ rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige prof Joel Starkopf.

Sümpoosioni esimese osa peaettekande pidas professor David N. Wald Ameerika Ühendriikidest (Case Western Reserve Ülikooli Meditsiinikool, Kure Cells biotehnoloogia), kes tutvustas CAR-T-rakuravi viimaseid arenguid, ühtlasi murrangulist ühepäevast CD19 CAR-T ravi tootmisprogrammi ning viimased värskeid kliinilisi andmeid. Soome Punase Risti Verekeskuse arendusjuht ja dotsent Erja Kerkelä tutvustas Soome kogemust, rääkides FiCAR-T rakuravi prekliinilisest arendusest. Leedu vaadet esindas Vilniuse Ülikooli haigla Santaros Klinikos hematoloogia, onkoloogia ja transfusioonmeditsiini keskuse juht professor Laimonas Griskevicius, kes käsitles CAR-T-ravi hetkeseisu ja tulevikuperspektiive Leedus. Leedus on haiglasisene CART rakuravi preparaatide tootmine käivitatud juba kolm aastat tagasi, mistõttu on neilt palju õppida.  Eesti olukorrast andis ülevaate Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Ain Kaare, tutvustades samme, mida Eestis tehakse CAR-T-ravi kliinilise võimekuse loomiseks.

Päeva teises pooles keskenduti CAR-T-ravi uutele võimalustele, eriti soliidtuumorite ravis – valdkonnas, kus väljakutsed on suured, kuid potentsiaal märkimisväärne. Peaesinejaks oli professor Kazuki N. Sugahara Ameerika Ühendriikidest (Columbia Ülikool, Irving meditsiinikeskus), kes tutvustas kasvajaid läbistavate CAR-T-rakkude kontseptsiooni ja iRGD-vahendatud rakkude paremat tungimist kasvajakoesse. Eesti teaduse tugevust demonstreeris ka Tanel Mahlakõiv ettevõttest Icosagen Cell Factory ning Tartu Ülikooli professor Tambet Teesalu, kes rääkisid antikehade arendusest ja sihtmärgistatud rakuravi tehnoloogiatest. Arutati perspektiive uute ravimarenduste testimiseks erineva faasi kliinilistes uuringutes.

Eesti on viimastel aastatel oluliselt arendanud nii GMP (Good Manufacturing Practice) taristut kui ka kliinilist valmisolekut CAR-T-rakkude valmistamiseks ja kasutamiseks ning omab tugevat potentsiaali kujuneda rahvusvaheliselt hinnatud teadus- ja arenduspartneriks rakuravi valdkonnas. Tartu Ülikooli Kliinikum teeb omakorda tihedat koostööd Eesti haiglatega ning panustab kõrgtehnoloogilise rakuravi arendamisse, et parandada ravitulemusi nii vähi kui ka harvikhaiguste korral. Seda toetavad Icosageni rakutehase tipptasemel tehnoloogia ja GMP-võimekus antikehade, rakuliinide ja rakuteraapiate arendamiseks, samuti riiklik siirdemeditsiini ja kliinilise teadusuuringute taristu, sealhulgas Kliinikumi ja Tartu Ülikooli kliiniliste uuringute keskus, mis pakub erialast ekspertiisi ja üleriigilist infrastruktuuri. Lisaks annab täiendava konkurentsieelise Eesti Geenivaramu, mis võimaldab rikastada kliinilisi uuringuid rahvastikupõhise biopanga andmetega ning siduda tipptasemel ravi täppismeditsiini lahendustega,kinnitades, et Eesti ei ole rakuravi arendustöös pelgalt pealtvaataja, vaid kujunemas aktiivseks ja usaldusväärseks partneriks rahvusvahelisel tasandil.

Lisainfo
Prof Joel Starkopf, juhatuse liige
Joel.Starkopf@kliinikum.ee

The post Kliinikumis toimunud CAR-T sümpoosion viib Eesti lähemale tipptasemel rakuravile appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kuulutab 20. jaanuarist 2026 välja rakenduskõrgharidust omandavate õppurite stipendiumi konkursid, et toetada tulevaste kolleegide õpinguid ning motiveerida neid pärast lõpetamist jätkama tööd Kliinikumis.

„Stipendiumile saavad kandideerida rakenduskõrgharidusõppe tervishoiuvaldkonna üliõpilased, kes samaaegselt õpingutega töötavad Kliinikumis abistavatel ametikohtadel, nagu näiteks abiõde või abiradioloogiatehnik, ning eriala omandades on oma õpingutega jõudnud 3. või 4. kursusele. Stipendium toetab nii õpingute nominaalajaga läbimist kui ka annab kindlustunde õpingutejärgse töökoha osas Kliinikumis,“ lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Saima Hinno.

Stipendiumi suuruseks on 300 eurot igas kalendrikuus ning sellele saab kandideerida kuni 9. veebruarini 2026. Kandideerimiseks tuleb esitada avaldus stipendiumi saamiseks, motivatsioonikiri ja kõrgkooli tõend aadressil Saima.Hinno@kliinikum.ee.

Stipendiumi statuut on leitav SIIN.

Lisainfo
Saima Hinno, juhatuse liige
Saima.Hinno@kliinikum.ee

The post Kliinikumi stipendiumikonkurss rakenduskõrgharidust omandavatele õppuritele appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Jaanuarist 2026 muutub Tartu Ülikooli Kliinikumis Tartu linna laste ja noorte vältimatu abi visiiditasu. Uueks visiiditasu määraks on 5 eurot ning muudatus tuleneb Tartu linna tervishoiukulude hüvitamise korralduse muutusest.

Seni olid rahvastikuregistri järgi Tartu linna registreeritud kuni 19-aastaste isikute vältimatud ambulatoorsed arsti vastuvõtud ilma visiiditasuta, kuna selle kulu tasus Tartu linn. 2026. aasta jaanuarist erisused enam vältimatu abi vajaduse korral ei kehti ning kuni 19-aastaste vältimatu tervishoiuteenuse visiidi eest tuleb tasuda 5 eurot. Muudatus ei puuduta alla kaheaastaseid lapsi, kellele on ambulatoorsed tervishoiuteenused visiiditasuta.

Kliinikumi erakorralise ja vältimatu abi korraldus lastele ja täiskasvanutele jääb samaks: ootamatute tervisemurede korral on võimalik pöörduda nii erakorralise meditsiini osakonda kui ka lastekliiniku, kõrvakliiniku, naistekliiniku, silmakliiniku, stomatoloogia kliiniku ning psühhiaatriakliiniku vältimatu abi valvekabinetti. Vältimatu abi eesmärk on ravida lapsi ja täiskasvanuid, kellel on tekkinud ootamatu ja äge terviseprobleem, mis on inimesele eluohtlik või potentsiaalselt eluohtlik.

Kui inimene kahtleb, kas tema seisund on erakorraline või mitte, siis tasub pidada nõu oma perearstiga või helistada perearstide nõuandetelefonile 1220.

Üldine info visiidi- ja voodipäevatasudest, samuti erisustest, asub Kliinikumi kodulehel siin.

Teate edastas
Kommunikatsiooniteenistus, kommunikatsioon@kliinikum.ee

The post Jaanuarist muutub Tartu laste vältimatu abi visiiditasu Kliinikumis appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.