Palavik, nakkushaigused ja ootamatud traumad on peamised põhjused, miks jõuab igal aastal ligi 10 000 last Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku erakorralise meditsiini osakonda. Abi antakse eelisjärjekorras neile, kelle seisund on kõige kriitilisem, mistõttu peab personal kiiresti hindama, millised patsiendid vajavad kohest sekkumist.

Laste erakorraline abi töötab ööpäev läbi ning on mõeldud kuni 18-aastastele patsientidele. Kuigi kõik erakorralise meditsiini osakonna (EMO) patsiendid, nii lapsed kui täiskasvanud, saabuvad samasse registratuuri, liigub lapse raviteekond sealt eraldi lastele mõeldud triaažiboksi. Dr Hannes Vaas, lastekliiniku ägedate infektsioonide osakonna arst-õppejõud, selgitab, et eesmärk on jõuda iga patsiendiga triaažikabinetti vähem kui kümne minutiga. Seejärel selgub, kui kaua tuleb arsti ja võimalike uuringute juurde pääsemist oodata. „Ooteaja teeb kindlaks triaaž, kus jaotatakse patsiendid viieastmelisse süsteemi: punased, oranžid, kollased, rohelised ja sinised,“ selgitas dr Vaas.

Sinine kategooria tähistab mitte-erakorralist seisundit ning arstiabi ooteaeg võib ulatuda kuni kuue tunnini, sõltuvalt EMO koormusest. Skaala tipus asuv punane kategooria tähendab eluohtlikku seisundit ning vajab kohest arstipoolset käsitlust. „Triaažikabinetis mõõdetakse lapse pulssi, hingamissagedust, hapnikusaturatsiooni, vererõhku ning vajadusel antakse esmast valuravi. Lihtsamate kaebuste korral nõustatakse patsienti ja lapsevanemat õe poolt, aga enamasti vajatakse siiski arstivisiiti,“ sõnas ägedate infektsioonide osakonna arst-õppejõud.

Traumakahtlusega patsiendid suunatakse pärast triaažiõega kohtumist täiskasvanute poolel asuvasse traumapunkti, mis jääb suure EMO ja lastekliiniku vahele. „Peatraumad vajavad enamasti lastearsti hinnangut ja seetõttu käsitletakse neid lastekliiniku poolel, samas kui luumurrud ja veritsevad haavad kuuluvad traumapunkti pädevusse. Muudest tervisemuredest jõutakse kõige sagedamini laste erakorralise meditsiini osakonda kõrge palaviku ja viirusnakkuste tõttu. Hooajalised puhanguperioodid, nagu gripp, RSV, noroviirused ja enteroviirused, kujundavad suure osa töömahust,“ rääkis dr Vaas, lisades, et seda eriti talviti, mil pöördumisi on pea kaks korda rohkem kui suvel.

Nagu nimigi ütleb, võib erakorralise meditsiini osakonna töö rütm muutuda hetkega – samaaegselt võib saabuda raske trauma, äge infektsioon või kõrge palavikuga laps, kelle seisund halveneb ootamatult. „Õnneks on EMO võimekus väga hea nii meeskonna kui ka palatite osas. Näiteks on olemas soojenduslambiga palat vastsündinutele, kelle kehatemperatuuri tuleb jälgida, ja isolaator nakkusohtlikele patsientidele, kuhu suunatakse õuest eraldi sissepääsuga näiteks tuulerõugete või tuberkuloosiga lapsed ning vähihaiged, kelle immuunsus on nõrgenenud,“ selgitas dr Vaas. Erakorralise meditsiini osakonnas tehakse ka väiksemaid kirurgilisi protseduure, alates mädakollete avamistest kuni võõrkehade eemaldamiseni.

Dr Vaasi sõnul on aga laste esmane hindamine võrreldes täiskasvanutega aeganõudvam, sest protseduure tuleb rahulikult selgitada ja hirme vähendada. Samuti tuleb väikeste patsientide seisundit jälgida ka ootealal. „Mõnikord annab lapse käitumine täpsemat infot kui kirjeldatud kaebused. Näiteks laps, kes kõhuvalust hoolimata jookseb ringi ja ronib mööda diivaneid, annab teistsugust infot, kui laps, kes muutub triaaži ja arsti läbivaatuse vahel silmanähtavalt loiuks,“ rõhutas arst-õppejõud. Oluline on toetada ka lapsevanemaid, kelle ärevus mõjutab otseselt lapse enesetunnet. „Esmakordne palavik või köha võib lapsevanemat väga ehmatada. Kui vanem on ärev, kandub see üle ka lapsele,“ lisas dr Vaas. 

Umbes 20% lastekliiniku erakorralise meditsiini osakonna pöördumistest lõpeb hospitaliseerimisega, ülejäänud patsiendid saavad pärast esmast abi koju. „Paljud lapsed vajavad erakorralist hindamist, ravimi retsepti või kinnitust, et seisund pole ohtlik. Samas ligi pooled patsientidest oleksid saanud esmase abi ka perearstilt,“ nentis dr Vaas. Tema sõnul mõjutavad pöördumiskäitumist ka lapsevanemate teadmised, usaldus meditsiini vastu ning kasvav vaktsineerimisvastasus, mis nõuavad personalilt põhjalikku nõustamist. Samuti tuleb mõnikord tegeleda keelebarjääriga – hinnanguliselt kümnendik peredest vajab suhtlust ukraina või vene keeles ning vahel kasutatakse abivahendina tõlketehnoloogiat.

Erakorralise meditsiini osakonnal on tihe koostöö mitme teise Kliinikumi üksusega, sealhulgas radioloogiakliiniku, labori ja teiste erialade valvearstidega. Oluline roll on ka kiirabil ja perearstidel, kelle nõustamine ning koostöö aitavad sageli olukorra lahendada juba enne haiglasse jõudmist. „Sageli aitavad patsiendi mure ära lahendada kiirabi või perearst ise. Kui aga perearsti kätte ei saa ja ei tea, kas ja kuhu tervisemurega pöörduda, saab helistada perearsti nõuandetelefonile 1220,“ lisas dr Vaas lõppu. Lisainfot Kliinikumi lastekliiniku erakorralisest vastuvõtust leiab SIIT.

Kliinikumi Leht

The post Lapse raviteekond Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

10. aprillil tähistatakse ülemaailmset sterilisatsiooni päeva. Puhtus ja steriilsus on patsiendiohutuse üks nurgakividest tervishoius – alates kätest ja pindadest kuni keskkonna ja instrumentideni.

Ükski operatsioon ega kirurgiline protseduur ei toimu ilma instrumentideta. Need ei ole aga ühekordsed – tegemist on sageli keerukate, kallite ja väga spetsiifiliste vahenditega, mida kasutatakse korduvalt. Seetõttu peab iga instrument pärast kasutamist läbima põhjaliku puhastuse, enne kui seda saab patsiendi ravis uuesti kasutada.

Instrumendid peavad olema täiesti mikroobivabad. Selleks neid pestakse, desinfitseeritakse, kuumutatakse, kontrollitakse, komplekteeritakse, pakendatakse ja autoklaavitakse.
Tartu Ülikooli Kliinikumis steriliseeritakse iga päev 300–400 operatsioonikomplekti – igas komplektis kuni 100 instrumenti.

Tänasel sterilisatsioonipäeval täname neid inimesi, kes hoolitsevad Kliinikumis selle eest, et iga operatsioon saaks toimuda õigel ajal ja ohutult! 

The post 10. aprillil tähistatakse sterilisatsiooni päeva appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Aasta algusest toimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ambulatoorsed vastuvõtud uues Raja Keskuses aadressil Raja 33. Uute ruumide hulka kuulub ka spetsiaalselt loodud tunnetustuba, mis pakub patsientidele turvalist ja struktureeritud keskkonda emotsionaalse tasakaalu toetamiseks ning kontakti loomiseks tervishoiutöötajatega.

Tunnetustuba, mida rahvusvaheliselt tuntakse ka sensoorse või rahunemistoana, on eraldi ruum, mis aitab eelkõige lastel ja noorukitel ärevuse, pingete või emotsionaalse ülekoormuse korral rahuneda ja meeli tasakaalustada. Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse õendusjuhi Kersti Treiali sõnul võimaldab ruum kasutada erinevaid sensoorseid stiimuleid, nagu valgus, puudutus ja heli, mille abil õpitakse mõistma ja juhtima oma kehalisi ja emotsionaalseid reaktsioone. „Valminud tunnetusruum on eriti oluline psüühikahäiretega patsientide toetamisel, aidates vähendada ärevust ja parandada keskendumis- ning toimetulekuoskusi,“ sõnas Treial. 

Tema sõnul on tunnetustuba olnud kaua oodatud ning täidab olulist rolli kontaktisuhte loomisel nooremate patsientidega. „Lapsed on väga erinevad ja meie patsientide probleemid on muutunud keerukamaks. Aeg-ajalt vajame ruumi, mis ei oleks klassikaline vastuvõturuum, vaid pakuks mängulisemaid võimalusi,“ selgitas Treial, kelle sõnul aitab sensoorne keskkond lapsel vaimse tervise õega loomulikumalt ja paremini kontakti saada. „Kui laps saab oma kätega erinevaid esemeid katsuda või mudida, avab see teda vestluseks ja lubab õel paremini hinnata tema enesetunnet ja reaktsioone. Ka keskkond ise, näiteks kallistustool, valgusefektid või käelised vahendid, loob turvalise aluse arutelu alustamiseks,“ kirjeldas Treial.

Lisaks aitab tunnetustuba hinnata lapse käelisi oskusi, julgust ja uudishimu, mis on oluline eriti kooliealiste või autismispektrihäirega laste puhul. „Me ei lähtu vanusest, vaid sellest, kas laps just sel hetkel vajab teistsugust keskkonda. Tuba kasutatakse vastavalt vajadusele,“ selgitas laste ja noorukite vaimse tervise keskuse õendusjuht. Tema sõnul oleks vajadus taolise ruumi järele ka statsionaarsetel patsientidel kõrvalmajas aadressil Raja 31. „Sarnaste lahenduste kasutamine oleks kasulik ka haiglaravil olevate patsientide jaoks ja seda mitte ainult psühhiaatriakliinikus,“ rääkis Treial. 

Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse õde Kadri Kripson lisas, et uude tunnetusruumi saavad tulla kõik psühhiaatriakliinikus abi vajavad lapsed ja noorukid – alates ärevushäiretega ja autismispektri häirega lastest kuni ADHD diagnoosiga või ennast kahjustava käitumisega noorukiteni. „Spekter on lai. Kui teame, et patsient vajab keskkonna vahetust või rahulikumat ruumi, teeme vastuvõtu siin,“ sõnas Kripson, lisades, et tunnetustuba tõstab kindlasti teenuse kvaliteeti ja parandab kontakti loomist.

Tunnetustoa kasutamine võimaldab tema sõnul luua avatud ja usaldusliku õhkkonna just nende lastega, kellega kontakt tekib aeglasemalt. Ruumis kasutatakse mitmesuguseid vahendeid – helikellasid, tekstuurseid esemeid, valgusprojektorit, aga ka väikest telki. „Väiksemad lapsed ei pruugi ennast suures ruumis tunda kindlalt või turvaliselt. Kindlustunde tekitamiseks on meil suures ruumis pisike telk, kus on võimalik lapsega istuda ja mõtteid vahetada, aidates patsienti eneseväljenduses. Sellel samal põhjusel meeldib lastele ehitada onne, kuna see tekitab neis turvalist keskkonda,“ märkis Kripson.

Lisaks patsientidele saavad tunnetustuba kasutada ka töötajad, kui patsientidega vastuvõtte ei toimu. Ruumis on olemas näiteks massaažitool, mis aitab vähendada tööga seotud pinget ning toetada personali heaolu. Tunnetustoa loomisele panid õla alla ettevõte Puhastusimport ja Lastefond, kes toetasid projekti sisustuse ja lahenduste soetamisel.

Kliinikumi Leht

The post Kliinikum avas Raja Keskuses tunnetustoa patsientide emotsionaalse heaolu toetamiseks appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardiokirurgia osakonnas on töösse juurutatud uus päevaravi kontseptsioon, mis tagab patsientidele kiirema, sujuvama ja järjepideva südametervise jälgimise.

Kardiokirurgia päevaravi patsientideks on peamiselt täiskasvanud kaasasündinud südameriketega, erinevate südameklappide riketega või veresoonkonna probleemidega patsiendid. Kui varem tuli neil uuringute ja protseduuride tõttu võtta aega mitmepäevaseks haiglaraviks, siis muudetud teenuse- ja töökorralduse tulemusel kulub selleks nüüd sageli ainult üks päev.

 „Südamekliinikus rakendatud tervishoiuteenuse mudel on kasutusel ka mujal Euroopas. Arenenud riikides jõuavad tänu õigeaegsele diagnoosimisele ja kaasaegsetele ravivõimalustele enam kui 90% kaasasündinud südameriketega patsientidest täiskasvanuikka. Hea elukvaliteedi tagamiseks vajavad need patsiendid sageli eluaegset jälgimist kaasasündinud südameriketele spetsialiseerunud keskuses. Regulaarse jälgimise eesmärk on märgata õigeaegselt võimalikke muutusi südametervises – näiteks klapirikke süvenemine, vatsakeste funktsiooni halvenemine või südamepuudulikkuse ägenemine. Sarnast käsitlust vajavad ka paljud elu jooksul omandatud klapiriketega patsiendid. Kasutusele võetud päevaravi mudel on tõhusaim viis patsiendi seisundi terviklikuks hindamiseks, raviotsuste tegemiseks ja nõustamiseks,“ selgitas muudatuse tagamaid päevaravi eestvedaja kardioloog dr Maarja Maser.

Lisaks kardiokirurgia osakonna kardioloogidele kuuluvad ravimeeskonda ka kolm õde, kelle rolliks on planeerida patsientide ravile tulek, koordineerida samaks päevaks kardioloogi poolt määratud uuringute ajad ja valmistada patsiendid uuringuteks ning raviprotseduurideks ette. „Muudetud töökorraldus on patsiendile oluliselt mugavam, kuna oleme võtnud eesmärgiks olla võimalikult paindlikud. Meil on väga hea meel, et nende muutusega on tulnud kaasa ka Kliinikumi teised üksused, kellelt patsiendile väljaspool kardiokirurgia osakonda vaja minevaid uuringuid ja protseduure tellime,“ lausus kardiokirurgia osakonna õde Marian Värton. Sagedasemad uuringud, mida päevaravis tehakse, on ehhokardiograafia ehk südame ultraheliuuring, koormustest ning erinevad radioloogilised südameuuringud – näiteks angiograafia, magnetresonantstomograafia ja kompuuteruuring.

Päevaravi jaoks on kardiokirurgia osakonda sisse seatud kaks palatit kokku nelja voodikohaga ning osakonda tulevad uuringutele ja ravile patsiendid kogu Eestist. Kui patsiendid on varasemalt juba kardioloogi jälgimisel või uue patsiendi kohta on laekunud piisav info e-konsultatsiooni kaudu, siis on kardioloogidel võimalik koostada vajalike uuringute plaan ja ettetellimisloo abil ka saatekirjad vormistada. „Püüame arvestada päevaplaani tegemisel nii patsiendi töögraafikuga kuni ühistranspordi ajani välja. Arsti, patsiendi ning uuringuaegade klapitamine võib olla vahel väljakutsuv, ent kogemus on näidanud, et struktureerituse, paindlikkuse ja ühise eesmärgi korral tehtav. Proovime planeerida nii, et uuringud oleks võimalik ära teha ühe päevaga ja patsient saaks õhtul minna tagasi koju. Helistame patsientidele ka eelnevalt ette, et juba enne haiglasse jõudmist selgitada, kuidas nende päev välja näeb, millised uuringu- või raviprotseduurid ees ootavad kuni selleni, et juhendame väga praktilistes olmeküsimustes – näiteks parkimistingimuste osas,“ tutvustas Marian Värton.

„Väärtustame päevaravis ennekõike patsientide aega – suur osa patsientidest on tööealised täiskasvanud, kes ei pea eelnevalt läbimõeldud lahenduse korral pikalt oma igapäevakohustustest eemal olema. Ravimeeskonda kuuluvad päevaravi õed täidavad oma ülesandeid suurepäraselt. Lisaväärtuseks on parem kontakt patsiendiga, sest vajadusel on patsientidel võimalik otse õdedega ühendust võtta. Lisaks on õdedel kujunemas pädevus hindamaks patsiendi mure erakorralisust, et otsustada, kas patsient vajab kiiret kontakti arstiga või saab mure lahenduse õe nõustamise kaudu,“ rääkis dr Maser.

Pidevat jälgimist vajavate seisundite puhul määratakse patsientidele kohe ka järgmised kontrollid ning nii dr Maarja Maseri kui Marian Värtoni sõnul annab see kindlustunde nii patsiendile kui ravimeeskonnale südametervise regulaarse jälgimise osas.

Kliinikumi Leht

The post Uudne kardiokirurgia päevaravi teenus on muutnud patsientide raviteekonda appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

2025. aasta oli Tartu Ülikooli Kliinikumile töörohke ning patsiendid pöördusid ülikoolihaiglasse enam kui 800 000 korral.

„Kliinikumi ravitöö kõige suurema mahu moodustavad arstide ambulatoorsed vastuvõtud – 2025. aastal tehti 493 429 vastuvõttu kokku 34 erineval erialal, millele lisaks rekordilised 45 060 e-konsultatsiooni. See tähendab, et Kliinikumis vastatakse ühes tööpäevas keskmiselt 180 e-konsultatsioonile, andes nõu nii perearstidele kui teistele eriarstidele patsiendi ravi osas. Õdede ja ämmaemandate iseseisvaid vastuvõtte tehti möödunud aastal 147 625,“ kirjeldas tehtud ambulatoorset tööd Kliinikumi juhatuse liige ja ravijuht dr Liis Salumäe.

Lisaks plaanilisele ambulatoorsele tööle on Kliinikumis tagatud ka ööpäevaringne vältimatu abi ootamatute terviseseisundite korral. 2025. aastal pöördus nii erakorralise meditsiini osakonda (EMO) kui ka teistesse valvekabinettidesse 79 787 patsienti. „Seega, nii EMOsse kui valvekabinettidesse pöördus iga päev keskmiselt 218 patsienti. Neist pöördujatest vajasid erakorralistel näidustusel haiglaravile jäämist ligi 12 000 patsienti,“ rääkis ravijuht.

Kliinikumi patsientide päralt enam kui 960 voodikohta. 2025. aastal raviti haiglaravil 38 517 patsienti, kes viibisid Kliinikumis keskmiselt 6,5 päeva. „Kõige sagedasemad haiglaravi põhjused diagnoosigruppide järgi olid kasvajad, vereringe haigused, seedeelundite haigused, lihasluukonna ja sidekoe haigused. Sealjuures näeme haiglaravi vajavate inimeste osas 65-aastate ja vanemate patsientide osakaalu kasvu,“ lausus dr Salumäe. Operatsioone tehti Kliinikumis nii statsionaarsel ravil kui ka päevaravis 23 440 patsiendile. Päevaravis raviti kokku 18 265 patsienti, kes enim hemodialüüsi, kataraktioperatsioone ja adenotonsillektoomiaid.

Tartu Ülikooli Kliinikum on Eesti ainus keskus, kus viiakse läbi elundisiirdamisi. 2025. aastal siirati Kliinikumis elundeid 55 patsiendile. Kokku tehti 56 elundisiirdamist, sealhulgas 15 maksasiirdamist, 38 neerusiirdamist, 2 pankreasesiirdamist ning 1 kopsude siirdamine. Lisaks toimus Helsingi Ülikooli haiglas 1 südamesiirdamine Eesti patsiendile. „Eelmise aasta septembris kasutati Kliinikumis siirdamisel uudset ravitaktikat ning viidi läbi Eestis esmakordselt neerusiirdamine, mil neerudoonori ja neeru saaja veregrupid omavahel ei sobinud. Seni oli olnud veregruppide sobimatus neerusiirdamisel vastunäidustuseks,“ ütles ravijuht dr Liis Salumäe ning lisas, et Kliinikumi siirdamistegevuste hulka kuuluvad ka kudede siirdamine ning vereloome rakkude käitlemine ja siirdamine. 

Nii nagu kogu Eestis, toimus ka Kliinikumis 2025. aastal vähem sünnitusi kui varasematel aastatel. Naistekliinikus sündis 1880 last, 927 tüdrukut ja 953 poissi. 435 sünnituse puhul oli vaja läbi viia keisrilõige. Sealjuures on naistekliiniku sünnitusabi turvaline, professionaalne, ema- ja lapsekeskne ning väga kõrgete maailmatasemel kvaliteedinäitajatega.

Kliinikum pakub patsientidele ka palliatiivravi ning õendusteenuseid. 2025. aastal sai 15 palliatiivravi voodikohal ravi 275 patsienti, kelle põhihaigusteks oli kõige sagedamini pahaloomuline kasvaja, Parkinsoni tõbi või muu neuroloogiline haigus, aga ka kaugelearenenud südameveresoonkonna haigus. Õendusteenustel viibis kokku 1167 patsienti, sealhulgas 481 hospiitsravis.

Ülikoolihaigla erialade hulka kuulub ka hambaravi ning 2025. aastal oli hambaarsti külastusi kokku 61 288. Rohkem kui kolmandik hambaravitegevustest on seotud laste hambaravi ja ortodontiaga. Laste suutervise eest ei hoolitseta aga ainult mitte Kliinikumi ruumides, vaid ka koolides, et viia läbi laste suutervise kontrolle ja ennetustegevusi.

Ennetus ei ole oluline mitte ainult suutervise vaatest. Sõeluuringud aitavad hoida tervist ning avastada haigusi võimalikult vara. Kliinikum viib läbi sõeluuringuid rinnavahi, emakakaelavähi, jämesoolevähi ja kopsuvähi varajaseks avastamiseks. 2025. aastal osales Kliinikumis enam kui 44 000 inimest erinevates sõeluuringuprojektides, nendest üle 32 000 vähi sõeluuringu projektis.

Patsiendid hindasid eelmisel aastal tehtud tööd kõrgelt. „Kliinikum küsib patsientide ja nende lähedaste tagasisidet igapäevaselt. Saadud teave on oluline, et ravikvaliteet pidevalt paraneks, et patsiendid saaksid parima ravi ja tunneksid end samal ajal haiglakeskkonnas hästi. Vahetu tagasiside põhjal oli Kliinikumi 2025. aasta soovitusindeks 87%, püsides väga kõrgel ja stabiilsel tasemel. Sealjuures 91% Kliinikumi patsientidest soovitasid Tartu Ülikooli Kliinikumi tervishoiuteenuseid. Samuti näitavad väga kõrget rahulolu ka statsionaarse ravi tagasiside, mille puhul oli soovitajate osakaal üle 91%,“ rääkis Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Saima Hinno. Lisaks vahetule tagasisidele saavad patsiendid jagada tänu, ettepanekuid ja juhtida tähelepanu kitsaskohtadele traditsioonilistel viisidel. Ka Emori poolt läbi viidud küsitluse tulemusel selgus, patsiendid on hinnanud Kliinikumi kõige usaldusväärsemaks ja kõige kõrgema ravikvaliteediga tervishoiuasutuseks.

Ravitöö kõrval on Kliinikumi põhitegevusteks ka õppe- ja teadustöö. Tervishoiusektori suurimaks õppe- ja praktikakeskuseks olemine tähendab õppurite pidevat kohaolekut ning seeläbi nii õppijate kui juhendajate pidevat arengut. Kliinikumis töötab üle 220 arst-residendi, mis on viiendik Kliinikumi arstkonnast. Lisaks tehti 2025. aastal erinevatel erialadel üle 1700 praktikatsükli. Kõige enam suunasid Kliinikumi praktikante Tartu Ülikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool ning eelmisel aastal suundusid praktikandid enim kirurgiakliinikusse, psühhiaatriakliinikusse ning anestesioloogia ja intensiivravi kliinikusse.

Teadustöö on Kliinikumis ravikvaliteedi ja innovatsiooni strateegiline alus. „2025. aastal alustati 143 uue teadusuuringuga ning kokku oli aasta lõpu seisuga Kliinikumis käimas 350 erinevat teadusuuringut. Sealhulgas osaleb Kliinikum partnerina kokku 15 Euroopa Liidu rahastusega rahvusvahelises teadus-arendusprojektis. Teadustöö tulemuste jagamiseks avaldasid Kliinikumi töötajad kokku 313 teaduspublikatsiooni, millest 185 olid eelretsenseeritavates rahvusvahelistes teadusajakirjades ning 22 artiklit ajakirjas „Eesti Arst“. On kõnekas, et kuus Kliinikumi töötajat – Anne Kallaste, Alastair Forbes, Külli Kingo, Margus Punab, Riina Salupere ja Vallo Tillmann – kuulusid oma valdkonna 1% enim viidatud teadlase hulka maailmas,“ tunnustas Kliinikumi juhatuse liige, teadus- ja arendusjuht prof Joel Starkopf.

2025. aastal tehtud töö on saanud võimalikuks tänu Kliinikumi tööperele, mille moodustavad 5186 töötajat. „Tartu Ülikooli Kliinikumi positsioon Eesti tervishoius on tugev – 222aastane kogemus ülikoolihaiglana ning tihe koostöö Tartu Ülikooliga võimaldab meil olla eestvedajaks ning lisaks igapaevasele ravitööle seista ka selle eest, et kõige uuemad teadmised, arendused ja teadusavastused jõuaksid patsientide ravisse,“ lausus lõpetuseks Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens.

Pikemalt saab Kliinikumi 2025. aasta aruandega tutvuda kodulehel.

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus

The post Kliinikumi 2025. aasta – kõrge ravikvaliteet ja patsientide usaldus appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.