Inimese koesobivuse antigeenid (HLA- human leukocyte antigen) ehk peamise koesobivuskompleksi (MCH- major histocomatibility complex) molekulid on valgulised markerid inimese rakkude pinnal. Nende üleandeks on organismi sattunud võõra bioloogilise materjali äratundmine, immuunmehhanismide käivitmine ja reguleerimine. Eristatakse HLA I klassi (A, B, C) ja II klassi (DP, DQ, DR) antigeene. Inimesel on HLA I klassi antigeenid kõigi tuumaga rakkude pinnal, HLA II klassi antigeenid vaid nende immuunsüsteemi rakkude pinnal, mille ülesandeks on võõra antigeeni esitamine immuunsüsteemile. Neid rakke nimetatakse antigeeni esitavateks rakkudeks (APC- antigen presenting cell).
Iga antigeeni esitava raku pinnal on kuus I klassi HLA antigeeni ja kuus II klassi antigeeni. Erinevaid koesobivuse antigeene tähistatakse sümbolitega A, B, C, DR, DQ ja DP.

HLA atigeene kodeerivad geenid asuvad inimesel kõik 6. kromosoomi lühikeses õlas.

Tänu sellele, et kõik HLA antigeene kodeerivad geenid asuvad ühes kromosoomis päranduvad nad komplektis, mida nimetatakse haplotüübiks. Iga inimene pärib pool oma HLA antigeenidest emalt ja pool isalt ehk siis ühe haplotüübi emalt ja teise isalt.

Ühe ema ja isa laste (õdede-vendade) koesobivuse antigeenide kokkulangevuse tõenäosus on 25%. Seega 75% patsientidest, kes vajaksid vereloome tüvirakkude siirdamiseks doonorit, ei leia seda oma õdede-vendade seast.