Kliinilise keemia osakond, tel. 731 8316

Analüüsid:

Dialüüsi on võimalik läbi viia kahel viisil: hemodialüüs või peritoneaaldialüüs. Laboratoorselt uuritakse vaid peritoneaaldialüüsivedelikku.

Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine

Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt

Analüüsimeetod

DiaF-Gluc: ensümaatiline meetod heksokinaasiga

DiaF-Crea: kineetiline kolorimeetriline meetod (Jaffé kompenseeritud meetod)

DiaF-Urea: kineetiline fotomeetriline meetod

Näidustus ja kliiniline tähendus

Ravi efektiivsuse hindamine ning optimaalse raviskeemi leidmine peritoneaaldialüüsi korral.

Peritoneaaldialüüsi efektiivsuse hindamiseks kasutatakse uurea nädalast kogukliirensit (renaalse kliirensi ja dialüüsi kliirensi summa). Vajalik on määrata uurea kontsentratsioon nii seerumis/plasmas kui ka ööpäevases dialüüsivedelikus ning teada ööpäevast dialüüsivedeliku kogust. Säilinud uriini erituse korral on vajalik koguda ööpäevane uriin ning määrata selles uurea kontsentratsioon renaalse uurea kliirensi arvutamiseks. Uurea nädalane kogukliirens peaks olema ≥ 1,7. Hinnangu andmine dialüüsi efektiivsusele toimub nefroloogi poolt.

Optimaalse dialüüsirežiimi leidmiseks on vaja kõigil patsientidel pärast ravi alustamist ning hiljem kord aastas teostada PET (Peritoneal Equilibrium Test) test. Viimane põhineb glükoosi, kreatiniini ja uurea määramisel dreenitud dialüüsivedelikus erinevatel ajahetkedel pärast dialüüsilahuse viimist kõhuõõnde. Hinnangu andmine PET-testile toimub spetsiaalse tarkvara abil nefroloogi poolt.

Koostaja: Katrin Reimand