Kiiritusravi protseduurile tulles palume tulla J-korpuse 0-korrusele. Lunini tn poolsest peauksest tulles liikuda parempoolsest registratuurist mööda ja puidust trepist alla (jälgi viidet ’’Kiiritusravi ↓’’). Üldregistratuuri suunduma ei pea!

SAABUMINE KIIRITUSRAVI PLANEERIMISUURINGUTELE

• Võtke kaasa isikut tõendav dokument.
• Riietuge lihtsasti eemaldatavatesse riietesse.
• Jätke koju väärisasjad (nt ehted).

J-korpuse 0-korrusele saabudes andke palun oma saabumisest teada kiiritusravi sekretärile ning jääge ootealale. Kohale palume tulla kokkulepitud ajal.

• Kiiritusravi sekretär lepib teiega kokku esmased raviajad.

Kiiritusravitehnikud kutsuvad teid uuringuruumi ja viivad läbi ka protseduuri.

• Uuring tehakse ainult sellest piirkonnast, kuhu planeeritakse kiiritusravi.
• Uuritav ning hiljem kiiritatav piirkond peab olema paljas. See tähendab, et peate vajadusel osaliselt lahti riietuma.
• Vajadusel teostatakse teile ka kontrastainega uuring. Kui teil on allergia kontrastaine vastu, siis teavitage uuringule tulles kindlasti raviarsti ja uuringut läbiviivat radioloogiatehnikut.
• Alates raviplaneerimise uuringust kuni kiiritusravi viimase päevani peab teie kehaasend olema protseduuril täpselt ühesugune – ainult niimoodi tagatakse kiiritusravi täpne teostus. Seepärast kasutatakse kiiritusravis erinevaid keha immobiliseerimisvahendeid, mis valitakse vastavalt sellele, millist kehapiirkonda on vaja kiiritada. Need alused ei pruugi olla väga mugavad, kuid nad on valmistatud spetsiaalselt kiirgust läbilaskvast materjalist ja pehmemat alust kasutada pole võimalik. Tähtis on immobiliseerimisaluse peal tunda end võimalik lõdvestunult, mitte end liigutada ega kramplikult hoida.
• Juhul, kui teil kliinikus rohkem kokku lepitud kohtumisi või uuringuid pole, siis olete peale ravi planeerimise uuringut vaba.

Seejärel hakatakse koostama teie isiklikku kiiritusraviplaani, mille koostamisest võtavad osa kiiritusravitehnikud, raviarst ja meditsiinifüüsik.

• Plaani koostamine võtab aega tavaliselt kuni 2 nädalat. Kui plaan on valmis, jagatakse ravi mitmeks ravikorraks. See tähendab, et kiiritusravile tuleb tulla sõltuvalt ravist 1-35 korda. Täpsema info oma raviplaani kohta saate raviarstilt.

Uuringu aja muutmiseks/ tühistamiseks:

• helistage telefonile 731 9077 (E-R 8.00-17.00)

SAABUMINE KIIRITUSRAVI 1. PÄEVALE

• Osakonda jõudes teavitage palun sekretäri ja jääge ootealale.

Esmalt kohtute oma raviarstiga, kes räägib, mis teid ees ootab, kirjeldab, kuidas kiiritusravi välja nägema hakkab ning millised võivad olla võimalikud varajased ja hilised kõrvaltoimed, mis raviga kaasnevad. Samuti tutvustatakse erinevaid võimalusi psühholoogilise toetuse saamiseks ja nahahoolduse nõustamisvõimalusi.

• Pärast raviarstiga rääkimist jääte ootama kiiritusravi ootealale, kuniks teid edasi kutsutakse.

Teid võtavad vastu kiiritusravitehnikud suunates teid raviruumi.

• Raviruumis palutakse teil vastavalt ravitavale piirkonnale eemaldada riided.
• Teie asend raviajal on samasugune nagu oli raviplaneerimise uuringu ajal.
• Kiiritusravitehnikud positsioneerivad teid ravi asendisse ja selgitavad protseduuri olemust. Raviajal peate lamama liikumatult. Raviajal viibite ruumis üksi.
• Teie kehaasendi sättimiseks kasutatakse spetsiaalset seadet, mis skaneerib teie nahapinda ning mille abil saab teie asendit sättida nii nagu see oli raviplaneerimiseuuringul.
• Personal jälgib teid kogu ravi vältel kaamerate vahendusel ja vajadusel suhtlevad läbi mikrofoni.
• Kui midagi peaks ravi protseduuri ajal häirima, saate sellest anda märku käega viibates või häält tehes.

Kiiritusravitehnikud kontrollivad teie asendit kontrolluuringu abil ja olles veendunud asendi korrektsuses, alustatakse raviga. Patsientidel, kellele on tehtud fikseerimismask, on vajalikud märgistused joonistatud maski peale. Täpsemat informatsiooni saate radioloogiatehnikutelt.

Kiiritusravi on valutu ja te ei tunne sel ajal midagi. Raviaparaat kiiritab teid erinevate nurkade alt, sest nii on võimalik maksimaalselt säästa terveid kudesid ja organeid, mis kasvajat ümbritsevad. Nurkade järjekord võib igapäevaselt olla erinev, sest järjekorra valib radioloogia­tehnik, kes parasjagu aparaati juhib. Tulemus sellest ei sõltu.

Kogu kiiritusravi protseduur kestab kokku 15-30 min.

Kogu ravi vältel on teil võimalik kohtuda raviarstiga ja vajadusel küsida nõu ja infot kiiritusravitehnikutelt.

Järgmistel raviseanssidel teavitage samuti saabudes sekretäri ning jääge ootama. Radioloogiatehnikud kutsuvad, kui käes on Teie kord siseneda kiiritusravi ruumi.

OLULINE INFO

• Kiiritusravi teostatakse igal tööpäeval.
• Juhul, kui te mõnel päeval tulla ei saa, informeerige sellest esimesel võimalusel telefoni teel kiiritusravi sekretäri (731 9077). Vahele jäänud ravikord lisandub ravi esialgsele lõpukuupäevale.
• Kuna kiiritusravi on täielikult sõltuv aparatuuri korrasolekust, võib juhtuda, et teie raviseansi kellaaeg nihkub edasi või jääb ravi ära. Sellisel juhul teavitatakse teid esimesel võimalusel telefoni teel. Aparaadi rike võib juhtuda ootamatult, seega palume mõistvat suhtumist ja kannatlikkust. Ravipersonal teeb kõik endast oleneva, et normaalne töövoog kiiresti taastada.
• Kiiritusravi mõju on lokaalne, mis tähendab seda, et kui kiiritatakse näiteks pead, siis kiirgus ei mõju vaagnapiirkonnale. Vastavalt kiiritatavale piirkonnale võivad tekkida ka raviga kaasnevad kõrvaltoimed. Täpsemat informatsiooni küsige ravipersonali käest.

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

• Millist kiirgust kiiritusravis kasutatakse? Kasutatakse ioniseerivat kiirgust.
• Kas olete radioaktiivne pärast kiiritusravi? Ei, te ei ole radioaktiivne ja te ei kiirga pärast kiiritusravi. Olete täiesti ohutu kõikidele teid ümbritsevatele inimestele.
• Kas kiiritusravi kõrvaltoimed muudavad teie elurežiimi? Mitte alati. Enamik patsiente on võimelised tööl käima, tegema koduseid toimetusi ja elama aktiivset elu ka kiiritusravi ajal.
• Kas juuksed langevad välja? Kiiritusravi võib põhjustada ajutise või alalise juuste väljalangemise ainult kiiritatud piirkonnas (peapiirkond). Küsige oma raviarstilt selle kohta lisainformatsiooni.
• Kas kiiritusravi ajal võib autot juhtida? Võib, kui te ei tunne suurt väsimust ega uimasust. Autot pole soovitatav juhtida peaaju kiiritusravi saaval patsiendil.
• Kas ma tohin ennast pesta? Isiklik hügieen on väga tähtis. Te võite pesta ennast nagu tavaliselt, ettevaatlik tuleb olla kiiritusravi saava piirkonnaga. Jälgige, et te ei hõõruks maha keha peal olevaid märgistusi. Kiiritusravile tulge palun puhta nahaga, deodorant ja kreemid on kiiritatavas piirkonnas keelatud!
• Kas ma saunas võin käia? Tohib, aga leili ei tohi võtta.
• Mis saab pärast kiiritusravi? Ravi lõppedes määratakse teile arsti vastuvõtu aeg ja vajadusel tehakse radioloogilised uuringud. Vastuvõtul hindab arst ravitulemust ning otsustab edasise ravi vajalikkuse üle.