Immuunanalüüsi osakond
Analüüsid:
Enteroviiruste RNA roojas | |
Enteroviiruste IgM seerumis | |
Enteroviiruste IgG seerumis |
Enteroviirused kuuluvad pikornaviiruste sugukonda, enteroviiruste perekonda. Enteroviiruste perekonda kuuluvad ECHO-viiruse 33 serotüüpi, Coxsackie A-viiruse 24 serotüüpi, Coxsackie B-viiruse kuus serotüüpi, polioviiruse kolm serotüüpi ja enteroviiruse neli serotüüpi. Enteroviirused levivad põhiliselt fekaal-oraalsel, kuid ka piisknakkuse teel. Inkubatsiooni periood on 3–10 päeva. Enteroviirusi eritavad nii haiged kui ka terved, eriti sageli aga lapsed esimestel eluaastatel. Enteroviirusinfektsioonid esinevad sagedamini suvel ja sügisel. Enamus enteroviirusinfektsioone on asümptomaatilised või kerge kuluga, kuid võivad kulgeda ka raskelt, eriti vastsündinutel. Enteroviirused võivad põhjustada väga erinevaid kliinilisi sündroome, nagu meningiit, entsefaliit, herpangiin, HFM (hand-foot-and-mouth disease), konjunktiviit, müo- ja perikardiit, poliomüeliit, kõhulahtisus ja palavik.
Spetsiifilised IgM tüüpi antikehad tekivad 1.–3. päeval peale haigestumist ja jäävad määratavaks 2–3 kuuks. IgG tüüpi antikehad hakkavad tekkima 7–10 päeva pärast nakatumist ja jäävad püsima elu lõpuni.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Enteroviiruste RNA:
Katsuti | Roe: roojatops | |
Kogus | 2 mL vedelat väljaheidet | |
Säilivus | Roe +4 °C kuni 12 tundi |
Enteroviiruste IgM ja IgG:
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork). | |
Säilivus | Seerum +4 °C kuni 14 päeva |
Analüüsi tegemise aeg
Enteroviiruste RNA: tööpäeviti
Enteroviiruste IgM ja IgG: kaks korda nädalas
Analüüsimeetod
Enteroviiruste RNA: reaalaja polümeraasi ahelreaktsioon (PCR)
Enteroviiruste IgM ja IgG: ensüüm-immuunsorptsioonmeetod (ELISA)
Vastuse vorm
Enteroviiruste RNA: positiivne/negatiivne
Enteroviiruste IgM ja IgG: positiivne/negatiivne/piiripealne
Näidustus ja kliiniline tähendus
Kahtlus enteroviirusinfektsioonile, immuunstaatuse määramine.
Enteroviiruste RNA positiivne tulemus kinnitab enteroviirusinfektsiooni. Negatiivne tulemus ei välista infektsiooni, vaid näitab antud proovimaterjalis enteroviiruse puudumist või on RNA hulk allpool meetodi määramispiiri.
Enteroviirusevastaste antikehade esinemine elanikkonna hulgas on tavaline. Enteroviiruste IgM ja IgG antikehade positiivne tulemus viitab ägedale või hiljuti läbipõetud enteroviirusinfektsioonile. Püsivalt positiivne IgM antikeha võib viidata kroonilisele infektsioonile. Ristreaktsioone võivad anda enteroviirused perekonnasiseselt.
Koostaja: Raili Randoja
Muudetud 08.09.2022