Epstein-Barr viiruse antikehade paneel: | EBV Ab paneel | Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond | |
Epstein-Barr viiruse kapsiidiantigeeni vastane IgG seerumis | EBV VCA IgG | Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond | |
Epstein-Barr viiruse kapsiidiantigeeni vastane IgM seerumis | EBV VCA IgM | Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond | |
Epstein-Barr viiruse tuumaantigeen 1 vastane IgG seerumis | EBV NA1 IgG | Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond | |
Epstein-Barr viiruse DNA hulk | EBV DNA QN | Immuunanalüüsi osakond | |
Epstein-Barr viiruse DNA | EBV DNA | Immuunanalüüsi osakond |
Epstein-Barr viirus (EBV) kuulub herpesviiruste hulka ning on tuntud ka inimese herpesviirus 4 (HHV-4) nime all. Viirus levib enamasti süljega, kuid on kirjeldatud ka nakatumist sugulisel teel, transplantatsioonil ja vereproduktidega, mis sisaldavad lümfotsüüte. Inkubatsiooniperiood kestab 4–6 nädalat. Lapseeas on esmane infektsioon peamiselt asümptomaatiline, noortel aga põhjustab infektsioosse mononukleoosi sündroomi, mille kulg võib olla väga varieeruv. EBV jääb organismi püsima B-lümfotsüütides ning võib reaktiveeruda. EBV esmane infektsioon või reaktivatsioon võivad olla väga raskete tagajärgedega immuunsupresseeritutel, näiteks luuüdi- või organtransplantatsiooni järgselt, päriliku ja omandatud immuunpuudulikkuse korral.
EBV DNA on määratav sümptomite tekkimisest kuni 3.–4. nädalani nii esmasel haigestumisel kui ka reaktivatsioonide korral.
Viiruse kapsiidiantigeeni vastased IgM antikehad (VCA IgM) tekivad kliiniliste sümptomite ilmnemisel ja võivad jääda määratavateks mõnest nädalast kuni 3 kuuni, ka reaktivatsiooni korral. VCA IgG antikehad tekivad esimesel nädalal peale sümptomite teket ja püsivad määrataval tasemel kogu elu.
Epstein-Barr viiruse tuumaantigeen 1 vastane IgG (NA1 IgG)tekib alles 3.–4. nädalal peale kliiniliste sümptomite teket. Osadel inimestel (ligikaudu 5%) ei teki EBV infektsiooni järgselt EBV NA1 IgG antikehi või jääb nende tase alla määramispiiri. Kroonilise infektsiooni või immuunsupressiooni korral võib NA1 IgG tase olla väga madal või alla määramispiiri.
Et eristada ägedat haigestumist läbipõetud infektsioonist, teostatakse EBV antikehade paneel (EBV Ab paneel) määrates samaaegselt EBV VCA IgM, EBV VCA IgG, EBV NA1 IgG antikehad.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
EBV DNA QN:
Proovimaterjal | Proovinõu | Säilivus | |
Veri | K2E/K3E-katsuti (lilla kork) | Veri toatemperatuuril ja +4 °C 24 tundi, plasma +4 °C neli päeva | |
Liikvor | Lisandita katsuti (värvitu kork või valge kork) | +4 °C juures 24 tundi |
EBV DNA:
Proovimaterjal | Proovinõu | Säilivus | |
Uriin | steriilne proovitops | +4 °C 48 tundi, -20 °C pikemat aega | |
Koematerjal | steriilne proovitops | ||
Lootevesi, BAL vm koevedelik | steriilne lisanditeta katsuti |
EBV Ab paneel:
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork) | |
Säilivus | Seerum toatemperatuuril kolm päeva; +4 °C 14 päeva; -20 °C pikemat aega |
Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti
Analüüsimeetodid
EBV DNA QN, EBV DNA: reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon (PCR)
EBV Ab paneel: mikropartiklitega kemoluminestsents-immuunmeetod (CMIA)
Vastuse vorm
EBV DNA QN: viiruse hulga arvulised väärtused
EBV DNA: positiivne/negatiivne
EBV Ab paneel: positiivne/negatiivne/piiripealne
Näidustus ja kliiniline tähendus
EBV DNA QN: haiguse kulu ja ravi tulemuslikkuse jälgimine. Tulemus 0 koopiat/ml ehk negatiivne tulemus näitab viiruse puudumist antud proovimaterjalis või on viiruse hulk alla meetodi määramispiiri. < 20 kIU/L näitab EBV olemasolu, aga viiruse hulk jääb alla meetodi kvantiteerimispiiri.
EBV DNA: esmase nakkuse või reaktivatsiooni tuvastamine.
EBV DNA negatiivne: aktiivset viirust ei ole või on selle hulk alla meetodi määramispiiri. EBV DNA positiivne: aktiivse viiruse esinemine antud proovimaterjalis.
EBV Ab paneel: kahtlus infektsioossele mononukleoosile, immuunstaatuse määramine.
EBV VCA IgM | EBV VCA IgG | EBV NA1 IgG | Interpretatsioon | |
- | - | - | Immuunvastust pole tekkinud | |
+ | - | - | Varane äge infektsioon või mittespetsiifiline immuunreaktsioon | |
+ | + | - | Äge infektsioon | |
+ | + | + | Hiline esmasinfektsioon või reaktivatsioon | |
- | + | + | Läbipõetud infektsioon | |
- | + | - | Äge (VCA IgM juba kadunud) või läbipõetud infektsioon (NA1 IgG pole tekkinud) | |
- | - | + | Läbipõetud infektsioon või mittespetsiifiline immuunreaktsioon |
Valepositiivse tulemuse (IgM) võivad anda reumatoidfaktor ja autoantikehad, ristreaktsioon CMV, parvoviirus B19-ga.
Koostas: Raili Randoja/Kaja Vaagen
Muudetud 21.07.2025