Contrast



Line height




Text size




Compassio, Innovatio, Scientia, Fides
Vastuvõtuaja tühistamine

Kliiniku uudised

Kliinikumi uudised

President tunnustas teenetemärkidega Kliinikumi töötajaid 23.02.2024

President Alar Karis andis iseseisvuspäeva eel, 21. veebruaril üle teenetemärgid, et tunnustada inimesi, kelle igapäevane tegevus laob järjest uusi kihte Eesti hoolivuse, märkamise ja kaitstuse seina. “Neid kõiki liidab ustavus põhimõtetele, millele me tahame näha Eestit toetumas: demokraatiale, õiglusele, tarkusele, järjekindlusele, headusele, ettevõtlikkusele, mõistmisele,” rõhutas riigipea.

President Alar Karis märkis ära ka Kliinikumi töötajate panuse, tunnustades Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgiga ülemarst-õppejõudu ja 1. kliinilise valdkonna juhti prof Aare Märtsonit. Prof Märtson on pühendanud oma elu ortopeedia eriala praktiseerimisele ja arendamisele Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Tartu Ülikoolis. Pikaaegse ortopeediakliiniku juhina on ta edendanud ravi-, õppe- ja teadustööd nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Ta on olnud väga pühendunud oma patsientide ravimisele ning tänu tema tegevusele on abi saanud tuhanded Eesti patsiendid väikestest lastest kuni eakate inimesteni. Lisaks luu- ja liigeshaiguste ravile on prof Märtsoni läbi aastakümnete olnud vastutav suurte liigeste endoproteesimiste eest. Tal on väga suur panus selles, et Kliinikumi liigesproteesimiste ravikvaliteet on Euroopa mastaabis kõrgel tasemel. Muuhulgas tehakse tema käe all väga keerulisi ja erialade üleseid luukasvajate operatsioone ning keerukamate näidisoperatsioonide läbi viimiseks on teda kutsutud koguni India, Tai ja Vietnami haiglatesse.

Palju õnne, prof Aare Märtson! Mida see tunnustus teile tähendab?  

Aitäh! Ma tunnen sellest rõõmu nii arsti, õpetaja kui teadlasena ning on olnud suur au, tänu ja vastutus teenida oma ülikooli, haiglat ja riiki. Ühtlasi on see kindlasti kogu ortopeedia eriala tunnustus. Tunnustus minu kolleegidele ja lähematele kaastöötajatele, kuna ilma meeskonnata ei ole võimalik väga palju teha. Usun, et olen meeskonnamängija, olen muuhulgas ka korvpalli mänginud.

Kuidas te jõudsite oma kutsumusega just ortopeedia eriala juurde?

See ulatub ülikooliaega, mil tegime rühmakaaslase Indrek Miidlaga tudengite teadustööd. Opereerisime rottide magu ning saime selle eest isegi üleliidulise preemia. Kui dr Miidla sai sellest ainest oma kandidaaditööks, siis minu huvi võttis suuna lastekirurgia ja -ortopeedia poole. Tudengina olid mulle inspiratsiooniks õpetajad dr Bernhard Maarits, dotsent Peeter Nuiamäe, hiljem prof Tiit Haviko, kes juhendas ka minu doktoritööd. Pärast kooli lõpetamist sain pakkumise alustada tööd lasteortopeedina, mis ühendab ortopeedia ja lastekirurgia. Lasteortopeedia on ortopeedia klassika.

Kliinikum prof Märtson

(Prof Märtson osundab lipsule, mida intervjuu päeval kannab) Kas märkad, et lipsu peal on kõverad puud, mis on seatud toe najale? See on European Federation of Traumatology and Orthopaedics lips, kus kõver puu toe najal sümboliseerib seda, et kasvavat organismi on võimalik mõjutada nii, et see kasvab sirgeks, see ongi rahvusvaheline ortopeedia sümbol. Täna on Eestis sünnitusabi ja haiguste ennetus muutunud üliheaks, mistõttu me ei näe enam eriti tüsistusi. Noored ortopeedid ei pruugi enam selliseid haigusi näha nagu mina alustades. Samuti oli siis kindlasti suurem roll manuaalsel ja visuaalsel diagnostikal võrreldes tänapäevaste väga täpsete ja kiirete diagnostikavõimalustega.

Kuna alustasin just lasteortopeedina, on see mulle südamelähedane siiani. Kirjutasin doktoritöö jäsemete pikendamise teemal. Laste ravi kõrvale on tulnud ka täiskasvanute luu- ja liigeshaiguste ravi. Minu lastega seotud ravijuhud on tänaseks peamiseks seotud liigeste vahetamise kirurgiaga. Kõige noorem patsient, kes on seda vajanud, on olnud 14-aastane.

Teil on ortopeedina töökogemust üle 40 aasta. Kas on veel operatsioone, mis teile elevust pakuvad?

Kõik lõikused on mulle olulised ja iga patsient läheb mulle korda. Operatsioonide käigus võib tulla ette ootamatusi ja väga kiireid otsuseid vajavaid olukordi. Kogemus mängib kindlasti rolli, ent ka minu pulss on operatsiooni ajal jätkuvalt kiire. Minu õpetaja prof Haviko ütles, et kirurg ei saa olla nii, et teed natuke. Olen nõus – kirurgi käsi peab kogu aeg praktiseerima.

Kindlasti on erilised ka esmased skeletikoe kasvajad, kuna need on haruldased ning annavad meile teadustöö mõttes võimalusi uurimiseks. Mis on tekkepõhjused, milline peaks olema operatsioonitehnika. Näeme juba täna, et tulevik ei saa mööda biotehnoloogiast, mil rakud hakkavad ise molekule juhtima. Sellega väheneb ilmselt ka kirurgia osakaal, kuid ortopeedia eriala võib olla üks viimaseid, kus nn suur kirurgia alles jääb.

Mainisite teadust. Millises rollis te end kõige mugavamalt tunnete – arsti, õpetaja või teadlase?

Need rollid on minu elus läbi põimunud. Olen olnud põhilise rõhuasetusega kliinilises meditsiinis, sest ortopeedilised lõikused on mul välja tulnud. Käeline osavus on kirurgide, sealhulgas ortopeedide, juures väga oluline, määrates ravitulemuse. Samas on minus olnud ambitsiooni olla ka teadlane, ent erialavaliku tõttu ei ole ma päris tippteadusesse küündinud. Olen kandnud pikalt ka juhirolli ning tegelikult pole nende kõikide rollide täitmiseks kuluvat aega ega tööpäevi kunagi lugenud. Kui on vaja rohkem, kui tööpäevas jõuan, tõusen varem, olen õhtul kauem või vajadusel töötan ka nädalavahetusel. Mu abikaasa arvas, et töötan liiga palju ja kuni selleni, et eeldas, et teen seda surmani.

Kas teete?

Sellist plaani mul ei ole. Eesootavate aastate perspektiivis näen, et palju on veel teha, aga eks elu näitab. Olen oma noorele kolleegile dr Kaspar Tootsile paljud asjad üle andnud ning minu süda on nii ravimise, õpetamise kui ka teadustöö osas rahul.

Te ütlesite, et oma arstikarjääri alguses nägite teistsuguseid haigusi. Kuidas on täna eestlaste tervis läbi ortopeedi pilgu?

Sõltub, kuidas vaadata. Mahud ei ole oluliselt muutunud, küll aga haigusjuhtude profiil. Erakorralises ortopeedias on haiglaravi kestus keskmise 25 voodipäeva pealt langenud 5 päeva peale. Kui 1982. aastal alustasin, kulus sääreluu murru raviks 3–4 nädalat ning raviks kasutati skelett-venitust. Nüüd saab patsient paari päevaga koju – pärast erakorralist operatsiooni, mille käigus valitakse murru fikseerimiseks naela, plaadi või kruvi vahel.

Erakorralist ortopeediat vaadates on muutunud põhjused. 1990. aastatel oli Eestis aastas umbes 500 liiklussurma, nüüd umbes 50 ning sellega korrelatsioonis on vähenenud ka liiklustraumad. Samuti esineb kindlasti vähem olme- ja tööstusvigastusi. Teisalt kasvanud oluliselt spordiga seotud vigastused. Ning kasvutrendis on inimeste luude haprusest tulenevad mured ehk inimeste vananemisega seotud luumurrud.

Kui vaadata inimeste luude ja liigeste tervist, siis laste ortopeedilisi haigusi on jäänud vähemaks. Näiteks puusa patoloogia avastamiseks on väga hea diagnostika ning nende haiguste ravi algab sedavõrd vara, et haigus ei kujune välja. Või laste kaasasündinud komppöid – seda esineb Eestis aastas kümmekond juhtu.

Liigesehaiguste, peamiselt osteartoosi osakaal ei ole oluliselt muutunud. Kindlasti on vähenenud reumatoidartriidi esinemissagedus, kuna sellele on tekkinud väga hea haigust kontrolliv ravi, et ei kujuneks välja liigeste kahjustusi.

Kuidas te balansseerite oma vastutusrikast tööd?

Mulle meeldib käia looduses ning mõned hobid saadavad mind lapsepõlvest tänaseni. Näiteks margikogumine ja mündikogumine. Kuna kogud on suured, siis olen valikut piiranud – kogun vaid meditsiiniteemalisi marke. Mulle meeldib ka fotograafia ning tennist mängida. Ja muidugi raamatud, õnneks või kahjuks olen sellega nakatanud ka oma lapsed.

Kas teil on jäänud aega ka pere jaoks?

Mu abikaasa küll tavatses öelda, et teen liiga palju tööd, ent laste sõnul olen nende jaoks olemas olnud. Selge on, et ilma pere toeta poleks minu haiglas töötamine olnud võimalik. Mu kaks vanemat last peavad ise nüüd õpetaja ametit ning noorem tütar on Leideni ülikoolis kliinilise proviisorina kaasprofessor. Minu süda on rahul.

Kliinikumi Leht

The post President tunnustas teenetemärkidega Kliinikumi töötajaid appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kliinikumis aitavad patsiente juhatada navigatsioonirobotid 21.02.2024

Veebruarist on Tartu Ülikooli Kliinikumis kasutusel navigatsioonirobotid, mis aitavad patsiente ja teisi külastajaid soovitud asukoha leidmisel. 

Lindaks ja Kaleviks ristitud kaks teejuht-robotit juhatavad patsiendi kompaktses, ent samal ajal suurte vahemaadega haiglahoones õigesse kohta. Robotid näitavad suunda L. Puusepa 8 maja 1. korrusel. Kui otsitav koht asub mõnel teisel korrusel, juhatab robot patsiendi või tema saatja õige liftialani.

Patsiendid saavad robotite puutetundlikult ekraanilt valida, kuhu nad juhatamist soovivad. Robotitele on seadistatud üle 25 asukoha, mille hulgas on ka infopunktid. Sihtkohta valides ja teekonna algust kinnitades, palub robot patsiendil endale järgneda. Vaikse muusika saatel juhatab robot valitud kohani. Robotid liiguvad keskmiselt 0,5 meetrit sekundis, mille aluseks on 2023. aastal tehtud pilootuuring, kust selgus kiirus, mis on ka karke kasutavale patsiendile sobiv. Lisaks võimaldavad kompaktne suurus ja ettepoole kaldu C-kujuline korpus robotil liikuda juba 55 cm laiusel trajektooril. Robotid on 112 cm pikad ning kaaluvad 38 kg, mis tagab ka nende stabiilsuse. Nagu robotite nimedki – Linda ja Kalev – vihjavad, räägivad robotid eesti keeles.

Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul on navigatsioonirobotite kasutuselevõtt innovaatiline samm patsientide ja külastajate haiglakogemuse muutmiseks keerukas ja suures haiglahoones. „Soovime Linda ja Kalevi abil vähendada nii väikeste kui suurte patsientide ärevust, mis sageli kaasneb haiglakülastusega ning hõlpsamalt jõuda õigesse sihtkohta. Sõbraliku ilmega robotid on abiks nii eakatele, kes vajavad tee leidmiseks veidi enam kindlust kui ka lastele, kelle tähelepanu võõralt haiglakeskkonnalt toredale tegelasele juhtida,“ selgitas Pastarus, kuidas teed juhatavate robotite abil ühendatakse tehnoloogia ja hoolivus ning lähenetakse inimeste probleemidele senisest erineval moel.

Kliinikumi informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuhi Richard Jalaka sõnul oli roboti seadistamisel suurimaks väljakutseks just haiglale omapärase liiklusega arvestamine. „Linda ja Kalevi seadistamisel oli oluline arvestada nii automaatselt avanevate ustega kui ka ratastoolide ja vooditega, mida haiglas tihedamini liigub. Robotid on seadistatud nii, et nad ei liiguks koridori keskel, vaid pigem ääres. Lisaks jääb robot takistuse, olgu selleks inimene või mõni muu objekt, korral seisma ning muudab trajektoori, et ümber nn takistuse sihtkoha poole liikuda,“ selgitas Jalakas roboti seadistust.

Robotid töötavad igal nädalapäeval kell 7.30–19.00 ning kasutavad puhkeaega akude laadimiseks. Robotid ootavad patsiente registratuuride juures nii L. Puusepa tänava kui ka N. Lunini tänava poolt sisenedes.

Kasutajate tagasiside ja ettepanekud robotite osas on väga oodatud e-posti aadressile tagasiside@kliinikum.ee.

Lisainfo
Ilona Pastarus, õenduse ja patsiendikogemuse juht
Ilona.Pastarus@kliinikum.ee

The post Kliinikumis aitavad patsiente juhatada navigatsioonirobotid appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Operatsiooniõde hoolitseb patsiendi eest tema kõige haavatavamal hetkel 15.02.2024

15. veebruaril tähistatakse kogu Euroopas õperatsiooniõdede päeva. Tartu Ülikooli Kliinikumis töötab 98 operatsiooniõde, kellel on täita operatsioonitoas väga vastutusrikas roll. Seda nii kirurge assisteerides kui ka patsiendi eest hoolitsedes tema kõige haavatavamal hetkel ehk narkoosis olles.

Tartu Ülikooli Kliinikumi operatsiooniteenistuse õendusjuhi Catline Võrgu sõnul on operatsiooniõe kutse eriline ja spetsiifilisi oskusi nõudev, mistõttu lõplik väljaõpe toimub töökohal. „Kui noored kolleegid pärast tervishoiu kõrgkoolide lõpetamist tööle tulevad, saadavad nende tegemisi toetavad ja kogenud kolleegid. Loeme oma erialal vajalikuks vähemalt kaheaastast töökogemust, pärast mida on õdedel olemas vajalik pädevus iseseisvaks operatsiooniõe tööks,“ selgitas operatsiooniõe kutse eripära õendusjuht.

Tartu Ülikooli Kliinikumis opereeritakse aastas haiglaravil ja päevaravil patsiente rohkem kui 26 600 korral, mis teeb rohkem kui 70 operatsiooni päevas. Operatsioonide läbiviimiseks vajalikud operatsiooniõed jagavad end nii plaaniliste kui ka erakorraliste operatsioonide vahel. „Operatsiooniõde seisab patsiendi eest kõige haavatavamal ajal, assisteerib kirurgi, garanteerib vajaminevate vahendite olemasolu, tagab kogu operatsioonipiirkonna steriilsuse operatsiooni kestel. See kõik eeldab operatsiooniõdedelt kiirust otsustamisel, täpsust ning suurepärast suhtlemis- ja meeskonnatööoskust,“ tunnustas operatsiooniteenistuse õendusjuht.

Operatsioonitoa meeskonna moodustavad kirurg, anestesioloog, operatsiooniõed, anesteesiaõde ja hooldaja. Tartu Ülikooli Kliinikumis tehakse Eesti keerukamaid operatsioone ning Kliinikumi operatsiooniõdede eripäraks on osalemine ka siirdamisoperatsioonidel, mida viiakse läbi ainult ülikoolihaiglas. „Õpetava haigla eripäraks on ka see, et meie kogenud ja pika töökogemusega kolleegid osalevad lisaks ravitööle igapäevaselt ka õppetöös, juhendades oma karjääri alguses olevaid nooremaid kolleege. Sedasi kujuneb tugev ja kokkuhoidev operatsiooniõdede kogukond, kelle üle saab ainult uhkust tunda. Ka Euroopa Operatsiooniõdede Ühing on selle aasta tähtpäeva motoks sõnastanud „Proud OR nurses – our future!“,“ rõhutades sellega operatsiooniõdede tähtsust ja olulisust perioperatiivse õenduse arendamisel,“ lausus operatsiooniteenistuse õendusjuht Catline Võrk.

Kliinikumi Leht

The post Operatsiooniõde hoolitseb patsiendi eest tema kõige haavatavamal hetkel appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Rasedus ja kaasasündinud südamerike 13.02.2024

Käimasoleva kaasasündinud südamerikete nädala raames tuletab Tartu Ülikooli Kliinikumi kaasasündinud südameriketega tegelev kardioloog dr Maarja Maser meelde, et täiskasvanute käsitlus ja vajadused erinevad sageli oluliselt teiste südamehaigustega patsientide omadest ning seetõttu peaksid nad olema jälgimisel spetsialiseerunud keskuses. „Regulaarse jälgimisega on võimalik tagada normilähedane elukvaliteet, mille osadeks on aktiivne tööelu, pere loomine kui ka sportimine. Selleks, et osata märgata ja ennetada võimalikke riske tervisele, peaksid kaasasündinud südameriketega patsiendid enne suuremaid elusündmusi, näiteks raseduse, spordivõistluste või mittekardioloogiliste operatsioonide planeerimist, need sammud läbi arutama ka kardioloogiga. Jälgimise puudumisel võivad patsiendile endale üsna märkamatult areneda raskesti ravitavad või isegi pöördumatud probleemid südame toimimises,“ rõhutas dr Maser.

Kliinikumi naistekliiniku vanemarst-õppejõud Anne Kirss tõi välja meelespea rasedust planeerivatele naistele, kel on kaasasündinud südamerike:

  • Rasedus mõjutab märkimisväärselt vereringesüsteemi tööd ja koormus südamele raseduse ajal tõuseb.
  • Kaasasündinud südameriketega naised peavad kindlasti enne raseduse planeerimist pidama  nõu kaasasündinud südameriketega tegeleva kardioloogiga, et hinnata rasedusega kaasnevaid riske, planeerida raseduseaegne jälgimine ning vajadusel korrigeerida ravi.
  • Enamik kaasasündinud südameriketega naistest saavad kaasajal rasedust kanda ning sünnitada.
  • Keerulisemad kaasasündinud südameriketega patsiendid vajavad raseduse ohutumaks kulgemiseks jälgimist mitme eriala tihedas koostöös – kardioloog, naistearst, lootemeditsiini spetsialist, rasedate sisearst, ämmaemand.
  • Teatud kaasasündinud südamerikete puhul on suurenenud tõenäosus, et ka lapsel võib esineda kaasasündinud südamerike. Seetõttu on soovitav patsiendi eelnev nõustamine ja geneetiku konsultatsioon ning raseduse ajal loote südame täpsem uurimine.
  • Rasestumisvastaste vahendite ohutuks valimiseks peab kaasasündinud südamerikkega patsient teavitama oma naistearsti südamerikke olemasolust ning vajadusel pidama nõu ka kardioloogiga

Rohkem infot kaasasündinud südamerikete kohta leiab kliinikumi kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse kodulehelt.

Lisainfo
Dr Maarja Maser, Tartu Ülikooli Kliinikumi kardioloog
Maarja.Maser@kliinikum.ee tel: 731 8438

The post Rasedus ja kaasasündinud südamerike appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Kliinikumi vaktsineerimisbokside asukoht muutub 12.02.2024

12. veebruarist muutub seni Tartu Ülikooli Kliinikumi peamaja galeriis asunud vaktsineerimisbokside asukoht. Kõik soovijad on oodatud jätkuvalt vaktsineerima erinevate haiguste vastu nii ette registreerides kui ette registreerimata peasissepääsu lähedal asuvasse sisekliiniku vaktsineerimiskabinetti.

Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkushaiguste osakonna juhi dr Anne Kallaste sõnul jätkatakse Covid-19 pandeemia ajal loodud mugava ja kättesaadava vaktsineerimisteenusega, mis tähendab, et kaitsedoose saab erinevate haiguste vastu teha nii eelnevalt aega broneerides kui ka ilma. „Kui patsiendid pöörduvad Kliinikumi eriarsti ambulatoorsele vastuvõtule, on neil võimalik mugavalt sama käiguga pöörduda ka vaktsineerimiskabinetti õe vastuvõtule. Vaktsineerimisõde nõustab patsiente ning teeb ka vajalikud vaktsineerimised. Kui inimene ise ei tea, millise haiguse vastu vaktsineerimine vajalik on, annab samuti nõu vaktsineerimisõde, kaasates vajadusel ka infektsioonhaiguste arsti,“ rääkis dr Kallaste. Ta lisas, et lisaks patsientidele saavad kabinetti pöörduda ka nende lähedased.

„Vaktsineerimine kaitseb raske haigestumise eest ning oluline on tähelepanu juhtida eelkõige riskigrupi patsientide vaktsineerimise tähtsusele. Vaktsineerimisega ennetame lisaks konkreetse vaktsiini poolt ära hoitavale haigusele ka olemasoleva kroonilise haiguse halvenemist. Näiteks on hingamisteede viirushaiguste põdemise järgselt väga sageli probleemiks hoopis kroonilise kopsu- või südamehaiguse ägenemine,“ selgitas nakkushaiguste osakonna juht.

Dr Kallaste sõnul on talvistest viirushaigustest mõjutanud patsientide haiglaravile jõudmist gripp ja COVID-19, mille mõlema suhtes aitab rasket haigestumist ära hoida efektiivne vaktsiin. „Sealjuures ei ole veel hilja vaktsineerida ka gripi vastu, riskigruppide vaktsiini eest tasub Tervisekassa. Niisamuti tasub kindlasti üle vaadata immuniseerimise staatus leetrite vastu, mille vastu kaitstus on Eestis madalam kui varasematel aastatel. Leetrid muudab ohtlikuks nii haiguse võimalike tüsistuste oht kui ka asjaolu, et tegemist on äärmiselt nakkusohtliku viirusega. Leetriviiruse nakatamiskordaja ehk R0 on 18. See tähendab, et leetritesse nakatunud inimene annab haiguse edasi 18 vastuvõtlikule inimesele. Hea võrdlusena on siin COVID-19, mille nakatamiskordaja pandeemia alguses oli 2–3 vahel, äärmiselt nakkava omikrontüve korral keskmiselt 9. Seega on leetrid palju nakkavam viirushaigus kui näiteks COVID-19. Leetrite suhtes on vastuvõtlikud eelkõige vaktsineerimata või nõrgenenud immuunsusega inimesed. Haigus avaldub raskemini alla 5-aastastel lastel ja üle 20-aastastel täiskasvanutel,“ kirjeldas dr Kallaste. Ühtlasi lisas ta, et varsti saabuvatel kevadkuudel muutuvad aktuaalseks ka puuentsefaliidi vastased kaitsesüstid.

Vaktsineerimiskabinetis on võimalik vaktsineerida väga erinevate haiguste vastu ning tagatud on kõik vaktsiinid peale kollapalaviku, mida tehakse vaid reisinõustamisel infektsioonhaiguste arsti vastuvõtul. Kui laste vaktsineerimist viivad enne nende kooliikka jõudmist peamiselt läbi perearstid ning kooliikka jõudes lisaks ka kooliõed, siis täiskasvanueas tuleb kaitsesüstide intervalle ise jälgida. Täiskasvanute vaktsineerimise soovitusi, mitu kaitsesüsti, kellele ja millal tuleb manustada, saab vaadata vaktsineerimise skeemilt.

Kliinikumi peamaja vaktsineerimiskabineti uueks asukohaks on L. Puusepa 8 maja J-korpuse 1. korrusel asuv kabinet nr 15. Kabinetti on mugavaim siseneda N. Lunini tänava poolsest sissepääsust. Vaktsineerimiskabinet on avatud ette registreeritud patsientidele igal tööpäeval kell 8:15–9:45 ja 15:00–15:40 ning ette registreerimata oodatakse patsiente igal tööpäeval kell 10:00–12:00 ja 12:30–14:00.

Niisamuti on kõigil soovijail võimalik jätkuvalt pöörduda ilma registreerimata Kliinikumi vaktsineerimiskabinetti Kvartali ostukeskuse I korrusele iga tööpäeva õhtul kell 16:00–18:00 ning 1. märtsist ka laupäeviti kell 11:00–14:00. Vaktsineerimise nõu on võimalik küsida esmaspäevast reedeni kell 8:00–18:00 vaktsineerimise infotelefonilt 731 7200.


Lisainfo
Dr Anne Kallaste
Anne.Kallaste@kliinikum.ee

The post Kliinikumi vaktsineerimisbokside asukoht muutub appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Oled patsient?

Patsiendiinfo andmebaasist leiad enda jaoks kõik vajaliku.
Vaata lähemalt
linkedin facebook pinterest youtube rss twitter instagram facebook-blank rss-blank linkedin-blank pinterest youtube twitter instagram