Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Beeta-2-mikroglobuliin (β2-M) on polüpeptiid, mis kuulub HLA klass I pinnaantigeenide koosseisu. Teda leidub veres, uriinis ja liikvoris. ß2-M läbib vabalt glomerulaarmembraani ja reabsorbeeritakse peaaegu täielikult neerukanalikeste proksimaalses osas, vaid vähene kogus satub uriini. ß2-M nivoo seerumis tõuseb neeruhaiguste, maliigsete lümfoproliferatiivsete kasvajate, põletike, autoimmuun-, maksa- ja süsteemsete sidekoehaiguste korral.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork) või geeliga LH-katsuti (roheline kollase rõngaga või heleroheline kork) | |
Säilivus | Seerum/plasma toatemperatuuril ja +4 °C kolm päeva, -20 °C kuus kuud |
Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti
Analüüsimeetod: immuunturbidimeetriline meetod
Referentsväärtused
1 p – < 30 p | M | 1630–4790 µg/L | |
N | 1722–4547 µg/L | ||
1 k – < 6 k | M | 1423–3324 µg/L | |
N | 1024–3774 µg/L | ||
6 k – < 1 a | M | 897–3095 µg/L | |
N | 999–2282 µg/L | ||
1 a – < 4 a | M | 827–2228 µg/L | |
N | 742–2396 µg/L | ||
4 a – < 7 a | M | 567–2260 µg/L | |
N | 546–2170 µg/L | ||
7 a – < 10 a | M | 772–1712 µg/L | |
N | 736–1766 µg/L | ||
10 a – < 13 a | M | 699–1836 µg/L | |
N | 704–1951 µg/L | ||
13 a – < 16 a | M | 681–1954 µg/L | |
N | 787–1916 µg/L | ||
16 a – < 19 a | M | 724–1874 µg/L | |
N | 555–1852 µg/L | ||
19 a – < 60 a | 800–2400 µg/L | ||
≥ 60 a | ≤ 3000 µg/L |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Lümfoproliferatiivsete haiguste ulatuse, ravi efektiivsuse ja prognoosi hindamine. Neerufunktsiooni ning neerutransplantaadi seisundi hindamine.
β2-M-l ei ole olulist diagnostilist väärtust, kuid samas on ta küllalt olulise prognostilise tähendusega. Suurenenud β2-M väärtused diagnoosi hetkel on üldiselt seotud halvema prognoosiga. Lümfoproliferatiivsete haiguste (müeloom, B-rakuline krooniline lümfotsüütleukeemia, Hodgkini lümfoom, non-Hodgkini lümfoom) puhul viitab ß2-M kõrge tase seerumis kasvaja generaliseerunud vormidele ja halvale prognoosile. ß2-M nivoo tõus korreleerub kasvaja arengustaadiumiga (tuumori massiga). Püsiv kõrge tase ravi ajal viitab halvale prognoosile.
β2-M nivoo tõus esineb glomerulaarfiltratsiooni vähenemise korral, korreleerudes neerukoe kahjustuse astmega, samuti neerutransplantaadi äratõukereaktsiooni puhul (β2-M tase tõuseb tunduvalt varem kreatiniini nivoost) ning hemodialüüsi ajal.
Suurenenud ß2-M väärtusi seerumis on täheldatud ka autoimmuunhaiguste (süsteemne erütematoosne luupus, reumatoidartriit, Sjögreni sündroom), soole põletikuliste haiguste (Crohni tõbi), sarkoidoosi ja mõnede viirusinfektsioonide (CMV, EBV, HCV, AIDS) puhul.
Koostajad: Ly Aru, Kaja Vaagen
Muudetud 27.01.2023