20.–22. maini oli Kliinikumil austav kohustus võõrustada Tartus Põhjamaade Siirdamisühingu 32. kongressi (32nd Congress of the Scandinavian Transplantation Society ehk lühidalt STS2026), mille korraldamisõigus oli Eestile usaldatud esmakordselt. Kui ettevalmistuste ajal tuli ette erinevaid kõhklusi ja kahtlusi ning mitmed kutsutud lektorid loobusid julgeolekuriskide tõttu Tartusse tulemast, siis lõpuks registreerus enam kui 200 osalejat 17 riigist.

Kongressi plenaarettekanded ja paneeldiskussioonid hõlmasid valdavalt elundidoonorluse ning -siirdamise regulatiivseid aspekte, teemasessioonidel keskenduti doonorite käsitlusele, maksa- ja neerusiirdamise kliinilistele aspektidele ning retsipientide siirdamisjärgsele hindamisele ja ravile.

Siinkohal mõned nopped plenaarsessioonidel aset leidnud aruteludest.

Elundisiirdamine – kas tõenduspõhine tervishoiuteenus või luksuskaup jõukas ühiskonnas?

Eksperdid avasid teemat majandusanalüüsi, kliinilise praktika, tervishoiukorralduse ja patsiendikogemuse vaatest. Kõik esinejad olid üksmeelel, et edukas elundisiirdamine on küll kaasaegse meditsiini tippsaavutus, kuid ühtlasi sotsiaalmajanduslik väljakutse, mis nõuab hoolikat prioriteetide seadmist ja ressursside juhtimist. Järgnenud diskussioon keskendus dilemmale, kuidas teha piiratud ressursside ja ühiskonna kasvavate vajaduste tingimustes võimalikult tarku valikuid. Nenditi, et kuigi maailmas on loodud väga erinevaid elundite jaotamise mudeleid, ei ole doonorelundite nappuse tõttu ükski lahendus täiuslik ega taga kõigile patsientidele täielikult võrdset kohtlemist. Arutleti, kuidas tasakaalustada kliinilisi ambitsioone ja tulevikutehnoloogiaid reaalsete majanduslike võimalustega. Muuhulgas tõstatus küsimus, kas väikese rahvaarvuga riigil on mõistlik teha siirdamisi kohapeal või tuleks eelistada koostööd välismaiste suurte siirdamiskeskustega.

Avaessiooni lõpetas Dave Benton, kes jagas oma isiklikku kogemust neerusiirdamise patsiendina ning kinkis osalejatele hinge puudutava ja sooja muusikalise elamuse.

Milliseid võimalusi ja ohte loovad isikuandmete kaitse, tehisintellekt ning digitehnoloogiad elundidoonorluse ja -siirdamise kontekstis?

Kuigi tehisintellekt ja digitehnoloogiad pakuvad uusi lahendusi, kaasnevad nende kasutamisega olulised andmekaitse- ja eetikariskid. Võtmelektorid selgitasid küsimust klinitsisti, teadlase ja tervishoiujuhi vaatenurgast. Positiivsete võimalustena märgiti riiklikke infosüsteeme kui kiireid ja täpseid infoallikaid doonori tahte väljaselgitamiseks ning tema varasema terviseinfo kogumiseks. Toodi välja tänapäevaseid meetodeid doonori üldise terviseseisundi ja iga üksiku elundi eluvõime hindamiseks, samuti algoritme parima võimaliku retsipiendi valimiseks ning äratõukereaktsiooni riski ennustamiseks. Lisaks mainiti nutikaid logistikalahendusi, robotkirurgiat, uusi võimalusi geeni- ja rakuravi ning masinperfusiooni vallas. Peamiste ohtudena toodi välja tundlike andmete lekkimist ja võimalikku kuritarvitamist. Seejuures tõdeti, et liiga ranged ja bürokraatlikud andmekaitsenõuded takistavad piiriülest koostööd, sh rahvusvahelist elundivahetust ja uute ravimite ning tehnoloogiate väljatöötamist. Olulisteks riskideks peeti ka vastutuse hajumist ja arstlike otsuste liigset suunamist, sest tehisaru soovitused võivad osutuda ebausaldusväärseteks ning standardiseeritud IT-lahendusi pimesi usaldades riskitakse sellega, et konkreetse doonori ja retsipiendi eripärad jäävad tähele panemata.

Teemale kohaselt oli sessioon interaktiivne: kõik osalejad said aktiivselt kaasa lüüa, vastates Mentimeteri keskkonnas esitatud küsimustele.

Õige elund õigele patsiendile õigel ajal – müüt või tegelikkus?

Laiapõhjalist kogemust elundidoonorluse ja -siirdamise korraldamisel jagasid Hispaania, Hollandi ning Inglismaa kolleegid. Ühiselt tõdeti, et elundisiirdamise suurim risk on siirdamisest ilma jäämine ning võtmeküsimuseks on ja jääb doonorite valimi laiendamine. Surmajärgse doonorluse osas eeldab see tõhusat töökorraldust, mis tagab, et kõik võimalikud doonorid tuvastatakse, neid käsitletakse kvaliteetselt ning siirdamiseks sobilikke elundeid kasutatakse optimaalselt. Seejuures on kriitilise tähtsusega järjepidev teavitustöö, tõstmaks nii elanikkonna kui meditsiinitöötajate teadlikkust doonorluse olulisusest. Kuna elundidoonorlus on eetiliselt äärmiselt tundlik valdkond, peegeldab elundite loovutamise nõusolekute määr elanikkonna üldist usaldust ja suhtumist tervishoidu. Elundikasutuse optimeerimisel on tänuväärne roll rahvusvahelistel elundivahetusorganisatsioonidel. Need loovad paremaid võimalusi eelkõige lastele, kõrgelt sensibiliseerunud patsientidele ja neile, kes vajavad elupäästvat siirdamist. Elupuhuse doonorluse osas aitavad siirdamiste arvu suurendada veregrupi- ja HLA-sobimatud siirdamised ning elundivahetus elusdoonori- ja retsipiendi paaride vahel.

Elundisiirdamise kvaliteet ja ohutus – kuidas seda saavutada?

Püüdes kogu sessiooni ühe lausega kokku võtta: elundisiirdamise kvaliteet ja ohutus tagatakse rahvusvaheliste standardite, doonori ja retsipiendi põhjaliku hindamise, ladusa töökorralduse, multidistsiplinaarse koostöö ja tõenduspõhiste ravijuhendite rakendamisega. Kõiki neid aspekte analüüsiti loengutes detailselt. Erilist tähelepanu pöörati põhjalikule doonori ja doonorelundite hindamisele, et minimeerida infektsioon- ja onkoloogiliste haiguste ülekandumise riski. Samas rõhutati, et hästi oluline roll siirdamise õnnestumisel on ka retsipiendil – tema tervisekäitumisel, ravisoostumusel ja koostööl meedikutega. Protsessi kvaliteet sõltub siirdamiskeskuse töökorraldusest, personali pädevusest, logistikavõimalustest (sealhulgas siiratava elundi isheemiaajast) ning doonori ja retsipiendi sobivusest. Organisatsiooni kvaliteedi tagamisel on aga määravad riiklik tugisüsteem, stabiilsed ressursid, ajakohane seadusandlus ja ühiskonna väärtushinnangud. Eraldi peatuti siirdamisturismi ja elundikaubandusega seotud riskidel.

Ürituse seltskondlikus pooles tekitasid rõõmsat elevust Tsirkusekooli miimid ning Kiiora särtsakad pillilood meelitasid suure osa rahvast tantsupõrandale. Need külalised, kel energiat veel üle jäi, tutvusid Tartu vaatamisväärtustega –osaleti giidiga linnaekskursioonidel ja avastati siinseid muuseume.

Kolme kongressipäeva ja sellele järgnenud nädal jooksul pälvisime ohtralt kallistusi ja siiraid tänusõnu. Ju siis sai tehtud südamest ja hästi! Suur aitäh kõigile, kes nõu ja jõuga abiks olid.

Ühtlasi pani Kliinikumi võõrustatud üritus väärika punkti STS-kongresside aastakümnete pikkusele ajaloole. Järgmine, kahe aasta pärast Göteborgis aset leidev Põhjamaade siirdamiskongress toimub uues formaadis ja uue nimetuse all – ees ootab STC2028 ehk esimene Scandiatransplant Congress.

Virge Pall
Transplantatsioonikeskuse direktor

Tartu Ülikooli Kliinikum on ainus elundisiirdamisi teostav haigla Eestis, mistõttu on siirdamisega seotud õdede töö Eesti tervishoius ainulaadne ja kõrge vastutusega. Siirdamine ei ole ainult üks operatsioon, vaid aegkriitiline ahel doonori, retsipiendi, labori, intensiivravi, transpordi, kirurgide, anesteesia ja operatsioonitoa meeskonna vahel.

Siirdamistega on seotud Kliinikumis ligi 30 õde, kellest mitmed osalesid Põhjamaade Siirdamisühingu kongressil. Kongress pakkus palju uusi teadmisi ning andis hea võimaluse kuulda teiste siirdamiskeskuste kogemustest, uuringutest ja töökorraldusest. Erilist huvi pakkusid ettekanded patsientide ja nende lähedaste kogemustest ja probleemidest ning arutelud selle üle, kui keeruline ja vastutusrikas on leida õige organ õigele inimesele. Samuti jäi kõlama siirdamist ootavate patsientide suur arv ning vajadus pideva arengu ja koostöö järele selles valdkonnas. Sellised rahvusvahelised kohtumised aitavad laiendada silmaringi ning toetavad kvaliteetse ja kaasaegse õendusabi arengut Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Operatsiooniteenistuse õendusjuht Catline Võrk
Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku anestesioloogia osakonna õde Darja Kirillova

Osalejate tagasiside:

It was truly an honor and a pleasure to participate. I greatly enjoyed the congress, it was excellently organised, hosted in a beautiful location, and accompanied by a lovely dinner on Thursday evening!! Many thanks and congratulations to you for all your good work! – Nichon

Congratulations Virge with a very well organised STS – Allan

Suur tänu! Suurepärane üritus! – Priit

It was truly an honor and a pleasure to participate! The Congress was really a success! Everything was well organized, the program was really interesting and the venue was great! – Markus

Thank you for the warm welcome and interesting congress! – Janis and colleagues

Aitäh suure vaeva nägijatele ehk korraldajatele! Rõõmsa jällenägemiseni – Anneli

Suurimad tänud ja tunnustus kõrgtasemel rahvusvahelise kongressi korraldamise ja läbiviimise eest! – Madis

Thank you so much for an excellent congress in beautiful Tartu. It was so well organized, programme very well designed and everything flew so smoothly. The quality was in a parity with all work behind. It was really a great pleasure to participate – Jana

*Fotode autor: MorroW Shoots.

The post Elundisiirdamise suurim risk on siirdamisest ilma jääda appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajad osalesid 12.–14. juunil ainulaadsel teatejooksul Tipust Topini, kus tiimid läbisid üheskoos 351 kilomeetrit Suure Munamäe tipust Piritale. Kliinikumist osales kaks võistkonda – „Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogid” ja „Apgari ässad“.

Tipust Topini teatejooksul osales tänavu 176 võistkonda ning üritus toimus 10. korda. Vahetustega rajal olnud Kliinikumi meeskonnad alustasid teekonda Suurelt Munamäelt ning jooksid läbi Rõuge, Otepää, Elva, Tartu, Palamuse, Porkuni, Tapa, Lehtse, Jäneda, Kõrvemaa, Raasiku ja Saha, jõudes lõpuks Piritale. Iga jooksja käis rajal 3 korda, läbides nädalavahetuse jooksul kokku 25–42 kilomeetrit.

Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogide tiimis jooksid kapten Kadri-Ann Parmas, Emilia Rozenkron, Annika Saar, Eleri Leht, Rasmus Mälton, Vladislav Mihnovitš, Vanessa Pure, Elo Maria Pauman ja Anleen Kang. Tiimi Apgari ässad kuulusid Kliinikumi naistekliiniku töötajad: kapten Kreete-Elis Nõmmik, Sale-Liis Teesalu, Annabel Voitka, Liisi Kokk, Merilin Karask, Anu-Liis Laar, Keiti Mets, Mariette Arumägi ja Kristiina Rull. Tiimide sõnul pakkus enam kui ööpäeva kestnud teatejooks nii sportlikku väljakutset kui ka tugevat meeskonnakogemust.

Meeskond Apgari ässad peegeldasid, et edu võtmeks oli tugev meeskonnavaim ja omavaheline koostöö. „Naiskond oli super ning just see oligi meie suurim motivaator ja edasiviiv jõud. Meie eeliseks oli see, et oleme harjunud magamatuse foonil lahendama keerulisi ja ootamatuid olukordi ning tegema tihedat koostööd. Hea tiim on kõige olulisem – kui meeskond hingab ühes rütmis, siis tulevad ka tulemused,“ lisasid osalejad naistekliinikust. 

Tiimi kapten Sale-Liis Teesalu lisas, et emotsioonid oli selle 36h jooksul pidevalt ülevad, ka olukordades kus ei saanud pesta või korralikult magada. „Kui jooksmine ise oli väsitav ja füüsiliselt kurnav, siis meeskond ja ümbritsev õhkkond ka teiste tiimide poolt aitas kogu aeg edasi. Väga vahva oli ka enda tiimi teisele autole sotsiaalmeedia vahendusel kaasa elada ja siis pikemalt vahetuspunktides muljetada. Tagasiteel vesteldi juba järgmisel aastal osalemisest,” kirjeldas Teesalu.

Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogide tiimi kapten Kadri-Ann Parmas tõdes, et kuna eelmisest aastast oli tiimil Tipust Topini kogemus juba olemas, oli tänavu starti minna veidi lihtsam. „Sellest hoolimata oli ürituse eelset põnevust näha kõigi tiimiliikmete silmis. Ka sel aastal ei läinud kõik päris plaanipäraselt — rinda tuli pista nii heitlike ilmaolude kui ka väiksemate tagasilöökidega tiimi sees. Vaatamata väsimusele ja vigastustele jõudsime pühapäeva õhtul õnnelikena Tallinnasse,” kirjeldas Parmas. Ta tõdes, et selline kahepäevane ühine pingutus liidab inimesi erakordselt tugevalt. „Selle ajaga tekib tiimiliikmete vahel lähedus ja ühtekuuluvustunne, mille saavutamiseks kuluks tavapärases töökeskkonnas ilmselt aastaid. Tipust Topini ei olnud meie jaoks ainult jooksuüritus, vaid ühine teekond, kus kolleegidest said veelgi lähedasemad kaaslased ja sõbrad. Oleme väsinud, ent väga rõõmsad ja tänulikud, et saime üheskoos ühise eesmärgi nimel joosta Tipust Topini.”

Foto: Martin Kosseson

The post Kliinikumi töötajad jooksid taas Tipust Topini appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Tartu Ülikooli Kliinikumi sammuvõistluses osales 5. kliinilisest valdkonnast kokku 354 inimest, kes sammusid maikuu jooksul 114 097 012 sammu. Keskmiselt kogus iga osaleja üle 322 000 sammu ehk rohkem kui 10 000 sammu päevas.

Isikliku parima tulemuse tegi teist aastat järjest Kliinikumi operatsiooniteenistuse hooldaja Jaanus Paris 1 085 480 sammuga. 

Individuaalsetest tulemustest järgnesid Jaanusele anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku lasteintensiivravi osakonna hooldaja Lolyta Tilga 1 031 700 sammuga ja operatsiooniteenistuse õendusjuht Taimi Velba 1 022 620 sammuga. Kõik kolm ületasid miljoni sammu piiri, mis teeb keskmiselt rohkem kui 33 000 sammu päevas. 

Kliinikumi operatsiooniteenistuse juhi dr Alo Rulli sõnul näitavad tulemused väga head liikumisaktiivsust ning annavad põhjust tunnustada nii individuaalseid panustajaid kui ka kogu meeskondlikku pingutust. “Sammuvõistlus on hea võimalus hoida tähelepanu liikumisel, meeskonnavaimul ja tervisel. Iga osaleja panus on oluline – nii suurte kogusammude kogujad kui ka järjepidevalt liikunud kolleegid aitavad kujundada aktiivsemat töökultuuri,” sõnas dr Rull. 

Struktuuriüksuste paremusjärjestus kogusammude alusel

2. intensiivravi osakond – 79 osalejat – ligikaudu 28,3 miljonit sammu

Anestesioloogia osakond – 89 osalejat – ligikaudu 28 miljonit sammu

Erakorralise meditsiini osakond – 54 osalejat – ligikaudu 15,8 miljonit sammu

Osalejate keskmise sammude arvu arvestuses tuli võitjaks 24-liikmeline operatsiooniteenistuse meeskond 9 859 109 sammuga – keskmiselt 410 796 sammu osaleja kohta. “See näitab, et väiksema osalejate arvuga üksus võib väga tugeva individuaalse aktiivsusega tõusta keskmise aktiivsuse arvestuses esikohale,” sõnas dr Rull. 

Lisaks eelnevale koostati ülevaade iga struktuuriüksuse parimatest sammukogujatest. 5. kliinilise valdkonna sammuvõistlus stardib taas 1. mail 2027.

The post Kliinikumi 5. kliiniline valdkond kõndis maikuus üle 114 miljoni sammu  appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Hüpertensioon ehk kõrge vererõhk on üks olulisemaid ennetatavaid terviseohte nii maailmas kui ka Eestis.

Hüpertensioon kulgeb enamasti ilma sümptomiteta, kuid suurendab märkimisväärselt südame- ja veresoonkonna haiguste riski. Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku juht, vanemarst-õppejõud dr Alar Irs rõhutas, et kõrge vererõhk on südameinfarkti ja insuldi peamine põhjus nii maailmas kui ka Eestis. „See on ülisage seisund, aga enamik inimesi ei tea, et neil see on, kuna inimesed pole harjunud enda vererõhku mõõtma. Regulaarne vererõhu mõõtmine on aga esimene ja lihtsaim samm kõrgenenud vererõhu avastamiseks. Näitajad annavad selged juhised edasisteks tegevusteks,“ sõnas dr Irs.

Südamekliiniku juhi sõnul on optimaalne vererõhk alla 120/70 mmHg, kõrgenenud vererõhk 120/70 kuni 140/90 mmHg ning hüpertensiooniks ehk kõrgeks vererõhuks loetakse väärtusi alates 140/90 mmHg. Mõõtmist soovitab ta teha kodus, rahulikus olekus istudes. „Võta mõõtja, mõõda vererõhku ja kirjuta tulemus üles. Kui ülemine number on üle 120, tasub oma elustiilile rohkem tähelepanu pöörata, ja kui üle 130, pea ka perearstiga nõu. Varajane tegutsemine võimaldab hinnata südame-veresoonkonna haiguste koguriski ning otsustada, kas on vaja alustada ravi, mis on tänapäeval lihtne ja tõhus,“ selgitas dr Irs.

Hüpertensiooni ennetamisel mängib peamist rolli tervislik eluviis. „Tasakaalustatud toitumine, sealhulgas Vahemere dieedi põhimõtted, soola tarbimise vähendamine alla 5 grammi päevas ning kaaliumirikaste toitude eelistamine, aitab vererõhku kontrolli all hoida. Oluline on säilitada normaalne kehakaal, hoides kehamassiindeksi 20–25 vahemikus ning vööümbermõõdu meestel alla 94 cm ja naistel alla 80 cm,“ selgitas dr Irs. Ära ei tohiks unustada ka meelerahu, korralikku ööund ning regulaarset liikumist – isegi 30 minutit hoogsat kõndi päevas avaldab positiivset mõju. Samuti tuleb vältida igas vormis nikotiini ja loobuda alkoholist või tarbida seda minimaalselt.

Kliinikumi Leht

The post Kõrge vererõhk on ennetatav appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

9. juuni õhtul toimus Tartus ulatuslik elektrikatkestus, mis mõjutas ka Tartu Ülikooli Kliinikumi. Elutähtsate teenuste tagamiseks lülitusid tööle generaatorid ning ühegi patsiendi ravi ei olnud katkestusest mõjutatud.

Elektrikatkestus kestis Kliinikumis kell 17.07–17.25, mõjutades tavatoitel olevat elektrisüsteemi. Kliinikumi tehnikud tegelevad katkestusest tingitud tagajärgedega, samuti kontrollivad Kliinikumi IT-spetsialistid infosüsteeme.

Elektrikatkestuse ajal olid Kliinikumis tagatud kõik elutähtsad teenused, kuna tööle rakendusid generaatorid. Kliinikumi töö jätkub tavapäraselt.

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee

The post Elektrikatkestus Tartu Ülikooli Kliinikumis appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.