Talveperioodile omane jahe ning niiskusvaene ilm võib esile kutsuda või süvendada mitmesuguseid nahaprobleeme nii lastel kui täiskasvanutel. Üks levinumaid neist on atoopiline dermatiit – ägenemiste ja vaibumistega kulgev krooniline nahapõletik, mille sümptomeid võimendab eriti just talvise perioodi kuiv õhk.

Atoopilise dermatiidi peamisteks kaebusteks on nahasügelus, nahakuivus, ketendus ja naha liigne tundlikkus. Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku dermatoveneroloogia eriala vanemarst-õppejõu dr Liisi Raami sõnul muudab kuiv õhk naha kaitsebarjääri hapramaks, mis omakorda loob soodsa pinnase põletiku süvenemiseks. „Atoopiline dermatiit mõjutab hinnanguliselt kuni viiendikku lastest ja noorukitest ning umbes kümnendikku täiskasvanutest üle maailma. See intensiivse sügelusega nahapõletik esineb sagedamini perekondades, kus leidub ka teisi atoopilise eelsoodumusega haigusi, nagu allergilist nohu, allergilist silmapõletikku ja astmat,“ selgitas dr Raam.

Haiguse tekkes on esikohal häire naha kaitsebarjääris ja immuunregulatsioonis. „Lööbe ägenemist võivad vallandada ja süvendada stress, infektsioonid ja teised haigestumised, higistamine, kokkupuude nahka ärritavate teguritega ning allergia esinemisel ka kokkupuude allergeenidega,“ rääkis vanemarst-õppejõud.  Atoopilise dermatiidiga inimestel esineb nii kiiret kui ka aeglast tüüpi allergiat sagedamini kui üldpopulatsioonis. „Kiiret tüüpi allergiat põhjustavad näiteks piim, muna, õietolm ja kodutolm, andes allergilise reaktsiooni enamasti minutitega. Aeglast tüüpi allergiat põhjustavad aga näiteks nikkel, lõhnaained ja kodukeemia säilitusained, tekitades allergilise reaktsiooni päevade jooksul,“ rääkis dr Raam.

Atoopiline dermatiit võib avalduda igas eas, kuid umbes 85 protsendil juhtudest avaldub see juba imiku- või väikelapseeas. Haiguse sümptomid ulatuvad kergest kuivusest kuni unehäireid põhjustava sügeluse ja püsiva lööbeni. „Imikutel algavad muutused sageli esimesest elukuust, mil põskedele tekib punetav ja ketendav lööve, mis võib levida käte ja jalgade sirutuspindadele ning kehatüvele. Kaasnev nahasügelus võib häirida und ja mõjutada söögiisu, mistõttu võib oluliselt olla mõjutatud kõikide pereliikmete elukvaliteet,“ selgitas vanemarst-õppejõud. Vanematel lastel ja täiskasvanutel paikneb lööve sagedamini laugudel, kaelal, labakätel, küünarlohkudes, põlveõnnaldes ja randmeliigeste painutuspindadel. „Lööbe sage kordumine ja naha pidev kratsimine põhjustab nendes piirkondades naha paksenemise. Üle poolel lastest vaibub haigus puberteedieaks,“ rääkis dr Raam.

Haigusnähte toob sageli esile siiski keskkond. „Tavapärases olukorras aitab naha lipiidikiht hoida niiskust ja kaitsta organismi väliste ärritajate eest, kuid talvel aurub niiskus nahast kiiremini ja lipiidikiht muutub õhemaks. Kui tervel inimesel väljendub see sageli vaid pingul tunde või kerge kuivusena, siis tundliku või eelsoodumusega nahaga inimestel võivad ilmneda tugevamad ärritusnähud,“ selgitas Kliinikumi nahahaiguste kliiniku vanemarst-õppejõud.

Haiguse ravi tugineb kahele põhikomponendile: nahabarjääri taastamisele ja põletikulise lööbe leevendamisele. „Kuigi atoopilise dermatiidi ravivõimalused on viimase kümnendi jooksul oluliselt paranenud, jääb igapäevane baaskreemi kasutamine ravi olulisimaks osaks. Baaskreem niisutab nahka, kaitseb ärritajate mõju eest, ennetab haiguse ägenemist ja leevendab juba ägenenud haigust. Naha parimaks hoolitsuseks eelistada lõhnatuid, värvituid ja lihtsa koostisega baaskreeme, mis on apteegis käsimüügis kättesaadavad. Pesemisel tuleks vältida kuuma vett ja eelistada dušigeelile pesuõli. Nahka tuleb õrnalt kuivatada pehme rätikuga ja seejärel kohe kreemitada. Magamiseks tuleks valida jahe tuba, kuna jahedus vähendab sügelustunnet. Siseruumide õhuniiskust tasub vajadusel tõsta,“ soovitas vanemarst-õppejõud.

Ägeda lööbe korral määratakse patsiendile vastavalt lööbe asukohale ja raskusastmele hormoonkreem. „Kui põletik on leevenenud, jätkatakse enamasti mittehormonaalsete põletikuvastaste ravimitega, mis aitavad vältida uusi ägenemisi ja sobivad ka tundlikumatesse piirkondadesse, nagu nägu ja kael,“ selgitas dr Raam. Raskemate haigusvormide puhul kasutatakse vajadusel valgusravi või süsteemseid ravimeid. „Süsteemsetest ravimitest on tänapäeval võimalik kasutada nii immuunsupressante kui ka täppisravimeid. Nende vajalikkust hindab nahaarst, kelle vastuvõtule on võimalik pöörduda ilma saatekirjata,“ selgitas vanemarst-õppejõud, lisades, et vajadusel saab perearst ägeda ja laialdase lööbe korral suunata patsiendi nahaarsti e-konsultatsioonile.

Kliinikumi Leht

The post Talvine nahakuivus süvendab atoopilist dermatiiti appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Erinevaid harvikhaigusi on palju, umbes 8000, kuid ühe ja sama haruldase haiguse põdejaid väikese rahvaarvuga Eestis siiski vähe. Haigusega üksi jäämine võib tuua eraldatus- ja abitustunde, kuid kui oma vajadustest ei räägi, ei muutu midagi. Võimalusi vaikuse murdmiseks ning seeläbi asjakohase info ja kaasaegsete ravivõimalusteni jõudmiseks otsitaksegi harvikhaiguste päeva konverentsil, mis igal aastal tõstatab patsientide jaoks eluliselt olulisi teemasid. Konverents toimub 2. märtsil, kus saab osaleda ka veebi teel.

„Rääkides harvikhaigustest, on Eestis liiga vähe patsiendiorganisatsioone, mis igapäevaselt ja jõuliselt seisaksid patsientide õiguste ja vajaduste eest. Euroopa patsiendiorganisatsioonide liidus EURORDIS on üle 1000 liikme, kuid Eestist on liikmeks ainult üks patsiendiorganisatsioon, mida on selgelt liiga vähe,“ sõnas ülemarst-õppejõud meditsiinigeneetika erialal ja Tartu Ülikooli Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskuse juht professor Katrin Õunap. Täpsema ülevaate olukorrast Eestis annab konverentsil Puuetega Inimeste Koda ning oma kogemusi jagavad kaks noort, kes võtsid patsiendiorganisatsiooni loomise ise ette, seda Ehlers-Danlos sündroomiga inimestele.

Konverents toob Eestisse mitu välismaist eksperti ja teadlast – saame teada, millised on uusimad teadusavastused haruldasest geneetilisest haigusest, Retti sündroomist. Alates novembrist saab TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Eestis ravi neli Retti sündroomiga tüdrukut: konverentsil jagavad pere ja raviarst 8-aastase Franka lugu diagnoosist kuni tänaseni. Teine laps, kelle raviteekonnast juttu tuleb, on pooleaastane Emma, kes tuli siia ilma üliharuldase haiguse, düstroofilise bulloosse epidermolüüsiga.

Harvikhaiguste ravi on sageli väga kallis ja ravimite jõudmine Eesti patsientideni tihtipeale pikk ja keeruline teekond. Ravimitootjate Liit räägib konverentsil, mis mõjutab harvikravimite kättesaadavust ning Tervisekassa ultraharvikravimeid puudutavast seadusemuudatusest. Arutletakse, milline roll on riigil ja teadusel harvikhaigustega patsientide abistamisel ning päeva lõpetab ümarlaud, mis võtab kokku võimalused patsiendiorganisatsioonide võimestamiseks.

Konverentsil on viipekeele ja kirjutustõlge ning ingliskeelsed ettekanded tõlgitakse reaalajas eesti keelde. Täpsem päevakava ja registreerumine (osaleda saab veebi teel, kuna saalis on kohad täitunud): https://www.kliinikum.ee/harvikhaigused/harvikhaiguste-paeva-konverents-2026/. 

Harvikhaiguste päeva hakati ülemaailmselt tähistama 2008. aastal, veebruari viimasel päeval. Selle eesmärk on luua võrdsus tervishoiusüsteemis: paremad võimalused haruldaste haiguste diagnostikaks ja raviks. Eestis on harvikhaiguste päeva suuremalt tähistatud 2022. aastast: siis loodi Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde harvikhaiguste kompetentsikeskus ja toimus esimest korda päevale pühendatud konverents.

Lisainfo
Prof Katrin Õunap
Katrin.Ounap@kliinikum.ee

The post Harvikhaiguste päeva konverents ärgitab patsiente enda eest kõnelema appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

President Alar Karis ja abikaasa Sirje Karis külastasid vähihaigetele laste päeva puhul Kliinikumi, avaldades toetust kõigile lastele, nende peredele ning arstidele ja õdedele, kes selle raske haigusega iga päev võitlevad.

„Tartu Ülikooli Kliinikumi külastades nägime, kui vaprad on väikesed patsiendid ja kui pühendunult teevad arstid ning õed oma tööd. Nende hoole all saavad lapsed ja pered lisaks ravile ka julgust, lootust ja usku. Vähihaigete Laste Vanemate Liit omakorda aitab, et vajalik tugi jõuaks nendeni, kes seda vajavad,“ seisis presidendi sõnavõtus vähihaigete laste päeval.

Kliinikumi Leht

The post President Alar Karis külastas hematoloogia-onkoloogia kliinikut appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

6. veebruaril 2025 kaitses Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori kliinilise mikrobioloogia ja mükobakterioloogia osakonna laborispetsialist Kadri Klaos filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadused)) taotlemiseks esitatud väitekirja „The thin-layer agar MDR/XDR-TB Colour Test: filling the gap in diagnosing tuberculosis from a laboratory perspective” („Multiresistentse ja eriti resistentse tuberkuloosi diagnostika õhukesel agaril põhineva värvustestiga korvamaks seniseid puudujääke labori poolel”).

Juhendajad: pulmonoloogia professor Alan Altraja (dr. med. (meditsiin), TÜ kliinilise meditsiini instituudi kopsukliinik) ja professor Francis Drobniewski (PhD, Chair in Global Health and Tuberculosis at Imperial College, London (ICL), Ühendkuningriigid)

Oponent: vanemteadur Sven Erik Sigfrid Hoffner (PhD), Department of Global Public Health, KI, Stockholm, Rootsi.

Kokkuvõte

Tuberkuloos (TB) on antibiootikumidega ravitav nakkushaigus, mida põhjustab väga aeglase kasvuga bakter Mycobacterium tuberculosis kompleksist. TB levib vaid inimeselt inimesele ja põhjustab ülemaailmselt iga-aastaselt 10 miljonit uut haigestumist ja 1,3 miljonit surma. Et TB poolt põhjustatud suremust ja haigestumisi vähendada, tuleb haigus diagnoosida võimalikult kiiresti. Paranemiseks ja õige raviskeemi määramiseks on lisaks tuberkuloosibakteri tuvastamisele tarvis määrata ka bakteri ravimitundlikkus antibiootikumidele, sest TB ravi koosneb vähemalt neljast efektiivsest ravimist.

Käesolevas uuringus hinnati TB mikrobioloogiliseks diagnostikaks kasutatava  MDR/XDR-TB värvustesti (Colour Test, CT) meetodi usaldusväärsust, korratavust ja objektiivsust, võrreldes Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud meetoditega nii TB diagnoosimisel kui ka ravimitundlikkuse hindamisel isoniasiidi, rifampitsiini ja levofloksatsiini suhtes. CT on laboris valmistatav külvitest, mille aluseks on tassile õhukeselt valatud värvusindikaatoriga segatud sööde. Õhuke agar võimaldab koloonia morfoloogiat läbi agari mikroskoobiga hinnata. Lisaks TB tuvastamisele (kasvavad bakterikolooniad värvuvad punasteks) võimaldab CT patsiendi materjalist samaaegselt määrata ka ravimitundlikkust, sest tassil on neli sektorit, millest kolmes sisaldub ka vastav antibiootikum.

Uuringu käigus õnnestus CT meetod pärast sissejuhatavat koolitust probleemideta kahte mükobakterioloogia laborisse kasutusele võtta. Uuringu käigus valmistati, külvati ja hinnati kokku üle 1500 CT külvi. Tulemused näitasid, et CT meetod annab järjepidevalt usaldusväärseid tulemusi, sõltumata hindajast ja proovimaterjalist. CT suutis edukalt tuvastada uuringus leiduvad ravimresistentsed TB vormid. CT kasutamine uuringu prospektiivses faasis otse proovimaterjalist võimaldas ravimitundlikkusi kiiremini määrata kui referentsmeetod.

Selgitamaks TB levikut Eestis võrreldi M. tuberculosis tüvede genoomis leiduvate korduvjärjestuste korduste mustreid. Leiti, et Eestis omavad identset korduvjärjestuste mustrit ehk on omavahel lähisuguluses ligi 70%  bakteritüvedest. Eestis on TB leviku riskifaktoriteks muuhulgas ravimresistentsus, alkoholi kuritarvitamine, kinnipidamisasutuses viibimine ja HIV-infektsiooni olemasolu.

Kliinikumi Leht

The post Kadri Klaos kaitses doktoritööd appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

12. veebruarist 2026 esindab Tartu linna Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogus riigikogu liige Mihkel Lees senise liikme Heljo Pikhofi asemel. 

Mihkel Lees on XV Riigikogu liige, Reformierakonna fraktsiooni aseesimees. Tartu Linnavolikogus juhib ta sotsiaalkomisjoni. Aastatel 2018–2024 oli Lees Tartu sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea.

Varasemalt on Lees töötanud Tartu Ülikooli liikumislaboris „Liikuma Kutsuva Kooli“ projektijuhina, sotsiaalministeeriumis, haridusministeeriumis ning peaministri büroos.

Lees on õppinud Tartu Ülikoolis, lõpetanud psühholoogia, filosoofia ja hariduskorralduse erialad.

Lees on abielus, tal on kaks tütart. Vaba aega veedab ta kalavetel või spordisaalis.

Kliinikumi nõukogu on kaheksaliikmeline, kuhu kuuluvad kolme asutaja – Tartu Ülikooli, Sotsiaalministeeriumi kui riigi esindaja ning Tartu linna – esindajad. Nõukogu liikmeteks on selle esimees prof Kristjan Vassil, Urmas Klaas, Maarjo Mändmaa, Merike Saks, Mihkel Lees, prof Eero Vasar, kolonelleitnant dr Ahti Varblane, Kaspar Kokk.

The post Kliinikumi nõukoguga liitus Mihkel Lees appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.