Samm 1: Sümptomite kontrollimine

≥ 40-aastasel patsiendil võib kahtlustada kopsuvähki, kui tal esineb 1 A-tunnus või vähemalt 3 B-tunnust järgmistest:

A-tunnused:

• veriköha
• radioloogi vastus (röntgenülesvõte): tuumorikahtlane leid ja/või vajalik lisauuring (KT)
• radioloogi standardvastus (KT): tuumorikahtlane leid

B-tunnused:

• köha iseloomu muutus või uus köha (> 6 nädalat)
• püsiv valu, mis sageli suureneb sügaval sissehingamisel, köhides, naerdes
• düspnoe, kui on välistatud südamepuudulikkus
• kaela lümfisõlmede suurenemine*
• trombotsütoos**
• rindkere / õlavalu, mis ei ole seotud südame-veresoonkonna või lihas-skeletisüsteemi probleemiga
• söögiisu puudus koos tahtmatu kaalukaotusega, kui on välistatud seedetraktiga seotud põhjused
• häälekähedus, mis ei ole seotud respiratoorse viirusinfektsiooniga
• selge põhjuseta väsimus ja koormustaluvuse langus
• mitteparanev pneumoonia (4–6 nädalat) ja/või korduv pneumoonia (6-8 nädalat)
• trummipulksõrmed

Kopsuvähi riski tõstev tunnus:

• patsient on suitsetaja

* Kui rindkere röntgenülesvõte on normaalne, siis UH, kui lisaks KNK kaebused, siis palume teha e-konsultatsiooni KNK-arstile.

** Kui rindkere röntgenülesvõte on normaalne, siis kaaluge teiste kasvajate esinemise võimalust.

Samm 2: Uuringute tellimine

Alates tunnustel põhinevast vähikahtlusest tellib perearst järgmised uuringud:

1. Rindkere röntgenülesvõte
2. Vereanalüüs
   • Hemogramm
   • Kliinikilne keemia: ALAT, kreatiniin, eGFR (enne kontrastainega KT uuringut peab suunav arst määrama eGFR, sest tehtud eeltegevus kiirendab patsiendi diagnostikat vähikeskuses)

Samm 3: Patsiendile vähikahtlusest rääkimine

Patsiendid vajavad vähikahtluse ja edasiste uuringute osas ausat suhtlust ja empaatilisi selgitusi. Patsiendi vaimse tervise toetamiseks palume vähikahtluse teatamisel lähtuda halbade uudiste teatamise protokollist SPIKES, mille leiate järgnevalt lingilt:

[Prototüübis Link 10: Vähikahtluse ja vähidiagnoosi teatamine]

Pärast vähikahtlusest rääkimist ütleb perearst patsiendile, et edastab patsiendi info pulmonoloogile (patsient ei pruugi teada „e-konsultatsiooni tegemise” tähendust), selgitab järgnevate uuringute olemust ja põhjendab nende vajalikkust.

Samm 4: Vähikahtluse diagnoosi Z03.1 dokumenteerimine

Alates vähikahtlusest ≤ 14 päeva vähikeskuseni

Kui patsiendile on vähikahtlus ja edasised sammud lahti seletatud, paneb perearst välja ja dokumenteerib vähikahtluse diagnoosi Z03.1: jälgimine kahtlustatud pahaloomulise kasvaja suhtes (kopsuvähi täpsustusega).

Vähikahtluse diagnoos on indekssündmus ehk kiire raja algus, selle põhjal tuvastab järgmine spetsialist (eelkõige pulmonoloog) kiireloomulisuse. Lisaks on dokumenteeritud paikmepõhise vähikahtluse alusel võimalik vähiravi ajalisi kriteeriumeid mõõta.

Samm 5: E-konsultatsioon pulmonoloogile

Alates vähikahtlusest teeb perearst e-konsultatsiooni pulmonoloogile. Vastavalt kokkulepitud standardile peab 
e-konsultatsioon sisaldama järgmisi elemente:

Diagnoos Z03.1

Perearstile pöördumise kuupäev

Tunnuste loetelu

Kaasuvad terviseprobleemid

Toimivad kontaktid (nii perearsti kui patsiendi telefoninumber)

No Caption

Samm 1: Patsiendile diagnostika selgitamine

Alates vähikahtlusest ≤ 14 päeva vähikeskuseni

Pulmonoloog selgitab vastuvõtul (vajadusel kaugvastuvõtul) patsiendile, milliseid uuringuid tegema hakatakse ja miks neid vaja on. Seda on vaja, et vältida patsiendi teadmatusest tulenevat ärevust ning segadust. Teadlikkus, miks iga raviteekonna etapp oluline on, tõstab ka patsiendi motivatsiooni raviteekonnas osaleda ja oma tervise paranemisesse panustada.

Samm 2: Diagnostika tegemine

Vähikeskusesse jõudmisest ≤ 21 päeva kopsuvähi diagnoosi kinnitumiseni

Pulmonoloog ja torakaalkirurg on põhivastutajad kopsuvähi diagnostika, sh staadiumiuuringute eest. Vähikahtluse puhul peab diagnostika olema tehtud ≤21 päevaga. Alates tunnustel põhinevast vähikahtlusest tehakse kõik vajalikud uuringud.

Kui patsient tuleb perearsti või muu eriarsti juurest:

1. Broneerida rindkere kompuutertomograafia natiivis ja intravenoosse kontrastainega ja anda õde-koordinaatorile teada. 
Kui kopsuvähi leid kinnitub, siis lisaks kõhu ja vaagna kompuutertomograafia natiivis ja intravenoosse kontrastainega.
2. Kopsufunktsiooni uuringud
3. Biopsia võtmise uuringud – partnerhaiglal palume vajadusel patsient Kliinikumi saata
4. Vajadusel pulmonoloogi kontakt- või kaugvastuvõtt

Kui patsient tuleb EMOst:

(KT-uuring on juba EMOs ära tehtud)

1. Kopsufunktsiooni uuringud
2. Biopsia võtmise uuringud – partnerhaiglal palume vajadusel patsient Kliinikumi saata
3. Vajadusel pulmonoloogi kontakt- või kaugvastuvõtt

Märkus partnerhaiglatele: Palume ära teha kõik, mida kohalikult viivitamata teha saab. Kui kohapeal rohkemat teha ei saa (nt kui pulmonoloog pole parasjagu tööl või kui pole vahendeid mõne uuringu sooritamiseks), suunake patsient Tartu Ülikooli Kliinikumi pulmonoloogi juurde.

Sammud 3a ja 3b: Kui vähidiagnoos ei kinnitu

Kui vähidiagnoos ei kinnitu, suunab pulmonoloog patsiendi vastavalt vajadusele edasi perearsti või muu spetsialisti juurde.

Kui maliigsust ei ole võimalik täielikult välistada, jäetakse patsient jälgimisele (torakaalkirurgile või pulmonoloogile).

Samm 3c: Kui vähidiagnoos kinnitub

Alates vähidiagnoosist ≤ 28 päeva kasvajavastase ravi alguseni

Viiakse läbi PET-uuring. Pulmonoloog või torakaalkirurg suunab kõik kopsuvähi esmased juhtumid konsiiliumisse. 

Onkoloogiliste haigete raviplaani koostamine toimub multimodaalses onkoloogilises konsiiliumis. Konsiilium on nõupidamine, milles osalevad raviga tegelevad spetsialistid (vastava kasvajapaikme kirurg, süsteemravi / keemiaravi, kiiritusravi teostav onkoloog) ja kasvaja diagnostikaga tegelevad eriarstid (radioloog, nukleaarmeditsiini arst, patoloog). Konsiiliumi meeskonda kuuluvad ka teiste erialade spetsialistid, kes aitavad hoida patsiendi elukvaliteeti ravi ajal ja ka pärast ravi lõppu.

Samm 4: Diagnoosist rääkimine vastuvõtul

Kui vähidiagnoos kinnitub, selgitab raviarst seda patsiendile vastuvõtul. Kutsuge patsient vastuvõtule võimalusel koos lähedasega. Patsiendid vajavad vähidiagnoosi ja edasise raviteekonna osas ausat suhtlust ja empaatilisi selgitusi. Patsiendi vaimse tervise toetamiseks palume vähidiagnoosi teatamisel lähtuda halbade uudiste teatamise protokollist SPIKES, mille leiate järgnevalt lingilt:

[Prototüübis Link 10: Vähikahtluse ja vähidiagnoosi teatamine]

Kaasotsustamise käigus võiks patsient küsida / raviarst teadlikult suunata teema kolmele küsimusele:

• Millised ravivalikud mul on?
• Millised on iga valiku poolt- ja vastuargumendid?
• Kuidas saan tuge, et teha enda jaoks parim otsus?

Vastuvõtu lõpus või selle järgselt annab arst patsiendile:

• suuliselt läbi räägitud info kokkuvõtte kirjalikult (paberkandjal ja/või Terviseportaalis);
• kontakti, kellelt küsida jätkuküsimusi, koos kellaaegadega;