Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on neuroarenguline eripära, mida mõistetakse üha enam kui ajutüüpi, mis sobitub ühtede olukordadega paremini kui teistega. Diagnoosiks kvalifitseerub haigus siis, kui tähelepanematus, impulsiivsus või hüperaktiivsus häirivad oluliselt inimese toimetulekut.

ATH on üks sagedasemaid psüühikaeripärasid lapse- ja noorukieas, esinedes maailmas 5–8 protsendil koolilastest ning poistel 3 korda sagedamini kui tüdrukutel. Täiskasvanueas püsib ATH populatsioonis 3–7 protsendi ulatuses. Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse psühhiaatri dr Ove Liis Mahhovi sõnul võib ATH olla nii tugevus kui ka nõrkus, sõltudes sellest, millistes tingimustes inimene elab ja tegutseb.