15. veebruaril tähistatakse Euroopas perioperatiivse õenduse päeva, mida sel aastal peavad Kliinikumi operatsiooniõed ja anesteesiaõed esmakordselt koos, rõhutades nende asendamatut koostööd patsiendi ravimisel.
Selle aasta tunnuslauseks on EORNA (European Operating Room Nurses Association) välja valinud: Uuenda, Õpeta, Edenda! (Innovate, Educate, Elevate). Sellega julgustatakse perioperatiivseid õdesid kaasa rääkima operatsiooni- ja anesteesiaõenduse valdkonna arengus.
Kas teadsite, et perioperatiivsed õed on operatsioonitoa superkangelased?
Nad on operatsioonil hallid kardinalid: nad ei ole seal ainult selleks, et operatsioonidel abistada. Nad on need, kes hoiavad kogu protsessi sujuvana ja turvalisena. Alates steriilsuse tagamisest kuni patsientide turvalisuse eest seismiseni.
Nad on detailidele keskendunud detektiivid: nad märkavad võimalikke probleeme enne, kui need üldse tekivad.
Nad on meisterlikud suhtlejad: nad hoiavad kogu meeskonna ühel lainel, isegi kui olukord muutub pingeliseks.
Nad on probleemide lahendamise võlurid: nad saavad hakkama kõige ootamatustega, mis võivad operatsioonitoas ette tulla. Nad on alati valmis kohanema ja lahendusi leidma.
Perioperatiivsete õdede töö esile tõstmiseks saab vaadata seda tutvustavat fotonäitust Kliinikumi galeriis 10.–16. veebruaril.
Aitäh kallid operatsiooniõed ja anesteesiaõed, et olete vastu pidanud meie suurele töökoormusele ja seisate alati meie patsientide eest!
Catline Võrk, operatsiooniteenistuse õendusjuht
Ilona Sarits, anestesioloogia osakonna õendusjuht
The post Operatsioonitoa superkangelased ühendavad jõud! appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.
2024. aastal osales Kliinikumis enam kui 33 000 inimest erinevates sõeluuringutes ja tervist edendavates programmides, mis aitavad hoida oma tervist ning avastada haigusi võimalikult vara.
2025. aastal ennetustegevused Kliinikumis jätkuvad. Teenuseid rahastab Tervisekassa ning need on tasuta nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata inimestele. Samuti ei ole vajalik saatekiri.
Alkoholitarvitamise häirega patsiendid saavad nõustamiseks pöörduda Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, kus sõltuvushäirete õde teeb esmase hindamise ja võtab vajalikud analüüsid. Pärast esimest vastuvõttu toimub ravi määramine, hindamine ja jälgimine kas psühhiaatri või vaimse tervise õe juures. Vajadusel kaasatakse raviprotsessi kliiniline psühholoog ja/või sotsiaaltöötaja.
Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse 2025. aastal kõiki naisi sünniaastaga 1960, 1965, 1970, 1975, 1980, 1985, 1990, 1995. Sõeluuringu esmasuuring on HPV-uuring, mida saab teha nii kodus kui ka Kliinikumi naistekliinikus ja selle erinevates kabinettides (L. Puusepa 8, L. Puusepa 1a, Mõisavahe 34b).
Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse2025. aastal kõiki naisi ja mehi sünniaastaga 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967. Sõeluuringuks on vajalik registreerida end pereõe vastuvõtule, kus antakse väljaheiteproovi võtmiseks peitveretest. Testi saab teha kodus ja edastada postiga laborisse. Kui testi tulemus on positiivne, tuleb lisauuringuks pöörduda koloskoopia uuringule. Kliinikumis tehakse koloskoopia uuringut sisekliiniku endoskoopia keskuses, kuhu perearst suunab saatekirja alusel.
Kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt. Kopsuvähi varajaseks avastamiseks on käimas pilootuuring, kuhu kutsutakse perearsti või -õe poolt need Tartu ja Tartumaa inimesed vanuses 55–74 aastat, kellel on suurenenud kopsuvähi risk. Sõeluuringus osalejatele tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinikus madaladoosiline kompuutertomograafiline uuring. Kui uuringu tulemusel tekib vähikahtlus, suunatakse patsient edasi jätku-uuringutele.
Kõhuaordi aneurüsmi sõeluuringu pilootprojekt. 2025. aastal alustatakse Eestis kõhuaordi aneurüsmi varajase avastamise pilootprojektiga, et diagnoosida olulist südame- ja veresoonkonna haigust juba varajases staadiumis. Sõeluuringule pöördumiseks saadab Tervisekassa juhuvalimi alusel kutsed 65-aastastele meestele Tartust, Tartumaalt, Tallinnast ja Harjumaalt. Sõeluuringu raames tehakse Kliinikumis ultraheliuuring kõhuaordist, nõustatakse patsienti ja vajadusel võetakse jälgimisele või suunatakse ravile.
Rinnavähi varajaseks avastamiseks oodatakse naisi mammograafilisele uuringule Kliinikumi radioloogiakliinikusse peamajas (L. Puusepa 8), Lõunakeskuse esindusse (Ränirahnu tee 21), Kvartali keskusse (Riia 2) või Mammobussi. 2025. aastal on uuringu sihtrühmas kõik naised sünniaastaga 1951, 1953, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973, 1975.
Seksuaaltervise alaseks nõustamiseks ja seksuaalsel teel levivate haiguste varajaseks avastamiseks saavad kuni 26-aastased noored pöörduda Kliinikumi meestekliinikusse (Tartus, Tallinnas ja Pärnus) ning naistekliiniku seksuaaltervise keskusesse (Vaksali 17). Nõustamiskabinettides saab konsulteerida nii suguhaiguste, raseduse ja rasestumisvastaste vahendite, seksuaalsuse ning seksuaalvägivalla teemadel.
Spordimeditsiinilisele terviseuuringule on oodatud kõiki kuni 19-aastased noorsportlased, kes treenivad ja võistlevad regulaarselt vähemalt kuus akadeemilist tundi nädalas lisaks kooli kehalise kasvatuse tundidele. Terviseuuringul hinnatakse noorsportlase kehalist arengut ja tervislikku seisundit ning antakse soovitusi tervisele ohutuks eakohaseks treenimiseks. Noorsportlaste terviseuuringuid tehakse Kliinikumis spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus Tartus (L. Puusepa 1a) ja Tallinnas (Sepapaja 12/1).
Tubaka- või nikotiintoodetest loobumiseks saab pöörduda Kliinikumi kopsukliinikusse. Nõustamisel määratakse sõltuvusaste, tuvastatakse loobumist takistavad emotsionaalsed häired ning koostatakse loobumis- ja raviplaan. Loobujale pakutakse kogu protsessi vältel järjepidevat toetust.
Vaktsineerimine. Lisaks ennetusprogrammides osalemisele on Kliinikumis võimalik kõigil täiskasvanutel end tasuta revaktsineerida difteeria-teetanuse vastu, mis on näidustatud 10 aasta tagant. Riskirühmadesse kuuluvad inimesed saavad end tasuta vaktsineerida ka COVID-19, gripi, meningokoki ja pneumokoki vastu. Tasulise teenusena saavad Kliinikumis vaktsineerida end riikliku immuniseerimiskava väliste vaktsiinidega kõik inimesed, kes soovivad ennetada näiteks puukentsefaliiti, grippi või reisimisega seotud infektsioonhaiguseid.
Rohkem infot: www.kliinikum.ee/patsiendile/ennetus/
The post Ennetusprogrammid aitavad hoida tervist ning avastada haigusi võimalikult vara appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.
Tervise hoidmiseks on oluline igasugune liikumine, kuna see toetab nii kehalist kui vaimset tervist. Selle nädala lõpus toimub suusaspordi suursündmus Tartu maraton, mille eel on hea meelde tuletada võistlusel oma võimete ja keha piiride teadvustamist ning nendega arvestamist. Iga maratonil osaleja on tunnustust väärt, kuna on juba otsustanud liikumise kasuks. Kuidas aga teha seda targalt ja tervislikult?
Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse kompetentsikeskuse andmetel ei liigu 60% Eesti täiskasvanutest piisavalt, 73% eelistab igapäevaselt autot ning enam kui pooled 16–64aastastest elanikest on ülekaalulised või rasvunud. Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku spordimeditsiini osakonnajuhi ja vanemarst-õppejõu dr Agnes Mägi sõnul pöördutakse spordiarsti vastuvõtule sageli vigastuste tõttu, kuid probleemid ulatuvad kroonilistest haigustest ja koormustaluvuse langusest kuni söömisprobleemideni. „Meie vastuvõtule jõuavad pigem kehaliselt aktiivsed inimesed, kes tunnevad huvi enda tervise vastu ja käivad meie juures kontrollis. Spordiarsti visiidile tullakse ka enne regulaarsete treeningutega alustamist, kuna spordimeditsiinilisele terviseuuringule tulnud inimene saab põhjaliku ülevaate enda kehalise tervise seisundist,” rääkis dr Mägi.
Tervislik ja tark sportimine tähendab kehalise aktiivsuse kohandamist vastavalt individuaalsetele võimetele ja tervislikule seisundile. Maailma terviseorganisatsiooni soovituste kohaselt peaksid lapsed liikuma igapäevaselt vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega, samas kui täiskasvanutel soovitatakse nädalas koguda 150-300 minutit mõõduka või 75-150 minutit tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust. „Regulaarne liikumine ennetab kroonilisi haigusi, parandab vaimset tervist ja tõstab üldist heaolutunnet. Tervisekasu suurendamiseks tuleks vähemalt kahel päeval nädalas teha mõõduka intensiivsusega lihaseid tugevdavaid harjutusi, mis hõlmavad kõiki suuremaid lihasgruppe. Oluline on ka istumisaega vähendada ja asendada see aktiivse liikumisega,” lisas dr Mägi.
Spordimaailmas on sageli hägusad piirid harrastusspordi ja saavutusspordi vahel, kuna need sõltuvad suuresti inimese isiklikust suhtumisest ja eesmärkidest. „Harrastussport keskendub tavaliselt tervise või enesetunde parandamisele ja liikumisnaudingule. Saavutusspordis on üldiselt eesmärgiks tulemus, selle parandamine ja võistlemine. Praktikas võivad need piirid hägustuda, sest ka harrastussportlased võivad treenida väga intensiivselt ja sihikindlalt,” selgitas dr Mägi.
Spordimeditsiini osakonna taastusravi ja füsiaatria eriala vanemarst-õppejõu dr Maie Tali sõnul viiakse spordimeditsiini osakonnas läbi ligi kolmandik Eesti noorsportlaste terviseuuringutest. Samuti vastutatakse Team Estonia sportlaste tervise eest. Lisaks tippsportlastele on Kliinikumi terviseuuringud kättesaadavad ka harrastussportlastele. „Terviseuuringu käigus kogutakse patsiendilt anamnees, viiakse läbi arstlik läbivaatus ning tehakse antropomeetrilised mõõtmised, kus mõõdetakse pikkust, kaalu ja määratakse kehakoostis. Lisaks tehakse spiromeetriat kopsude funktsiooni hindamiseks, elektrokardiograafia uuringut ja koormustesti. Tulemuste põhjal antakse individuaalsed kehalise aktiivsuse soovitused, terviseprobleemi ilmnemisel tehakse vajalikud lisauuringud või suunatakse edasi eriarsti konsultatsioonile,” selgitas dr Tali, kelle sõnul on eesmärgiks pakkuda patsientidele kvaliteetset arstiabi, olles samal ajal õppebaasiks tulevastele spordiarstidele ning tuginedes uusimatele valdkonna teadustöö arengutele. Pikaajaliste kogemustega ülikoolihaigla spetsialiste toetavad kaasaegsed seadmed uuringute läbiviimiseks.
Dr Tali rõhutas, et sportimise peamine eesmärk peaks olema järjepideva harjumuse kujundamine, mitte suurte koormusteni kiirustamine. Seda on eriti oluline silmas pidada keskealistel, kellel võivad esineda kroonilised haigused, ning neil, keda ees ootab suur kehaline pingutus, näiteks maratonil osalemine. „See, et inimesed tahavad ennast proovile panna ja uusi kogemusi saada, on täiesti loomulik nähtus. Kuna kehalisel aktiivsusel ja sportimisel on väga palju positiivseid toimeid nii kehalisele kui ka vaimsele tervisele, siis kindlasti julgustaks inimesi rohkem liikuma. Kui varasemat sportimiskogemust ei ole ja mõte sportima hakata tekib alles keskeas, on spordiala ja koormuste valikul oluline arvestada tervisliku seisundiga, kuna selles vanuses võib juba esineda kroonilisi haigusi,” selgitas dr Tali, kelle sõnul peaks enamiku krooniliste haiguste ravikompleksi kuuluma ka liikumissoovitused, mille osas peaks patsiente nõustama perearst.
Kui perearst peab vajalikuks patsiendi seisundi põhjalikumat hindamist ja nõustamist kehalise koormuse osas, saab perearst patsiendi suunata spordiarsti konsultatsioonile. „Kui inimene otsustab, et ta hakkab iga päev tervisekõndi tegema ja tunneb ennast seejuures hästi, siis üldiselt ei ole arstlik kontroll vajalik. Kui otsustatakse hakata valmistuma tugevaks pingutuseks, näiteks maraton või triatlon või on soov hakata osalema spordivõistlustel, siis on soovitav minna spordiarsti konsultatsioonile ja teha terviseuuring ettevalmistusperioodi alguses,” rääkis dr Tali.
Soovitused maratoni eel
Ka maratoni eel tuleks eespool toodut silmas pidada. „Oleks hea, kui suusa-, jooksu-, rattamaratoni eel treeniks osaleja nii, et keha harjuks koormustega ja harjutaja õpiks tundma oma keha võimeid. Oluline oskus on valida enda treenitusele sobiv maratoni läbimise distants, tempo ja riietus. Kui maratonieelsel nädalal haigestutakse viiruinfektsiooni või tekib kroonilise haiguse ägenemine, siis oleks mõistlik maratonil osalemisest loobuda,” selgitas dr Tali.
Spordiarstide sõnul on väsimuse teke maratoniraja teises pooles pigem tavaline nähtus, kuid siiski tuleks olla tervise suhtes valvas. „Kui peaks tekkima ebatavaliselt tugev väsimus- või nõrkustunne, mis ei möödu ka tempo vähendamise ja toitlustuspunktis söömise ja joomisega, siis peaks sellel korral suusasõidu katkestama. Samuti peaks sõidu kohe katkestama ja korraldajaga ühendust võtma kui tekib valu rinnaku taga, mis võib kiirguda vasakusse kätte, alalõua, ülakõhu või abaluu piirkonda,” lisas dr Tali. Kui suur pingutus on tehtud, siis võiks parim viis taastumiseks olla puhkus, tervislik toitumine, piisav vedeliku tarbimine ja kosutav uni. Maratonile järgnevatel päevadel on soovitav kerge liikumine, seda ka siis, kui lihased on eelnenud pingutusest valulikud. Hästi sobivad ka erinevad taastavad protseduurid nagu massaaž või veeprotseduurid.
Spordiarsti vastuvõtule on võimalik pöörduda nii Tartus kui ka Tallinnas. Tartus toimuvad vastuvõtud Tartu Ülikooli Kliinikumi L. Puusepa 1a hoones ja Tartu Ülikooli spordihoones (Ujula 4) ning Tallinnas Tervisemaja 2 hoones, aadressil Sepapaja 12/1. Kliinikumi spordiarsti vastuvõtule saab registreeruda esmaspäevast reedeni kell 9.00–16.00 telefonil 731 9221.
Kliinikumi Leht
The post Spordiarstide sõnul tuleks maratonil hinnata enda kehalisi võimeid appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.
7.–14. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist kaasasündinud südamerikete nädalat, et rõhutada ja tuletada meelde südamerikete korrapärase jälgimise vajadust kogu elu jooksul, sõltumata sellest, kas riket on kirurgiliselt korrigeeritud või mitte.
Eestis sünnib kaasasündinud südamerikkega kuni 100 last aastas ning see on vastsündinutel kõige sagedasem kaasasündinud arenguanomaalia. Raseduse ajal on ette nähtud kaks ultraheli sõeluuringut, mille üheks eesmärgiks on ka kaasasündinud arenguanomaaliate, sealhulgas südamerikete sünnieelne tuvastamine. Kliinikumi südamekirurgi dr Raili Tageni sõnul on Eestis sünnieelne diagnostika väga heal tasemel ning enamus südamerikkeid hästi ravitavad. „Juhul kui loote ehhokardiograafial diagnoositakse südamerike, tegeleb raskematel juhtudel naise ja tema perekonnaga edasi mitmete erialade spetsialistidest koosnev meeskond. Määrava tähtsusega on rikke vereringe mõtestamisel kogemustega lastekardioloogi hinnang, kuna südamerikke raskusaste ning edasine kulg kinnitub tihtilugu sünnijärgselt,“ selgitas dr Raili Tagen.
Kaasasündinud südamerikkeid on erinevaid, varieerudes „väikesest august südames” kuni ühe südamepoole puudumiseni. „Osa südamerikkeid jäävad sünnijärgselt jälgimisele, ent teatud südamerikked vajavad kiiret ravi ja sekkumist vahetult pärast sündi – sellisteks riketeks on näiteks suurte arterite transpositsioon ja muud kriitilised südamerikked. Põhjalikud raseduseaegsed uuringud annavad meile võimaluse aegkriitilisust hinnata ja tegevuse vastavalt planeerida. Kui laps vajab sündimise järgselt kiiresti invasiivset ravi, soovitatakse emal sünnitada Tartu Ülikooli Kliinikumis. Eesti väikese rahvaarvu tõttu toimub kaasasündinud südamerikete korrigeerimine operatsiooni või veresoonekaudse manipulatsiooni abil vaid Kliinikumis, kuid südamerikete diagnoosimise ja patsientide jälgimise osas toimib meil hea koostöö teiste Eesti haiglatega,“ kirjeldas südamekirurg.
Kaasasündinud südameriketega patsiendid vajavad sageli eluaegset jälgimist spetsialiseerunud kardioloogi juures. „Oluline on kogu elu – vastsündinuna, väikelapsena, teismelisena, täiskasvanuna ja tänaseks ka eakana – püsida raviteekonnal. Regulaarse jälgimisega on võimalik varakult diagnoosida muutusi vereringe toimimises ja õigeaegsete sekkumistega tagada patsientidele, sõltuvalt südamerikke raskusastmest, parim võimalik elukvaliteet. Tänapäevaste ravivõimalustega jõuab täiskasvanuikka üle 90% kaasasündinud südameriketega lastest,“ rääkis Kliinikumis kaasasündinud südameriketega täiskasvanutega tegelev kardioloog dr Maarja Maser. Ta lisas, et see pole mitte alati nii olnud – enne kaasaegseid diagnostika- ja ravivõimalusi sai täiskasvanuks vaid 20% kaasasündinud südameriketega lastest. „Kaasasündinud südameriketega täiskasvanute arv kasvab jõudsalt, ületades tänaseks arenenud riikides südameriketega laste arvu,“ lausus dr Maser.
Täiskasvanuikka jõudes peaks kaasasündinud südamerikkega patsient liikuma võimalikult sujuvalt lastekardioloogide jälgimiselt täiskasvanute kardioloogide juurde. „Keerukamate südameriketega patsientide jälgimine peaks toimuma just nendel südamehaigustele spetsialiseerunud kardioloogide juures. Kontrollide vaheline intervall on erinev ja sõltub ennekõike konkreetse südamerikke raskusastmest ning kaasuvatest probleemidest. Meile teeb jätkuvalt muret, et paljude noorte regulaarne jälgimine katkeb täiskasvanuks saamisel,“ rõhutas dr Maser. Selleks on palju erinevaid põhjuseid – selgete sümptomite puudumine, hirm haiglakeskkonna ees, vastutuse liikumine patsiendi vanematelt noorele täiskasvanule endale, teadmatus kuhu ja kelle poole peaks täiskasvanuna pöörduma. Kardioloog tõi välja, et ka kaebusteta kaasasündinud südamerikkega patsiendil võib esineda talle endale märkamatult oluline südametöö häire, mille õigeaegse lahendamisega on võimalik vältida hilisemaid pöördumatuid probleeme südame toimimises. „Regulaarsetel vastuvõttudel saame nõustada patsiente nii südame seisundi, füüsilise koormuse kui ka kaasuvate haiguste ravi osas. Samuti on vajalik arutada läbi südamerikkega kaasnevad riskid enne raseduse planeerimist,“ lausus dr Maser.
Mõlemad Kliinikumi kardiokirurgia osakonnas töötavad arstid, dr Tagen ning dr Maser tõid lõpetuseks välja, et tänapäevane kaasasündinud südamerikete diagnoosimine, ravimine ja jälgimine annab inimestele head võimalused kvaliteetseks eluks. Oluline on mitte unustada regulaarse jälgimise vajadust kardioloogi juures kogu elukaare vältel. Rohkem infot leiab Tartu Ülikooli Kliinikumi kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskuse kodulehelt. Kaasasündinud südameriketega patsiendid, kelle raviteekond on mingil põhjusel katkenud, saavad soovi korral nõu küsimiseks või juhiste saamiseks pöörduda e-postile: ks.sudamerike@kliinikum.ee.
Lisainfo
Dr Raili Tagen, Kliinikumi kardiokirurgia osakonna südamekirurg
Raili.Tagen@kliinikum.ee
Dr Maarja Maser, Kliinikumi kardiokirurgia osakonna kardioloog
Maarja.Maser@kliinikum.ee
The post Kliinikumi südamearstid: kaasasündinud südamerikkeid tuleb jälgida läbi kogu elu appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.
Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliinikul täitus 25. jaanuaril 90. tegutsemisaastat. Ligi sajandi pikkune kogemus kinnitab, et suu- ja hambahaigused on osa inimese üldtervislikust seisundist. Kliinikumi Leht küsis stomatoloogia kliiniku juhilt dr Piret Vilbornilt, kuidas kliinikul läheb.
Stomatoloogia kliiniku asutamiseks loetakse hetke, mil 1935. aastal avati Tartu Ülikooli hambapolikliinik dr Valter Hiie juhtimisel, mille käigus 5. kursuse üliõpilased said praktiseerida hamba- ja lõualuuhaiguste ravimist. Toonane hambapolikliinik asus Toomemäel, neljas naistekliiniku ruumis, olles avatud kaks tundi päevas ning ravi oli mõeldud peamiselt kirurgilist abi vajavatele patsientidele. Inventariks kolm hambaravi tooli, kaks elektri- ja seitse jalaga käitavat puurmasinat. Lisaks oli polikliinikus võimalik valmistada ka portselantäidiseid ja hambaproteese.
Täna, 90 aastat hiljem, on Kliinikumi stomatoloogia kliinikus 184 töötajat ning 6 osakonda, kus pakutakse ennetust ja ravi peaaegu kõikide suuõõne- ja hammaste probleemide korral. Aastas ravitakse enam kui 60 000 patsienti ning kliinik on ainus hambaraviasutus, mida lisaks ravitööle täiendab õppe- ja teaduse pool. „Stomatoloogia kliikus on esindatud kõik hambaravi valdkonnad – laste hambaravi, täiskasvanute suu- ja hambahaigused, parodontoloogia, endodontia, ortodontia, suukirurgia, näo- ja lõualuudekirurgia, hambaravi üldanesteesias, suulimaskesta haiguste diagnostika ja ravi. Meil on mitmeid spetsiifilisi teenuseid. Näiteks tehakse suur osa alalõualiigese proteesimistest Kliinikumi näo-ja lõualuude kirurgia statsionaarses osakonnas. Samuti võtab patsiente vastu alalõualiigese haiguste konservatiivse ravi spetsialist ja meie müofunktsionaalsed terapeudid on pädevad aitama nii lapse- kui täiskasvanueas liigese kaebusega patsiente. Lisaks osutame erivajadustega lastele ja täiskasvanutele hambaraviteenuseid päevaravis. Meie kliinikus on Eesti ainus lastestomatoloogia osakond, kus toimub restauratiivse hambaravi residentide koolitamine. Kõikide Tartu koolide hambaravikabinetid on samuti selle osakonna professionaalsete töötajatega,“ kirjeldas stomatoloogia kliiniku tegevuse laia spektrit dr Vilborn.
Ta lisas, et kogukonna poolt on hinnatud ka vältimatu abi saamise võimalus nädalavahetusel ja riiklikel pühadel, mis tagab abi hammastega seotud erakorralistes olukordades, olgu nendeks suupiirkonna, hammaste või lõualiigeste traumad, murrud, haavad või abstsessid. Kliinikul on ka oma hambatehniline labor, kus valmistatakse erinevaid hambaproteese ja ortodontilisi aparaate. Et labor töötab käsikäes hambaraviga, kiirendab see patsientide jaoks raviprotsessi.
„Meie suurim erisus seisneb selles, et oleme osa ülikoolihaiglast, mis tähendab, et oleme ümbritsetud teistest erialadest, kellega pidevalt ka koostööd teeme, sest suutervise ja üldtervise seosed ning hea suutervise hoidmine on muutunud järjest olulisemaks üldhaiguste ravi seisukohalt. Näiteks endoproteesimise raviteekonnal on üheks teenuseks ka hambaravi, et välja ravimata põletik ei saaks mõjutada liigesevahetuse teekonda. Ent ka teiste erialade kolleegid saavad Kliinikumis ravil käivaid raskete haigusseisunditega patsiente meie juurde kiirendatud korras saata. Nii tagame patsientidele kompleksse, sujuva ja kiirema raviteekonna, sest ravimata suu- ja hambahaigused võivad olla raviteekonnal takistuseks,“ selgitas kliiniku juht.
Kuigi kliiniku 90 aasta sisse mahub mitmeid verstaposte, on Eesti iseseisvumine omanud eriala arengus suurimat rolli. Peamised muutused on seotud teaduse ja meditsiinitehnika arenguga, aga ka ühiskondlike ja majanduslike tingimustega. „1990ndad olid murrangulised aastad, mil riikliku ravi kõrvale tekkisid erapraksised. Eestit külastanud väliskolleegid olid imestunud seni kasutusel olnud tingimuste, seadmete ja materjalide üle. Seega nõukogude hambaravi asendus lääne hambaraviga ning näiteks valguskõvastuvate komposiitide ja täiskeraamiliste restauratsioonide, luupide ja hambaravi mikroskoopide, hamba implantaatide tulek, 3D-röntgenuuringud ja ka digitaliseerumine on olnud käsitlust muutvad hetked,“ rääkis dr Vilborn. Omandatud uued teadmised võimaldasid pakkuda patsientidele nii kaasaegset juureravi, ortodontilist ravi, näo- ja lõualuudekirurgiat kui teisi ravimeetodeid. „Selle kõige tulemusel on paranenud diagnostika, ravitulemused ning esteetika. Ning muidugi patsiendisõbralikkus, kuna hambaravi ei pea enam olema ebameeldiv,“ sõnas Piret Vilborn. Lisaks patsiendikogemuse parendamisele, on kliiniku viimaste aastate fookuses olnud ka järelkasv ning residentide koolitamine, kes omakorda väärtustavad kogenud kolleegide kõrval tööeluga alustamist.
Küsimuse peale, milliseid muutuseid või arenguid võiksid tuua järgmine aastakümme, tõi dr Vilborn välja kolm peamist eesmärki. Esmalt tehisaru ja digitaliseerimine, viimane omab mõju juba ka praegu läbi elektroonse haigusloo, digitaalse ning 3-dimonsioonilise radioloogia hambaravis kuni digitaalse registreerumiseni välja. „Digitaliseerumine jätkub ning sellega saame suurendada nii patsiendi- kui keskkonnasõbralikkust, mis on teiseks tulevikusuunaks. Patsiendi vaatest on olulised ka hambaravi teekonnad, et tagada õigel ajal parim tulemus. Hambaravi ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on erinevaid võimalusi, üks näiteks hambajäljendi võtmine digitaalselt, mis vähendab kipsi ja jäljendmaterjali kulu. Ning kolmandaks eesmärgiks on ennetus nii laste kui täiskasvanute,“ loetles doktor.
Dr Vilborni sõnul on patsiendid aina teadlikumad hammaste tervise osas ning ka hambaarstide külastused on suurenenud, teisalt on muutunud toitumisharjumused. „Suu ja hammaste tervist mõjutavad mugavustoidud ja suhkrut sisaldavad joogid, samuti on kiirtoit väga kättesaadav, mis on märkimisväärne probleem laste seas. Näksimine ning pidev toidu ja magustatud jookide tarbimine omab negatiivset mõju mitte ainult hammaste tervise vaatest, vaid ka kehakaalu ja teiste terviseriskide vaatest. Näeme ka selgelt, et hambatraumade osakaal suureneb,“ ütles dr Vilborn.
Detailsemalt, milline on olnud kliiniku ajalugu ning millised on tulevikusammud, räägitakse koos kolleegide, tudengite ja partneritega juubelikonverentsil 4. aprillil 2025, kuhu kõik väga oodatud on.
Kliinikumi Leht
The post Stomatoloogia kliiniku 90-aastane kogemus appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.
Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik
L. Puusepa 2
telefon 731 9310