Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Aspartaadi aminotransferaas (ASAT) on ensüüm, mis katalüüsib aminorühma ülekannet aspartaadi ja α-ketoglutaraadi vahel. Leidub paljudes kudedes, kõige suuremas kontsentratsioonis südamelihases, maksas, skeletilihastes ja neerudes. Vähemal määral leidub aspartaadi aminotransferaasi pankreases, põrnas, kopsudes ja erütrotsüütides.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Proov ei tohi olla hemolüütiline!
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork) või geeliga LH-katsuti (roheline kollase rõngaga või heleroheline kork) | |
Säilivus | Seerum/plasma toatemperatuuril neli päeva, +4 °C üks nädal, -20 °C kolm kuud |
Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt
Analüüsimeetod: kineetiline fotomeetriline meetod püridoksaalfosfaadiga
Referentsväärtused
< 2 p | < 122 U/L | ||
2 p – < 6 p | < 110 U/L | ||
6 p – < 1 a | < 96 U/L | ||
1 a – < 4 a | < 71 U/L | ||
4 a – < 7 a | < 53 U/L | ||
7 a – < 13 a | < 50 U/L | ||
13 a – < 18 a | < 46 U/L | ||
≥ 18 a | M | < 50 U/L | |
N | < 35 U/L |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Kahtlus maksakahjustusele.
ASAT aktiivsuse tõus võib esineda igasuguse maksakahjustuse korral. Enamasti on maksakahjustuse korral siiski ALAT aktiivsus suurenenud enam kui ASAT aktiivsus (erandiks võivad olla alkohoolne hepatiit, maksatsirroos ning maksakasvajad).
Väljendunud ASAT aktiivsuse suurenemine (10–100-kordne) on iseloomulik ägedale viirus- või toksilisele hepatiidile (nt paratsetamoolimürgistus). Viirushepatiitide ja maksa nekroosiga seotud seisundite puhul tekib ASAT tõus juba preikteerilises faasis. Tugev ASAT aktiivsuse suurenemine on iseloomulik crush-vigastusele ja tõsisele kudede hüpoksiale.
Mõõdukas ASAT aktiivsuse suurenemine (kuni 10-kordne) võib esineda maksatsirroosi, kolestaasi, kroonilise hepatiidi, autoimmuunsete maksahaiguste, alkohoolse hepatiidi, mittealkohoolse steatohepatiidi, maksakasvajate, α1-antitrüpsiini defitsiidi, hemokromatoosi, Wilsoni tõve, infektsioosse mononukleoosi, skeletilihaste haiguste, müokardiinfarkti, kopsuarteri trombemboolia ja ägeda pankreatiidi puhul, samuti trauma- või operatsioonijärgselt ning mõningate ravimite tarvitamisel.
ASAT aktiivsuse tõus esineb ka nii in vivo kui in vitro hemolüüsi korral.
Sulfasalasiin ja sulfapüridiin võivad põhjustada ebaõigeid tulemusi ASAT aktiivsuse määramisel.
Koostaja: Katrin Reimand
Muudetud 26.01.2023