Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Amikatsiin on aminoglükosiid, mis on efektiivne eeskätt gramnegatiivsete infektsioonide ravis, aga ka grampositiivsete infektsioonide (nt stafülokokk-infektsioonide) korral, eriti kombinatsioonis koos teiste antibiootikumidega. Amikatsiin imendub seedetraktist halvasti, seetõttu manustatakse teda parenteraalselt. Ravim ei seostu plasmavalkudega (seostuvus kuni 11%). Eritatakse neerude kaudu. Poolväärtusaeg täiskasvanutel on pisut üle kahe tunni, neerufunktsiooni kahjustuse puhul pikem. Vastsündinutel ning eriti enneaegsetel on amikatsiini eliminatsioon neerude kaudu väiksem.
Amikatsiin läbib platsentaarbarjääri ning eritub rinnapiima.
Sarnaselt teistele aminoglükosiididele võib ka amikatsiin põhjustada ototoksilisust ja nefrotoksilisust. Neid toksilisi ilminguid on täheldatud sagedamini neerukahjustusega haigetel, teiste ototoksiliste või nefrotoksiliste ravimite samaaegsel manustamisel ning soovitatust pikemaaegse ravi või suuremate annuste korral.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Tippkontsentratsiooni määramiseks on soovitatav võtta proov 30 min pärast infusiooni lõppu.
Baaskontsentratsiooni määramiseks võtta proov vahetult enne järgmist doosi.
NB! Proovi ei ole lubatud võtta sellest veenist, kuhu manustati ravim.
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork) või geeliga LH-katsuti (roheline kollase rõngaga või heleroheline kork) | |
Säilivus | Seerum/plasma toatemperatuuril kaheksa tundi, +4 °C kaks päeva, -20 °C neli nädalat. |
Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt
Analüüsimeetod: mikropartiklite kineetilise interaktsiooni meetod (KIMS)
Referentsväärtused
Kõik vanusegrupid | Baaskontsentratsioon | Terapeutiline | 5–10 mg/L | |
Toksiline | > 10 mg/L | |||
Tippkontsentratsioon | Terapeutiline | 20–25 mg/L | ||
Toksiline | > 35 mg/L |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Amikatsiinravi jälgimine.
Baaskontsentratsiooni tasapisi suurenevad väärtused näitavad ravimi akumulatsiooni. Baaskontsentratsiooni pikemaajaline püsimine > 10 mg/L ning tippkontsentratsiooni kestvam püsimine > 35 mg/L võivad põhjustada neerukahjustust ja VIII kraniaalnärvi kahjustust. Kui tippkontsentratsioon jääb < 20 mg/L, ei pruugi ravi olla efektiivne.
Neerukahjustusega patsientidel tuleb ravi ajal pidevalt jälgida neerufunktsiooni näitajaid ja nende alusel korrigeerida ravimi annust.
Koostajad: Ene Ora, Kaja Vaagen
Muudetud 19.01.2023