Immuunanalüüsi osakond
Analüüsid:
Clostridium difficile DNA | St-C difficile DNA | |
Clostridium difficile toksiin A DNA | St-C difficile tox A DNA | |
Clostridium difficile toksiin B DNA | St-C difficile tox B DNA | |
Clostridium difficile binaarse toksiini DNA | St-C difficile binary tox DNA |
Kõik analüüsid määratakse üheaegselt samast proovimaterjalist ning eraldi analüüse tellida ei ole võimalik.
Clostridium difficile on eoseid moodustav anaeroobne bakter, mis tavaliselt täiskasvanute ja vanemate laste normaalsesse soolemikrofloorasse ei kuulu. C difficile on oluline antibiootikumraviga seotud diarröa tekitaja. Kliiniline pilt varieerub kergest kõhulahtisusest pseudomembranoosse koliidini. Infektsiooni patogeneesis on olulised kaks C difficile poolt produtseeritud toksiini – toksiin A ja toksiin B, mis võivad esineda nii koos kui eraldi ja mille määramist väljaheites kasutatakse C difficile diagnostikas. Binaarset toksiini produtseerib 17–23% tüvedest, seos haigusega pole veel lõplikult selge. Binaarset toksiini produtseerivad tüved võivad olla patogeensed, kuigi toksiin A ja B on negatiivsed.
Siiani teostatud teaduslike uuringute alusel ei erine haiguse kliiniline pilt olenevalt erinevate toksiinide esinemisest.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Proovinõu | roojatops (2–5 mL vedelat väljaheidet) | |
Säilivus | +4 °C kuni 12 tundi |
Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti k 08–15, puhkepäeviti k 09–11
Analüüsimeetod: polümeraasi ahelreaktsioon (PCR)
Näidustus ja kliiniline tähendus
Antibakteriaalse ravi käigus tekkinud kõhulahtisus. Alla 2-aastaseid lapsi ei ole mõtet uurida C difficile suhtes.
Positiivse vastuse korral tuleb arvestada kliinilist pilti ja toksiinide analüüside tulemusi. C difficile asümptomaatilist kandlust esineb ~2% tervetest täiskasvanutest (enamasti mittetoksilised tüved) ja kuni kolmandikul hospitaliseeritud patsientidest.
Koostajad: Riin Tamm, Krista Lõivukene
Muudetud 19.05.2017