Akne ei ole ainult teismeliste mure (18.08.2026)
Akne on üks levinumaid nahahaigusi, millega puutub elu jooksul kokku 80–85% inimestest. Tegemist on karvafolliikuli ja rasunäärme kroonilise põletikulise haigusega, mis avaldub peamiselt näol, rindkerel ja seljal, kus rasunäärmeid on kõige rohkem. Akne avaldub enamasti teismeeas, kuid võib esineda ka täiskasvanutel.
Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku arst-residendi dr Laura Jõgeda sõnul on aknele iseloomulikud komedoonid ehk must- ja valgepead, põletikulised paapulid ja pustulid ning raskematel juhtudel põletikulised sõlmed ja tsüstid. „Akne kõige varasem lööbeelement on komedoon, mis tekib siis, kui karvafolliikuli pooriava ummistub rasu ja surnud naharakkudega. Kui ummistunud karvafolliikulisse lisandub põletik, kujunevad paapulid ehk punetavad nahapinnast kõrgemad lööbeelemendid ning pustulid ehk mädase tipuga vistrikud,“ selgitas dr Jõgeda.
Akne tekkes mängivad keskset rolli hormonaalsed muutused, suurenenud rasueritus, karvafolliikuli ava ummistumine, nahabakter Cutibacterium acnes ning põletikuline immuunreaktsioon. „Puberteedieas suureneb androgeenide ehk meessuguhormoonide mõju, mille tulemusena toodavad rasunäärmed rohkem rasu. Samuti tekivad ummistunud karvafolliikulis soodsad tingimused Cutibacterium acnes paljunemiseks,“ ütles dr Jõgeda. Ta rõhutas, et bakterit leidub ka terve inimese nahal, kuid akne korral vallandab see põletikulise immuunreaktsiooni, mille tagajärjel tekivad põletikulised vistrikud ning raskematel juhtudel sügavad sõlmed või tsüstid.
Akne teket ja kulgu mõjutavad ka mitmed muud tegurid. „Oluline roll on pärilikkusel – kui ühel või mõlemal vanemal on olnud raske akne, on suurem tõenäosus selle tekkeks ka lastel. Haiguse kulgu võivad mõjutada menstruatsioonitsükkel, rasedus või polütsüstiliste munasarjade sündroom. Mõnel inimesel süvendavad aknet kõrge glükeemilise indeksiga toidud, nagu maiustused, magusad joogid ja valgest jahust valmistatud tooted. Samuti piimatooted või vadakuvalku sisaldavad toidulisandid,“ selgitas dr Jõgeda. Tema sõnul ei ole stress akne põhjustaks, kuid võib olemasolevat haigust süvendada ja paranemist aeglustada.
Aknet võivad esile kutsuda või ägestada ka mõned ravimid, sealhulgas testosteroon, anaboolsed steroidid, kortikosteroidid ja liitium. „Sageli arvatakse, et akne tekib halva hügieeni tõttu, kuid sagedasem näopesu seda tegelikult ei ravi. Liigne pesemine ja tugevatoimelised puhastusvahendid võivad hoopis kahjustada naha kaitsebarjääri ja süvendada põletikku. Samuti võivad aknet ägestada poore ummistavad ehk komedogeensed kosmeetika- ja nahahooldustooted,“ ütles dr Jõgeda.
Kõige sagedamini algab akne 12.–13. eluaasta paiku, kuigi esimesed nähud võivad ilmneda ka varem. „Puberteedieas esineb aknet poistel ja tüdrukutel sarnase sagedusega, kuid poistel kulgeb haigus sageli raskemalt. Enamikul inimestest taandub akne enne 25. eluaastat, kuid osal võib akne püsida või tekkida ka täiskasvanueas. Täiskasvanute puhul näeme, et aknet esineb sagedamini naistel,“ selgitas dr Jõgeda. Kuigi enamasti tekib akne näole, eriti otsmikul, ninal, põskedel ja lõual ehk T-tsoonis, võib seda esineda ka seljal, rindkerel ja õlgadel – raskematel juhtudel on haaratud mitu kehapiirkonda korraga.
Akne ravi eesmärk on vähendada põletikku, ennetada uute lööbeelementide teket, vältida armistumist ning parandada patsiendi elukvaliteeti. „Ravi aluseks on õige nahahooldus, mille juurde kuuluvad õrn puhastusvahend, mittekomedogeenne niisutav kreem ja igapäevane päikesekaitse. Kerge akne korral kasutatakse peamiselt paikseid ravimeid, nagu retinoidid, bensoüülperoksiid ja aselaiinhape. Vajaduse korral kasutatakse ka kombinatsioonpreparaate,“ selgitas dr Jõgeda. Kui akne on ulatuslikum ja põletikulisem või paikne ravi ei anna 3–6 kuu jooksul piisavat tulemust, kasutatakse suukaudseid ravimeid, milleks võivad olla antibiootikumid või isotretinoiin.
Naistel kasutatakse teatud juhtudel ka kombineeritud hormonaalseid rasestumisvastaseid tablette või spironolaktooni. „Isotretinoiin on raske põletikulise akne korral väga efektiivne ravim, mida kasutatakse juhul, kui esineb armistumise risk, akne ei allu teistele ravimeetoditele või haigus mõjutab oluliselt inimese elukvaliteeti. Ravikuur kestab tavaliselt 6–8 kuud ning selle ajal on vajalik regulaarne nahaarsti jälgimine ja vereanalüüside tegemine. Kuna isotretinoiin võib põhjustada loote väärarenguid, ei tohi ravi ajal ega ühe kuu jooksul pärast ravi lõppu rasestuda,“ rõhutas dr Jõgeda.
Ta tõdes, et akne ravi nõuab järjepidevust ja kannatlikkust. „Esimesi märgatavaid tulemusi võib enamasti oodata alles 6–8 nädala möödudes. Ravi alguses võivad paiksed ravimid põhjustada naha kuivust, ketendust või ärritust, mis tavaliselt aja jooksul taanduvad. Kreemravimeid tuleb kanda kogu aknest haaratud piirkonnale, mitte ainult üksikutele lööbeelementidele,“ selgitas dr Jõgeda, lisades, et pärast aktiivse akne taandumist soovitatakse sageli jätkata säilitusraviga, et vähendada haiguse taastekke riski.
Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku õe Maili Maalmanni sõnul kasutatakse lisaks ravimitele valitud juhtudel ka erinevaid protseduure. „Ühe sagedamini kasutatava ravivõttena tehakse pindmisi happekoorimisi, mis aitavad vähendada komedoone ja parandada naha seisundit. Komedonaalse akne korral võib täiendava ravimeetodina kasutada ka mehaanilist puhastust, mille käigus eemaldatakse komedoonid steriilsete töövõtetega,“ selgitas Maalmann. Vajaduse korral kasutatakse ka valgus- ja laserravi ning suurte põletikuliste sõlmede koldesiseseid kortikosteroidsüste.
Tema sõnul on oluline meeles pidada, et protseduurid on enamasti ravimravi täienduseks ega asenda seda. Samuti võivad akne paranemise järel nahale jääda armid või põletikujärgsed pigmendimuutused. „Aknearmide ravi sõltub armide tüübist, raskusastmest ja ulatusest. Kõige sagedamini kasutatakse laserravi, mikronõelumist ja keemilisi koorimisi ning vajaduse korral kombineeritakse erinevaid ravimeetodeid,“ selgitas Maalmann. Akne armide täielik eemaldamine ei ole võimalik, kuid ravi aitab muuta need vähem märgatavaks ning parandab naha tekstuuri.
Kui nahal esinevad üksnes põletikujärgsed punased või pruunid laigud, võivad Maalmanni sõnul nende taandumist soodustada retinoidid, aselaiinhape, niatsiinamiid, C-vitamiin ja pindmised happekoorimised. Sama oluline on igapäevane päikesekaitse, mis aitab vältida pigmentatsiooni süvenemist.
Aknega võib esmalt pöörduda perearsti poole, kes saab hinnata haiguse raskusastet, anda nõu sobiva nahahoolduse osas, alustada ravi ning vajaduse korral teha nahaarstile e-konsultatsioon. „Nahaarsti poole tasub kindlasti pöörduda siis, kui akne on mõõdukas või raske, põhjustab valulikke põletikulisi sõlmi või tsüste, jätab arme või pigmendimuutusi või kui esmased ravivõimalused ei ole andnud piisavat tulemust. Eestis alustab isotretinoiinravi nahaarst,“ selgitas dr Jõgeda. Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliinikusse saab nahaarsti vastuvõtule registreerida Terviseportaali, Kliinikumi kodulehe või kõnekeskuse telefoni 731 9100 kaudu ning saatekirja selleks vaja ei ole.
Lisaks nahaarstile on võimalik pöörduda Kliinikumi akneõe vastuvõtule. Vastuvõtt on mõeldud patsientidele, kellel on juba diagnoositud akne või alustatud ravi. „Akneõde nõustab igapäevase nahahoolduse ja toodete valiku osas, õpetab arsti määratud ravimite õiget kasutamist, aitab toime tulla võimalike kõrvaltoimetega ning toetab ravisoostumust,“ selgitas Maalmann. Akneõe vastuvõtule suunab nahaarst. Esteetilise dermatoloogia protseduuride konsultatsiooniks on võimalik broneerida tasuta õe konsultatsioon nii Tartus kui ka Tallinnas, helistades telefonidel 731 9736 või 731 9723.
Kliinikumi Leht