Immuunanalüüsi osakonna autoimmuniteedi grupp, tel. 737 4240
Naistel mõjub folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) munasarjade folliikulite granuloosa rakkudele, reguleerides folliikuli ja areneva munaraku küpsemist ning ovulatsiooni. FSH vastased IgG ja IgA autoantikehad läbivad follikulaarbarjääri ning võivad takistada FSH toimet arenevas folliikulis, põhjustades autoimmuunse geneesiga viljatust.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Saatelehena tuleb kasutada Ühendlabori autoantikehade uuringu vormi (vt Saatelehed), mille kõik väljad peavad olema korrektselt täidetud.
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (kollane kork) | |
Säilivus | Seerum +4 °C kaks päeva, -20 °C paar kuud |
Võimalusel võtta veri menstruatsioonitsükli 3.–5. päeval.
Analüüsi tegemise aeg: kord nädalas
Analüüsimeetod: ensüüm-immuunsorptsioonmeetod (ELISA)
Referentsväärtused
FSH IgG | ||
fertiilses eas naised | < 1,3 AU | |
FSH IgA | ||
< 34 a | < 1,1 AU | |
34 a – < 40 a | < 1,4 AU | |
≥ 40 a | < 1,6 AU |
Näidustus ja kliiniline tähendus
FSH IgG ja IgA esinevad infertiilsete naiste veres, kui viljatus on seotud munasarja vastase autoimmuunsusega. Selliseid patsiente on 20–40% kehavälisele viljastamisele (in vitro fertilization – IVF) pöördunud naiste hulgast. Test on näidustatud eelkõige patsientidele, kellel esineb seletamatu põhjusega viljatus, tsüklihäired (s.h endometrioosi ja polütsüstiliste munasarjade sündroomiga (PCOS) haiged), eale mittevastav munasarja vastus FSH stimulatsioonile IVF protseduuril või anamneesis kaks või enam ebaõnnestunud IVF protseduuri. FSH IgG ja IgA paralleelne määramine tõstab autoimmuunsusega seotud viljatuse diagnostilist usaldusväärsust.
Koostaja: Kaja Metsküla