Samm 1: Sümptomite kontrollimine

≥ 40-aastasel patsiendil võib kahtlustada kopsuvähki, kui tal esineb 1 A-tunnus või vähemalt 3 B-tunnust järgmistest:

A-tunnused:

• veriköha
• radioloogi vastus (röntgenülesvõte): tuumorikahtlane leid ja/või vajalik lisauuring (KT)
• radioloogi standardvastus (KT): tuumorikahtlane leid

B-tunnused:

• köha iseloomu muutus või uus köha (> 6 nädalat)
• püsiv valu, mis sageli suureneb sügaval sissehingamisel, köhides, naerdes
• düspnoe, kui on välistatud südamepuudulikkus
• kaela lümfisõlmede suurenemine*
• trombotsütoos**
• rindkere / õlavalu, mis ei ole seotud südame-veresoonkonna või lihas-skeletisüsteemi probleemiga
• söögiisu puudus koos tahtmatu kaalukaotusega, kui on välistatud seedetraktiga seotud põhjused
• häälekähedus, mis ei ole seotud respiratoorse viirusinfektsiooniga
• selge põhjuseta väsimus ja koormustaluvuse langus
• mitteparanev pneumoonia (4–6 nädalat) ja/või korduv pneumoonia (6-8 nädalat)
• trummipulksõrmed

Kopsuvähi riski tõstev tunnus:

• patsient on suitsetaja

* Kui rindkere röntgenülesvõte on normaalne, siis UH, kui lisaks KNK kaebused, siis palume teha e-konsultatsiooni KNK-arstile.

** Kui rindkere röntgenülesvõte on normaalne, siis kaaluge teiste kasvajate esinemise võimalust.

Samm 2: Uuringute tellimine

Alates tunnustel põhinevast vähikahtlusest tellib perearst järgmised uuringud:

1. Rindkere röntgenülesvõte
2. Vereanalüüs
   • Hemogramm
   • Kliiniline keemia: ALAT, kreatiniin, eGFR (enne kontrastainega KT uuringut peab suunav arst määrama eGFR, sest tehtud eeltegevus kiirendab patsiendi diagnostikat vähikeskuses)

Samm 3: Patsiendile vähikahtlusest rääkimine

Patsiendid vajavad vähikahtluse ja edasiste uuringute osas ausat suhtlust ja empaatilisi selgitusi. Patsiendi vaimse tervise toetamiseks palume vähikahtluse teatamisel lähtuda halbade uudiste teatamise protokollist SPIKES, mille leiate järgnevalt lingilt:

Vähikahtluse ja vähidiagnoosi teatamine

Pärast vähikahtlusest rääkimist ütleb perearst patsiendile, et edastab patsiendi info pulmonoloogile (patsient ei pruugi teada „e-konsultatsiooni tegemise” tähendust), selgitab järgnevate uuringute olemust ja põhjendab nende vajalikkust.

Samm 4: Vähikahtluse diagnoosi Z03.1 dokumenteerimine

Alates vähikahtlusest ≤ 14 päeva vähikeskuseni

Kui patsiendile on vähikahtlus ja edasised sammud lahti seletatud, paneb perearst välja ja dokumenteerib vähikahtluse diagnoosi Z03.1: jälgimine kahtlustatud pahaloomulise kasvaja suhtes (kopsuvähi täpsustusega).

Vähikahtluse diagnoos on indekssündmus ehk kiire raja algus, selle põhjal tuvastab järgmine spetsialist (eelkõige pulmonoloog) kiireloomulisuse. Lisaks on dokumenteeritud paikmepõhise vähikahtluse alusel võimalik vähiravi ajalisi kriteeriumeid mõõta.

Samm 5: E-konsultatsioon pulmonoloogile

Alates vähikahtlusest teeb perearst e-konsultatsiooni pulmonoloogile. Vastavalt kokkulepitud standardile peab 
e-konsultatsioon sisaldama järgmisi elemente:

• Diagnoos Z03.1
• Perearstile pöördumise kuupäev
• Tunnuste loetelu
• Kaasuvad terviseprobleemid
• Leiud
• Toimivad kontaktid (nii perearsti kui patsiendi telefoninumber)

Samm 1: Patsiendile diagnostika selgitamine

Alates vähikahtlusest ≤ 14 päeva vähikeskuseni

Pulmonoloog selgitab vastuvõtul (vajadusel kaugvastuvõtul) patsiendile, milliseid uuringuid tegema hakatakse ja miks neid vaja on. Seda on vaja, et vältida patsiendi teadmatusest tulenevat ärevust ning segadust. Teadlikkus, miks iga raviteekonna etapp oluline on, tõstab ka patsiendi motivatsiooni raviteekonnas osaleda ja oma tervise paranemisesse panustada.

Samm 2: Diagnostika tegemine

Vähikeskusesse jõudmisest ≤ 21 päeva kopsuvähi diagnoosi kinnitumiseni

Pulmonoloog ja torakaalkirurg on põhivastutajad kopsuvähi diagnostika, sh staadiumiuuringute eest. Vähikahtluse puhul peab diagnostika olema tehtud ≤21 päevaga. Alates tunnustel põhinevast vähikahtlusest tehakse kõik vajalikud uuringud.

Kui patsient tuleb perearsti või muu eriarsti juurest:

1. Broneerida rindkere kompuutertomograafia natiivis ja intravenoosse kontrastainega ja anda õde-koordinaatorile teada. 
Kui kopsuvähi leid kinnitub, siis lisaks kõhu ja vaagna kompuutertomograafia natiivis ja intravenoosse kontrastainega.
2. Kopsufunktsiooni uuringud
3. Biopsia võtmise uuringud – partnerhaiglal palume vajadusel patsient Kliinikumi saata
4. Vajadusel pulmonoloogi kontakt- või kaugvastuvõtt

Kui patsient tuleb EMOst:

(KT-uuring on juba EMOs ära tehtud)

1. Kopsufunktsiooni uuringud
2. Biopsia võtmise uuringud – partnerhaiglal palume vajadusel patsient Kliinikumi saata
3. Vajadusel pulmonoloogi kontakt- või kaugvastuvõtt

Märkus partnerhaiglatele: Palume ära teha kõik, mida kohalikult viivitamata teha saab. Kui kohapeal rohkemat teha ei saa (nt kui pulmonoloog pole parasjagu tööl või kui pole vahendeid mõne uuringu sooritamiseks), suunake patsient Tartu Ülikooli Kliinikumi pulmonoloogi juurde.

Sammud 3a ja 3b: Kui vähidiagnoos ei kinnitu

Kui vähidiagnoos ei kinnitu, suunab pulmonoloog patsiendi vastavalt vajadusele edasi perearsti või muu spetsialisti juurde.

Kui maliigsust ei ole võimalik täielikult välistada, jäetakse patsient jälgimisele (torakaalkirurgile või pulmonoloogile).

Samm 3c: Kui vähidiagnoos kinnitub

Alates vähidiagnoosist ≤ 28 päeva kasvajavastase ravi alguseni

Viiakse läbi PET-uuring. Pulmonoloog või torakaalkirurg suunab kõik kopsuvähi esmased juhtumid konsiiliumisse. 

Onkoloogiliste haigete raviplaani koostamine toimub multimodaalses onkoloogilises konsiiliumis. Konsiilium on nõupidamine, milles osalevad raviga tegelevad spetsialistid (vastava kasvajapaikme kirurg, süsteemravi / keemiaravi, kiiritusravi teostav onkoloog) ja kasvaja diagnostikaga tegelevad eriarstid (radioloog, nukleaarmeditsiini arst, patoloog). Konsiiliumi meeskonda kuuluvad ka teiste erialade spetsialistid, kes aitavad hoida patsiendi elukvaliteeti ravi ajal ja ka pärast ravi lõppu.

Samm 4: Diagnoosist rääkimine vastuvõtul

Kui vähidiagnoos kinnitub, selgitab raviarst seda patsiendile vastuvõtul. Kutsuge patsient vastuvõtule võimalusel koos lähedasega. Patsiendid vajavad vähidiagnoosi ja edasise raviteekonna osas ausat suhtlust ja empaatilisi selgitusi. Patsiendi vaimse tervise toetamiseks palume vähidiagnoosi teatamisel lähtuda halbade uudiste teatamise protokollist SPIKES, mille leiate järgnevalt lingilt:

Vähikahtluse ja vähidiagnoosi teatamine

Kaasotsustamise käigus võiks patsient küsida / raviarst teadlikult suunata teema kolmele küsimusele:

• Millised ravivalikud mul on?
• Millised on iga valiku poolt- ja vastuargumendid?
• Kuidas saan tuge, et teha enda jaoks parim otsus?

Vastuvõtu lõpus või selle järgselt annab arst patsiendile:

• suuliselt läbi räägitud info kokkuvõtte kirjalikult (paberkandjal ja/või Terviseportaalis);
• kontakti, kellelt küsida jätkuküsimusi, koos kellaaegadega;

Kopsuvähil puuduvad üldjuhul varases staadiumis sümptomid, samuti on sümptomid ebaspetsiifilised, mistõttu on kopsuvähi õigeaegne diagnoosimine sümptomatoloogia alusel keeruline.

Sõltumata sümptomite esinemisest tuleks kopsuvähi kahtlusel suunata edasistele uuringutele patsient, kellel esineb vähile viitav röntgenoloogiline leid (ümarkolle kopsus, tuumor, lisavari kopsujuurte või keskseinandi projektsioonil, muu ebaselge varjustus).

Kõige spetsiifilisemaks kopsuvähi sümptomiks on veriköha, mille puhul tuleks alati kahtlustada kopsuvähki.

Samm 1: Sümptomite kontollimine

≥ 40-aastasel patsiendil võib kahtlustada kopsuvähki, kui tal esineb 1 A-tunnus või vähemalt 2 B-tunnust järgmistest:

A-tunnused:

• veriköha
• radioloogi vastus (röntgenülesvõte); tuumorikahtlane leid ja/ või vajalik lisauuring (KT)
• radioloogi standardvastus (KT); tuumorikahtlane leid

B-tunnused:

• köha iseloomu muutus või uus köha (kauem kui 6 nädalat)
• püsiv valu, mis sageli suureneb sügaval sissehingamisel, köhides, naerdes
• düspnoe, kui on välistatud südamepuudulikkus
• kaela lümfisõlmede suurenemine*
• trombotsütoos**
• rindkere/ õlavalu, mis ei ole seotud südame-veresoonkonna või lihas-skeletisüsteemi probleemiga
• söögiisu puudumine koos tahtmatu kaalukaotusega, kui on välistatud seedetraktiga seotud põhjused
• häälekähedus, mis ei ole seotud respiratoorse viirusinfektsiooniga
• selge põhjuseta väsimus ja koormustaluvuse langus
• mitteparanev pneumoonia (4-6 nädalat) ja/ või korduv pneumoonia (6-8 nädalat)
• trummipulksõrmed

Kopsuvähi riski tõstev tunnus:

• patsient on suitsetaja

*Kui rindkere röntgenülesvõte on normaalne, siis UH, kui lisaks KNK kaebused, siis palume teha e-konsultatsiooni KNK-arstile.

**Kui rindkere röntgenülesvõte on normaalne, siis kaaluge teiste kasvajate esinemise võimalust.

Samm 2: Diagnostika tegemine

Viiakse läbi kõik vajalikud uuringud. Selle osas, milliseid uuringuid vaja on, teeb otsuse eriarst.

Samm 3: Patsiendile vähikahtlusest rääkimine

Patsiendid vajavad vähikahtluse ja edasiste uuringute osas suhtlust ja empaatilisi selgitusi. Patsiendi vaimse tervise toetamiseks palume vähikahtluse teatamisel lähtuda halbade uudiste teatamise protokollist SPIKES, mille leiate järgnevalt lingilt:

Vähikahtluse ja vähidiagnoosi teatamine

Pärast vähikahtlusest rääkimist selgitab eriarst patsiendile, mis edasi saab- kuhu patsient edasi suunatakse ja miks.

Samm 4a: Ambulatoorse patsiendi puhul e-konsultatsioon Kliinikumi pulmonoloogile

Alates vähikahtlusest ≤ 14 päeva vähikeskuseni

Ambulatoorse patsiendi puhul teeb eriarst alates vähikahtlusest e-konsultatsiooni pulmonoloogile. Vastavalt kokkulepitud standardile peab e-konsultatsioon sisaldama järgmisi elemente:

• Diagnoos Z03.1
• Eriarstile pöördumise kuupäev
• Tunnuste loetelu
• Kaasuvad terviseprobleemid
• Leiud
• Toimivad kontaktid (nii eriarsti kui patsiendi telefoninumber)

Samm 4b: Statsionaarse patsiendi puhul pöörduda valvearsti poole

Statsionaarsel ravil oleva patsiendi raviarstil palume konsulteerida kopsukliiniku valvearstiga (torakaalkirurgiga).

Kopsuvähil puuduvad üldjuhul varases staadiumis sümptomid, samuti on sümptomid ebaspetsiifilised, mistõttu on kopsuvähi õigeaegne diagnoosimine sümptomatoloogia alusel keeruline.

Sõltumata sümptomite esinemisest tuleks kopsuvähi kahtlusel suunata edasistele uuringutele patsient, kellel esineb vähile viitav röntgenoloogiline leid (ümarkolle kopsus, tuumor, lisavari kopsujuurte või keskseinandi projektsioonil, muu ebaselge varjustus).

Kõige spetsiifilisemaks kopsuvähi sümptomiks on veriköha, mille puhul tuleks alati kahtlustada kopsuvähki.

Samm 1: Sümptomite kontollimine

≥ 40-aastasel patsiendil võib kahtlustada kopsuvähki, kui tal esineb 1 A-tunnus või vähemalt 2 B-tunnust järgmistest:

A-tunnused:

• veriköha
• radioloogi vastus (röntgenülesvõte); tuumorikahtlane leid ja/ või vajalik lisauuring (KT)
• radioloogi standardvastus (KT); tuumorikahtlane leid

B-tunnused:

• köha iseloomu muutus või uus köha (kauem kui 6 nädalat)
• püsiv valu, mis sageli suureneb sügaval sissehingamisel, köhides, naerdes
• düspnoe, kui on välistatud südamepuudulikkus
• kaela lümfisõlmede suurenemine*
• trombotsütoos**
• rindkere/ õlavalu, mis ei ole seotud südame-veresoonkonna või lihas-skeletisüsteemi probleemiga
• söögiisu puudumine koos tahtmatu kaalukaotusega, kui on välistatud seedetraktiga seotud põhjused
• häälekähedus, mis ei ole seotud respiratoorse viirusinfektsiooniga
• selge põhjuseta väsimus ja koormustaluvuse langus
• mitteparanev pneumoonia (4-6 nädalat) ja/ või korduv pneumoonia (6-8 nädalat)
• trummipulksõrmed

Kopsuvähi riski tõstev tunnus:

• patsient on suitsetaja

*Kui rindkere röntgenülesvõte on normaalne, siis UH, kui lisaks KNK kaebused, siis palume teha e-konsultatsiooni KNK-arstile.

**Kui rindkere röntgenülesvõte on normaalne, siis kaaluge teiste kasvajate esinemise võimalust.

Kui A-tunnus tuvastatakse juhuleiuna, siis konsulteerib EMO valvearst torakaalkirurgiga.

Samm 2: Diagnostika tegemine

Vähikeskusesse jõudmisest ≤ 21 päeva kopsuvähi diagnoosi kinnitumiseni.

Alates tunnustel põhinevast vähikahtlusest viiakse EMOs läbi järgnevad uuringud:

1. Rindkere röntgenülesvõte
2. Vereanalüüs: hemogramm, biokeemia: ALAT, kreatiniin, eGFR (enne kontrastainega KT uuringut peab suunav arst määrama eGFR, sest tehtud eeltegevus kiirendab patsiendi diagnostikat vähikeskuses)

Samm 3: Vähikahtluse korral KT uuring

Vähikahtluse (tuumorikahtlase leiu) korral teostatakse EMOs rindkere kompuutertomograafia natiivis ja intravenoosse kontrastainega. Kui leid kinnitub, siis lisaks kõhu ja vaagna kompuutertomograafia natiivis ja intravenoosse kontrastainega.

Samm 4: Patsiendile vähikahtlusest rääkimine

Patsiendile räägib vähikahtlusest EMO arst.

Patsiendid vajavad vähikahtluse ja edasiste uuringute osas ausat suhtlust ja empaatilisi selgitusi. Patsiendi vaimse tervise toetamiseks palume vähikahtluse teatamisel lähtuda halbade uudiste teatamise protokollist SPIKES, mille leiate järgnevalt lingilt:

Vähikahtluse ja vähidiagnoosi teatamine

Samm 5: Vähikahtluse dokumenteerimine, diagnoos Z03.1

Alates vähikahtlusest ≤ 14 päeva vähikeskuseni.

Kui patsiendile on vähikahtlus ja edasised sammud lahti seletatud, siis paneb EMO arst välja ja dokumenteerib vähikahtluse diagnoosi Z03.1: jälgimine kahtlustatud pahaloomulise kasvaja suhtes (kopsuvähi täpsustusega).

Vähikahtluse diagnoos on indekssündmus ehk kiire raja algus, selle põhjal tuvastab järgmine spetsialist (eelkõige pulmonoloog) kiireloomulisuse. Lisaks on dokumenteeritud paikmepõhise vähikahtluse alusel võimalik vähiravi ajalisi kriteeriumeid mõõta.

Samm 6: Valvearstiga konsulteerimine

Järgnevalt konsulteerib EMO arst valvearstiga (torakaalkirurgiga), et selgitada välja järgmised sammud--kuhu patsient edasi suunata ja millist diagnostikat ta vajab. Valvearst edastab info õde-koordinaatorile.

Patsiendi edasine käsitlus sõltub seisundist:

• Kui patsient on vaimselt ja füüsiliselt suuteline koju minema, paneb TÜ Kliinikumi valvearst (torakaalkirurg) talle ambulatoorselt pulmonoloogi või torakaalkirurgi vastuvõtuaja.
• Kui patsient ei ole suuteline koju minema, siis palume konsulteerida TÜ Kliinikumi valvearstiga (torakaalkirurg), kes teeb otsused hospitaliseerimise ja edasiste uuringute osas.

Samm 1: Diagnostika selgitamine patsiendile ja õde-koordinaatori vastuvõtt

Vähikeskusesse jõudmisest ≤ 21 päeva kopsuvähi diagnoosi kinnitumiseni

Pulmonoloog annab patsiendile tervikliku info tehtud diagnostika kohta. Võimalusel palume pakkuda patsiendile samal päeval õde-koordinaatori vastuvõttu.

Õde-koordinaatori vastuvõtul tehtavad tegevused:

• küsitakse patsiendi nõusolekut pilootprojektis osalemiseks
• viiakse läbi sümptomite ja elukvaliteedi küsimustikud
• tehakse kvaliteedikontroll vähikeskuse-eelsetele tegevustele

Pulmonoloog ja torakaalkirurg on põhivastutajad kopsuvähi diagnostika, sh staadiumiuuringute eest.

Sammud 2a ja 2b: Kui vähidiagnoos ei kinnitu

Kui vähidiagnoos ei kinnitu, suunatakse patsient vastavalt vajadusele edasi perearsti, pulmonoloogi või muu spetsialisti juurde.

Kui maliigsust ei ole võimalik täielikult välistada, jäetakse patsient jälgimisele (torakaalkirurgile või pulmonoloogile).

Sammud 2c: Kui vähidiagnoos kinnitub

Alates vähidiagnoosist ≤ 28 päeva kasvajavastase ravi alguseni

Viiakse läbi PET-uuring. Pulmonoloog või torakaalkirurg suunab kõik kopsuvähi esmased juhtumid konsiiliumisse.

Samm 3: Konsiilium

Onkoloogiliste haigete raviplaani koostamine toimub multimodaalses onkoloogilises konsiiliumis. Konsiilium on nõupidamine, milles osalevad raviga tegelevad spetsialistid (vastava kasvajapaikme kirurg, süsteemravi/ keemiaravi, kiiritusravi teostav onkoloog) ja kasvaja diagnostikaga tegelevad eriarstid (radioloog, nukleaarmeditsiini arst, patoloog). Konsiiliumi meeskonda kuuluvad ka teiste erialade spetsialistid, kes aitavad hoida patsiendi elukvaliteeti ravi ajal ja ka pärast ravi lõppu.

Vajadusel palume kaasata konsiiliumisse palliatiivravi (toetava ravi) esindaja. Palliatiivravile suunamisel tuleb kasutada koodi Z51.5 Palliatiivhooldus.

Kui ravi ei alustata, tuleb ka see otsus vastu võtta konsiiliumis. Ravi mittealustamise otsuse võib teatud juhtudel teha ECOG staatuse põhjal, kuid ravivõimaluste arenedes on kohustuslik arutelu konsiiliumis.

• Kui ravi ei alustata ECOG staatuse põhjal, tuleb dokumenteerida Z53.0 Vastunäidustuste tõttu teostamata jäänud menetlused.
• Kui patsient keeldub ravist kas enne või pärast diagnoosi, tuleb see dokumenteerida, märkides kaasuva diagnoosina Z53.2 Patsiendi otsusel, muudel ja täpsustamata põhjustel tegemata menetlused.

Kui patsient ei saa halva üldseisundi tõttu ravi, suunatakse ta edasi vajalikele teenustele (koduõendus, palliatiivravi arsti konsultatsioon, statsionaarne hooldusravi).

Onkoloogile suunamine:

• Onkoloogi vastuvõtule suunatakse patsient, kui on tehtud konsiiliumi otsus ravi kohta (kuratiivne/ palliatiivne kiiritusravi ja/ või süsteemravi, neoadjuvantne ravi enne kirurgilist ravi).
• Vastuvõtuaeg broneeritakse konsiiliumi päeval, vastuvõtt toimub < 1 nädala jooksul. Vastuvõtuaja teatab patsiendile telefoni teel konsiiliumi sekretär.

Torakaalkirurgile suunamine:

• Torakaalkirurgi vastuvõtule suunatakse patsient, kui on tehtud konsiiliumi otsus kirurgilise ravi kohta. Kirurgilise ravi otsus konsiiliumis=torakaalkirurgi poolt on patsiendi opereeritavus ja tuumori resetseeritavus juba hinnatud. Torakaalkirurg vastutab edasi patsiendi informeerimise ja operatsiooni planeerimise eest.
• Vastuvõtuaeg broneeritakse konsiiliumi päeval, vastuvõtt toimub < 1 nädala jooksul. Vastuvõtuaja teatab patsiendile telefoni teel konsiiliumi sekretär.

Samm 4: Diagnoosist rääkimine vastuvõtul

Kui vähidiagnoos kinnitub, selgitab raviarst seda patsiendile vastuvõtul. Kutsuge patsient vastuvõtule võimalusel koos lähedasega. Patsiendid vajavad vähidiagnoosi ja edasise raviteekonna osas ausat suhtlust ja empaatilisi selgitusi. Patsiendi vaimse tervise toetamiseks palume vähidiagnoosi teatamisel lähtuda halbade uudiste teatamise protokollist SPIKES, mille leiate järgnevalt lingilt:

Vähikahtluse ja vähidiagnoosi teatamine

Kaasotsustamise käigus võiks raviarst teadlikult suunata teema kolmele küsimusele:

• Millised ravivalikud on ?
• Millised on iga valiku poolt- ja vastuargumendid
• Kuidas saab tuge, et teha enda jaoks parim otsus ?

Vastuvõtu lõpus või selle järgselt annab arst patsiendile:

• suuliselt läbi räägitud info kokkuvõtte kirjalikult (paberkandjal ja/ või terviseportaalis)
• kontakti, kellelt küsida jätkuküsimusi, koos kellaaegadega

Samal vastuvõtul koostab raviarst ka raviplaani.

Raviplaani koostamine

Raviarst koostab raviplaani koostöös patsiendi, tema lähedaste ning õde-nõustajaga (õde-koordinaatoriga). Raviplaan pannakse pärast koostamist 1 tööpäeva jooksul üles Terviseportaali.

Raviplaani osad:

• Tehtud ravivalik ja eesmärk (kuratiivne/ palliatiivne/ patsiendi erieelistused vereülekande jms osas)
• Ravi ja vastuvõttude ajakava plaan
• Patsiendi tegevused:
  • uni, liikumine, tubakast ja alkoholist loobumine, hammaste kontroll jne.
  • mis tingimustel ja kellega ühendust võtta, kui on tervisemure
• Toetavad võimalused ja teenused, mis võimaldavad patsiendil raviplaani järgida:
  • patsiendi vajaduste/ probleemide kaardistamine õe vastuvõtus
  • palliatiivravi võimalused
  • vähiraviks ettevalmistavad teenused ehk prehabilitatsiooniteenused:
    • füsioterapeut, hammaste seisundi hindamine, patsiendi soovi korral suitsetamisest loobumise nõustamine
    • vajaduspõhiselt psühholoog/ vaimse tervise õde (hingehoidja/ vähivaldkonna kogemusnõustaja), operatsiooniõde/ keemia- ja kiiritusravi õde-nõustaja, toitumisnõustaja, sotsiaaltöötaja
• Raviteekonna koordineerimine:
  • raviteekonna õde-koordinaatoriks on onkoloogia (eri)õde
  • patsiendi esimene kontakt erinevate terviseprobleemide korral

Samm 5: Prehabilitatsiooniteenuste broneerimine

Õde-koordinaator broneerib prehabilitatsiooniteenused:

• füsioterapeut
• hammaste seisundi hindamine
• patsiendi soovi korral suitsetamisest loobumise nõustamine

Vajaduspõhiselt palume suunata patsiendi ka järgmiste spetsialistide vastuvõtule:

• psühholoog
• vaimse tervise õde
• hingehoidja
• vähivaldkonna kogemusnõustaja
• operatsiooniõde
• keemia- ja kiiritusravi õde-nõustaja
• toitumisnõustaja
• sotsiaaltöötaja

Samm 6: Kasvajavastase ravi algus