2025. aasta oli Tartu Ülikooli Kliinikumile töörohke ning patsiendid pöördusid ülikoolihaiglasse enam kui 800 000 korral.

„Kliinikumi ravitöö kõige suurema mahu moodustavad arstide ambulatoorsed vastuvõtud – 2025. aastal tehti 493 429 vastuvõttu kokku 34 erineval erialal, millele lisaks rekordilised 45 060 e-konsultatsiooni. See tähendab, et Kliinikumis vastatakse ühes tööpäevas keskmiselt 180 e-konsultatsioonile, andes nõu nii perearstidele kui teistele eriarstidele patsiendi ravi osas. Õdede ja ämmaemandate iseseisvaid vastuvõtte tehti möödunud aastal 147 625,“ kirjeldas tehtud ambulatoorset tööd Kliinikumi juhatuse liige ja ravijuht dr Liis Salumäe.

Lisaks plaanilisele ambulatoorsele tööle on Kliinikumis tagatud ka ööpäevaringne vältimatu abi ootamatute terviseseisundite korral. 2025. aastal pöördus nii erakorralise meditsiini osakonda (EMO) kui ka teistesse valvekabinettidesse 79 787 patsienti. „Seega, nii EMOsse kui valvekabinettidesse pöördus iga päev keskmiselt 218 patsienti. Neist pöördujatest vajasid erakorralistel näidustusel haiglaravile jäämist ligi 12 000 patsienti,“ rääkis ravijuht.

Kliinikumi patsientide päralt enam kui 960 voodikohta. 2025. aastal raviti haiglaravil 38 517 patsienti, kes viibisid Kliinikumis keskmiselt 6,5 päeva. „Kõige sagedasemad haiglaravi põhjused diagnoosigruppide järgi olid kasvajad, vereringe haigused, seedeelundite haigused, lihasluukonna ja sidekoe haigused. Sealjuures näeme haiglaravi vajavate inimeste osas 65-aastate ja vanemate patsientide osakaalu kasvu,“ lausus dr Salumäe. Operatsioone tehti Kliinikumis nii statsionaarsel ravil kui ka päevaravis 23 440 patsiendile. Päevaravis raviti kokku 18 265 patsienti, kes enim hemodialüüsi, kataraktioperatsioone ja adenotonsillektoomiaid.

Tartu Ülikooli Kliinikum on Eesti ainus keskus, kus viiakse läbi elundisiirdamisi. 2025. aastal siirati Kliinikumis elundeid 55 patsiendile. Kokku tehti 56 elundisiirdamist, sealhulgas 15 maksasiirdamist, 38 neerusiirdamist, 2 pankreasesiirdamist ning 1 kopsude siirdamine. Lisaks toimus Helsingi Ülikooli haiglas 1 südamesiirdamine Eesti patsiendile. „Eelmise aasta septembris kasutati Kliinikumis siirdamisel uudset ravitaktikat ning viidi läbi Eestis esmakordselt neerusiirdamine, mil neerudoonori ja neeru saaja veregrupid omavahel ei sobinud. Seni oli olnud veregruppide sobimatus neerusiirdamisel vastunäidustuseks,“ ütles ravijuht dr Liis Salumäe ning lisas, et Kliinikumi siirdamistegevuste hulka kuuluvad ka kudede siirdamine ning vereloome rakkude käitlemine ja siirdamine. 

Nii nagu kogu Eestis, toimus ka Kliinikumis 2025. aastal vähem sünnitusi kui varasematel aastatel. Naistekliinikus sündis 1880 last, 927 tüdrukut ja 953 poissi. 435 sünnituse puhul oli vaja läbi viia keisrilõige. Sealjuures on naistekliiniku sünnitusabi turvaline, professionaalne, ema- ja lapsekeskne ning väga kõrgete maailmatasemel kvaliteedinäitajatega.

Kliinikum pakub patsientidele ka palliatiivravi ning õendusteenuseid. 2025. aastal sai 15 palliatiivravi voodikohal ravi 275 patsienti, kelle põhihaigusteks oli kõige sagedamini pahaloomuline kasvaja, Parkinsoni tõbi või muu neuroloogiline haigus, aga ka kaugelearenenud südameveresoonkonna haigus. Õendusteenustel viibis kokku 1167 patsienti, sealhulgas 481 hospiitsravis.

Ülikoolihaigla erialade hulka kuulub ka hambaravi ning 2025. aastal oli hambaarsti külastusi kokku 61 288. Rohkem kui kolmandik hambaravitegevustest on seotud laste hambaravi ja ortodontiaga. Laste suutervise eest ei hoolitseta aga ainult mitte Kliinikumi ruumides, vaid ka koolides, et viia läbi laste suutervise kontrolle ja ennetustegevusi.

Ennetus ei ole oluline mitte ainult suutervise vaatest. Sõeluuringud aitavad hoida tervist ning avastada haigusi võimalikult vara. Kliinikum viib läbi sõeluuringuid rinnavahi, emakakaelavähi, jämesoolevähi ja kopsuvähi varajaseks avastamiseks. 2025. aastal osales Kliinikumis enam kui 44 000 inimest erinevates sõeluuringuprojektides, nendest üle 32 000 vähi sõeluuringu projektis.

Patsiendid hindasid eelmisel aastal tehtud tööd kõrgelt. „Kliinikum küsib patsientide ja nende lähedaste tagasisidet igapäevaselt. Saadud teave on oluline, et ravikvaliteet pidevalt paraneks, et patsiendid saaksid parima ravi ja tunneksid end samal ajal haiglakeskkonnas hästi. Vahetu tagasiside põhjal oli Kliinikumi 2025. aasta soovitusindeks 87%, püsides väga kõrgel ja stabiilsel tasemel. Sealjuures 91% Kliinikumi patsientidest soovitasid Tartu Ülikooli Kliinikumi tervishoiuteenuseid. Samuti näitavad väga kõrget rahulolu ka statsionaarse ravi tagasiside, mille puhul oli soovitajate osakaal üle 91%,“ rääkis Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Saima Hinno. Lisaks vahetule tagasisidele saavad patsiendid jagada tänu, ettepanekuid ja juhtida tähelepanu kitsaskohtadele traditsioonilistel viisidel. Ka Emori poolt läbi viidud küsitluse tulemusel selgus, patsiendid on hinnanud Kliinikumi kõige usaldusväärsemaks ja kõige kõrgema ravikvaliteediga tervishoiuasutuseks.

Ravitöö kõrval on Kliinikumi põhitegevusteks ka õppe- ja teadustöö. Tervishoiusektori suurimaks õppe- ja praktikakeskuseks olemine tähendab õppurite pidevat kohaolekut ning seeläbi nii õppijate kui juhendajate pidevat arengut. Kliinikumis töötab üle 220 arst-residendi, mis on viiendik Kliinikumi arstkonnast. Lisaks tehti 2025. aastal erinevatel erialadel üle 1700 praktikatsükli. Kõige enam suunasid Kliinikumi praktikante Tartu Ülikool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool ning eelmisel aastal suundusid praktikandid enim kirurgiakliinikusse, psühhiaatriakliinikusse ning anestesioloogia ja intensiivravi kliinikusse.

Teadustöö on Kliinikumis ravikvaliteedi ja innovatsiooni strateegiline alus. „2025. aastal alustati 143 uue teadusuuringuga ning kokku oli aasta lõpu seisuga Kliinikumis käimas 350 erinevat teadusuuringut. Sealhulgas osaleb Kliinikum partnerina kokku 15 Euroopa Liidu rahastusega rahvusvahelises teadus-arendusprojektis. Teadustöö tulemuste jagamiseks avaldasid Kliinikumi töötajad kokku 313 teaduspublikatsiooni, millest 185 olid eelretsenseeritavates rahvusvahelistes teadusajakirjades ning 22 artiklit ajakirjas „Eesti Arst“. On kõnekas, et kuus Kliinikumi töötajat – Anne Kallaste, Alastair Forbes, Külli Kingo, Margus Punab, Riina Salupere ja Vallo Tillmann – kuulusid oma valdkonna 1% enim viidatud teadlase hulka maailmas,“ tunnustas Kliinikumi juhatuse liige, teadus- ja arendusjuht prof Joel Starkopf.

2025. aastal tehtud töö on saanud võimalikuks tänu Kliinikumi tööperele, mille moodustavad 5186 töötajat. „Tartu Ülikooli Kliinikumi positsioon Eesti tervishoius on tugev – 222aastane kogemus ülikoolihaiglana ning tihe koostöö Tartu Ülikooliga võimaldab meil olla eestvedajaks ning lisaks igapaevasele ravitööle seista ka selle eest, et kõige uuemad teadmised, arendused ja teadusavastused jõuaksid patsientide ravisse,“ lausus lõpetuseks Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens.

Pikemalt saab Kliinikumi 2025. aasta aruandega tutvuda kodulehel.

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus

The post Kliinikumi 2025. aasta – kõrge ravikvaliteet ja patsientide usaldus appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Ajavahemikus 6. aprill–3. mai 2026 toimub Tartu Ülikooli Kliinikumis haiglaravil viibivate patsientide rahulolu-uuring. Uuringu eesmärk kaardistada patsientide kogemused haiglaravil ning planeerida sellest lähtuvaid arendustegevusi järgmisteks aastateks.

Tartu Ülikooli Kliinikumis ravitakse haiglaravil igal aastal  40 000 patsienti ning 2025. aastal viibisid patsiendid haiglaravil keskmiselt 6,5 päeva. „On väga oluline teada patsientide tagasisidet nii ravi, haiglakeskkonna,  juhiste, suhtlemise jm osas. Ühtlasi on rahulolu-uuring hea peegeldus, kuidas oleme vastanud patsientidele ootustele, viies ellu muudatusi lähtuvalt eelmise rahulolu-uuringu tulemustest,“ kirjeldas uuringu vajalikkust Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Saima Hinno.

Haiglaravil viibivate patsientide rahulolu-uuring viiakse läbi ajavahemikus 6. aprill–3. mai ning uuringus on võimalik osaleda kahel moel. Üheks võimaluseks on täita paberankeet haiglaravi viimasel päeval. Täidetud ankeedid saab tagastada osakondades olevatesse kogumiskastidesse. Teise valikuna saab vastata ka nädala jooksul pärast haiglast lahkumist veebiküsimustikule, mille link saadetakse patsiendile pärast haiglast lahkumist e-kirjaga. Siinkohal on oluline, et patsiendid on edastanud Kliinikumile oma e-posti aadressi korrektselt. Mõlema küsimustiku täitmine on anonüümne ning selleks kulub kuni 15 minutit.

Rahulolu-uuringu tulemustest antakse teada Kliinikumi kanalites hiljemalt aasta teises pooles. Kui seni viidi statsionaarse ravi rahulolu-uuringut läbi iga kahe aasta tagant, siis 2026. aastast iga nelja aasta tagant. Nelja-aastase intervalliga uuring toimub kõikides Eesti haiglates ning võimaldab vaadata tulemusi patsientide rahulolu erinevates nüanssides nii iga haigla osas eraldiseisvalt kui ka haiglateüleselt.

Lisaks rahulolu-uuringule ootab Kliinikum patsientide tagasisidet kogu aasta vältel läbi tagasisidesüsteemi, aga ka küsib seda ise vahetult pärast ambulatoorseid vastuvõtte ja haiglaravil viibimist läbi Recommy keskkonna. Tagasiside tulemusel moodustub igakuine Kliinikumi soovitusindeks.

„Täname kõiki patsiente, kes leiavad hetke ja võimaluse nii rahulolu-uuringus osalemiseks kui ka annavad tagasisidet jooksvalt,“ lausus õenduse ja patsiendikogemuse juht.

Lisainfo
Saima Hinno, Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht
Saima.Hinno@kliinikum.ee

The post Kliinikumis algab haiglaravi patsientide rahulolu-uuring appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

1. aprillist 2026 töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakond senise töökorralduse alusel. See tähendab, et kõik osakonda pöördunud patsiendid läbivad triaaži, kus hinnatakse nende seisundit, mille alusel otsustatakse edasise ravi vajalikkus.

„Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna töökorraldus toimib täna nii täiskasvanute kui laste puhul selliselt, et kõik ise pöördunud patsiendid läbivad esmalt triaažikabineti. Kabinetis töötab triaažiõde, kelle ülesandeks on patsiendi seisundi hindamine. Selleks mõõdetakse tema tervisenäitajaid, mis ka dokumenteeritakse. Tehtud triaaži alusel hinnatakse omakorda, kuhu patsient edasi suunatakse – on see ooteala, jälgimisruum, isolaatorid või traumakabinet,“ selgitas Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Saima Hinno.

Kui patsient on suunatud ootealasse ja tema seisund on hea ning ta ei vaja arsti vastuvõttu, võib ootealas olev õde patsiendi ära nõustada õe iseseisva vastuvõtu raames ning suunata patsiendi näiteks koju või ka perearstile. „Kui aga patsiendi seisund vajab erakorralist abi, liigub ta vastavalt terviseseisundile edasi järgmistesse ravitsoonidesse,“ rääkis erakorralise osakonna juht dr Aime Keis ning lisas, et osakonna eesmärk on kvaliteetse ja tervikliku tervishoiuteenuse pakkumine, mistõttu kedagi ukselt ära ei saadeta.

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda pöördub iga päev keskmiselt 126 patsienti. Enamus neist on ise pöörduvad patsiendid, lisaks pöördutakse perearstide suunamisel ning läbi kiirabi väljakutse. 2025. aastal said 82% EMO patsientidest ambulatoorset arstiabi ja 18% neist vajasid jäämist haiglaravile erakorralise terviseseisundi tõttu.

Lisaks täiskasvanute ja laste erakorralise meditsiini osakonnale osutatakse Kliinikumis ööpäevaringset vältimatut arstiabi ka kõrvakliinikus, silmakliinikus ja psühhiaatriakliinikus. 2025. aastal pöördus nii EMOsse kui valvekabinettidesse kokku pea 80 000 patsienti ehk keskmiselt 218 patsienti ööpäevas. Detailsem erakorraliste vastuvõttude teave asub Kliinikumi kodulehel.

Lisainfo
Dr Aime Keis, EMO juht
Aime.Keis@kliinikum.ee

The post Kliinikumi EMO jätkab aprillist senise töökorraldusega appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Seljavalu on üks sagedasemaid terviseprobleeme, mis puudutab elu jooksul peaaegu iga inimest. Kuigi seljavalu üldine levimus pole aastasadade jooksul märkimisväärselt muutunud, on muutunud viis, kuidas inimesed valu tajuvad ja millal nad abi otsivad.

Tervishoiu hea kättesaadavus ja kaasaegsed uuringud on pannud inimesi abi otsima sagedamini, isegi kui valu oleks tõenäoliselt mööduv. Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku neurokirurgia osakonnajuht, vanemarst-õppejõud dr Ando Vaher sõnas, et üheks põhjuseks on levinud uskumus, et igale valule peab leiduma konkreetne seletus pildileius. „Enamiku inimeste seljavalu taga ei ole tegelikult ohtlikke ega pöördumatuid muutusi lülisambas. Uuringutest nähtavad kulumismuutused, lülivaheketaste väljasopistused ja muud sarnased leiud on suuresti loomulik osa vananemisest, mis paranevad ise. Müüt, et igasugune pildilt leitud muutus tähendab automaatselt valu põhjust, on visalt püsima jäänud,“ ütles dr Vaher.

Kuigi sellised muutused võivad mõnikord valu tekitada, ei selgita need tema sõnul valdavat osa seljavaludest. Lisaks võivad seljavalusid põhjustada selga moodustavad anatoomilised struktuurid. „Enamikul juhtudel, hinnanguliselt 95 protsendil, on seljavalu seotud pigem selga toetavate lihaste, kõõluste ja teiste pehmete kudede pingete või ärritusega. Seda nimetatakse mittespetsiifiliseks seljavaluks, mille kujunemises mängivad olulist rolli psühholoogilised tegurid, nagu stress, koormuse järsk muutus ja kroonilise pingereaktsiooni teke. Valu tugevus ei näita alati kahjustuse ulatust ning hirm või korduvad tarbetud uuringud võivad valu hoopis võimendada,“ märkis vanemarst-õppejõud.

Seljavalu võib paikneda kaelas, rinnas või nimmepiirkonnas, kuid kõige sagedamini siiski viimases ehk alaseljas. Valu liigitamisel kasutatakse ka kestust: äge valu kestab kuni kolm kuud, üle selle on tegemist kroonilise valuga. „Seljavalul on väga tugev seos närvisüsteemi tööga. Kui inimene on pinges või hirmul, võib kesknärvisüsteem samu signaale tõlgendada tugevama valuna. Sellist protsessi nimetatakse valu modulatsiooniks, mis tähendab, et aju ja seljaaju võivad sama signaali töötluse käigus kas nõrgendada või võimendada,“ selgitas dr Vaher, rõhutades, et valu on alati reaalne, kuid selle tugevust mõjutavad ka psühholoogilised tegurid.

Kliinikumi neurokirurgia osakonnajuht julgustab esmakordselt tekkinud seljavalu korral perearsti poole pöörduma. „Perearst hindab patsiendi seisundit, välistab ohtlikud põhjused ja suunab vajadusel edasi uuringutele või eriarstile,“ ütles dr Vaher. Ka vanus mängib rolli: „Laste puhul on seljavalu enamasti psühhogeense põhjusega – näiteks koolikius, probleemid kodus või liialt suured ootused spordis. Alla 12-aastasel lapsel ei tohiks üldse seljavalu olla ning kui see tekib, vajab see alati põhjalikku hindamist,“ sõnas dr Vaher. Täiskasvanutel on niinimetatud „selja ära tõmbamine“ tavaliselt lihase või kõõluse ärritus, mis paraneb iseenesest, kui kehale antakse puhkust ja valu korral valuvaigisteid.

Lülisamba tõsised vigastused ilma eelneva haiguseta on dr Vaheri sõnul väga haruldased, kuid ometi seostatakse närvivalu sageli automaatselt lülidevahelise ketta väljasopistusega. „Enamasti see tõele ei vasta. Lülivaheketta väljasopistumise ehk diski prolapsi korral nihkub osa diskist närvikanalisse, põhjustades survet närvijuurtele. Lisaks ägedale seljavalule tekib järsk valu jalga. Operatsiooni vajavad just need haiged, kellel on närvijuure kahjustuse ohumärgid ja kelle närvi funktsiooni säilitamiseks on sekkumine vältimatu,“ rõhutas vanemarst-õppejõud.

Igasuguse ägeda valu korral tuleks vältida liigset koormust, kasutada vajadusel valuvaigisteid ja anda lihastele taastumiseks aega. Kui valu kestab või kordub, on võtmeroll taastusarstil ja füsioterapeudil. „Selg on väga tugev ja taastumisvõimeline ning vajab liikumist. Näiteks jõutõstja tõstab pool tonni maast üles. On ebaloogiline eeldada, et üks inimene suudab 500 kilogrammi tõsta, aga teine tõmbab selja ära lihtsalt 5-kilost poekotti tõstes. See ilmestab seda, kui tugev on tegelikult lülisammas ja seda ümbritsev struktuur ning kuidas psühholoogilised tegurid valu võimestavad,“ selgitas dr Vaher. „Ka kognitiiv-käitumuslik teraapia on kroonilise seljavalu ravis oluline, aidates vähendada hirmu ja katkestada kroonilise valu nõiaringi,“ lisas osakonnajuht.

Üle kogu Eesti pöördub erakorralise meditsiini osakonda (EMO) ligikaudu 20 seljavaluga patsienti päevas, millest suurem osa pöördumistest on tarbetud. „Erakorralise meditsiini osakonda tuleks tulla siis, kui esinevad tõsised sümptomid, nagu jalgade nõrkus, uriini või rooja kinnihoidmise raskused, ulatuslik tundehäire jalgades või tugev valu, mis ei lase liikuda. Need võivad viidata haruldasele cauda equina sündroomile, mis vajab kiiret kirurgilist sekkumist. Samuti tuleks erakorralise meditsiini osakonda pöörduda trauma puhul, näiteks olles end tugevalt vigastanud,“ selgitas dr Vaher.

Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurgia osakonnas tehti 2025. aastal kokku 1036 operatsiooni. Nendest ligikaudu 700 olid lülisamba operatsioonid, mis olid seotud väga erinevate põhjustega, sh kasvajate, põletike, diskide väljasopistuste, lülinihkumiste ja spinaalkanali ahenemistega. Erakorralisi lülisambaoperatsioone tehakse aastas mõni üksik. „Mittespetsiifilise seljavaluga patsient ei vaja kõiki uuringuid ega kiiret operatsiooni. Ta vajab selgitust, nõustamist, adekvaatset valuravi ja järjepidevat tuge, mis aitab vältida kroonilise valu väljakujunemist,“ lisas dr Vaher lõpetuseks.

Kliinikumi Leht

The post Üle 95% seljavalu juhtumitest ei vaja kirurgilist sekkumist appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

28. märtsil tähistatakse rahvusvahelist endometrioosi päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust ühest levinumast kroonilisest günekoloogilisest haigusest, mis mõjutab hinnanguliselt kümneid tuhandeid Eesti naisi. 

Endometrioos on haigus, mille puhul emakaõõnt vooderdava limaskesta kude kasvab ja toimib väljaspool emakat. Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia eriala arst-õppejõu dr Helen Reimi sõnul paikneb endomeetrium tavapäraselt vaid emaka sees, kuid endometrioosi korral võib seda leida munasarjadel, kõhukelmel, soole või kusepõie pinnal ning mõnikord ka sügavamates kudedes. „Väljaspool emakat asuv kude reageerib hormonaalsele tsüklile samamoodi nagu emaka limaskest – see kasvab ja veritseb iga menstruatsiooniga. Kuna veri ei pääse kehast välja, tekivad kudede ärritus, põletik, liited ja tsüstid, mis võivad aja jooksul süveneda ning põhjustada tugevat valu,“ selgitas dr Reim. 

Hinnanguliselt mõjutab endometrioos 8-10 protsenti viljakas eas naistest, mis tähendab, et Eestis võib endometrioos puudutada ligikaudu 28 000 naist. Diagnoosi saamine võib võtta keskmiselt kaheksa kuni üheksa aastat. „Pikk viivitus tuleneb sageli sümptomite mitmekesisusest ja sellest, et menstruatsiooniga seotud valusid kiputakse ühiskonnas alahindama. Endometrioosi üheks tüüpilisemaks sümptomiks on tugev menstruatsiooniga kaasnev alakõhuvalu, mis ei allu valuravile ja häirib töö-, kooli- ja igapäevaelu. Kuna enamik naisi kogeb menstruatsiooni ajal mõningast valu, kiputakse neid vaevusi sageli pidama tavapäraseks menstruaaltsükli osaks. Selle tõttu jääb endometrioos tihti õigeaegselt märkamata ja haigus on aladiagnoositud,“ sõnas dr Reim.

Haigust esineb sagedamini noorematel naistel, 25–35-aasta vanuses, ning selle tekkes mängib olulist rolli ka pärilikkus. „Suurema riskiga on naised, kelle menstruatsioon algas väga varakult, või kelle tsükkel on lühike. Osadel naistel kulgeb haigus märkamatult, teistel põhjustab see tugevaid ja igapäevaelu häirivaid valusid. Tüüpilisteks sümptomiteks on lisaks valulikule menstruatsioonile krooniline vaagnavalu, valulikkus vahekorra ajal, seedetrakti- või urineerimiskaebused ning raskused rasestumisega,“ ütles dr Reim, lisades, et kroonilise valu tõttu võivad kaasneda meeleolulangus, ärevus ja depressioon. Samuti ei viita valu tugevus alati haiguse ulatusele, sest ka väikeste haiguskollete korral võib valu olla väga intensiivne. 

Haiguse diagnoos algab üksikasjalikust vestlusest patsiendiga, mille käigus hinnatakse kaebusi ja varasemat terviseajalugu. Seejärel kasutatakse transvaginaalset ultraheliuuringut, mis aitab avastada munasarjatsüste ja mõningaid sügavama haiguse tunnuseid. Vajadusel tehakse patsiendile magnetresonantsuuring (MRT). „Samas ei pruugi kõik haiguskolded pildidiagnostikas nähtavale tulla. Keerukamate juhtude korral võib diagnoosi ja ravi eesmärgil vaja minna laparoskoopiat, mis võimaldab haiguskoldeid vahetult hinnata ning vajadusel eemaldada. Oluline on mõista, et operatsioon ei kõrvalda haigust tervikuna, kuid aitab leevendada konkreetseid sümptomeid ja parandada elukvaliteeti,“ selgitas dr Reim. 

Ravivõimalused sõltuvad haiguse ulatusest, patsiendi kaebustest ja soovist rasestuda. „Endometrioosi ei saa täielikult välja ravida, kuid ravi eesmärk on sümptomite leevendamine ja haiguse progresseerumise pidurdamine. See on võimalik erinevate raviskeemidega, mis lähtub patsiendi kaebustest ja on individuaalne – see võib olla valuravi, hormonaalne ravi, operatiivne ravi või kombineeritud ravi,“ kirjeldas naistearst. Valuravi leevendab sümptomeid, kuid ei mõjuta haiguse kulgu; hormonaalne ravi pidurdab aga endomeetriumi kasvu. Konkreetsele patsiendile sobiva raviskeemi puhul rakendatakse enamasti nii valuravi kui ka hormonaalse ravi preparaate. Kirurgilist ravi kasutatakse, kui haiguskolded või liited toovad kaasa funktsionaalseid häireid või on mõjutanud viljakust. Sageli kombineeritakse hormonaalset ja operatiivset ravi. 

Endometrioosi kahtluse korral on võimalik pöörduda vastuvõtule Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikusse, kus töötavad arstid, kes on spetsialiseerunud endometrioosi diagnostikale ja ravile. „Kui patsiendil on kahtlus, et tema menstruatsioon on oluliselt valusam kui naistel tema ümber, siis tuleks kindlasti tulla vastuvõtule ning jagada muret spetsialistidega. Keerulisi ravijuhte arutatakse Kliinikumis regulaarsetel multidistsiplinaarsetel aruteludel, kuhu kuuluvad günekoloogid, viljatusravispetsialistid ja radioloogid,“ selgitas dr Reim. Siduserialade esindajaid kaasatakse juhupõhiselt. Ta lisas, et selline meeskonnatöö tagab keerukamate juhtude korral parima ravitulemuse ning taoline lähenemine põhineb rahvusvahelisel ravipraktikal. Endometrioosi konsiilium koguneb Kliinikumis regulaarselt üks kord kuus.

Endometrioosispetsialistide vastuvõtule pöördumiseks võtke ühendust kirja teel endometrioos@kliinikum.ee. Lisainfot endometrioosist leiab SIIT.

The post Elukvaliteeti mõjutav menstruatsioonivalu võib viidata endometrioosile appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.