Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliinik ning Eesti Hematoloogide Selts korraldavad 30.novembril seminari „30 aastat vereloome tüvirakkude siirdamist Eestis“.
Seminar toimub Tartus, L. Puusepa 6 saalis (ruum 163) 30. novembril kell 15.00 -17.30.
2023 aasta maikuus loodi Tartu Ülikooli Kliinikumi vereloome tüvirakkude ja rakuravi kompetentsikeskus,
mille ülesandeks on vereloome tüvirakkude siirdamise ja rakuravi alase tegevuse
koordineerimine, arendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine Kliinikumis.
Kliinikum on ainus raviasutus Eestis, kus tehakse allogeenset vereloome tüvirakkudesiirdamist ning vereloome tüvirakkude siirdamist lapspatsientidele. Kompetentsikeskuse juhi dr Ain Kaare sõnul kasutatakse vereloome tüvirakkude siirdamist paljude vereloome ja lümfisüsteemi haiguste
korral. „Näiteks ägeda leukeemia ja aplastilise aneemia korral, lümfoomide, krooniliste leukeemiate, hulgimüeloomi ja müelodüsplaasiate raviks. Vereloome tüvirakude siirdamiseks tuleb patsiendi enda haiguslik vereloome esmalt keemiavõi kiiritusraviga hävitada ning seejärel taastada uute vereloome tüvirakkudega siirdamise käigus,“ tutvustas dr Kaare. Sealjuures saab autoloogse siirdamise puhul kasutada patsiendi enda tüvirakke või allogeense siirdamise puhul doonorilt pärinevaid tüvirakke.
Vereloome tüvirakkude siirdamisprotsessil on erinevad etapid. Doonormaterjali hankimine ja siirdamine toimub hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonnas, doonormaterjali töötlemine ja säilitamine aga ühendlabori immuunanalüüsi osakonnas. „Selleks, et vereloome tüvirakkude siirdamine ja rakuravi oleks ühtselt koordineeritud ja arendatud, on loodud kompetentsikeskus, mis ühendab nii rakkude hankimise, käitlemise kui siirdamise protsessid ja tagab kvaliteedinõuded,“ selgitas dr Ain Kaare. Ta lisas, et kompetentsikeskus on moodustatud Kliinikumi hematoloogia- onkoloogia kliiniku ja ühendlabori töötajate baasil ning vereloome tüvirakkude ja rakuravi keskuse tegevuses osalevad mõlemast üksusest vastava erialalise ettevalmistusega arst-õppejõud, laborispetsialistid, laborandid ja õed.
Dr Kaare tõi välja, et siirdamine, nii organite, elundite kui ka rakkude siirdamine, on seadusandlikult üks enamreguleeritud meditsiini valdkondi. „Siiratavate organite, rakkude ja kudede kvaliteedi ning ohutuse tagamiseks kehtivad Euroopa parlamendi, nõukogu ning komisjoni direktiivid, lõpetades Eesti vabariigi seaduste ja määrustega, lisaks veel erinevad standardid ja juhised. Ka see on kompetentsikeskuse ülesanne – tagada rakkude hankimiseks ja käitlemiseks pädevad ja vastutavad isikud ning kliinilise programmi juht, kes on kursis väga mahuka regulatsioonide raamistikuga,“ sõnas pika kogemusega hematoloog.
Tartu Ülikooli Kliinikumis möödus sel aastal vereloome tüvirakkude siirdamisega alustamisest 30 aastat, mille jooksul on viidud läbi 400 autoloogset ja 349 allogeenset vereloome tüvirakkude siirdamist. Aastas tehakse vereloome tüvirakkude siirdamisi 38–59 korral. Dr Ain Kaare sõnul on vereloome tüvirakkude siirdamine kindlasti ajas kasvav ravimeetod. „Nii Eestis kui mujal maailmas kasutatakse siirdamist ravi ühe osana üha vanematel inimestel. Tänu meie 30-aastasele tüvirakkude siirdamise kogemusele saame ka Kliinikumis võtta ravile aina vanemaid patsiente,“ lausus dr Kaare.
KLIINIKUMI LEHT
Tartu Ülikooli Kliinikum saab esmakordselt külalisarst-õppejõu, kui Belgia meditsiinigeneetik professor Hilde Van Esch liitub Tartu Ülikooli külalisprofessorina Kliinikumiga. Tema rahvusvaheline ravitöö kogemus ja teadustöö geneetiliste arenguhäirete ning haruldaste haiguste valdkonnas annavad olulise panuse Kliinikumi kõige haruldasemate ja keerulisemate patsientide ravisse, aga ka teadusgeneetika arengusse, tugevdades nii omakorda ülikoolihaigla rahvusvahelist koostööd.
Professor Van Esch töötab Leuveni Katoliku Ülikoolis ja on tunnustatud ekspert geneetiliste arenguhäirete molekulaarsete mehhanismide uurimisel. Ta on osalenud mitmetes rahvusvahelistes teadusprojektides ning avaldanud arvukalt teadusartikleid. Tartu Ülikooli Kliinikumi harvikhaiguste keskuse juhi professor Katrin Õunapi sõnul on Van Esch üks maailma juhtivaid inimese geneetika eksperte, Euroopa Referentsvõrgustiku Ithaca aktiivne liige ja konsultant. „Tema teadus- ja kliiniline töö keskendub peamiselt intellektipuude tekkepõhjustele, eriti X-kromosoomi seotud ja haruldaste geneetiliste neuroarenguliste häirete uurimisele,“ tutvustas prof Õunap.
