Iisraeli suursaadik proua Amit Gil-Bayaz külastas Tartu Ülikooli Kliinikumi, et arutada koostöö arendamise võimalusi.

Kohtumisel peatuti mõlema riigi valmisolekul hädaolukordadeks ning tervishoiusüsteemi toimepidevusel. Samuti oli fookuses riigi, kogukonna ja erasektori koostöö tervishoius.
Kolmandas aruteluteemaks oli terviseinnovatsioon – kuidas edendada innovatsiooni ja uute tehnoloogiate rakendamist ravisse nii riigi, haiglate kui erasektori koostöös.

Kohtumisel lepiti kokku jätkata koostöökohtumisi, et tõhustada infovahetust ja arendada sisulist koostööd eelkõige haiglasüsteemi kriisivalmiduse ning tervishoiuinnovatsiooni valdkonnas, tuginedes muu hulgas Iisraeli kogemusele.

The post Iisraeli suursaadik külastas Kliinikumi appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Akne on üks levinumaid nahahaigusi, millega puutub elu jooksul kokku 80–85% inimestest. Tegemist on karvafolliikuli ja rasunäärme kroonilise põletikulise haigusega, mis avaldub peamiselt näol, rindkerel ja seljal, kus rasunäärmeid on kõige rohkem. Akne avaldub enamasti teismeeas, kuid võib esineda ka täiskasvanutel.

Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku arst-residendi dr Laura Jõgeda sõnul on aknele iseloomulikud komedoonid ehk must- ja valgepead, põletikulised paapulid ja pustulid ning raskematel juhtudel põletikulised sõlmed ja tsüstid. „Akne kõige varasem lööbeelement on komedoon, mis tekib siis, kui karvafolliikuli pooriava ummistub rasu ja surnud naharakkudega. Kui ummistunud karvafolliikulisse lisandub põletik, kujunevad paapulid ehk punetavad nahapinnast kõrgemad lööbeelemendid ning pustulid ehk mädase tipuga vistrikud,“ selgitas dr Jõgeda. 

Akne tekkes mängivad keskset rolli hormonaalsed muutused, suurenenud rasueritus, karvafolliikuli ava ummistumine, nahabakter Cutibacterium acnes ning põletikuline immuunreaktsioon. „Puberteedieas suureneb androgeenide ehk meessuguhormoonide mõju, mille tulemusena toodavad rasunäärmed rohkem rasu. Samuti tekivad ummistunud karvafolliikulis soodsad tingimused Cutibacterium acnes paljunemiseks,“ ütles dr Jõgeda. Ta rõhutas, et bakterit leidub ka terve inimese nahal, kuid akne korral vallandab see põletikulise immuunreaktsiooni, mille tagajärjel tekivad põletikulised vistrikud ning raskematel juhtudel sügavad sõlmed või tsüstid. 

Akne teket ja kulgu mõjutavad ka mitmed muud tegurid. „Oluline roll on pärilikkusel – kui ühel või mõlemal vanemal on olnud raske akne, on suurem tõenäosus selle tekkeks ka lastel. Haiguse kulgu võivad mõjutada menstruatsioonitsükkel, rasedus või polütsüstiliste munasarjade sündroom. Mõnel inimesel süvendavad aknet kõrge glükeemilise indeksiga toidud, nagu maiustused, magusad joogid ja valgest jahust valmistatud tooted. Samuti piimatooted või vadakuvalku sisaldavad toidulisandid,“ selgitas dr Jõgeda. Tema sõnul ei ole stress akne põhjustaks, kuid võib olemasolevat haigust süvendada ja paranemist aeglustada. 

Aknet võivad esile kutsuda või ägestada ka mõned ravimid, sealhulgas testosteroon, anaboolsed steroidid, kortikosteroidid ja liitium. „Sageli arvatakse, et akne tekib halva hügieeni tõttu, kuid sagedasem näopesu seda tegelikult ei ravi. Liigne pesemine ja tugevatoimelised puhastusvahendid võivad hoopis kahjustada naha kaitsebarjääri ja süvendada põletikku. Samuti võivad aknet ägestada poore ummistavad ehk komedogeensed kosmeetika- ja nahahooldustooted,“ ütles dr Jõgeda.

Kõige sagedamini algab akne 12.–13. eluaasta paiku, kuigi esimesed nähud võivad ilmneda ka varem. „Puberteedieas esineb aknet poistel ja tüdrukutel sarnase sagedusega, kuid poistel kulgeb haigus sageli raskemalt. Enamikul inimestest taandub akne enne 25. eluaastat, kuid osal võib akne püsida või tekkida ka täiskasvanueas. Täiskasvanute puhul näeme, et aknet esineb sagedamini naistel,“ selgitas dr Jõgeda. Kuigi enamasti tekib akne näole, eriti otsmikul, ninal, põskedel ja lõual ehk T-tsoonis, võib seda esineda ka seljal, rindkerel ja õlgadel –  raskematel juhtudel on haaratud mitu kehapiirkonda korraga. 

Akne ravi eesmärk on vähendada põletikku, ennetada uute lööbeelementide teket, vältida armistumist ning parandada patsiendi elukvaliteeti. „Ravi aluseks on õige nahahooldus, mille juurde kuuluvad õrn puhastusvahend, mittekomedogeenne niisutav kreem ja igapäevane päikesekaitse. Kerge akne korral kasutatakse peamiselt paikseid ravimeid, nagu retinoidid, bensoüülperoksiid ja aselaiinhape. Vajaduse korral kasutatakse ka kombinatsioonpreparaate,“ selgitas dr Jõgeda. Kui akne on ulatuslikum ja põletikulisem või paikne ravi ei anna 3–6 kuu jooksul piisavat tulemust, kasutatakse suukaudseid ravimeid, milleks võivad olla antibiootikumid või isotretinoiin. 

Naistel kasutatakse teatud juhtudel ka kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid tablette või spironolaktooni. „Isotretinoiin on raske põletikulise akne korral väga efektiivne ravim, mida kasutatakse juhul, kui esineb armistumise risk, akne ei allu teistele ravimeetoditele või haigus mõjutab oluliselt inimese elukvaliteeti. Ravikuur kestab tavaliselt 6–8 kuud ning selle ajal on vajalik regulaarne nahaarsti jälgimine ja vereanalüüside tegemine. Kuna isotretinoiin võib põhjustada loote väärarenguid, ei tohi ravi ajal ega ühe kuu jooksul pärast ravi lõppu rasestuda,“ rõhutas dr Jõgeda.

Ta tõdes, et akne ravi nõuab järjepidevust ja kannatlikkust. „Esimesi märgatavaid tulemusi võib enamasti oodata alles 6–8 nädala möödudes. Ravi alguses võivad paiksed ravimid põhjustada naha kuivust, ketendust või ärritust, mis tavaliselt aja jooksul taanduvad. Kreemravimeid tuleb kanda kogu aknest haaratud piirkonnale, mitte ainult üksikutele lööbeelementidele,“ selgitas dr Jõgeda, lisades, et pärast aktiivse akne taandumist soovitatakse sageli jätkata säilitusraviga, et vähendada haiguse taastekke riski. 

Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku õe Maili Maalmanni sõnul kasutatakse lisaks ravimitele valitud juhtudel ka erinevaid protseduure. „Ühe sagedamini kasutatava ravivõttena tehakse pindmisi happekoorimisi, mis aitavad vähendada komedoone ja parandada naha seisundit. Komedonaalse akne korral võib täiendava ravimeetodina kasutada ka mehaanilist puhastust, mille käigus eemaldatakse komedoonid steriilsete töövõtetega,“ selgitas Maalmann. Vajaduse korral kasutatakse ka valgus- ja laserravi ning suurte põletikuliste sõlmede koldesiseseid kortikosteroidsüste. 

Tema sõnul on oluline meeles pidada, et protseduurid on enamasti ravimravi täienduseks ega asenda seda. Samuti võivad akne paranemise järel nahale jääda armid või põletikujärgsed pigmendimuutused. „Aknearmide ravi sõltub armide tüübist, raskusastmest ja ulatusest. Kõige sagedamini kasutatakse laserravi, mikronõelumist ja keemilisi koorimisi ning vajaduse korral kombineeritakse erinevaid ravimeetodeid,“ selgitas Maalmann. Akne armide täielik eemaldamine ei ole võimalik, kuid ravi aitab muuta need vähem märgatavaks ning parandab naha tekstuuri. 

Kui nahal esinevad üksnes põletikujärgsed punased või pruunid laigud, võivad Maalmanni sõnul nende taandumist soodustada retinoidid, aselaiinhape, niatsiinamiid, C-vitamiin ja pindmised happekoorimised. Sama oluline on igapäevane päikesekaitse, mis aitab vältida pigmentatsiooni süvenemist. 

Aknega võib esmalt pöörduda perearsti poole, kes saab hinnata haiguse raskusastet, anda nõu sobiva nahahoolduse osas, alustada ravi ning vajaduse korral teha nahaarstile e-konsultatsioon. „Nahaarsti poole tasub kindlasti pöörduda siis, kui akne on mõõdukas või raske, põhjustab valulikke põletikulisi sõlmi või tsüste, jätab arme või pigmendimuutusi või kui esmased ravivõimalused ei ole andnud piisavat tulemust. Eestis alustab isotretinoiinravi nahaarst,“ selgitas dr Jõgeda. Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliinikusse saab nahaarsti vastuvõtule registreerida Terviseportaali, Kliinikumi kodulehe või kõnekeskuse telefoni 731 9100 kaudu ning saatekirja selleks vaja ei ole.

Lisaks nahaarstile on võimalik pöörduda Kliinikumi akneõe vastuvõtule. Vastuvõtt on mõeldud patsientidele, kellel on juba diagnoositud akne või alustatud ravi. „Akneõde nõustab igapäevase nahahoolduse ja toodete valiku osas, õpetab arsti määratud ravimite õiget kasutamist, aitab toime tulla võimalike kõrvaltoimetega ning toetab ravisoostumust,“ selgitas Maalmann. Akneõe vastuvõtule suunab nahaarst. Esteetilise dermatoloogia protseduuride konsultatsiooniks on võimalik broneerida tasuta õe konsultatsioon nii Tartus kui ka Tallinnas, helistades telefonidel 731 9736 või 731 9723.

Kliinikumi Leht

The post Akne ei ole ainult teismeliste mure appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

2026. aasta kevadel viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis haiglaravil viibinud patsientide seas läbi rahulolu-uuring, milles osales 1604 statsionaarse ravi lõpetanud patsienti (55%). Uuringu eesmärk oli kaardistada Kliinikumi patsientide kogemused haiglaravil ning planeerida sellest lähtuvaid parendustegevusi järgmisteks aastateks.

Uuring näitas, et patsientide üldine rahulolu haiglaraviga on võrreldes eelmise, 2023. aasta uuringuga paranenud. Väga rahule jäi oma haiglaravi kogemusega 80% vastanutest ning 90% pöörduks vajadusel uuesti Kliinikumisse ravile. Samuti hindas 83% patsientidest oma haiglas viibimise kogemust tervikuna väga heaks (9–10 punkti 10-pallisel skaalal).

Patsiendid väärtustasid enim personali professionaalsust ja suhtumist. Kõrgeima hinnangu said arstide ja õdede viisakus, usaldusväärsus, õdede kättesaadavus, valu leevendamine, inimväärne ja austav kohtlemine ning selged vastused patsientide küsimustele.

Parenduskohtadena tõid patsiendid kõige sagedamini välja haiglatoidu, personali enese tutvustamise ning ravimite ja nende võimalike kõrvaltoimete kohta antava info.

Ka vabatekstilises tagasisides tunnustati enim Kliinikumi töötajate professionaalsust, pühendumust ja hoolivat suhtumist. Kõige rohkem ettepanekuid puudutasid haiglatoitu ja olmetingimusi.

2026. aasta rahulolu-uuring kinnitab, et patsientide rahulolu Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglaraviga on jätkuvalt väga kõrge ning võrreldes eelmise uuringuga isegi kasvanud. Patsiendid hindavad kõrgelt ravi kvaliteeti ning töötajate professionaalsust ja sõbralikku suhtumist. Uuring tõi esile ka valdkonnad, kus arenguruumi veel leidub – oluline on jätkuvalt pöörata tähelepanu patsientide paremale informeerimisele, eriti ravimitega seotud teabele, ning jätkata haiglakeskkonna ja toitlustuse parandamist.

Lisaks rahulolu-uuringule on võimalik jooksvalt anda tagasisidet Kliinikumi tagasisidesüsteemi kaudu ning Kliinikum küsib vahetut tagasisidet pärast ambulatoorseid vastuvõtte ja haiglaravil viibimist läbi Recommy keskkonna.

Statsionaarse ravi rahulolu-uuringut viiakse läbi iga kahe aasta tagant vaheldumisi ambulatoorse ravi uuringuga. Täismahus haiglaravil viibivate patsientide rahulolu-uuringu kokkuvõtet saab lugeda siin.

Kliinikumi Leht

The post Patsientide rahulolu haiglaraviga kasvas appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi 1. intensiivravi, 2. intensiivravi, 3. intensiivravi ja lasteintensiivravi osakonnad alustasid 2025. aasta sügisel keskkonnaprogrammiga „Roheline intensiiv“, mille eesmärk on muuta haigla üks ressursimahukamaid ravivaldkondi keskkonnasäästlikumaks, säilitades sealjuures kõrge ravikvaliteedi.

Kliinikumi intensiivravi kuulub haigla suurima keskkonnajalajäljega üksuste hulka –  raskes üldseisundis patsientide raviks kulub rohkelt ravimeid, meditsiinitarvikuid, vett ja energiat ning ravitöö käigus tekib ka märkimisväärses koguses jäätmeid. Seetõttu loodi keskkonnaprogramm, mille algatus tuli Kliinikumi töötajate endi seast. Töörühma üheks eestvedajaks oli Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku 3. intensiivravi osakonna arst-õppejõud dr Getter Padar, kelle sõnul koondusid töörühma entusiastlikud liikmed nii õdede, hooldajate, arstide kui ka füsioterapeutide seast.

Töörühma suurim soov oli tõsta töötajate keskkonnaalast teadlikkust ning viia roheline mõtteviis kolleegideni. „Eelkõige keskenduti jäätmekäitlusele, tööprotsesside optimeerimisele, ravimite ja tarvikute kasutusele, isikukaitsevahenditele ning keskkonnateadliku mõtteviisi levitamisele osakondade töötajate seas. Programmi eesmärk oli leida praktilisi võimalusi keskkonnamõju vähendamiseks igapäevases töös, mistõttu võeti esimese suurema tegevusena fookusesse jäätmekäitlus, sealhulgas nii jäätmete koguse vähendamine kui ka jäätmete liigiti õige sorteerimine,“ selgitas dr Padar.

Esimese sammuna viidi 2025. aasta septembris läbi põhjalik jäätmeaudit, mille käigus analüüsiti intensiivravi osakondades tekkivaid jäätmevooge ning hinnati senise sorteerimise kvaliteeti. „Jäätmekäitlus sai esimeseks tähelepanu keskpunktiks, kuna esiteks moodustavad jäätmed märkimisväärse osa intensiivravi keskkonnajalajäljest ning teiseks on nende vähendamine ja parem sorteerimine üks lihtsamini rakendatavaid muudatusi, mille mõju on ka igapäevatöös kiiresti nähtav,“ selgitas dr Padar.

Neli nädalat kestnud auditi tulemustest selgus, et intensiivravi osakondades tekkivate jäätmete hulk ühe patsiendi kohta ööpäevas on kohati isegi suurem kui rahvusvahelises kirjanduses kirjeldatud näitajad. „Samuti ilmnesid osakondade vahel ootuspärased erinevused, mis tulenevad osakondade erinevast spetsiifikast, seal ravitavate patsientide eripärast ning väljakujunenud praktikatest. Samas sai tõdeda, et suures plaanis on prügi sorteerimisega kõik siiski hästi, kuna valdav osa töötajatest järgib sorteerimisjuhendeid,“ selgitas dr Padar.

Intensiivravi osakondades tekkis jälgimisperioodil 5160 kg jäätmeid. Kui see kogus jagada 10 kg kottidesse, moodustaks see üle 500 jäätmekoti pikkuse rea – ligikaudu 250 meetrit ehk umbes 2,5 jalgpalliväljaku pikkuse vahemaa. Suurema osa jäätmetest moodustasid segaolmejäätmed (42,6%), millele järgnesid ohtlikud jäätmed (14,5%) ja segapakendijäätmed (14,4%).

Kliinikumi 1. intensiivravi, 2. intensiivravi, 3. intensiivravi ja lasteintensiivravi osakonnad viivad 2026. aasta sügisel läbi uue jäätmeauditi, et hinnata, millised keskkonnahoidlikud töövõtted on aasta jooksul juurdunud ning milliseid täiendavaid sekkumisi on võimalik keskkonnamõju vähendamiseks veel rakendada. „Tegeleme aasta vältel aktiivselt erinevate jäätmekäitlust edendavate teemadega ning hindame seejärel tehtud muudatuste mõju. 2026. aasta peamisteks eesmärkideks oleme seadnud töötajate koolitamise, selgemate jäätmekäitlusjuhiste loomise, kasutatavate vahendite ja tarvikute ülevaatamise ning varude ümberhindamise, et vähendada nii ületarbimist kui ka tarbetut äraviskamist,“ ütles dr Padar.

Olulisel kohal on programmis ka ravimite ja meditsiinitarvikute võimalikult otstarbekas kasutamine. „Ravimitel on säilivuskuupäev ning kui me näeme, et enne aegumist on meil ravimit suuremas koguses, siis me uurime teistelt osakondadelt, kas nad vajaksid seda ravimit endale. Sama teeme tarvikutega, et vähendada asjatut raiskamist või ära viskamist,“ selgitas dr Padar. Ta lisas, et mida täpsemalt on võimalik ravimeid tellida, seda vähem ka tekib ületarbimist.

Programmi raames pööratakse tähelepanu ka intensiivravivajaduse ennetamisele ning meditsiiniliselt põhjendamatu intensiivravi vältimisele, mis aitab tagada piiratud ressursside mõistliku ja õiglase jaotamise, vähendada tervishoiusüsteemi koormust ning läbi selle toetada meie patsientide tervist ja elukvaliteeti. „Kõige olulisem on patsiendikeskne lähenemine. Proovida mõista, kas ja mis mahus intensiivravi sellele konkreetsele patsiendile rakendada, et tagada haigusest paranemine ja elukvaliteet ka intensiivravi järgselt. Tuleb pöörata tähelepanu patsiendi ravi eesmärkidele,“ selgitas töörühma eestvedaja dr Padar.

Rohelise intensiivi algatus on andnud aluse ka Kliinikumi-üleste jäätmekäitluspõhimõtete ülevaatamisele ja juhendite ajakohastamisele. „Programmi raames on olnud suurepärane koostöö nii keskkonna- ja puhastuse osakonna kui ka apteegiga, kes on olnud valmis aktiivselt kaasa mõtlema ja ka vajalikke muudatusi sisse viima. Samuti täname ligi 300 intensiivravi osakondade töötajat, kes on andnud oma panuse rohelisema ravikeskkonna kujundamisse,“ ütles dr Padar.

Kliinikumi Leht

The post Kliinikumi intensiivravi osakonnad alustasid teekonda rohelisema ravikeskkonna poole appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Rahvusvaheline teadlaste konsortsium, kuhu kuulusid ka Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedid kaasprofessor Kaspar Tootsi ja professor Aare Märtson ning Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu vanemteadur Ene Reimann, avaldas ajakirjas Nature Communications ulatusliku uuringu osteoartroosi geneetiliste mehhanismide kohta. Uuring pakub seni kõige põhjalikumat ülevaadet sellest, kuidas geneetilised riskitegurid mõjutavad haiguse arengut ja progresseerumist.

Osteoartroos on üks maailma sagedasemaid liigeshaigusi, mis mõjutab ligikaudu 600 miljonit inimest ning mille kulgu muutvat ravi tänaseni ei ole. Teadlased analüüsisid sadade põlveliigese osteoartroosiga patsientide kõhre-, sünoviaalkesta- ja rasvkoeproove ning kaardistasid geenide regulatsiooni muutusi haiguse erinevates staadiumides.

Uuringu käigus tuvastati enam kui 10 000 geeni, mille aktiivsust mõjutavad pärilikud geneetilised variandid, ning leiti 45 suure usaldusväärsusega geeni, mis tõenäoliselt mängivad olulist rolli osteoartroosi tekkes ja progresseerumises. Tulemused aitavad paremini mõista haiguse bioloogilisi põhjuseid ning loovad aluse uute sihipäraste ravimeetodite väljatöötamiseks.

Teadlased tõid esile ka kaks olemasolevate ravimite sihtmärki, LGALS3 ja SMAD7, mis võivad tulevikus pakkuda võimalusi osteoartroosi raviks juba kasutusel olevate ravimitega.

Lisaks Kliinikumi ortopeediakliiniku ülemarst-õppejõule prof Aare Märtsonile ning ortopeediakliiniku juhile dr Kaspar Tootsile oli uuringusse kaasatud ka Tartu Ülikooli genoomika instituut ning olulist rolli mängis vanemteadur Ene Reimann, kes osales rahvusvahelises teaduskoostöös. Dr Kaspar Tootsi sõnul kinnitab uuring, et patsientide aktiivne kaasamine teadustöösse on kriitilise tähtsusega osteoartroosi tekkepõhjuste mõistmisel. „Kliinilise materjali ühendamine nüüdisaegsete genoomikameetoditega võimaldab jõuda lähemale osteoartroosi personaalsetele ravilahendustele ning tulevikus ka haiguse kulgu mõjutavale ravile,“ ütles dr Tootsi.

Kliinikumi ortopeediakliinik on genoomikaalast uurimistööd koos Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna ja geenivaramu teadlastega teinud juba üle kümne aasta ning antud uuring ilmestab Eesti teadlaste ja patsientide olulist panust rahvusvahelisse liigesehaiguste teadustöösse.

Pikemalt saab uuringust lugeda siin: Katsoula G. jt. Transcriptome analysis in osteoarthritis primary tissues identifies high-confidence effector genes. Nature Communications, 2026. [doi.org]

Lisainfo
Dr Kaspar Tootsi, Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliinik
Kaspar.Tootsi@kliinikum.ee

The post Kliinikumi ortopeedid osalesid rahvusvahelises uuringus, mis tuvastas osteoartroosi tekkes ja progresseerumises olulist rolli mängivad geenid appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.