Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Erütrotsüütide settekiirus (ESR) on mittespetsiifiline test, mida kasutatakse põletiku olemasolu ja ulatuse hindamiseks organismis. ESR sõltub plasma valkude kontsentratsioonist ja erütrotsüütide omadustest. ESR kiiruse määrab põhiliselt suure molekulkaaluga ägeda faasi valkude kontsentratsioon veres: fibrinogeen, α2-makroglobuliin, immuunglobuliinid, pöördvõrdeliselt albumiin. Tulemuse hindamiseks mõõdetakse erütrotsüütidevaba plasmaosa kõrgust, mis on tekkinud ühe tunni jooksul vertikaalselt seisnud katsutist. Laboris on kasutusel modifitseeritud meetod, mis annab tulemuse 20 minuti jooksul.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Katsuti | Veeniveri: K2E/K3E-katsuti (lilla kork) | |
Säilivus | Veri toatemperatuuril neli tundi, 2-8 °C 24 tundi |
Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt
Analüüsimeetod: modifitseeritud Westergreni meetod analüsaatoril
Referentsväärtused
17 a – < 51 a | M | < 11 mm/h | |
N | < 13 mm/h | ||
51 a – < 61 a | M | < 13 mm/h | |
N | < 20 mm/h | ||
61 a – < 70 a | M | < 15mm/h | |
N | < 21 mm/h | ||
≥ 70 a | M | < 31 mm/h | |
N | < 36 mm/h |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Krooniliste põletikuliste haiguste diagnostika ja haiguskulu jälgimine.
Settekiirus on tõusnud hulgimüeloomi, süsteemsete sidekoehaiguste, maliigsete protsesside, mõnede maksahaiguste ja koekahjustuste (nt müokardiinfarkt) puhul. Ka rasedusepuhused muutused plasmavalkudes põhjustavad settekiiruse tõusu.
Erütrotsüütide arvu languse puhul on nn raharullide moodustumine kiirem, mille tõttu aneemiaga kaasneb enamasti settekiiruse tõus. Samas on polütsüteemia korral erütrotsüütide settekiirus sageli normaalne ka juhul, kui kaasneb põletikuline protsess. Külmaaglutiniinide esinemine võib põhjustada erütrotsüütide settekiiruse väga olulist tõusu. Krüoglobuliinid/krüofibrinogeen võivad põhjustada proovi geelistumise kohe mõõtmisaja alguses, mistõttu saadakse väga väike erütrotsüütide settekiiruse tulemus. Plasmaasendajad tõstavad erütrotsüütide settekiirust.
Koostaja: Piret Mihkelson
Muudetud 24.04.2024