Tartu Ülikooli Kliinikumis täitub sel aastal 50. tööaasta lasteradioloogil dr Inna Justusel, kelle pühendumine ja panus tervishoiusüsteemi on hindamatu. Pühendunud spetsialisti karjäär on olnud täis väljakutseid, saavutusi ja sügavat armastust oma eriala vastu. 

Dr Inna Justuse töö on mänginud olulist rolli laste tervise diagnoosimisel ja raviga seotud otsuste tegemisel. Tema huvi meditsiini vastu algas esimeses klassis operatsioonilaual. “Mul opereeriti kohaliku tuimestusega pimesoolt ja mina nägin samal ajal kõike reflektor lambist, et mis nad seal kõhuõõnes tegid. Sellest hetkest otsustasin, et mina hakkan nüüd arstiks,” meenutas dr Justus. 1967. aasta oli märgiline, sest just siis avati esimest korda Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonnas pediaatria eriala, kust algas tunnustatud radioloogi teekond. Seitse aastat hiljem alustas ta oma karjääri Tartu linna Lastehaigla polikliinikus jaoskonna pediaatrina, kus tegi lisaks ambulatoorsetele vastuvõttudele ka koduvisiite.

“Ma ei olnud aastatki tööl olnud, kui tekkis vajadus teiseks röntgenoloogiks. Polikliiniku juhtkond kutsus mind välja ja ütles, et me arvame, et just teie sobiksite teiseks röntgenoloogiks. Mulle see mõte meeldis ja ma olen väga-väga tänulik selle eest,” rääkis ta. Seda enam, et tegemist oli esmakordse spetsialiseerumisega Tartus, enne pidi selleks minema Moskvasse või Leningradi. Sellest ajast saati on dr Justus spetsialiseerunud laste radioloogias ning on saanud selles valdkonnas üheks juhtivaks spetsialistiks Eestis.

Dr Justus on näinud oma eriala arengut läbi aastakümnete. Algusaastatel ei olnud ei ultraheli ega kompuutrit, vaid röntgenuuring, mida tuli teha pimedas ruumis ja mis võisid lapsi hirmutada. “Üks kord läks polikliinikust ära elekter ja ma ütlesin vanemõele, et peame vastuvõtu katkestama, et meil ei ole elektrit. Tema vastas, et te töötate nagunii pimedas,” meenutas Justus naljatades. Monospetsialistina on tema töö teha röntgenläbivalgustusi ja hinnata röntgenülesvõtteid, kuid koostööd tuleb teha ka teiste spetsialistidega. 90ndate keskel toimus üleminek filmide pealt ekraanidele, mis muutis töö lihtsamaks ning tundlike detektorite tulemisega paranes oluliselt kvaliteet. “Ülesvõtteid  tehti kõikidest piirkondadest, mida vaja oli ja diagnoositi nende alusel. Oli ka selliseid leide, mida nüüd diagnoositakse ainult kompuutris või ultraheli uuringutega, näiteks südamerikked. Halvast kvaliteedist hoolimata nägingi nii palju, kui palju näha oli,” selgitas arst-õppejõud ja lisas, et röntgenpildi puhul tuleb vaadata luukuju, struktuuri ja kontuure ning vastavust lapse eale. 

Tänapäeval on seadmed palju täpsemad, suunavad röntgenkiire täpsemini, kiirgust on vähem ja nii saab pildi palju kiiremini tehtud. “Oluline edasiminek on selles, et nüüd on kõik digitaalne, mille tõttu saame me täpsemini doseerida kiirgust ja aparaadid on kergemini käsitletavad. Enne oli väga oluline roll tehnikul valida õige režiim, et pilt välja tuleks, aga tänapäeval otsustab arvuti selle inimese eest ära,” rääkis lasteradioloog. Radioloogia osakonnas kiirguse üledoosi kartma ei pea, ei patsient ega töötaja. “Kiirgusega töötades peab uuringuid tegema nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Uuringut tehes peab arst teadma, mida on vaja leida, mitte ei hakka seda otsima. See on meie vastutada, et patsient saaks võimalikult vähe kiiritada,” selgitas dr Justus. Tema sõnul on olnud aegu, kus tuli vaadata 80-90 patsiendi pilti päevas. “Seda saab teha kopsupiltide puhul, sest neid on suhteliselt kerge vaadata. Aga on ka pilte, mida võid vaadata tund aega ja mõelda – pigem on tegemist siis haruldaste haigustega,” rääkis radioloog, kes on kopsupilte oma elu jooksul nii palju vaadanud, et võib kasvõi une pealt vastuse öelda. 

Lisaks seadmetele on ajas muutunud nii lapsed kui lapsevanemad. “Vanasti käisid lapsed ainult emadega arsti juures, nüüd tullakse kas perekonnaga või ainult isaga. Huvitav on see, et lapsed kuuletuvad isale paremini,” rääkis dr Justus. Lastega töötamine võib olla keeruline, sest lapsed ei taha püsida paigal ning hirmust võib tulla isegi mõni pisar. “Meil on vaja teha pilti teatud suunas, et saaksime uuritavast kohast täpse ülevaate. Lastega tuleb aina jutustada ja naljatleda, et hajutada tema hirme“ rääkis ta. Arst tõdeb, et talle meeldib väga lastega töötada, sest nad on talle lähedasemad, vahetumad enda emotsioonides ning ta ei kujuta ette, et ta töötaks praegu täiskasvanutega. “Põlvkonnad on vahetunud, nüüd käivad minu juures lastega vanemad, kes kunagi ise käisid minu vastuvõtul,” meenutas ta.  

Vastutusrikka töö juures peab ta kõige olulisemaks head suhtlemisoskust väikeste patsientidega, lastevanematega ja kolleegidega. “Ma ikka helistan kolleegidele, kui tekib mõni küsimus ja on vaja nõu küsida. Suureks abimeheks on ka raamatud,” rääkis dr Justus. Ka intervjuu ajal seisavad needsamad abistavad raamatud laual. Näiteks üks 800 leheküljeline normnäitajatega raamat “Atlas of Normal Roentgen Variants That May Simulate Disease”, mis aitab arsti pildi tõlgendamisel. Enda teadmisi jagab dr Justus edasi radioloogia ning pediaatria residentidele, kellega koos vaadatakse iga kuu üle laste röntgenpiltide eripärad ja rõhutatakse, mida tuleb tähele panna. “Radioloogia on väga huvitav ala. Tuleb olla hea arst, et kolleegid sind aktsepteeriksid. Selleks peab pidevalt ennast täiendama ning tahta seda tööd teha,” räägib ta. See on dr Justuse sõnul ka põhjus, miks on röntgenoloogia tema elutöö. 

Kõige meeldejäävamad hetked dr Justuse töös on need, kui tema poolt on röntgenpildi alusel vastus antud, kuid patsient suunatakse täpsustavatele lisauuringutele ja sealt selgub samasugune vastus. “See on nii hea tööalane tunne, et kohe nina tõuseb püsti,” ütleb dr Justus naljatades. Rääkides radioloogia võimalustest tulevikus, arvab arst-õppejõud, et varsti teeb kogu röntgenoloogi töö ära tehisintellekt, mis leiab ise pildilt kahtlase koha üles. “Narvas on juba selline, praegu küll veel algeline röntgenaparaat. Enamus kordadest ma olen temaga nõus, aga mitte alati,” räägib ta. 

Kertu Rannu
Kommunikatsiooniteenistus

The post Dr Inna Justuse 50 tööaastat iseloomustab armastus oma eriala vastu appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

15. aprillist kuni 19. aprillini viibisid Tartu Ülikooli Kliinikumis stomatoloogia kliiniku kutsel Erasmus+ programmi raames dr Chane Smith ja dr Liam Robinson Lõuna-Aafrika Vabariigist. Dr Chane Smith on näo-ja lõualuude radioloog ja doktorant ning dr Robinson näo- ja lõualuude patoloog. Mõlemad teoreetilisi ja praktilisi koolitusi läbi viinud eksperdid töötavad Pretoria Ülikooli suutervise keskuses Oral and Dental Hospital. Koolitusnädal kulmineerus 18.-19. aprillil suu radioloogia sümpoosiumil, kus lisaks Lõuna-Aafrika Vabariigi külalistele esinesid ka dr Marianne Suuronen Helsingi Ülikooli Haiglast ja dr Antti Lehtinen Pirkanmaan heaolu piirkonnast. Kliinikumi Leht küsis muljeid.

Dr Smith ja dr Robisnon koolitasid nii hambaarstiteaduse tudengeid kui viisid ka arst-residentidele läbi töötoa – milliseid uusi teadmisi jagati?

Dr Piret Vilborn: Hambaarsti teaduse arst-residentidele ehk ortodontia, näo-ja lõualuude kirurgia, restauratiivse hambaravi residentidele, toimus panoraamuuringu tõlgendamise ja patoloogiliste muutuste äratundmise töötuba, kus õpetati kliiniliste ja radioloogiliste andmete korreleerimist ja harjutati erinevate patoloogiliste muutuste nagu hammaste arengu anomaaliate, näo-ja lõualuude tsüstide ja kasvajate ära tundmist. Residentidele olid ettevalmistamiseks saadetud Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) päritolu erinevate patoloogiliste muutustega röntgenuuringud ja panoraamuuringu kirjeldamise mustand, mille alusel pidid nad kirjelduse varem kokku panema ja kolleegidele ette kandma. Koos õppejõududega lihviti nii kirjeldamise oskust kui arutati panoraamuuringul näha olevat. Sellises vormis ei ole me varem näo- ja lõualuude radioloogiat residentidele õpetanud. Residendid jäid töötoaga väga rahule.

4. ja 5. aasta hambaravi üliõpilastele tutvustati aga loengus CBCT uuringu kirjeldamise aluseid ja uuringul näha olevat röntgenanatoomiat. Tudengite vastuvõtt oli soe. 

Koolitajad jõudsid ka pataoloogiateenistusse – kui tavaline see on, et stomatoloogid ja patoloogid teevad koostööd?

Dr Margus Reimann: Taolise koolituse osas on koostöö esmakordne. Küll aga oleme varasemalt koostööd teinud üksikute uuringute konsultatsioonide osas LAVi kolleegidega. Sealjuures toimus konsultatsioon samade LAV arstidega, stomatoloogide poolt oli kliiniline info, patoloogide poolt uuringu kirjeldus, preparaatide skaneerimine ja LAV patoloogiga arutelu.

Dr Piret Vilbron: Stomatoloogia kliiniku patsientide paremaks ravimiseks on kriitilise tähtsusega teha interdistsiplinaarset koostööd teiste Kliinikumi erialadega. Meie näo- ja lõualuude kirurgid saadavad iganädalaselt patoloogiateenistusse patsientidelt võetud biopsiad analüüsimiseks. See on normaalne ravitöö osa. Nõustun Margusega, et koolitusalane koostöö oli esmakordne, kuid patsientide raviprotsessi täpsemaks ja efektiivsemaks muutmiseks äärmiselt olulise tähtsusega. Patoloogi ja kliinilise spetsialisti koostöö on vajalik kindlustamaks korrektset infovahetust ja vajalike andmete jagamist, et patoloog saaks korreleerida histoloogilist leidu kliinilise ja radioloogilise leiuga, ja et formeeruks korrektne diagnoos.

Kas Eesti ja Lõuna-Aafrika Vabariigi inimeste suutervises on erinevusi?

Dr Chane Smith ja dr Liam Robinson: Me ei täheldanud erinevusi patsientide suutervises, küll aga hambaravi õppes – teie viimaste aastate üliõpilased olid kaasatud juba ravitöösse. Lõuna-Aafrika Vabariigis tuleb enne praktiseerimist lõpetada viieaastane õpe, misjärel asutakse tööle riigi heaks aastasesse programmi ehk nn kogukonna teeenistusse.

Teine erinevus on see, et suu- ja näo-lõualuu patoloogia ei ole Eestis hambaravi eriala.

Millised olid teie muljed Tartust?

Dr Chane Smith ja dr Liam Robinson: Meil oli Eestis, eriti Tartus, väga tore. Esimene mulje riigist oli, et see on väga puhas ja hoolitsetud. Nautisime ilusaid kirikuhooneid ning ülikooli peahoonet, mis on  kauni vana arhitektuuriga hoone. Teie riigil on takistuste ületamises ja visaduses kõnekas ajalugu.
Meile meeldis ka Eesti Rahva Muuseum, Tagurpidi maja, Otepää linn ja mitmed teised vaatamisväärsused.
Kõndisime Tartus päris palju – see ei ole meie jaoks tavaline. Päike loojus hilja, alles umbes kell 21 ajal, samal ajal kui meie kodukohas juba kell 18.00. Teie inglise keele oskus oli palju silmapaistvam kui teistes riikides, kus oleme olnud ning see oli meile suureks abiks. Inimesed, keda kohtasime, olid väga sõbralikud.

Täname Kliinikumi ja ülikooli kutse ja võõrustamis eest. Eriti tahame tänada dr Piret Vilborni, dr Margus Reimanni, kaasprof Jana Olakut ja kaasprof Ülle Voog-Orast. Loodame, et meie loengud meeldisid ning et tulevik toob koostöövõimalusi.

Kliinikumi Leht

The post Lõuna-Aafrika Vabariigi näo- ja lõualuude radioloog ja patoloog koolitasid Kliinikumis nii arste kui tudengeid appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

19. aprillil toimunud Kuldmuna loovusfestivali finaalsündmusel pälvis Tartu Ülikooli Kliinikum nii kuldmuna kui ka pronksmuna tunnustused.

Kokku osales Kuldmuna konkursil rekordarv disaini, turunduse ja kommunikatsioonivaldkonna töid – 1037, millest 490 tööd valiti žürii poolt finalistide nimekirja.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Tireli-tareli-tiit võlumaailma eest pälvisid kuldmuna keskkonnadisaini kategoorias illustraator Marju Tammiku ja Unt/Tammik disainibüroo. Lisaks tunnustati Kliinikumi kommunikatsioonitegevusi pronksmunaga korporatiivkommunikatsiooni kategoorias Tireli võlumaailma sidumise eest kommunikatsioonitegevustesse- ja sõnumitesse.

Helen Kaju, kommunikatsioonijuht: Südame teeb soojaks, kui reklaamimaailma kõrval pälvib tähelepanu ka tervishoid ja selle kommunikatsioon. Suur tänu Marju Tammikule ning disaineritele Margus Tammik ja Eva Unt, kes meie väikeste ja suurte patsientide jaoks Tireli võlumaailma lõid. Selle fantaasiamaailma abil on kommunikatsioonimeeskonnal olnud lust luua patsiendisõbralikke sõnumeid ja tegevusi.
Tuleb tunnistada, et me ei ole tänaseks veel leidnud vastuseid, kes sõi ära siili kirsid või kuhu hiigeljänes igal neljapäeva õhtul kaob. Nii et, Tireli-tareli-tiit, seiklus jätkub siit ehk Kliinikumist!

Foto: TV3.ee portaal, Karli Saul

The post Kliinikumi tunnustati Kuldmuna galal appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

2023. aastal raviti Tartu Ülikooli Kliinikumis viimaste aastate rekordarv patsiente. Ambulatoorsetele vastuvõttudele, päevaravile, haiglaravile, hambaravile, erakorralise meditsiini osakonda ning teistele tervishoiuteenustele pöörduti 814 342 korral.

„See, et ravitud on senisest enam patsiente, tähendab, et me kõik oleme pühendunult suures mahus tööd teinud ning meie ravimahud on sarnased pandeemia eelse ajaga. Kasvutrendis olid päevaravi, õdede iseseisvad vastuvõtud ning e-konsultatsioonid. Viimaste hüppeline kasv Kliinikumis on võimaldanud patsientidel saada paremini õigel ajal õiget ravi – olgu selleks perearsti juures ravi jätkamine, eriarstiabi süsteemi üle võtmine või patsientidele erakorralise abi osutamine. E-konsultatsioonidega oleme liikunud lähemale nii patsientidele kui perearstidele,“ lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens.

Tartu Ülikooli Kliinikum on Eesti ainus ülikoolihaigla, kus patsientide ravimiseks ja tulevaste kolleegide õpetamiseks on esindatud kõik arstlikud erialad. Ambulatoorne eriarstiabi koosneb mitmetest erinevatest tegevustest – arstide, õdede ja muude spetsialistide vastuvõttudest, aga ka uuringutest, analüüsidest, protseduuridest ning patsiendi nõustamisest ja juhendamisest terviseküsimustes. „Just ambulatoorne ravitöö oli kõige suuremas kasvus – 2023. aastal tehti Kliinikumis 510 163 arsti vastuvõttu, mis on ligi 11 000 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Sealjuures liikusid meie arstid ka senisest enam patsientide elukohale lähemale – hematoloogid, onkoloogid ja onkokirurgid tegid üle 9 000 vastuvõtu Ida-Virumaal ja Narvas,“ rääkis Kliinikumi juhatuse liige ja ravijuht dr Liis Salumäe. Ta lisas, et ambulatoorse töö igapäevaseks osaks on ka e-konsultatsioonid, mis perearstide jaoks mitmel erialal peamiseks patsiendi eriarstile suunamise kanaliks. „Tervisekassa andmetel vastab Eestis enim e-konsultatsioonidele just Tartu Ülikooli Kliinikum. 2023. aasta tehti kokku 29 536 e-konsultatsiooni, mida on 64% rohkem võrreldes varasemaga,“ sõnas e-konsultatsiooni võimalusi dr Salumäe.

Kliinikumis on ka õdede ja ämmaemandate tööülesanded ning kohustused patsientide raviteekondadel iga aastaga suurenenud, mistõttu kasvas eelmisel aastal ka õendusteenuste maht. 2023. aastal tegid õed ja ämmaemandad vastuvõtte 139 113 korral, mida 7 000 võrra enam kui eelmisel aastal. Koduvisiite tegid õendustöötajad 15 647 korral.

Olulise tervishoiuteenusena tagab Kliinikum ka ööpäevaringse erakorralise abi kõikidele abivajajatele. 2023. aastal pöörduti erakorralise meditsiini osakonda (EMO) samuti senisest enam – 47 752 korral ning päevas osutati abi keskmiselt 130 patsiendile. „Tegemist on viimaste aastate suurima pöördumiste arvuga, sealjuures suurenes raskete haigusseisundite osakaal,“ rääkis ravijuht.  Täiendavalt erakorralise meditsiini osakonnale on ööpäevaringselt tagatud vältimatu abi osutamine ka erialaspetsiifilistes valvekabinettides. Silma-, kõrva-, laste ja psühhiaatriakliiniku valvekabinetti pöörduti kokku 30 984 korral, pöördumised kasvasid 8%. 1485 inimest vajasid ka erakorralist hambaravi, mida pakub Kliinikumi stomatoloogia kliinik. Koos plaaniliste patsientidega oli hambaravile pöördumisi kokku 60 225.

Haiglaravi puhul jätkub suund, et mitmed seni statsionaaris tehtud operatsioonid ja protseduurid liiguvad päevaravisse. 2023. aastal raviti Kliinikumis haiglaravil 41 022 patsienti, kellest 39% opereeriti. Kokku tehti üle 23 000 kirurgilise protseduuri. Päevaravis ravitud patsientide arv kasvas aastaga 7%, kokku raviti 18 636 patsienti. Uue erialana lisandus päevaravisse näo- ja lõualuudekirurgia, samuti kasvas päevaravi teenuste maht lastekirurgias, kõrva-nina-kurguhaigustes, silmahaigustes, ortopeedias ning mittekirurgilistest erialadest onkoteraapias, lastehaigustes, psühhiaatrias sõltuvushäirete ravis, endokrinoloogias ja reumatoloogias. Haiglaravil ja päevaravis raviti eelmise aastaga võrreldes kokku rohkem 2500 patsienti. Küll aga vähenes 6% võrra sünnituste arv – naistekliinikus toimus eelmisel aastal 2 188 sünnitust.

Tartu Ülikooli Kliinikumis viiakse läbi kõik Eesti elundisiirdamised. Doonorluse aktiivsus ja ka multielundidoonorite osakaal olid 2023. aastal head, mistõttu toimus kokku 70 elundisiirdamist – 2 kopsude, 17 maksa- ja 51 neerusiirdamist, sh 4 pankrease ja neeru siirdamist koos. Lisaks toimus Kliinikumi ja Helsingi ülikoolihaigla koostöös 3 südamesiirdamist Eesti patsientidele ja 1 neerusiirdamine Eesti väikelapsele.

Ravimise kõrval pöörab Kliinikum tähelepanu ka ennetustegevustele. Vähi varajaseks avastamiseks tehti rinnavähi, emakakaelavähi, jämesoolevähi ja kopsuvähi sõeluuringuid 20 828 inimesele. Lisaks käisid 11 473 inimest Kliinikumis muude ennetusprojektide raames – näiteks noorsportlased.

Kliinikumi põhiväärtuseks on hooliv ja inimesekeskne ravitegevus. Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul tuleb selleks, et näha tervishoiusüsteemi patsiendi vaates, arvestada patsientide hinnanguga tervishoiuteenusega kaasnenud kogemusele. „Teame, et inimeste ootused tervishoiuteenustele on muutunud, mistõttu kogume patsientide tagasisidet mitmel erineval moel – olgu selleks aktiivne koostöö Kliinikumi patsientide nõukojaga, vahetu tagasiside küsimine vastuvõttude järgselt või ka plaanilised rahulolu-uuringud. Patsientide ettepanekud on heaks täiendavaks sisendiks meie arendustegevustes uute teenuste osas, näiteks kui piloteerime uusi raviteekondi, kaasame laiemat kogukonda õppima oma tervise eest hoolitsema või arendame uusi teenuseid tehisintellekti abil,“ kirjeldas Ilona Pastarus.

Ülikoolihaigla üks eripära on ka aktiivne õppe-, teadus- ja arendustöö koostöös Tartu Ülikooli ja teiste partneritega. „Meie missiooniks on viia teadus patsiendi teenistusse. Selleks rahastasime Kliinikumi arendusfondist erinevaid teadus- ja arendusprojekte rohkem kui  1 miljoni euro väärtuses. 11 Kliinikumi töötajat kaitsesid Tartu Ülikoolis doktorikraadi, andes tööde tulemuste kaudu olulise panuse ravitegevuse edendamisse,“ tutvustas Kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf.

2023. aasta üks oodatumaid sündmusi oli Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu avamine, millega parandati oluliselt nii töötajate kui patsientide tingimusi. Soojalt vastu võetud laste- ja kõrvakliinik ning uus operatsiooniplokk on Eesti kaasaegseimad.

Eespool kirjeldatud ravitöö, patsiendikesksus ning teadustöö sai võimalikuks vaid tänu 4911 Kliinikumi töötajale. „Eesti ühe suurima asutuse suurimaks väärtuseks on pühendunud töötajad, kes kujundavad nii tänast kui homset tervishoidu. 220 aastat ajalugu tõestab, et ülikoolihaigla on rajanud teed Eesti tervishoius ravides, õpetades ning teadus- ja arendustööd tehes. Tänan kõiki Kliinikumi töötajad, kes kannavad meie väärtusi ja tagavad jätkusuutlikkuse,“ ütles juhatuse esimees Priit Perens.

Tartu Ülikooli Kliinikumi 2023. aasta tegevusaruandega saab tutvuda SIIN. Ühtlasi on võimalik jälgida Kliinikumi tegevust arvudes statistika töölaual SIIN.

Teate edastas
Helen Kaju, kommunikatsiooniteenistus
Helen.Kaju@kliinikum.ee, tel 5331 9423

The post Kliinikum osutas 2023. aastal patsientidele tervishoiuteenuseid rohkem kui 800 000 korral appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.

20.–21. aprillil toimub esimest korda toimub Tartus arhitektuurisündmus Open House, mille käigus avatakse kahel päeval nende hoonete uksed, mis on arhitektuuriliselt väärtuslikud või mis jäävad tavapäraselt avalikkusele suletuks.

Meil on hea meel anda teada, et programmis osaleb ka Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaigla vana roosa maja. Kutsume kõiki huvilisi sellel nädalavahetusel giidi juhitud majatuuridele, et kuulata põnevaid lugusid selle hoone ajaloost ning töötajate ja patsientide kogemustest.

Kohapeal saate teada, miks oli vaja lambakoera hoone ehitamisel, millist rolli mängisid hoone pikad rõdud ja palatiluugid nakkusosakondade töös, miks puudusid hoone trepikodades esialgu seinad ning töötajad ja patsiendid pidid korpuste vahel liikuma läbi tuisu ja lumehangede, milliste haigustega hospitaliseeriti lapsi haigla algusaegadel jne.

Tuuride ajad:
20. aprill kell 11:00, 12:00, 13:00, 14:00, 15:00 (RUS), 16:00 (ENG)
21. aprill kell 11:00, 12:00, 13:00, 14:00, 15:00 (RUS), 16:00 (ENG)

Tuurid on tasuta, üks tuur kestab umbes 45-60 minutit.
Tuur on registreerimiseta, tuurile pääsemine on järjekorra alusel.
Sisenemiseks jälgige peasissepääsu suunaviita.

Kogu Open House Tartu programmi leiate siit: https://www.openhousetartu.ee/programm

The post Kliinikumi lastekliiniku endine vana roosa maja avab külastajatele oma uksed appeared first on Tartu Ülikooli Kliinikum.