Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Albumiin on maksas sünteesitav ja kvantitatiivselt kõige olulisem plasmavalk, moodustades umbes 60% valgu üldhulgast. Ta on plasma onkootse rõhu peamine hoidja ja seega osaleb vedeliku jaotuses intra- ning ekstravaskulaarse ruumi vahel. Albumiin on paljude ainete (kaltsium, vabad rasvhapped, aminohapped, bilirubiin, hormoonid) ja mitmete ravimite transportvalk. Albumiini kontsentratsioon plasmas sõltub tema sünteesi, lagundamise ja eritumise kiiruse vahekordadest, samuti ka jaotusest ekstra- ja intratsellulaarse ruumi vahel.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Proov ei tohi olla hemolüütiline!
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork) või geeliga LH-katsuti (roheline kollase rõngaga või heleroheline kork) | |
Säilivus | Seerum/plasma toatemperatuuril 2,5 kuud, +4 °C viis kuud, -20 °C neli kuud |
Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt
Analüüsimeetod: kolorimeetriline meetod
Referentsväärtused
< 4 p | 28–44 g/L | |
4 p – < 14 a | 38–54 g/L | |
14 a – < 18 a | 32–45 g/L | |
≥ 18 a | 35–52 g/L |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Onkootse rõhu ja hüdratatsioonitaseme hindamine. Ebaselge geneesiga tursed. Maksa sünteesivõime hindamine. Valgukaotuse hindamine enteropaatiate, nefrootilise sündroomi korral.
Hüperalbumineemia põhjused:
Hüpoalbumineemia põhjused:
Koostaja: Kaja Vaagen
Muudetud 18.01.2023