
Mikrobioloogia osakond
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
| Proovinõu | Alusklaas | |
| Säilivus | Toatemperatuuril nädalaid |
Võtta kaks alusklaasi. Eemaldada steriilse tampooniga emakakaelast limakork. Seejärel võtta uue steriilse tampooniga materjali emakakaela kanalist u 2 cm sügavuselt ja kanda mõlema alusklaasi lihvservapoolsele alale (joonisel C). Oleks soovitav, et materjal kataks umbes 2 cm läbimõõduga ala.
Järgmisena kanda alusklaasidele uue steriilse tampooniga tupe tagumiselt võlvilt võetud materjal (joonisel T).
Gonorröa kahtluse korral tuleks võtta lisaks materjali ka ureetrast (joonisel U).
Preparaadid fikseeritakse 96% alkoholiga.
Täita saatekiri, preparaadid panna spetsiaalsesse konteinerisse ja suletavasse kilekotti.
Joonis:

Analüüsi tegemise aeg: tööpäeviti
Analüüsimeetod: mikroskoopia Grami ja Leishman-Giemsa järgi
Näidustus ja kliiniline tähendus
Kahtlus genitaaltrakti infektsioonidele (gonorröa, trihhomonoos, seenkolpiit) või bakteriaalsele vaginoosile. Bakteriaalne vaginoos on tupe mikrofloora normaalse koosluse tasakaalustamatus, mille puhul piimhappebakterite osakaal on vähenenud ja domineerivad anaeroobsed mikroobid. Bakteriaalne vaginoos võib kulgeda kaebusteta, kuid enamasti esineb rohke hallikas ebameeldiva lõhnaga voolus.
Eelnenud infektsiooni ravi efektiivsuse hindamine.
Leukotsüütide hulk vaateväljas
Bakteriaalne vaginoos ja tsütolüütiline vaginoos ei põhjusta põletikulist protsessi.
Clue-rakkude olemasolu viitab bakteriaalsele vaginoosile, kuid neid võib esineda ka ilma bakteriaalse vaginoosita.
Lima puudumine ja epiteelirakkude piisav hulk vaateväljas on olulised materjali võtmise kvaliteedi hindamisel.
Lameepiteeli muutused võivad viidata düsplaasiale ja viirusinfektsioonidele (sagedamini herpes- ja papilloomiviirusinfektsioonidele). Väga happelise tupesekreedi toimel võib lameepiteel lüüsuda ja preparaadis on nähtav detriit. Selline pilt võib viidata tsütolüütilisele vaginoosile, kuid võib esineda ka normaalselt.
Tupes domineeriv mikrofloora on normaalselt grampositiivne, ülekaalus on pulkbakterid (laktobatsillid). Gramnegatiivse mikrofloora domineerimine viitab bakteriaalsele vaginoosile.
Mikrofloora kirjeldamisel hinnatakse värvumist Grami järgi (grampositiivsed ja gramnegatiivsed), morfoloogiat (pulkbakterid, kokobakterid, kokid, diplokokid, pärmid, pseudomütseel) ja hulka (1+ üksikud; 2+ mõõdukalt; 3+ massiliselt). Eraldi märgitakse Gardnerella ja Mobiluncus’e-laadsete mikroobide (viitavad bakteriaalsele vaginoosile) ja Trichomonas vaginalis’e olemasolu. Leishman-Giemsa värvingu tundlikkus trihhomonaadide leidmisel on ~60%, seega negatiivne mikroskoopiline leid ei välista trihhomonoosi. Intratsellulaarsete gramnegatiivsete diplokokkide leid viitab ägedale gonorröale. Grami värvingu tundlikkus gonokokilise tservitisiidi diagnostikaks on ~50%, seega negatiivne mikroskoopiline leid ei välista gonorröad.
Grami ja Leishman-Giemsa värvingu alusel saab arvutada Nugenti kriteeriumi, mis näitab bakteriaalse vaginoosi esinemise tõenäolisust.
0–3: bakteriaalne vaginoos ebatõenäoline
4–6 ja võtmerakke ei leidu: bakteriaalne vaginoos ebatõenäoline
4–6 ja võtmerakke leidub: bakteriaalne vaginoos tõenäoline
≥ 7: bakteriaalne vaginoos tõenäoline
Vt. ka: Emakakaelakanalikaape aeroobne külv
Neisseria gonorrhoeae’e DNA
Trichomonas vaginalis’e DNA
Chlamydia trachomatis’e uuringud
Mycoplasma genitalium DNA
Mycoplasma hominis DNA
Ureaplasma parvum DNA, Ureaplasma urealyticum DNA
Koostaja: Krista Lõivukene
Muudetud 04.01.2021