Immuunanalüüsi osakond
Inimese lümfotsüüdid jagunevad bioloogilise funktsiooni ja raku pinnamarkerite järgi kolme suurde alampopulatsiooni – T-lümfotsüüdid (CD3+), B-lümfotsüüdid (CD19+) ja NK-rakud (CD3- CD16+ CD56+).
T-lümfotsüüdid moodustavad ligikaudu 75% kõikidest lümfotsüütidest. Nad osalevad antigeenspetsiifilises rakulises immuunvastuses ja reguleerivad B-lümfotsüütide poolset immuunglobuliinide sekretsiooni.
T-lümfotsüütide aktiveerumine on oluline protsess adaptiivse immuunvastuse tekkimisel. Aktiveerumiseks on vajalik kompleksi moodustumine nakatunud raku pinnal ekspresseeruva koesobivusantigeen (MHC) I-ga seondunud võõrvalgu (antigeeni) ja tsütotoksilise T-lümfotsüüdi vahel. See tagab tsütotoksiliste T-lümfotsüütide kiire klonaalse paljunemise ja võõrvalku esitlevate rakkude hävitamise. Aktiveerumisel muutub tsütotoksiliste T-lümfotsüütide pinnamarkerite koosseis: esmalt eskpresseeruvad varajased aktivatsioonimarkerid (CD69, CD25) ning seejärel hilised ja pikemaajalise ekspressiooniga aktivatsioonimarkerid (HLA-DR, CD38)
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Proov ei tohi olla hemolüütiline!
Katsuti | K2E/K3E-katsuti (lilla kork) | |
Analüüsitav kogus | 1 mL verd | |
Säilivus | Veri toatemperatuuril kuni 24 tundi. Mitte külmutada! Hoida päikesekiirguse eest! |
Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti, vastus järgmisel tööpäeval
Analüüsimeetod: voolutsütomeetria
Vastuse vorm
Aktiveeritud T-lümfotsüütide (CD3+ HLA-DR+) suhtarv kõikidest lümfotsüütidest.
Referentsväärtus
< 3 k | 0,8–2,3 % | |
3 k – < 1 a | 0,9–5,9 % | |
1 a – < 2 a | 1,1–7,0 % | |
2 a – < 6 a | 1,5–6,4 % | |
6 a – < 12 a | 2,3–7,0 % | |
12 a – < 18 a | 2,3–8,6 % | |
≥ 18 a | 2–12 % |
Laste referentsväärtused: Tosato, F., Bucciol, G., Pantano, G., Putti, M.C., Sanzari, M.C., Basso, G., Plebani, M.: Lymphocytes Subsets Reference Values in Childhood. Cytometry A. 2015 Jan; 87(1):81-5
Näidustus ja kliiniline tähendus
Aktiveeritud T-lümfotsüütide hulk väljendab organismi T-rakkude vastust viiruste, bakterite või parasiitide antigeenidele. Selle abil on võimalik kirjeldada organismi üldist immuunseisundit.
Aktiveeritud T-rakkude hulk tõuseb viirusevastaste immuunreaktsioonide korral: HIV-i, ägeda Epsteini-Barri viiruse (EBV), tsütomegaloviiruse (CMV) korral. Tõusu on täheldatud ka reumatoidartriidi, süsteemse erütematoosse luupuse (SLE), transplantaat-peremehe-vastu reaktsiooni (GVHD, Graft versus Host Disease) ja transplantaadi äratõukereaktsiooni korral ning vahetult peale luuüdi siirdamist.
Koostaja: Eva Reinmaa
Muudetud 06.07.2016