Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
C-peptiid moodustub pankrease Langerhansi saarekeste β-rakkudes sünteesitud proinsuliini molekuli jagunemisel insuliiniks ja C-peptiidiks. C-peptiid sekreteeritakse verre koos insuliiniga ekvimolaarses koguses. C-peptiidi tase seerumis näitab endogeense insuliini sekretsiooni võimet. Eksogeenne insuliin ega insuliinivastased antikehad ei mõjuta C-peptiidi kontsentratsiooni ega sega selle määramist. C-peptiid eritub peamiselt neerude kaudu.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Hommikusest paastuseerumist määratud ühekordne C-peptiidi analüüs on väheinformatiivne. Soovitav on määrata C-peptiidi paralleelselt insuliini analüüsiga glükoosi taluvuse proovi käigus või toidukoormust rakendades.
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork) või geeliga LH-katsuti (roheline kollase rõngaga või heleroheline kork) | |
Säilivus | Seerum/plasma toatemperatuuril neli tundi, +4 °C üks päev, -20 °C üks kuu |
Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti
Analüüsimeetod: elektrokemoluminestsents-immuunmeetod (ECLIA)
Referentsväärtused
≥ 18 a | 0,37–1,47 nmol/L |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Hüpoglükeemia diferentsiaaldiagnostika. 1. ja 2. tüüpi diabeedi eristamine. Endogeense insuliinireservi kontroll, insuliinravi vajalikkuse üle otsustamine. Insulinoomi diagnostika.
Enamusel juhtudel liiguvad C-peptiidi ja insuliini tasemed paralleelselt. Mõlema tasemed on suurenenud rasvumuse ja glükoosi taluvushäire korral ning 2. tüüpi diabeedi algjärgus. Haiguse süvenedes väheneb insuliini sekretsioon ja hüperglükeemiaga patsientidel on täheldatav ka C-peptiidi taseme langus esialgselt kõrgelt tasemelt referentsväärtuste alumisele piirile ja alla selle. Viimasel juhul ei ole 2. tüübi diabeedihaiget enam võimalik stabiliseerida ilma insuliinravita.
1. tüüpi diabeedi puhul on C-peptiidi ja insuliini väärtused madalad, referentsväärtuste alumisel piiril või alla selle.
Insulinoomi puhul, sulfonüüluurea preparaatide ja meglitiniidi manustamise korral on nii C-peptiidi kui insuliini tasemed kõrged. Eksogeense insuliini manustamisel on C-peptiidi tase madal, kuid insuliini tase kõrge (sünteetiliste insuliinide – lispro, aspart, glargine – kasutamisel on insuliini tase madal, sest ühendlabori määramismetoodika neid ravimvorme ei tuvasta).
Insuliinivastaste antikehade esinemisel võib insuliini tase olla kõrge, kuna insuliini ja antikehade kompleksi poolväärtusaeg pikeneb, C-peptiidi taset insuliinivastased antikehad ei mõjuta.
C-peptiidi ja insuliini tase on tõusnud ka neerupuudulikkuse, Cushingi sündroomi ja akromegaalia korral.
Koostaja: Kaja Vaagen
Muudetud 03.02.2023