1. aprillist 2026 töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakond senise töökorralduse alusel. See tähendab, et kõik osakonda pöördunud patsiendid läbivad triaaži, kus hinnatakse nende seisundit, mille alusel otsustatakse edasise ravi vajalikkus.

„Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna töökorraldus toimib täna nii täiskasvanute kui laste puhul selliselt, et kõik ise pöördunud patsiendid läbivad esmalt triaažikabineti. Kabinetis töötab triaažiõde, kelle ülesandeks on patsiendi seisundi hindamine. Selleks mõõdetakse tema tervisenäitajaid, mis ka dokumenteeritakse. Tehtud triaaži alusel hinnatakse omakorda, kuhu patsient edasi suunatakse – on see ooteala, jälgimisruum, isolaatorid või traumakabinet,“ selgitas Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Saima Hinno.

Kui patsient on suunatud ootealasse ja tema seisund on hea ning ta ei vaja arsti vastuvõttu, võib ootealas olev õde patsiendi ära nõustada õe iseseisva vastuvõtu raames ning suunata patsiendi näiteks koju või ka perearstile. „Kui aga patsiendi seisund vajab erakorralist abi, liigub ta vastavalt terviseseisundile edasi järgmistesse ravitsoonidesse,“ rääkis erakorralise osakonna juht dr Aime Keis ning lisas, et osakonna eesmärk on kvaliteetse ja tervikliku tervishoiuteenuse pakkumine, mistõttu kedagi ukselt ära ei saadeta.

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda pöördub iga päev keskmiselt 126 patsienti. Enamus neist on ise pöörduvad patsiendid, lisaks pöördutakse perearstide suunamisel ning läbi kiirabi väljakutse. 2025. aastal said 82% EMO patsientidest ambulatoorset arstiabi ja 18% neist vajasid jäämist haiglaravile erakorralise terviseseisundi tõttu.

Lisaks täiskasvanute ja laste erakorralise meditsiini osakonnale osutatakse Kliinikumis ööpäevaringset vältimatut arstiabi ka kõrvakliinikus, silmakliinikus ja psühhiaatriakliinikus. 2025. aastal pöördus nii EMOsse kui valvekabinettidesse kokku pea 80 000 patsienti ehk keskmiselt 218 patsienti ööpäevas. Detailsem erakorraliste vastuvõttude teave asub Kliinikumi kodulehel.

Lisainfo
Dr Aime Keis, EMO juht
Aime.Keis@kliinikum.ee

The post Kliinikumi EMO jätkab aprillist senise töökorraldusega appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Seljavalu on üks sagedasemaid terviseprobleeme, mis puudutab elu jooksul peaaegu iga inimest. Kuigi seljavalu üldine levimus pole aastasadade jooksul märkimisväärselt muutunud, on muutunud viis, kuidas inimesed valu tajuvad ja millal nad abi otsivad.

Tervishoiu hea kättesaadavus ja kaasaegsed uuringud on pannud inimesi abi otsima sagedamini, isegi kui valu oleks tõenäoliselt mööduv. Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku neurokirurgia osakonnajuht, vanemarst-õppejõud dr Ando Vaher sõnas, et üheks põhjuseks on levinud uskumus, et igale valule peab leiduma konkreetne seletus pildileius. „Enamiku inimeste seljavalu taga ei ole tegelikult ohtlikke ega pöördumatuid muutusi lülisambas. Uuringutest nähtavad kulumismuutused, lülivaheketaste väljasopistused ja muud sarnased leiud on suuresti loomulik osa vananemisest, mis paranevad ise. Müüt, et igasugune pildilt leitud muutus tähendab automaatselt valu põhjust, on visalt püsima jäänud,“ ütles dr Vaher.

Kuigi sellised muutused võivad mõnikord valu tekitada, ei selgita need tema sõnul valdavat osa seljavaludest. Lisaks võivad seljavalusid põhjustada selga moodustavad anatoomilised struktuurid. „Enamikul juhtudel, hinnanguliselt 95 protsendil, on seljavalu seotud pigem selga toetavate lihaste, kõõluste ja teiste pehmete kudede pingete või ärritusega. Seda nimetatakse mittespetsiifiliseks seljavaluks, mille kujunemises mängivad olulist rolli psühholoogilised tegurid, nagu stress, koormuse järsk muutus ja kroonilise pingereaktsiooni teke. Valu tugevus ei näita alati kahjustuse ulatust ning hirm või korduvad tarbetud uuringud võivad valu hoopis võimendada,“ märkis vanemarst-õppejõud.

Seljavalu võib paikneda kaelas, rinnas või nimmepiirkonnas, kuid kõige sagedamini siiski viimases ehk alaseljas. Valu liigitamisel kasutatakse ka kestust: äge valu kestab kuni kolm kuud, üle selle on tegemist kroonilise valuga. „Seljavalul on väga tugev seos närvisüsteemi tööga. Kui inimene on pinges või hirmul, võib kesknärvisüsteem samu signaale tõlgendada tugevama valuna. Sellist protsessi nimetatakse valu modulatsiooniks, mis tähendab, et aju ja seljaaju võivad sama signaali töötluse käigus kas nõrgendada või võimendada,“ selgitas dr Vaher, rõhutades, et valu on alati reaalne, kuid selle tugevust mõjutavad ka psühholoogilised tegurid.

Kliinikumi neurokirurgia osakonnajuht julgustab esmakordselt tekkinud seljavalu korral perearsti poole pöörduma. „Perearst hindab patsiendi seisundit, välistab ohtlikud põhjused ja suunab vajadusel edasi uuringutele või eriarstile,“ ütles dr Vaher. Ka vanus mängib rolli: „Laste puhul on seljavalu enamasti psühhogeense põhjusega – näiteks koolikius, probleemid kodus või liialt suured ootused spordis. Alla 12-aastasel lapsel ei tohiks üldse seljavalu olla ning kui see tekib, vajab see alati põhjalikku hindamist,“ sõnas dr Vaher. Täiskasvanutel on niinimetatud „selja ära tõmbamine“ tavaliselt lihase või kõõluse ärritus, mis paraneb iseenesest, kui kehale antakse puhkust ja valu korral valuvaigisteid.

Lülisamba tõsised vigastused ilma eelneva haiguseta on dr Vaheri sõnul väga haruldased, kuid ometi seostatakse närvivalu sageli automaatselt lülidevahelise ketta väljasopistusega. „Enamasti see tõele ei vasta. Lülivaheketta väljasopistumise ehk diski prolapsi korral nihkub osa diskist närvikanalisse, põhjustades survet närvijuurtele. Lisaks ägedale seljavalule tekib järsk valu jalga. Operatsiooni vajavad just need haiged, kellel on närvijuure kahjustuse ohumärgid ja kelle närvi funktsiooni säilitamiseks on sekkumine vältimatu,“ rõhutas vanemarst-õppejõud.

Igasuguse ägeda valu korral tuleks vältida liigset koormust, kasutada vajadusel valuvaigisteid ja anda lihastele taastumiseks aega. Kui valu kestab või kordub, on võtmeroll taastusarstil ja füsioterapeudil. „Selg on väga tugev ja taastumisvõimeline ning vajab liikumist. Näiteks jõutõstja tõstab pool tonni maast üles. On ebaloogiline eeldada, et üks inimene suudab 500 kilogrammi tõsta, aga teine tõmbab selja ära lihtsalt 5-kilost poekotti tõstes. See ilmestab seda, kui tugev on tegelikult lülisammas ja seda ümbritsev struktuur ning kuidas psühholoogilised tegurid valu võimestavad,“ selgitas dr Vaher. „Ka kognitiiv-käitumuslik teraapia on kroonilise seljavalu ravis oluline, aidates vähendada hirmu ja katkestada kroonilise valu nõiaringi,“ lisas osakonnajuht.

Üle kogu Eesti pöördub erakorralise meditsiini osakonda (EMO) ligikaudu 20 seljavaluga patsienti päevas, millest suurem osa pöördumistest on tarbetud. „Erakorralise meditsiini osakonda tuleks tulla siis, kui esinevad tõsised sümptomid, nagu jalgade nõrkus, uriini või rooja kinnihoidmise raskused, ulatuslik tundehäire jalgades või tugev valu, mis ei lase liikuda. Need võivad viidata haruldasele cauda equina sündroomile, mis vajab kiiret kirurgilist sekkumist. Samuti tuleks erakorralise meditsiini osakonda pöörduda trauma puhul, näiteks olles end tugevalt vigastanud,“ selgitas dr Vaher.

Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurgia osakonnas tehti 2025. aastal kokku 1036 operatsiooni. Nendest ligikaudu 700 olid lülisamba operatsioonid, mis olid seotud väga erinevate põhjustega, sh kasvajate, põletike, diskide väljasopistuste, lülinihkumiste ja spinaalkanali ahenemistega. Erakorralisi lülisambaoperatsioone tehakse aastas mõni üksik. „Mittespetsiifilise seljavaluga patsient ei vaja kõiki uuringuid ega kiiret operatsiooni. Ta vajab selgitust, nõustamist, adekvaatset valuravi ja järjepidevat tuge, mis aitab vältida kroonilise valu väljakujunemist,“ lisas dr Vaher lõpetuseks.

Kliinikumi Leht

The post Üle 95% seljavalu juhtumitest ei vaja kirurgilist sekkumist appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

28. märtsil tähistatakse rahvusvahelist endometrioosi päeva, mille eesmärk on tõsta teadlikkust ühest levinumast kroonilisest günekoloogilisest haigusest, mis mõjutab hinnanguliselt kümneid tuhandeid Eesti naisi. 

Endometrioos on haigus, mille puhul emakaõõnt vooderdava limaskesta kude kasvab ja toimib väljaspool emakat. Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku sünnitusabi ja günekoloogia eriala arst-õppejõu dr Helen Reimi sõnul paikneb endomeetrium tavapäraselt vaid emaka sees, kuid endometrioosi korral võib seda leida munasarjadel, kõhukelmel, soole või kusepõie pinnal ning mõnikord ka sügavamates kudedes. „Väljaspool emakat asuv kude reageerib hormonaalsele tsüklile samamoodi nagu emaka limaskest – see kasvab ja veritseb iga menstruatsiooniga. Kuna veri ei pääse kehast välja, tekivad kudede ärritus, põletik, liited ja tsüstid, mis võivad aja jooksul süveneda ning põhjustada tugevat valu,“ selgitas dr Reim. 

Hinnanguliselt mõjutab endometrioos 8-10 protsenti viljakas eas naistest, mis tähendab, et Eestis võib endometrioos puudutada ligikaudu 28 000 naist. Diagnoosi saamine võib võtta keskmiselt kaheksa kuni üheksa aastat. „Pikk viivitus tuleneb sageli sümptomite mitmekesisusest ja sellest, et menstruatsiooniga seotud valusid kiputakse ühiskonnas alahindama. Endometrioosi üheks tüüpilisemaks sümptomiks on tugev menstruatsiooniga kaasnev alakõhuvalu, mis ei allu valuravile ja häirib töö-, kooli- ja igapäevaelu. Kuna enamik naisi kogeb menstruatsiooni ajal mõningast valu, kiputakse neid vaevusi sageli pidama tavapäraseks menstruaaltsükli osaks. Selle tõttu jääb endometrioos tihti õigeaegselt märkamata ja haigus on aladiagnoositud,“ sõnas dr Reim.

Haigust esineb sagedamini noorematel naistel, 25–35-aasta vanuses, ning selle tekkes mängib olulist rolli ka pärilikkus. „Suurema riskiga on naised, kelle menstruatsioon algas väga varakult, või kelle tsükkel on lühike. Osadel naistel kulgeb haigus märkamatult, teistel põhjustab see tugevaid ja igapäevaelu häirivaid valusid. Tüüpilisteks sümptomiteks on lisaks valulikule menstruatsioonile krooniline vaagnavalu, valulikkus vahekorra ajal, seedetrakti- või urineerimiskaebused ning raskused rasestumisega,“ ütles dr Reim, lisades, et kroonilise valu tõttu võivad kaasneda meeleolulangus, ärevus ja depressioon. Samuti ei viita valu tugevus alati haiguse ulatusele, sest ka väikeste haiguskollete korral võib valu olla väga intensiivne. 

Haiguse diagnoos algab üksikasjalikust vestlusest patsiendiga, mille käigus hinnatakse kaebusi ja varasemat terviseajalugu. Seejärel kasutatakse transvaginaalset ultraheliuuringut, mis aitab avastada munasarjatsüste ja mõningaid sügavama haiguse tunnuseid. Vajadusel tehakse patsiendile magnetresonantsuuring (MRT). „Samas ei pruugi kõik haiguskolded pildidiagnostikas nähtavale tulla. Keerukamate juhtude korral võib diagnoosi ja ravi eesmärgil vaja minna laparoskoopiat, mis võimaldab haiguskoldeid vahetult hinnata ning vajadusel eemaldada. Oluline on mõista, et operatsioon ei kõrvalda haigust tervikuna, kuid aitab leevendada konkreetseid sümptomeid ja parandada elukvaliteeti,“ selgitas dr Reim. 

Ravivõimalused sõltuvad haiguse ulatusest, patsiendi kaebustest ja soovist rasestuda. „Endometrioosi ei saa täielikult välja ravida, kuid ravi eesmärk on sümptomite leevendamine ja haiguse progresseerumise pidurdamine. See on võimalik erinevate raviskeemidega, mis lähtub patsiendi kaebustest ja on individuaalne – see võib olla valuravi, hormonaalne ravi, operatiivne ravi või kombineeritud ravi,“ kirjeldas naistearst. Valuravi leevendab sümptomeid, kuid ei mõjuta haiguse kulgu; hormonaalne ravi pidurdab aga endomeetriumi kasvu. Konkreetsele patsiendile sobiva raviskeemi puhul rakendatakse enamasti nii valuravi kui ka hormonaalse ravi preparaate. Kirurgilist ravi kasutatakse, kui haiguskolded või liited toovad kaasa funktsionaalseid häireid või on mõjutanud viljakust. Sageli kombineeritakse hormonaalset ja operatiivset ravi. 

Endometrioosi kahtluse korral on võimalik pöörduda vastuvõtule Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikusse, kus töötavad arstid, kes on spetsialiseerunud endometrioosi diagnostikale ja ravile. „Kui patsiendil on kahtlus, et tema menstruatsioon on oluliselt valusam kui naistel tema ümber, siis tuleks kindlasti tulla vastuvõtule ning jagada muret spetsialistidega. Keerulisi ravijuhte arutatakse Kliinikumis regulaarsetel multidistsiplinaarsetel aruteludel, kuhu kuuluvad günekoloogid, viljatusravispetsialistid ja radioloogid,“ selgitas dr Reim. Siduserialade esindajaid kaasatakse juhupõhiselt. Ta lisas, et selline meeskonnatöö tagab keerukamate juhtude korral parima ravitulemuse ning taoline lähenemine põhineb rahvusvahelisel ravipraktikal. Endometrioosi konsiilium koguneb Kliinikumis regulaarselt üks kord kuus.

Endometrioosispetsialistide vastuvõtule pöördumiseks võtke ühendust kirja teel endometrioos@kliinikum.ee. Lisainfot endometrioosist leiab SIIT.

The post Elukvaliteeti mõjutav menstruatsioonivalu võib viidata endometrioosile appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

23. märtsil toimus teist aastat järjest Tartu Ülikooli Kliinikumi innovatsiooni ja ideekorje päev KIIP, mille eesmärk oli tuua kokku Kliinikumi töötajad, üliõpilased ja valdkonna huvilised ning julgustada neid arendama lahendusi, mis parandaksid patsientide raviteekonda ja -kogemust.

Üritusel loodud keskkond võimaldas osalejatel keskenduda haiglas esilekerkivatele reaalsetele probleemidele ning pakkuda välja ideid, millest võiksid kasvada toimivad teenused patsientidele nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Päeva jooksul moodustati seitse meeskonda, kuhu osalejad olid eelnevalt jaotatud ning iga tiim töötas ühe probleemi või idee kallal ligi kolm ja pool tundi, sõnastades lõpuks selge lahendusettepaneku ning kavandades esimesed sammud lahenduste edasiseks arendamiseks.

Päeva lõpus esitlesid tiimide eestvedajad lühidalt nii käsitletud probleeme kui ka pakutud lahenduskäike, mille järel valisid kõik osalejad rahvahääletusel oma lemmiku. Esikolmikusse jõudsid 2026. aastal ravimite 3D-printimine, suitsiidiennetuse rakenduse loomise idee ning lahendus ambulatoorsete patsientide andmete kogumise lihtsustamiseks enne visiiti. 

Ravimite 3D-printimise lahenduse väärtus seisneb selles, et kuigi 2024. aasta algusest on Tartu Ülikooli Kliinikumi apteegis kasutusel 3D-tabletiprinter ning olemas ka spetsialistid, kes suudavad valmistada patsiendile täpselt sobivaid ravimeid, on see võimalus praegu alakasutatud. Samal ajal vajavad patsiendid üle kogu Eesti individuaalselt kohandatud ravimeid, mida standardlahendused ei paku. Seetõttu nähakse vajadust lahenduse järele, mis aitaks need kaks poolt – olemasoleva tehnilise võimekuse ja patsientide tegeliku vajaduse – omavahel kokku tuua, pakkudes täpsemat ja turvalisemat ravi.

Suitsiidiennetuse rakenduse idee keskendus digitaalsele ohutusplaanile, mis teeks tõenduspõhise sekkumise patsiendile kättesaadavaks just siis, kui abi on kõige rohkem vaja. Selline tööriist toetaks inimest kriisiolukorras aktiivselt tegutsema, vähendaks passiivsust ning suurendaks ennetustegevuse tõhusust ja toimetulekut. Ambulatoorse patsiendi andmete kogumise lahenduse puhul pakuti välja digitaalne eelankeet, mis aitaks patsiendil enne visiiti läbi mõelda oma sümptomid, kasutatavad ravimid ja küsimused. See toetaks patsiendi aktiivset rolli raviprotsessis, muudaks vastuvõtu sujuvamaks ning aitaks vältida olulise info kadumist.

Praktilise töötoa ja ideekorje viis läbi ettevõtja ja tervisetehnoloogia uuendaja Liis Narusk, kellel on ulatuslik kogemus meeskondade süsteemse töö juhtimisel. Ta on Eesti startup-kogukonnas hästi tuntud ning olnud muu hulgas Certific, sealhulgas Perearst24 platvormi, kaasasutaja ja tegevjuht. Töötoast selgus, et nii kliinilise töö tõhustamine kui ka patsientide turvalisuse ja mugavuse suurendamine on jätkuvalt võrdselt olulised suunad.

Lisaks esines innovatsiooni- ja ideekorje päeval väliskülalisena prof Pauline Whelan, Careloop Health kaasasutaja ja COO ning Manchesteri Ülikooli professor. Ta tutvustas Careloopi platvormi, mis aitab psühhoosiga inimestel säilitada motivatsiooni ja stabiilsust, ühendades igapäevased enesetunde küsimustikud, tehisintellektil põhineva hoiatusmärkide tuvastamise ja tõenduspõhised eneseabivahendid, pakkudes samal ajal tuge ravimeeskondadele.

Järgmise sammuna tehakse innovatsiooni ja ideekorje päeval tekkinud ideedest ja lahendustest kokkuvõte, et neid esitleda Kliinikumi juhtkonnale ning leida neile ülikoolihaiglas praktiline väärtus. Samuti oodatakse osalejad osalema algatuste edasiarendamiseks Health Founders Estonia kiirendiprogrammi, mis algab 2026. aasta augustist. Kiirendiprogramm on mitu kuud kestev protsess, mis annab projektidele hoogu mentorluse ja tugeva võrgustiku kaudu. 

Tartu Ülikooli Kliinikumi innovatsiooni ja ideekorje päev KIIP näitas taas ülikoolihaigla väärt ideid ning motiveeritud inimesi, kes soovivad parandada patsiendikogemust nii praegu kui ka tulevikus. Innovatsioonipäeva toimumist toetasid Tartu Ülikooli Kliinikum, Health Founders Estonia, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning Euroopa Liit.

The post KIIP tõi kokku ideed patsiendikogemuse parandamiseks appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tõhus suuhügieen on suutervise hoidmise alus ning sellel on oluline roll suu- ja igemehaiguste ennetamisel. Kuigi hammaste harjamine on igapäevane tegevus, ei pruugi selle tehnika meil alati olla piisavalt tõhus. Õigete võtete ja sobivate vahenditega on võimalik elada terve elu tervete hammastega. Täna, suutervise päeval, on hea hetk pöörata teadlikult tähelepanu oma suuhoolduse harjumustele.

Hammaste harjamisel võib kasutada nii manuaalset kui ka elektrilist hambaharja – mõlemad on õigete võtete kasutamisel tõhusad. Oluline on hambaharja või elektrilise hambaharja otsiku regulaarne vahetamine ligikaudu iga kolme kuu järel või vastavalt tootja soovitustele, kuna kulunud harjased ei puhasta enam tõhusalt ning hambapesu kvaliteet langeb. Eelistada tuleks pehmete harjastega hambaharja, et vältida hambaemaili ja igemete kahjustamist. Liigne surve harjamisel võib hambaemaili kulutada, selle vältimiseks tuleks tavalist hambaharja hoida käest nagu pliiatsit või lusikat. Elektriline hambahari, sõltuvalt tootjast, võib ise anda liiga tugevast pesemisest märku ning aitab seeläbi hambapesutehnikat korrigeerida.

Igemeserva piirkonnas, hamba ja igeme vahelises vaos, koguneb kergesti hambakatt, mis on bakteritele soodne kasvukeskkond. Kui see piirkond jääb puhastamata, suureneb kaariese ehk hambaaukude ja igemepõletiku risk. Tõhusa harjamise eelduseks on hambaharja asetamine igemeserva 45-kraadise nurga all nii, et pooled harjased on hambal ning pooled igemel. Seejärel tuleks hambaid pesta ringikujuliste liigutustega hammas-hamba järel. Elektrilise hambaharjaga ei pea harjaseid igemele asetama ning ringikujuliselt liigutama, kuid oluline on samuti pöörata tähelepanu igemeserva piirkonnale ning pesta ükshaaval kõik hambad ja hambapinnad.

Ainult hambaharjaga on võimalik puhastada umbes 60% hambapindadest. Ülejäänud pinnad paiknevad hammaste vahel ning vajavad eraldi puhastamist vähemalt kord päevas, kasutades hambaniiti või hambavaheharja. Vajadusel võib lisaks kasutada suu-veepritsi ehk irrigaatorit.  Sobivate vahendite valik sõltub individuaalsest suutervise seisundist ning selle osas annab nõu spetsialist hambaravikabinetis.

Suuhügieeniharjumuste parandamisel võib esialgu esineda igemete veritsust hammaste ja nende vahede puhastamise ajal. Enamasti viitab see igemepõletikule, mitte limaskesta traumeerimisele. Kui suuhügieen ei ole piisav ning hambakatt püsib igemeservades, tekib igemepõletik, mille ravimata jätmisel viib see hammaste kaotuseni, sest põletikku lähevad ka teised hammast ümbritsevad koed. Kui igemete veritsemine ei kao paari nädala jooksul, hoolimata igapäevasest tõhusast hammaste ja nende vahede puhastamisest, tuleb pöörduda hambaarsti vastuvõtule.

Tõhusaid suuhügieenivõtteid on keeruline õppida õpikust või kellegi juttu kuulates. Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliinikus on võimalik pöörduda suutervisespetsialisti vastuvõtule. Suutervisele spetsialiseerunud õde hindab vastuvõtul suuhügieeni seisundit, eemaldab vajadusel hambakattu, nõustab ning õpetab õigeid suuhooldusvõtteid. Vastuvõtule on oodatud igas vanuses patsiendid. Kuni 19-aastaste ravikindlustatud laste vastuvõtu eest tasub Tervisekassa. Suutervisespetsialist vastuvõtule on võimalik registreeruda stomatoloogia kliiniku registratuuri telefonil 731 9282.

Dr Estelle Miller
Stomatoloogia kliiniku hambaarst

The post Tõhus hammaste pesu algab õigetest võtetest ja vahenditest appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.