Kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond
Fosfaatioon on inimorganismi oluline intra- ja ekstratsellulaarne anioon. Intratsellulaarselt (fosfolipiidide ja fosfoproteiidide koosseisus) on ta rakumembraanide, nukleiinhapete ja makroergiliste sidemete oluline komponent. Üle 80% ekstratsellulaarsest fosfaadist paikneb luudes kaltsiumfosfaadina, ülejäänu on plasmas vabana või valkudega seotud. Fosfori ja kaltsiumi metabolism on tihedasti seotud. Peamised regulaatorid on paratüreoidhormoon (PTH), vitamiin D (kolekaltsiferool) ja kaltsitoniin, mõjustades fosfori deponeerimist luudes, reabsorptsiooni neerutuubulustes ja imendumist sooles. Nende hormoonide regulatoorne dünaamika on vastastikku seotud ja sõltub eeskätt kaltsiumi kontsentratsioonist veres.
Uuritav materjal, selle võtmine, saatmine ja säilitamine
Proov ei tohi olla hemolüütiline!
Katsuti | Geeli ja hüübimisaktivaatoriga katsuti (punane kollase rõngaga või kollane kork) või geeliga LH-katsuti (roheline kollase rõngaga või heleroheline kork) | |
Säilivus | Seerum/plasma toatemperatuuril üks päev, +4 °C neli päeva, -20 °C üks aasta |
Analüüsi tegemise aeg: ööpäevaringselt
Analüüsimeetod: fotomeetriline meetod
Referentsväärtused
< 15 p | 1,71–3,15 mmol/L | ||
15 p – < 1 a | 1,47–2,54 mmol/L | ||
1 a – < 5 a | 1,33–2,06 mmol/L | ||
5 a – < 13 a | 1,28–1,82 mmol/L | ||
13 a – < 16 a | N | 1,00–1,70 mmol/L | |
M | 1,11–1,88 mmol/L | ||
16 a – < 19 a | 0,94–1,55 mmol/L | ||
≥ 19 a | 0,81–1,45 mmol/L |
Näidustus ja kliiniline tähendus
Kõrvalkilpnäärme haiguste diagnostika. Neerupuudulikkuse kulu jälgimine. D-vitamiini ainevahetuse häired. Luuhaigused.
Hüperfosfateemia:
Hüpofosfateemia:
Koostaja: Kaja Vaagen
Muudetud 18.12.2015