Neljapäeval, 17. oktoobril sõlmisid Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Kliinikum teadmussiirdedoktorantuuri raamlepingu, mis võimaldab luua teadmussiirdedoktorantuuri õppekohad Kliinikumi töötajatele, kel on soov omandada kliinilise töö kõrvalt doktorikraad.

Lepingule kirjutasid alla Tartu Ülikooli Kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juht professor Joel Starkopf ning Tartu Ülikooli teadusprorektor professor Mari Moora. 

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna teadusprodekaani professor Maris Laane sõnul on Kliinikum valdkonna olulisim partner nii õppe- kui ka teadustöös. „Doktorikraadiga arstiteadlased on järgmiste aastakümnete akadeemilise järelkasvu võti ja meditsiini teaduspõhise mõtteviisi alus. Teadmussiirdedoktorantuur annab võimaluse koolitada noorteadlasi ka neil kliinilistel erialadel, mille puhul ei ole veel tugevat iseseisvat teadustöö koolkonda, ning võimendada teadus- ja arendustööd Kliinikumile olulistes tegevussuundades.“ 

Professor Joel Starkopf sõnas, et ülikoolihaigla tegevuse lahutamatu osa on teadustöö, mille peamine eesmärk on saavutada tipptasemel kliiniline kompetentsus ja pakkuda patsientidele parimat võimalikku teaduspõhist ravi. „Teadus patsiendi teenistuses on meie missioon ning doktoriõpe on selle saavutamise loomulik eeldus. Kliinikumis töötavast 850 arstist 150 on doktorikraadiga. Nende seas on arste, kes kuuluvad oma erialal 1% maailma enim tsiteeritud teadlaste hulka. Ligi 60 Kliinikumi töötajat omandavad praegu Tartu Ülikoolis doktorikraadi,“ selgitas Starkopf. 

Raamleping avardab doktoriõppevõimalusi Kliinikumi arstide ja teiste tervishoiuspetsialistide jaoks. Eelkõige näeb professor Starkopf perspektiivi edendada teadusmahukat arendustegevust, mille toel pakkuda konkreetseid lahendusi Kliinikumi patsientidele – näiteks töötada välja ja rakendada rakuravi meetodeid, optimeerida digitehnoloogiate abil patsiendi raviteekonda või pakkuda haiglaapteegis personaalmeditsiini lahendusi. „Usun, et see meede tihendab praktiseerivate ravimeeskondade koostööd Tartu Ülikooli teadusrühmadega, tagades meie ravitegevuse kaasaegsuse ja kõrgetasemelisuse,“ rääkis Starkopf. 

Lisaks lepingu allkirjastamisele räägiti koostöövõimalustest teiste ülikooli teadusvaldkondadega. Sotsiaalteaduste valdkonna esindajaga räägiti digitehnoloogiate kasutuselevõtust arstitöös ning arutleti terviseandmete kasutamisega seotud juriidiliste küsimuste üle.

Kohtumisel osalesid veel meditsiiniteaduste valdkonna dekaan Külli Kingo ja teadusprodekaan Maris Laan, sotsiaalteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaan Mihkel Solvak, TÜ õppekorralduse jurist Martin Pärn, TÜ arendusnõunik Monika Tasa ning Kliinikumi jurist Hilje Arukuusk. 

Teadmussiirdedoktorantuur on  ülikooli, partnerorganisatsiooni ja doktorandi vaheline koostöövorm, mis võimaldab suurendada teadustöö rakendatavust ja vastavust ühiskonna vajadusele ning doktorikraadiga töötajate osakaalu ettevõtetes ja asutustes.

Lisainfo:
Prof Joel Starkopf, teadus- ja arendustegevuse juht
Joel.Starkopf@kliinikum.ee

The post Tartu Ülikool ja Kliinikum hakkavad koolitama teadmussiirdedoktorante appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

17.–18. oktoobril toimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumis kolmandad artroskoopia live-kirurgia päevad, mille fookuses on sel aastal õlaliigese operatsioonid ja operatsioonijärgne taastusravi.

Artroskoopia live-kirurgia päevad on Eestis unikaalne sündmus. Konverentsil viibijatel on võimalik näha vahetut videoülekannet operatsioonist koos opereeriva kirurgi kommentaaridega ning esitada küsimusi käimasoleva operatsiooni kohta. Tartu Ülikooli Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse juhi dr Leho Ripsi sõnul keskendutakse seekord õlaliigese opereerimise tehnikatele, kuna õlaliigese haigusseisundid ning traumajärgsed vigastused on ühed sagedasemad artroskoopiliste operatsioonide põhjused. „Artroskoopiaga on võimalik ravida väga mitmeid õlaliigese probleeme – liigese ebastabiilsus, rotaatormanseti vigastused, algav artroos või ka liigeselähedased tsüstid. Valdavalt on operatsioonide eesmärgiks taastada võimalikult anatoomiliselt liigese sidemed ja kõõluste struktuur, samuti puhastada liiges põletikukolletest või eemaldada kahjustunud luustruktuurid. Vahel vajame artroskoopiat ka täpsemaks liigesesiseseks probleemide diagnostikaks,“ kirjeldas operatsiooni võimalusi dr Leho Rips.

Konverentsi kahe päeva jooksul viiakse läbi kuus õlaliigese artroskoopia live-operatsiooni. Esimesel päeval keskendutakse õlaliigese ebastabiilsuse probleemidele. Opereerijateks on dr Alo Kullerkann Kliinikumi sporditraumatoloogia keskusest, Leedu juhtiv õlakirurg, ortopeed dr Viktoras Jermolajevas ning Poola juhtiv õlaspetsialist ortopeed dr Roman Brzóska. Lisaks operatsioonidele toimuvad ka temaatilised loengud erinevate ortopeedide poolt ning operatsioonijärgne füsioteraapiasessioon.

Teisel konverentsipäeval on fookuses õlaliigese rotaatormanseti vigastused, mille kirurgilise ravi võimalusi demonstreerivad live-operatsioonidel dr Meelis Sula Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, dr Roman Brzóska Poolast ning Läti õlakirurg dr Kaspars Udris. Lisaks operatsioonide läbiviimisele jagavad oma eriala parimad kirurgid samaaegselt ka kommentaare, nippe ja tehnikaid, vastates ka saalisviibijate küsimustele. „See on õppimine otse operatsiooni ehk päriselu keskel, mil ka kogenud kirurgidel võib ette tulla ootamatusi,“ selgitas konverentsi unikaalsust dr Rips.

Nii kirurgilise tegevuse kui taastusravi puhul on eesmärk ühine – patsiendi võimalikult kiire paranemine, mis tähendab liigese valuvaba seisundi ja normipärase funktsiooni taastumist. Live-kirurgia päevadel õpetavad füsioteraapia tehnikaid Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse meeskonnaliikmed füsioterapeudid Tauno Koovit ja Mihkel Luik. „Taastumisele saab kaasa aidata juba enne operatsiooni, järgides füsioterapeutide soovitusi. Pärast operatsiooni läbiviimist jääb samuti paranemise protsess füsioterapeutide koordineerida. Kliinikumi kogemuse põhjal saame öelda, et selline meeskonnatöö võimaldab patsientidele kiiremat taastumist. See eeldab muidugi, et patsiendil on pidev kontakt füsioterapeutidega ning tema taastumise protsess jälgitud ja juhendatud. Füsioterapeutidel omakorda on meie keskuses alati võimalus kiireks kontaktiks ortopeediga, kui peaks olema selleks vajadus,“ kirjeldas Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse mudelit dr Rips.

Ka Kliinikumi juhtkonna liikme ning ülemarst-õppejõu prof Aare Märtsoni sõnul teeb konverentsi eriliseks otseülekanne operatsioonitoast. „Kliinikumi uus ülimoodsa sisustusega operatsiooniplokk pakub sellises formaadis konverentsi läbiviimiseks suurepäraseid võimalusi. See, et kõik osalejad näevad ühiselt nii patsiendi vigastust kui ka selle kirurgilist ravi, võimaldab ortopeedidel, füsioterapeutidel ja taastusraviarstidel lõikusejärgset patsiendi ravi veelgi paremini planeerida ning saavutada seeläbi ka paremaid ravitulemusi,“ sõnas prof Märtson. 

Tartu kolmandad artroskoopia live-kirurgia päevad toimuvad 17.–18. oktoobril Tartu Ülikooli Kliinikumis. Teadmisi tuleb jagama ja omandama ligi 130 erialaga seotud tervishoiutöötajat – nii ortopeedid, arst-residendid, füsioterapeudid kui ka õlaliigese temaatikast huvitatud teiste erialade spetsialistid.

Lisainfo
Dr Leho Rips, Leho.Rips@kliinikum.ee
Tel: 7319447

The post Artroskoopia live-kirurgia päevad toovad Tartusse ortopeedid Eestist ja lähiriikidest appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tänasest, ülemaailmsel rinna tervise päeval, alustavad Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloogid lootuselillede karpide jagamist rinnavähidiagnoosi saanud patsientidele. Lootuselill sümboliseerib toetust ja lootust ning on mõeldud pakkuma patsiendile emotsionaalset tuge kogu raviteekonna vältel.

Igal aastal saab rinnavähi diagnoosi Eestis üle 800 naise, kelle elu see mõjutab. Selleks, et pakkuda naistele nende raviteekonnal tuge, algatas hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud dr Kersti Kallak info- ja toetuskarpide projekti. “Karbis on paberist valmistatud lill koos toetavate ja julgustavate sõnumitega. Karbi pinnale on trükitud teave erinevate eestikeelsete rinnavähi teemaliste veebilehtede kohta. Lisaks on karbil varasemate patsientide toetavad sõnumid, mis on suunatud uutele rinnavähi diagnoosi saanud patsientidele. Karbi annab patsiendile üle onkoloog,” selgitas dr Kallak. 

Dr Kersti Kallaku sõnul on rinnavähi diagnoos stressirohke ja hirmutav kogemus, millega ükski naine ei soovi silmitsi seista. “Paraku suureneb rinnavähi juhtumite arv igal aastal ning rinnavähi diagnoos mõjutab lisaks naise füüsilisele tervisele ka vaimset tervist. Lootuselillelt leiab teavet kogemusnõustajate ja tugivõimaluste kohta, mis aitavad naisi nii igapäevaelu küsimustes, kuid suunavad ka kasulike materjalideni,” rääkis dr Kallak, kelle sõnul paranevad enamik patsiente rinnavähist ning just seda lootust kannab edasi karbis olev teave.

Eestis on rinnavähk naiste seas kõige levinum pahaloomuline kasvaja. Rinnavähi haigestumise risk on tihedalt seotud keskkonna- ja elustiilifaktoritega, mis mängivad olulist rolli haiguse ennetamises ja kordumise vältimises. Rinnavähi avastamises ja rinnamuutuste märkamises on oluline roll naistel endal. „Kui teile tuleb sõeluuringu kutse või te märkate ise oma rindades mingeid muutusi, pöörduge kindlasti oma arsti poole, mammograafia uuringule või lähimasse rinnakabinetti,“ rõhutas dr Kallak. 

Lisainfo:
Dr Kersti Kallak, hematoloogia-onkoloogia kliinik
kersti.kallak@kliinikum.ee

The post Kliinikumi onkoloogid alustasid lootuselillede jagamist rinnavähiga patsientidele appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Üle kogu maailma tähistatakse igal oktoobrikuu teisel neljapäeval nägemise päeva. Sel aastal on erialapäeva fookus suunatud laste silmade tervisele.

Dr Kaarel Kree Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikust rõhutas, et laste nägemise korrigeerimine ning regulaarne silmade kontroll on oluline, kuna laste nägemine on sageli veel arenguetapis, mil õigeaegne ravi aitab nägemist parandada. „Laste silmade kontroll, kas perearsti või silmaarsti vastuvõtul, on ette nähtud kõigile lastele 3-aastaselt ning uuesti enne kooliminekut umbes 7-aastaselt. Uuringud näitavad, et ekraaniaja vähendamine ja väljas viibimine aitavad vähendada lastel lühinägelikkuse ehk müoopia tekkimist. Seetõttu on väga oluline tõsta silmade tervise eest hoolitsemiseks teadlikkust nii kodus, lasteaias kui koolis,“ lausus dr Kree.

Silmaarsti sõnul kehtib laste puhul lihtne 2-20-20 reegel: olla iga päev vähemalt 2 tundi päevavalgusega õues ning iga 20 minuti lähitöö järel teha pausi, vaadates 20 sekundi vältel vähemalt 6 meetri kaugusesse. Lähitöö võib tähendada nii kooli õppetööd, koduseid ülesandeid, raamatu lugemist vabal ajal või nutiseadmes viibimist.

Nii nagu lastel, tuleb ka täiskasvanutel oma silmade tervise eest hoolt kanda. „Paljud sagedasemad nägemispuudega seotud silmahaigused nagu diabeetiline retinopaatia, katarakt ja glaukoom on õigeaegsel avastamisel ravitavad. Õigeaegseks avastamiseks on vajalik, et üle 40-aastased inimesed käiksid iga 2–3 aasta tagant regulaarselt kontrollis, kus hinnatakse nii nägemisteravust, silmarõhku kui ka kontrollitakse silmi sagedamini esinevate silmahaiguste suhtes,“ rääkis dr Kaarel Kree.

Tartu Ülikooli Kliinikumis toimuvad lisaks tavapärasele silmaarsti vastuvõttule ka laste-silmaarsti vastuvõtud silmakliinikus ning lastekliinikus.

Lisainfo
Dr Kaarel Kree, silmakliinik
Kaarel.Kree@kliinikum.ee

The post Ülemaailmne nägemise päev keskendub laste silmade tervisele appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Euroopa Nõukogu üleskutsel tähistatakse laupäeval, 5. oktoobril Euroopas doonorluse päeva. Igal aastal loovutab maailmas oma elundeid siirdamiseks enam kui 40 tuhat inimest, tänu kellele tehakse üle 150 tuhande elundisiirdamise. Sellest hoolimata suureneb aasta-aastalt uut elundit vajavate patsientide arv.

Elundisiirdamine on tänaseks juba seitsekümmend aastat vana elupäästev ravimeetod – esimene õnnestunud elundisiirdamine viidi läbi 1954. aastal Ameerikas. „Üle kogu maailma tehakse igal aastal üle 150 tuhande elundisiirdamise, ent sellest hoolimata suureneb aasta-aastalt uut elundit vajavate patsientide arv. Vaatamata biotehnoloogia kiirele arengule ei ole lõppstaadiumis elundipuudulikkuse korral siiani inimpäritolu elundite siirdamisele paremat alternatiivi. Seega on elundisiirdamine võimalik ainult läbi inimeste hea tahte,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor dr Virge Pall. Ta lisas, et täna jääb paljudele patsienditele elundisiirdamine siiski unistuseks. „Ainuüksi Euroopas sureb iga päev keskmiselt 19–20 inimest, kelle elu oleks võinud jätkuda, kui vajalikul hetkel oleks olnud võimalik siirata doonorelund,“ rõhutas Pall.

Eesti elundisiirdamiste ajalugu ulatub tagasi 1968. aasta detsembrisse, mil Tartus tehti esimene neerusiirdamine. Sellest ajast tänaseni on Tartu Ülikooli Kliinikumis kui Eesti ainsas elundisiirdamiskeskuses teostatud kokku ligi 1700 neeru-, maksa-, kõhunäärme- ja kopsusiirdamist. Uue elundi ootel on 80 patsienti. Virge Palli sõnul on siirdamine meditsiinivaldkond, kus kõik ei sõltu ainult arstide teadmistest ja oskustest. „Iga elupäästev siirdamine saab alguse otsusest olla elundidoonor. Doonorelundite nappuse kõige olulisem põhjus on inimeste teadmatus ning sellest lähtuvad ekslikud eelarvamused ja tõekspidamised,“ rõhutas transplantatsioonikeskuse direktor.

Tervisekassa terviseportaali tootejuhi Evgeni Nikolaevski sõnul on eelmise aasta novembri lõpul valminud veebipõhine terviseportaal teinud elundidoonorluse tahteavalduse täitmise inimesele väga mugavaks. „Tänase seisuga on Eestis enam kui 53 tuhat inimest andnud nõusoleku olla elundidoonor. Meie ootus ja lootus on, et ühel päeval ületab elundidoonorite arv 100 tuhande piiri. Taotluse tegemine võtab minut kuni kaks, aga võib tulevikus kinkida kellelegi täiendavaid eluaastaid,“ ütles Nikolaevski.

Euroopa rakkude, kudede ja elundite doonorluse ning siirdamise päeva tähistamise eesmärk on pöörata suuremat tähelepanu sellele arstiteaduse valdkonnale, tõsta elanikkonna teadlikkust ja austada ning tänada kõiki doonoreid ning nende lähedasi. Ühtlasi on see päev pühendatud ka kõigile neile meedikutele, kes selles valdkonnas igapäevaselt töötavad. Päeva „One decision, so many saved lives“ eestvedajaks on igal aastal erinev Euroopa Liidu liikmesriik, tänavu on võõrustajaks Leedu.

Teemale tähelepanu juhtimiseks ja toetuse avaldamiseks valgustatakse 4.–6. oktoobril paljud hooned ja rajatised üle Euroopa rohelistesse toonidesse, süüdatakse mälestusküünlaid, korraldatakse kultuuri- ja spordiüritusi, peetakse teaduskonverentse – tunnustamaks kõiki, tänu kellele on doonorelunditega päästetud paljude inimeste elusid. „On äärmiselt oluline, et info doonorlusest ning selle meditsiinilistest, eetilistest ja õiguslikest aspektidest jõuaks iga inimeseni, et sellele mõeldaks ja sellest oma lähedastega räägitaks,“ sõnas Virge Pall.

Eestis on elundidoonorluse elektroonilise tahteavalduse täitmine lihtne – kõik täisealised inimesed saavad seda teha terviseportaalis www.terviseportaal.ee. Menüüst tuleb valida tahteavaldused ning märkida oma otsus ja kinnitada see digiallkirjaga. Allkirjastatud tahteavaldust saab terviseportaalis alati muuta.

Lisainfo:
Virge Pall, Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskus
Virge.Pall@kliinikum.ee

The post Kliinikum ja Tervisekassa tuletavad meelde, et üks otsus võib päästa palju elusid appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.