Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316

Amfetamiin on sümpatomimeetilise toimega ravim, mis ei ole ametlikult Eestis registreeritud, seega on kasutamise juhtudel tegu illegaalset päritolu preparaadiga. Seda kasutatakse narkootilise joobe saavutamiseks, manustatakse enamasti suukaudselt. Amfetamiin stimuleerib kesknärvisüsteemi, tekitades eufooriat, erutust, suurenenud energia ja võimekuse tunnet. Samuti võivad esineda ärevus, paranoia ja psühhootiline käitumine. Nagu kõik sümpatomimeetilised amiinid, põhjustab amfetamiin vererõhu, südame löögisageduse ja kehatemperatuuri tõusu, bronhodilatatsiooni ning söögiisu vähenemist. Mürgistuse korral võivad esineda südame rütmihäired, laktatsidoos, rabdomüolüüs, äge maksa- ja neerupuudulikkus. Amfetamiin püsib uriinis määratavas kontsentratsioonis (> 1000 ng/mL) üks-kaks ööpäeva pärast ühekordset manustamist (eritumise kiirus sõltub uriini pH-st).

Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine

Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt

Analüüsimeetod: immuunkromatograafiline meetod (sõeltest)

Referentsväärtus

Normaalleid on negatiivne.

Test muutub positiivseks, kui amfetamiini kontsentratsioon uriinis on üle 1000 ng/mL.

Näidustus ja kliiniline tähendus

Kahtlus amfetamiini kasutamisele.

Sõeltesti tulemuse tõlgendamisel tuleb kindlasti arvestada kliinilist pilti ja võimalikke ristreaktsioone patsiendile manustatavate ravimitega.

SA TÜK Ühendlaboris teostatakse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete analüüse ainult meditsiinilistel näidustustel. Sõltuvusaine kuritarvitamise sedastamine juriidilistel näidustustel teostatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis.

Koostaja: Katrin Reimand