Contrast



Line height




Text size




Compassio, Innovatio, Scientia, Fides
Vastuvõtuaja tühistamine

Kliiniku uudised

Kliinikumi uudised

Euroopa tunnustus kinnitab Kliinikumi taastusravi kvaliteeti 20.11.2026

Euroopa Eriarstide Ühenduse taastusravi sektsioon ja erialanõukogu (UEMS PRM Section and Board) omistas Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliinikule Euroopa taastusravi koolituskeskuse sertifikaadi. Rahvusvaheline tunnustus kinnitab kliiniku taastusravialase õppekeskkonna vastavust Euroopa nõuetele ning toetab kvaliteetse ravitöö, arstide koolitamise ja teadustegevuse järjepidevat arendamist.

Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhi dr Aet Lukmanni sõnul on tunnustus oluline kogu ülikoolihaigla jaoks, kus kvaliteetne ravitöö käib käsikäes tulevaste arstide õpetamise ja teaduspõhise erialaarendusega. Sertifitseerimisel hinnati muu hulgas juhendajate pädevust, meeskonna koosseisu, kliinilisi võimalusi ning õppe- ja teadustegevuse korraldust.

„Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus on koolitamine igapäevase ravitöö kõrval lahutamatu osa. Kliinikus läbivad taastusravi õppepraktikat Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilased ning teoreetilist ja praktilist õpet saavad taastusravi residendid. Taastusravi tsükleid läbivad ka teiste erialade residendid, sealhulgas neuroloogia, sisehaiguste, peremeditsiini ja kardioloogia eriala arstid,“ sõnas dr Lukmann. Lisaks koolitatakse järjepidevalt füsioteraapia, logopeedia, tegevusteraapia ja psühholoogia eriala põhi- kui magistriõppe tudengeid.

Tema sõnul aitab pidev õpetamine hoida erialaseid teadmisi ajakohasena – tudengite ja residentide juhendamine, haigusjuhtude ühine arutamine ja teaduskirjanduse analüüsimine eeldavad, et arstid hindavad kriitiliselt oma ravipraktikat ning arvestavad uusimate teadustulemustega. Patsiendi jaoks tähendab see seda, et ravi arendamisel lähtutakse eriala uusimatest teadmistest ja tema individuaalsetest vajadustest.

Dr Lukmanni sõnul aitab rahvusvaheline teadmistevahetus tugevdada erialast pädevust ja toetada uute ravivõimaluste arendamist. Euroopa koolituskeskuse sertifikaat annab sellele tööle täiendava rahvusvahelise tunnustuse. „Saadud tunnustus ühendab kvaliteetse patsiendikäsitluse, tulevaste tervishoiutöötajate koolitamise ja teadustöö, et uued teadmised jõuaksid järjepidevalt patsientide ravisse. Mis kõige olulisem – toimiva ja tunnustatud koolituskeskuse aluseks on kõigi töötajate head teadmised ning oskus ja soov neid teistega jagada.“

Kokku on selle tunnustuse pälvinud 13 taastusravi koolituskeskust, neist kaheksa Euroopa Liidu riikides ja viis Türgis. Eestist on sertifikaadi pälvinud ainsana Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliinik.

Kliinikumi Leht

The post Euroopa tunnustus kinnitab Kliinikumi taastusravi kvaliteeti appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla panid aluse ühisele meditsiinivõrgustikule 20.11.2026

20. novembril 2026 allkirjastasid Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöölepingu, et ühiselt arendada patsiendile pakutavat arstiabi, kindlustada valdkonna järelkasvu ning edendada tipptasemel teadus- ja arendustegevust.

Kvaliteetse ja jätkusuutliku arstiabi osutamine piirkondlikes haiglates eeldab üha tihedamat koostööd nii ravis, teadus- ja arendustegevuses kui ka tulevaste arstide koolitamisel. Tartu Ülikooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla koostöölepe tugineb ühisele arusaamale, et meditsiini pikaajalise arengu nimel tuleb senisest paremini ühendada kolme asutuse teadmised, kogemused ja ressursid.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser rõhutas, et rahvusülikoolina lasub Tartu Ülikoolil ainuvastutus arstiõppe ja arstiteaduse arendamise eest Eestis. „Oma ülesande täitmiseks vajab ülikool partneriks tugevaid raviasutusi, kelle kliiniline praktika ja mitmekesine patsientuur on arstide väljaõppe ja teadustöö asendamatu alus. Pole kahtlust, et kolmepoolne koostöölepe tähistab uut etappi Eesti akadeemilise meditsiini arengus,“ lisas Toomas Asser.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul on Eesti-suuruses riigis hea koostöö eriti tähtis. „Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Kliinikum saavad toetuda sajanditepikkusele ravi-, õppe- ja teadustöö traditsioonile. Sõlmitav lepe loob aluse üle-eestilise meditsiinivõrgustiku arendamiseks koos Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga ning jätab võimaluse kaasata edaspidi ka teisi partnereid. Koostöö eesmärk on tagada, et patsiendid saavad parimat ravi ja Eestis jätkub ka tulevikus hästi ettevalmistatud tervishoiutöötajaid,“ ütles Priit Perens.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Jarno Habicht toonitas samuti ühise meditsiinivõrgustiku pikaajalist tähtsust. „Tartu Ülikooli ülesanne Eestis hea haridusega arstkonna ja ka laiemas mõistes tervisevaldkonna spetsialistide järjekestvuse tagajana on ainukordne ning on üsna loomulik, et koostöö on parima tulemuse võti. Väikeses riigis peame olema eriti nutikad olemasolevate võimaluste ja ressursside kasutamisel. Mul on hea meel ühise mõistmise üle, et meie omavahelise koostöö tihendamine loob patsientidele parimaid tulemusi,“ ütles Jarno Habicht.

Leppega luuakse osalisi koondav koostöökoda, mis hakkab kavandama ühist tegevust. Esiteks keskendutakse kolmepoolses koostöös patsientide ravi arendamisele ja ühtsete kvaliteedistandardite kokkuleppimisele. Eriti hoolikalt tuleb raviteekonnad läbi mõelda valdkondades, kus haigusjuhtude arv ja seetõttu ka arvestatavat kogemust omavate spetsialistide arv Eestis on väike: patsiendile parima tulemuse tagamiseks on vaja jagada teadmisi ja teha koostööd. Selleks moodustatakse ühised erialapõhised töörühmad, mis aitavad kavandada erialade arengut, jagada teadmisi ja kogemusi ning soodustada parimate ravipraktikate ühtset rakendamist.

Teine keskne eesmärk on kindlustada kliiniliste erialade järelkasv, sh akadeemiline järelkasv. Koostöö kahe suurhaiglaga võimaldab ülikoolil kaasata õppe- ja teadustöösse rohkem kliinilise kogemusega spetsialiste ning luua paremad eeldused uue põlvkonna õppejõudude ja teadlaste kujunemiseks. Meditsiiniteaduste kiire arenguga kaasas käia on katsumus nii õppejõududele kui ka praktiseerivatele arstidele – tihe koostöö suurhaiglatega loob eeldused tulevaste arstide ja teiste tervishoiuspetsialistide jätkuva kõrgetasemelise väljaõppe tagamiseks. Seejuures aitab ühiste teadusprojektide ja kliiniliste uuringute elluviimine kaasa innovatsiooni arengule, et uued teadmised ja ravivõimalused jõuaksid haiglates kiiremini igapäevasesse ravitöösse.

Koostööleppe pikaajaline siht on toetada Tartu Ülikooli meditsiinivõrgustiku kujunemist, ühendades ülikooli akadeemilise pädevuse suurhaiglate kliinilise praktikaga.


Lisainfo
Priit Perens, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees
Priit.Perens@kliinikum.ee

The post Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla panid aluse ühisele meditsiinivõrgustikule appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kõrge rahvusvaheline tunnustus ülemarst-õppejõule prof Aare Märtsonile 19.11.2026

Kliinikumi ülemarst-õppejõud ja Tartu Ülikooli ortopeedia professor Aare Märtson valiti Põhjamaade Ortopeedide Föderatsiooni (Nordic Orthopaedic Federation) auliikmeks.

Tegemist on väärika ja haruldase tunnustusega, mille on pälvinud vähesed ortopeedia eriala esindajad – föderatsiooni enam kui 100aastase tegutsemise jooksul on tunnustus antud vaid  eriala 42 esindajale.

Prof Aare Märtson on pühendanud oma ravi-, õppe- ja teadustöö ortopeedia erialale ning Kliinikumis on ta ravinud tuhandeid patsiente väikestest lastest kuni eakate inimesteni.

Põhjamaade Ortopeedide Föderatsiooni auliikmeks valimine tähendab ka rahvusvahelise ortopeedide kogukonna tunnustust prof Aare Märtsoni panusele eriala arendamisel. Föderatsiooni kuulub enam kui 5000 ortopeedi ning see ühendab see Eesti, Soome, Taani, Islandi, Leedu, Madalmaade, Norra ja Rootsi ortopeediaseltse. Sealjuures oli prof Märtson aastatel 2014 – 2016 föderatsiooni esimene eestlasest president nagu ta on ka ainus eestlasest auliige.

Palju õnne tunnustuse puhul!

The post Kõrge rahvusvaheline tunnustus ülemarst-õppejõule prof Aare Märtsonile appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kuus olulist soovitust mehele oma tervise hoidmiseks 19.11.2026

November on rahvusvaheline meeste tervise teadlikkuse kuu, mil pööratakse tavapärasest rohkem tähelepanu meeste tervisele ja selle hoidmisele. Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhi, meestearst dr Kristjan Pommi sõnul ei väljendu mehe tervis üksnes füüsilises vastupidavuses ja võimes igapäevaste kohustustega toime tulla. Sama oluline on oskus märgata oma keha märguandeid, hoolitseda vaimse heaolu eest ning mitte lükata tervisemuredega abi otsimist edasi.

Milliseid tervisemuutusi tasub tähele panna ja millal võiks meestearsti poole pöörduda? Meestepäeva puhul toob dr Kristjan Pomm välja kuus olulist teemat.

1. Julged ja targad mehed käivad arsti juures

Arsti poole pöördumiseks ei pea ootama, kuni tervisemure hakkab igapäevaelu häirima. Regulaarne tervisekontroll, muutuste märkamine ja vajadusel nõu küsimine aitavad probleeme varakult avastada ning nende süvenemist ennetada.

2. Ülekaal mõjutab enamat kui kehakaalu

Tänapäeva üks suuremaid terviseriske on ülekaal, eriti rasvumine. See võib mõjutada mehe seksuaaltervist ja viljakust, aga ka üldist enesetunnet, energiataset ja südame-veresoonkonna tervist. Kehakaalu hoidmine tervislikus vahemikus ning liikumisele ja tasakaalustatud toitumisele tähelepanu pööramine toetavad mehe tervist mitmel tasandil

3. Südame tervis mõjutab ka seksuaaltervist

Kui perekonnas on esinenud südame-veresoonkonnahaigusi, tasub pöörata tähelepanu ka oma südame tervise riskiteguritele. Üks võimalus riske hinnata on kontrollida vereanalüüsiga kolesterooli ja teisi vererasvu. Südame-veresoonkonna tervise hoidmine on oluline ka seksuaaltervise seisukohalt, sest erektsioonihäirete taga võivad muu hulgas olla veresoonkonna probleemid. Oluline on mõista, et kõrgenenud kolesteroolitase ei pruugi kohe kaebusi põhjustada, mistõttu ei tohiks jääda ootama sümptomite tekkimist, et alles siis arsti poole pöörduda.

4. Viljakuse kontroll ei pea algama alles mure tekkimisel

Kui paaril ei ole õnnestunud aasta jooksul rasestuda, kuigi seda soovitakse, on mõistlik pöörduda viljakuse hindamiseks arsti poole. Samuti võib mees oma viljakustervist kontrollida ennetavalt, ilma et rasestumisega oleks juba probleeme tekkinud. Meestearsti vastuvõtul saab hinnata terviseseisundit tervikuna, sealhulgas kontrollida hormoonide taset ja teha spermaanalüüsi.

5. Eesnäärme tervist tasub kontrollida ka siis, kui kaebusi ei ole

Alates 40. eluaastast tasub rääkida arstiga eesnäärme tervise kontrollimisest, eriti juhul, kui lähisugulastel on esinenud eesnäärme- või rinnavähki. Päriliku riski hindamisel on oluline näiteks arvestada ka naisliini pidi esinenud rinnavähiga. Edasise jälgimise sagedus sõltub analüüsi tulemustest ja individuaalsest riskist ning võib varieeruda ühest korrast aastas kuni mitmeaastase intervallini.

6. Muutused munandites või suguelundil vajavad tähelepanu

Kui mees märkab munandite või suguelundi piirkonnas muutusi, millele ei ole selget põhjust, tasub pöörduda meestearsti poole. Tähelepanu väärivad näiteks ühe või mõlema munandi suurenemine, uued käega katsutavad sõlmed või muud tavapärasest erinevad muutused. Selliseid sümptomeid ei tasu jääda ise jälgima ega arsti poole pöördumist edasi lükata.

Meestepäeval soovime kõigile meestele head tervist, hoolivust iseenda vastu ja julgust vajadusel abi küsida. Sest tugev mees ei ole see, kes kannatab vaikides, vaid see, kes oskab enda eest hoolitseda.

The post Kuus olulist soovitust mehele oma tervise hoidmiseks appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine aitab hoida need toimivana 18.11.2026

18.-24. novembrini tähistatakse ülemaailmset antimikroobse resistentsuse teadlikkuse nädalat, mille eesmärk on suurendada teadlikkust antimikroobsest resistentsusest, selle põhjustest ja sellega seotud ohtudest inimese tervisele ning pöörata tähelepanu antibiootikumide vastutustundliku kasutamise olulisusele.

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse juhi, vanemarst-õppejõu dr Piret Mitti sõnul kasutatakse Eestis antibiootikume kõige sagedamini alla 10-aastastel lastel. See ei tähenda aga, et antibiootikumide vajadust tuleks hinnata vaid laste puhul – igas vanuserühmas on oluline kaaluda, kas ravi antibiootikumidega on tõepoolest vajalik.

1. Millal on patsiendi ravis vajalikud antibiootikumid?

Antibiootikumid on ravimid, mis toimivad bakterite, mitte viiruste vastu. Seetõttu ei ravi need grippi, COVID-19 ega teisi viirusinfektsioone, mis võivad põhjustada näiteks nohu, kurguvalu ja köha.

Antibiootikumravi võib olla vajalik näiteks bakteriaalse kopsupõletiku, põiepõletiku, neeruvaagnapõletiku või mõne naha ja pehmete kudede infektsiooni korral. Ravi vajaduse otsustab arst, võttes arvesse patsiendi sümptomeid, üldseisundit ning vajaduse korral uuringute ja analüüside tulemusi.

2. Kuidas on viimase 10 aastaga antibiootikumravi põhimõtted või valikud muutunud?

Antibiootikumravi kestused on muutunud lühemaks erinevate haiguste korral. Uuringud on näidanud, et paljude infektsioonide korral piisab lühemast ravikuurist, kui on varasemalt vajalikuks peetud. Näiteks põiepõletiku raviks piisab naistel 3 päevast ning kopsupõletiku puhul, mis ei vaja haiglaravi, on soovitus ravida 5 päeva.

Samuti kasutatakse võimaluse korral üha rohkem suukaudset ravi. Ka tõsisemate infektsioonide korral ei pea patsient tingimata kogu ravikuuri jooksul veeni kaudu antibiootikume saama. Kui patsiendi seisund paraneb ja sobiv suukaudne ravim on olemas, saab sageli veenisisese ravi asendada tablettidega.

3. Kui palju on erinevaid antibiootikume ja kuidas valib arst nende seast sobiva?

Antibiootikume on palju erinevaid ning need toimivad erinevate bakterite vastu ja võivad toimemehhanismilt üksteisest suuresti erineda. Sobiva antibiootikumi valimisel arvestab arst kõigepealt sellega, kus infektsioon paikneb ja kui raske see on. Näiteks kuseteede põletiku, kopsupõletiku ja nahainfektsiooni raviks kasutatakse erinevaid antibiootikume. Arst hindab, milline bakter võiks haiguse põhjustada ja millised antibiootikumid selle vastu tõenäoliselt toimivad. Vajaduse korral võetakse analüüsid, et teha kindlaks haigustekitaja ja selgitada välja, milliste antibiootikumide suhtes see on tundlik.

Antibiootikumi valikut võivad mõjutada näiteks patsiendi vanus, neerude ja maksa töö, varasemad allergilised reaktsioonid, teised haigused ning samaaegselt kasutatavad ravimid. Nii leitakse igale patsiendile ja konkreetsele infektsioonile kõige sobivam ravi.

4. Mis juhtudel antibiootikumravi katkestatakse või muudetakse?

Ravi käigus võib selguda uut infot, mille põhjal arst otsustab antibiootikumi vahetada või selle hoopis lõpetada. Näiteks võib analüüside tulemustest selguda, et haiguse põhjustajaks on viirus mitte bakter. Sellisel juhul ei ole antibiootikumist kasu ja selle tarvitamine tuleb lõpetada. Seega ei kehti alati levinud soovitus, et alustatud antibiootikumikuur tuleb tingimata lõpuni teha. Sellega säästame mikrobiootat ja väldime antibiootikumidele resistentsete bakterite kujunemist.

Kui uuringutega tehakse kindlaks konkreetne bakter ja selle tundlikkus antibiootikumide suhtes, saab arst vajaduse korral esialgse ravi asendada just selle bakteri vastu sobiva, sageli kitsama toimega antibiootikumiga. Kui ravi aga oodatud tulemust ei anna, patsient ei parane või tema seisund halveneb, hindab arst uuesti haiguse põhjust ja ravi sobivust.

Antibiootikumi vahetamine või ravi katkestamine võib osutuda vajalikuks ka kõrvaltoimete, näiteks kõhulahtisuse või allergilise reaktsiooni, korral. Siiski on oluline meeles pidada, et antibiootikumravi muutmise või lõpetamise otsustab arst. Antibiootikumi ei tohi omal algatusel katkestada ega annuseid muuta.

5. Mis on antibiootikumresistentsus ja kuidas see tekib?

Antibiootikumresistentsus tähendab, et bakterid on antibiootikumide suhtes vastupidavad ja ravimid, mis peaksid neid hävitama või nende paljunemist takistama, ei pruugi enam toimida. Mõned bakterid on teatud antibiootikumide suhtes loomupäraselt vastupidavad, teised aga omandavad resistentsuse aja jooksul.

Antibiootikumide liigne ja vale kasutamine kiirendab resistentsuse kujunemist. Laiema toimespektriga antibiootikumi kasutamine ei tähenda tingimata paremat ravi. Kui inimene kasutab antibiootikumi, hävivad tundlikud bakterid, kuid vastupidavad bakterid jäävad ellu ja saavad edasi paljuneda. Nii võivad aja jooksul levida bakterid, mille vastu olemasolevad antibiootikumid enam ei toimi.

Samuti elab inimese organismis miljardeid kasulikke baktereid, mis toetavad tervist. Tarbetu antibiootikumravi võib seda loomulikku tasakaalu häirida. Seetõttu valib arst võimaluse korral just konkreetse infektsiooni raviks sobiva, võimalikult kitsa toimespektriga antibiootikumi. See aitab vähendada resistentsuse kujunemise riski ja säilitada antibiootikumide tõhusust ka tulevikus.

6. Kuidas võib antibiootikumresistentsus mõjutada patsiendi ravi?

Antibiootikumresistentsus muudab infektsioonide ravi keerulisemaks, sest tavapärased antibiootikumid ei pruugi enam toimida. Arst peab leidma teise toimiva ravimi, mis võib olla rohkemate kõrvaltoimetega või mida tuleb manustada veeni kaudu. Ravi võib seetõttu pikeneda, suureneda tüsistuste oht ning kõige raskematel juhtudel ei pruugi tõhusat ravivõimalust enam leiduda.

Antibiootikumi tarvitamisel võivad inimese organismis paljuneda antibiootikumide suhtes vastupidavad bakterid, mis võivad levida edasi näiteks pereliikmetele või teistele haiglapatsientidele. Nii võib ühe inimese antibiootikumide kasutamine muuta infektsioonide ravi keerulisemaks ka teiste jaoks.

7. Milliseid vigu teevad inimesed antibiootikumide tarvitamisel?

Üks levinumaid eksimusi on antibiootikumide kasutamine viirushaiguste korral, kuna antibiootikumid viiruste vastu ei toimi. Samuti ei tohiks kasutada varasemast ravist alles jäänud või teisele inimesele määratud antibiootikume, sest iga infektsioon vajab eraldi hindamist ja sobiva ravimi valimist. Oluline on järgida arsti määratud annust ja raviskeemi.

Ravimi annust ega võtmise sagedust ei tohi ise muuta ning ravi ei tohiks omal algatusel lõpetada ka siis, kui enesetunne on juba parem. Antibiootikume ei tohiks ka igaks juhuks kodus järgmiseks korraks alles hoida ega teistega jagada. Kasutamata jäänud ravimid tuleb viia apteeki ravimijäätmete kogumisse.

8. Milliseid soovitusi jagaksite inimesele, kes vajab antibiootikumravi?

Kasuta antibiootikumi ainult arsti määramisel, täpselt ettekirjutatud annuses ja ravikuuri pikkusega. Kui sümptomid ei leevene või tekitavad tüsistused või kõrvaltoimed, siis võta ühendust oma arstiga.

Lisaks on oluline meelde tuletada, et paljudest infektsioonidest saame hoiduda vaktsineerimise abil. Näiteks aitab gripivastane vaktsineerimine vähendada antibiootikumide tarvitamist viiruste hooajal ning pneumokokivastane vaktsineerimine vähendab pneumokokkinfektsioonide ja nende raskete tüsistuste riski.


Tartu Ülikooli Kliinikum osaleb rahvusvahelises kampaanias „Antibiootikumid. Hoolitse nende eest, et need saaksid hoolitseda meie eest“. Kampaania ühendab vähemalt 60 haiglat 30 Euroopa riigist ning kampaania keskmes on antimikroobse resistentsuse rahvusvaheline sümbol, mille abil juhitakse tähelepanu infektsioonide ennetamisele ja antibiootikumide vastutustundliku kasutamise olulisusele. Ka Kliinikum on ühinenud selle sõnumiga, tuletades meelde, et antibiootikumide tõhususe säilitamine on meie kõigi ühine vastutus.

The post Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine aitab hoida need toimivana appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Oled patsient?

Patsiendiinfo andmebaasist leiad enda jaoks kõik vajaliku.
Vaata lähemalt
linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram